2-21-108934/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-108934

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi O. Š. vastu

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

98,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Julianus

Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: O. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri

järgne elukoht xxx, tegelik viibimiskoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja O. Š. suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt O. Š.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.02.2019

sõlmitud liitumislepingu nr 851123929 alusel põhivõlgnevus 45,32 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis (perioodi 19.09.2020-28.06.2021 eest) 2,81

eurot, kokku 78,13 eurot.

3. Mõista kostjalt O. Š.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis

põhinõudelt (45,32 eurot) alates 29.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui

42,51 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja hagi O. Š. vastu sissenõutavaks muutunud viiviste

nõudes summas 16,43 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja

kanda.

5.2.

Määrata

Osaühingu

Aktiva

Finants

põhjendatud

ja

vajalike

menetluskulude suuruseks 255 eurot (millest riigilõiv 75 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 180 eurot) ning vastavalt menetluskulude

jaotusele mõista kostjalt O. Š.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks

välja menetluskulud summas 204 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (204 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale O. Š.le väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid O. Š.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on

kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

põhivõlgnevuse

ja

kõrvalnõuete

väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte

toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas

kohus 09.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse,

sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Kohus jättis hageja hagi 29.06.2021 määrusega käiguta

ning andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 21.07.2021

esitas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.

3. Kohus võttis hagi 28.07.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama

14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.02.2019 sõlmitud liitumisleping nr

851123929, mille alusel sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja

rikkus oma kohustusi ega tasunud arveid, mistõttu Tele2 Eesti AS loovutas 21.12.2020 kostja

vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab

kostjalt põhivõlgnevuse 45,32 eurot, võla sissenõudmiskulude 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise (perioodi 19.09.2020-28.06.2021 eest) 19,24 eurot tasumist. Hageja on

viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana

ja alates hagi esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist

ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 28.07.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.08.2021.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid O. Š.le kättetoimetatuks 08.09.2021

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. O. Š. kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 22.09.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas,

liigaasta puhul 54,9% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset

viivisemäära enam kui 6 korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS §

42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist

kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast

lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk

perioodi 19.09.20120-28.06.2021 eest summas 2,81 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise

summas 16,43 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8%

aastas kuni põhinõude 45,32 eurot täitmiseni.

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

10. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista

riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud kahe töötunni eest 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus

peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, kuna nimetatud summas

riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust

ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust

tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks

hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 255 eurot (75+180).

11. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks on 255 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 204 eurot. Vastavalt TsMS

§ 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik