2-20-3937/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Iris Kangur-Gontšarov ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3937

Kohtuasi

OÜ Tresden hagi 1PARTNER Ehitus OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Tresden apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9503 eurot 55 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Tresden (registrikood 11228605), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Liisa Linna

Kostja 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela ja

vandeadvokaadi abi Liina Männiste-Tordik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10. septembri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2020. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista 1PARTNER Ehitus OÜ-lt OÜ Tresden kasuks välja võlg 7183 eurot 18 senti.

4. Mõista 1PARTNER Ehitus OÜ-lt OÜ Tresden kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivis 2575 eurot 17 senti ja alates 9. oktoobrist 2021 viivis põhivõla (7183

eurot 18 senti) tasumata osalt 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõla

summa.

5. Rahuldada osaliselt OÜ Tresden apellatsioonkaebus.

6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 95% osas 1PARTNER Ehitus OÜ

kanda ja 5% osas OÜ Tresden kanda.

2-20-3937

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Tresden (hageja, alltöövõtja) esitas 11. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi

1PARTNER Ehitus OÜ (kostja, peatöövõtja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 7581 eurot 58 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 538 eurot 29 senti

ning edasiulatuva viivise 0,05% päevas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni hagi

rahuldamiseni iga viivituses oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui põhivõla

suuruses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. veebruaril 2019 alltöövõtulepingu

(leping). Hageja pidi lepingu kohaselt paigaldama kostja ehitusobjektile aadressil Peetri 12,

Tallinn (Noblessneri Jahtklubi) ventilatsiooniseadmed, mille oli eelnevalt välja valinud ja

tellinud kostja. Kostja oli enne tööde teostamist tellinud kõik vajalikud projektid ja tööjoonised.

Hageja täitis oma lepingulised kohustused, kuid kostja jättis hagejale lepingus ettenähtud

garantiisumma välja maksmata. Lepingu aluseks olid hageja 20. veebruari 2019. a

hinnapakkumine, töömahu kirjeldus ning lisad ajagraafiku, ehitustööde organiseerimise,

ühistegevuse ja töökorraldusreeglite kohta.

2.1. 22. märtsil 2019 oli ehitusobjekti nõupidamine (protokollitud ja kostja poolt allkirjastatud),

kus osalesid kostja seaduslik esindaja, projektijuht, hoonestaja ning arendaja. Nõupidamisel

kinnitasid osalejad, et jaapani restorani ventilatsioon tuleb teha köögi seadmete järgi,

väljaarvutatud nõuetekohase 3600 l/s asemel 2600 l/s nagu Umamis. Omanik ja hoonestaja

kinnitasid, et on teadlikud võimalikest riskidest ja kaasnevatest probleemidest (toidulõhnad

ruumides,

klientide

pretensioonid,

tihedamad

filtrite

vahetused,

suuremad

ekspluatatsioonikulud jne).

2.2. 8. aprillil 2019 edastas kostja projekteerija koostatud põhiprojekti alusel ETS NORD AS-

ile (tööjooniste teostaja) hinnapäringu, millega soovis pakkumist ventilatsiooniseadmete

tarnimise ning tööjooniste teostamiseks. 8. mail 2019 sõlmisid hageja ja kostja lisakokkuleppe

nr 8, millega muudeti esialgset 25. veebruaril 2019 sõlmitud töövõtulepingut. Muudatuse

kohaselt suurenes lepingu maht selliselt, et hageja nõustus lisaks teostama veel mõne ruumi

ventilatsiooniseadmete paigalduse. 23. mail 2019 edastas tööjooniste teostaja kostjale

pakkumise seadmete ja nendega kaasas olevate tööjooniste kohta. 9. juunil 2019 kinnitas kostja

esindaja, et saadud pakkumine sobib. 11. juunil 2019 edastas tööjooniste teostaja kostjale

2-20-3937

vajaminevad tööjoonised. Sama kuupäeva seisuga väljastas tööjooniste teostaja kostjale ka

arve.

2.3. 13. juunil 2019 edastas kostja juhatuse liige projekteerijale, äripinna esindajale, oma

töötajatele C-le ja F-le ning hagejale kõik tööjooniste teostajalt saadud tööjoonised ja muu info.

Alates sellest hetkest, s.o ligi 4 kuud hiljem sai hageja alustada töövõtulepingu täitmist.

2.4. 21. juunil 2019 sõlmisid hageja ja kostja lisakokkuleppe nr 9, millega muudeti algset

töövõtulepingut. Muudatuse kohaselt suurenes lepingu maht veelgi, kuna kostja soovis, et

hageja paigaldaks ventilatsiooniseadmed suuremas ulatuses, kui algselt plaanis. 8. augustil

2019 toimus alltöövõtu ehituskoosolek. Koosolekul andis kostja tööde teostamiseks uued

tähtajad. Koosolekul lepiti kokku, et hageja paigaldab Umami restoranis asuvad kubud 3–4

päeva jooksul pärast seda, kui need tarnitakse. 15. augustil 2019 koosolekul täpsustati uuesti

tööde tegemise aega. Kostja teatas koosolekul, et kahe äripinna kubud, mille hageja peaks

paigaldama, saabuvad alles 21. augustil 2019. 19. augustile 2019 oli lisakokkuleppe nr 8 alusel

planeeritud

tööde

üleandmise

aeg.

Ehituskoosolekute

valguses

ilmnesid

kostja

juhtimisprobleemid alltöövõtjate koordineerimisel ning tarneraskused (Umami restorani

kubude tarne viibis kostja kliendist tulenevalt), millest tulenevalt ei olnud 19. augustil 2019

objekti üleandmine võimalik. 22. augustil 2019 sai kostja teada, et Umami restorani kubud

saabuvad 4. septembril 2019. 28. augustil 2019 toimunud koosolekul märkis kostja, et reaalne

aeg, millal hageja saaks teostada ventilatsioonisüsteemide mõõdistustööd (nende teostamiseks

pidi ehitus valmis olema), on 15. september 2019.

2.5. 2. septembril 2019. a koostas kostja töötaja alltöövõtjatele (sh hageja) vaegtööde nimekirja.

Hageja teostatud tööde puudus seisnes selles, et ühe restorani juures oli ventilatsioonitorudel

näha vill. 5. septembril 2019 toimunud koosolekul teatas kostja, et Umami restoraniosas saaks

kubud paigaldada tõenäoliselt ajavahemikus 9.–13. september 2019. Kostja andis tagasiside

vaegtööde kõrvaldamise kohta. Hageja vaegtöö osas leidis kostja, et see on kõrvaldatud.

2.6. 30. septembril 2019 allkirjastas hageja kostja juhatuse liikme Q koostatud rahalise akti,

mille alusel lubas kostja hagejale tasuda kokkulepitud lepingusumma. Sama akti allkirjastas 7.

oktoobril (tööde vastuvõtmise aeg) ka kostja esindaja C. 7. oktoobril 2019. a andis hageja

kostjale tehtud tööd lõplikult üle. Samuti väljastas hageja kostjale samal päeval viimase arve.

Arve maksetähtajaks oli märgitud 21. oktoober 2020. 11. oktoobril 2019 edastas hageja kostjale

kooskõlastamiseks kindlustusasutuse pakkumuse (kindlustusasutuse garantii oli lepingu alusel

hagejalt nõutav). 20. oktoobril 2019 vastas kostja hagejale, kinnitades, et hageja väljapakutud

garantii sobib. 22. oktoobril 2019 edastas hageja kostjale pakkumise alusel väljastatud

garantiikirja. 29. oktoobril 2019 edastas kostja hagejale objekti tasaarvelduse kokkuvõtte.

Kokkuvõttes kirjutab kostja, et hageja oli üks paremini enda lubadustest kinni pidav alltöövõtja

ning sel põhjusel ei nõua kostja hagejalt objektikulusid. 17. jaanuaril 2020 edastas hageja

kostjale teate, millega nõudis kostjalt kõigi maksmata summade tasumist. Nõue hõlmas

lepingus kokkulepitud täitmisgarantiid 7581 eurot 58 senti. See summa on tänaseni hagejale

tasumata.

2.7. 28. jaanuaril 2020 esitas kostja lepinguline esindaja hagejale üllatuslikult garantiisumma

asemel hoopis leppetrahvi nõude. Nõudekirjas kinnitas kostja, et garantiisumma 7581 eurot 58

senti on kostjal tasumata, kuid soovis selle hoopis tasaarvestada tal väidetavalt tekkinud

leppetrahvinõudega.

Leppetrahvi

ei

kajastanud

kostja

ei

rahaaktil

ega

ka

tasaarvelduskokkuleppes, kus ta hagejat hea töö eest kiitis. 10. veebruaril 2020. a tegi hageja,

soovides vaidluses kohtuvälist lahendust leida, kompromissiettepaneku, millega pakkus välja,

et võlgu oleva summa asemel tasub kostja 5000 eurot. 14. veebruaril 2020. a vastas kostja, et

ootab hagejalt ettepanekuid, kuidas tagatakse hageja osalemine võimalike kulude kandmiseks.

Tegemist oli sooviga hageja „üle kavaldada“, et viimane annaks täiendava garantii, olgugi, et

2-20-3937

leping seda ette ei näinud. 17. veebruaril 2020. a teatas hageja, et ei soovi kostjaga rohkem läbi

rääkida.

2.8. Seoses lepingu täitmisega on olulised järgmised lepingu sätted:

1) Lepingu punkt 4.5.: „Peatöövõtja poolt Alltöövõtjale igakuiselt tasutavatest arvetest

peetakse kinni 5% (viis protsenti) täitmisgarantiina, mis tasustatakse Alltöövõtjale koos

viimase arvega, kui on täidetud kõik lepingus toodud tingimused.“

2) Lepingu punkt 6.3.: „Peatöövõtja vaatab üle Alltöövõtja poolt aktiga vastuvõtmiseks

esitatud Tööd ja võtab need vastu viie tööpäeva jooksul või esitab kirjalikult sama

tähtaja jooksul põhjendatud pretensiooni puuduste kohta, milles on määratud

Alltöövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.“

3) Lepingu punkt 6.4.: „Peatöövõtja kutsub vastavalt töö käigus sõlmitud kokkuleppele

perioodiliselt kokku ja viib läbi ehitusplatsil peetavad koosolekud. Koosolek, mille

käigus lahendatakse ehitusega seotud jooksvad küsimused ja koordineeritakse eri

töövõtjate tegevust ja millel osalemine on Alltöövõtja esindajale või selleks kirjaliku

volikirjaga volitatud muule isikule alati kohustuslik. Koosolekute kohta koostab

Peatöövõtja koosoleku protokolli, mis allkirjastatakse koosolekul Poolte volitatud

esindajate poolt või mille edastatud tekst loetakse aktsepteerituks ja siduvaks, kui

Peatöövõtja on edastanud protokolli Alltöövõtja punktis 13.1 näidatud e-maili aadressil

ja Alltöövõtja ei ole seejärel 2 (kahe) tööpäeva jooksul vastuväiteid esitanud.

Koosolekute otsused on Alltöövõtjale täitmiseks kohustuslikud.“

4) Lepingu punkt 8.3.: „Peatöövõtja kohustub tasuma tähtajaks tasumata summade eest

viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest,

kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast.“ Eeltoodud lepingupunktid on need, mille

alusel on hagejal õigus kostjalt nõuda täitmisgarantii summat tagasi nõuda.

2.9. Lepingu punkti 4.5 kohaselt pidas kostja hagejale väljamakstavate summade pealt kinni

5% täitmisgarantiid, mille kostja oli kohustatud pärast lepingu täitmist hagejale tagastama. See

summa (7581,58 eurot) ongi hagi aluseks. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejale

täitmisgarantiid tagastanud. Kostja leidis vastuseks hageja nõudekirjale, et tal on õigus see

summa enda kuludega tasaarvestada.

2.10. Kostja on tehtud tööd 7. oktoobri 2019. a seisuga vastu võtnud. Kostja ei ole kunagi ühtegi

pretensiooni hagejale esitanud. Lepingu punkti 6.3 järgi oli kostjal selleks aega 5 päeva. Kostjal

puudub mistahes õiguslik alus täitmisgarantii tasumata jätmiseks, rikkumist vabandavaid

asjaolusid ei esine. Kostja on töö vastu võtnud ning ei ole esitanud sellele mistahes

pretensioone. Isegi kui hageja teostatud töödes esineksid puudused, ei oleks see aluseks

täitmisgarantiid kinni pidada. Hageja on täitnud töövõtulepingu punktis 9.1 sätestatud

kindlustusasutuse garantii tingimuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-s 1 ja 2 sätestatud

kohustustele vaatamata ei ole kostja mõistliku aja jooksul oma pretensioone või nõudeid

esitanud. Seega ei saa kostja enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning

kohustuse täitmisest keelduda.

2.11. Kostja vastas 29. jaanuari 2020. a nõudekirjas hagejale, et tal ei ole kohustust

täitmisgarantiid tagastada, kuna hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja

hinnangul on kostja seisukoht VÕS § 111 lg 1 kohaldamise osas ebaõige. Kostjal ei ole õigust

VÕS § 111 lg-s t sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamiseks. VÕS § 111 lg 1 kohaselt saab

pool keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud või selle

täitmist pakkunud, andnud tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Viidatud sätte õige

kohaldamise eelduseks on määratleda, kas kaks võrreldavat kohustust on teineteisega

vastastikuses seoses. Kostja loogika kohaselt on teineteisega vastastikuses seoses töö

2-20-3937

nõuetekohane sooritamine ja garantiisumma tagastamine. Kostja hinnangul on tal õigus töös

esinevate puuduste korral keelduda garantiisumma tagastamisest. Praeguse lepingu puhul on

teineteisega vastastikuses seoses hageja kohustus teha töö nõuetekohaselt ning kostja kohustus

selle eest tasuda. Need kohustused on pooled nõuetekohaselt ka täitnud, kuna kostja on tasunud

hagejale rahaaktis toodud summa.

2.12. Hageja nõude osas on vastastikusteks kohustusteks kostja kohustus tagastada hagejale

täitmisgarantii ning hageja kohustus esitada kostjale tõend panga- või kindlustusasutuse

garantii kohta. Need kaks kohustust on vastastikuses seoses, kuna kohustuste olemus on tagada

garantii hageja tehtud töödele. Tegemist on seega klassikalise n-ö kohustus kohustuse vastu

olukorraga. Hageja aga on kindlustusasutuse garantii esitanud, seega ei saa kostja VÕS § 111

lg-le 1 tugineda.

2.13. Kostja 29. jaanuaril 2020 saadetud nõudekirjas esitas kostja leppetrahvi nõude. Hageja

hinnangul saab leppetrahvi kui kõrvalkohustuse täitmist nõuda üksnes lepingus sätestatud

alustel (VÕS § 158 lg 1). Lepingu punkti 7.4. alusel on peatöövõtjal õigus esitada alltöövõtjale

kirjalik teatis leppetrahvi rakendamise kohta 30 päeva jooksul lepingu rikkumise fakti

tuvastamisest. Kostja sellist teadet hagejale tähtaegselt esitanud ei ole. Kui jaatada asjaolu, et

hageja pidanuks 19. augustil 2019. a tööd lõpetama (kuigi see oli kostjast tulenevatel põhjustel

võimatu), siis pidi kostja leppetrahvinõude esitama hiljemalt 18. septembril 2019. Kostja ei ole

seda teinud. Järelikult on kostja minetanud lepptrahvi nõudeõiguse ning ei saa sellele

tingimusele enam tugineda.

2.14. Lepingu punkti 8.3. kohaselt on peatöövõtja kohustatud tasuma tähtajaks tasumata

summalt viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu

hinnast. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus sätestatud määras. Kuna kostja

kohustus lepingu punkti 4.5. järgi tasuma täitmisgarantii koos talle esitatud viimase arvega,

muutus hageja nõue täitmisgarantii osas sissenõutavaks 22. oktoobril 2019. Hagiavalduse

esitamise seisuga on kostja olnud seega tasumisega viivituses 142 päeva ning kogunenud

viivisesumma on (0,05% x 7581,58 x 142) 538 eurot 29 senti. Hageja nõuab kostjalt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses

oldud päeva eest kuni põhivõla 7581 eurot 58 senti täieliku tasumiseni. Hageja palub kohtul

kohustada kostjat tasuma viivist kindla summana põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni selle

rahuldamiseni lepingujärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt iga viivituses oldud

kalendripäeva kohta ja kohtuotsuse tegemisest alates lepingujärgses määras tähtaegselt

tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa.

2.15. 9. juuni 2020. a menetlusdokumendis esitas hageja täiendavad tõendid, et kostja väiteid

ümber lükata.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. 25. veebruaril 2019 sõlmisid kostja peatöövõtjana ning hageja alltöövõtjana ehituse

alltöövõtulepingu

nr.

011/019/P12,

mille

sisuks

oli

hageja

poolt

objektil

ventilatsioonisüsteemide ehitustööde kompleksne teostamine. Hageja ei ole lepingujärgseid

töid nõuetekohaselt teostanud. Hageja töös on olulised puudused, millest tulenevalt ei hakanud

ventilatsioonisüsteem nõuetekohaselt tööle ning kostja ei ole hageja tehtud töid sel põhjusel ka

vastu võtnud, kuid täitmisgarantii väljamaksmise eeldus on just lepingu kõigi tingimuste

täitmine. Puudulikult teostatud töö ja lõpptähtaja ületamisest tulenevalt tekkis kostjal hageja

vastu leppetrahvi nõue, mis ületas hageja täitmisgarantii maksmise nõuet. Kostja esitatud

2-20-3937

tasaarvestusavaldusega on vastavad nõuded tasaarvestatud, seega puudub käesoleval hetkel

hagejal kostja vastu nõue. Kostjal seevastu on hageja vastu tasaarvestust ületavas osas

leppetrahvinõue ja kahju hüvitamise nõue.

3.2. Lepingu punktide 2.2 ja 2.3 kohaselt olid tööd määratletud Lepingu ja selle lisadega, mille

kohaldamisel lähtutakse lepingu järel järgmisest tähtsuse järjekorrast: esmalt kuulub

kohaldamisele töömahu kirjeldus (lepingu lisa 1, edaspidi töömahu kirjeldus), seejärel

projektdokumentatsioon projektiosade pädevuse järjekorras ülevalt alla, kus iga järgmine on

madalama pädevusega ning alles seejärel alltöövõtja hinnapakkumine. Töömahu kirjelduse

(prioriteetsuselt teine dokument lepingu järel), punkt 1 kohaselt oli töö sisuks maja

ventilatsioonisüsteemide ehitus n.ö võtmed kätte mahus s.h kaasnevate torustike, seadmete (s.

ventilatsiooni agregaadid, ventilaatorid, tuleklapid, plafoonid jms.) materjalide tarne ja

paigaldus. Hinna sees on kõikide tehnosüsteemide jaoks vajalike automaatikaseadmete

paigaldus, ühendamine ja seadistamine vastavalt projekti vajadusele. Töömahu kirjelduse

punktid 3 ja 8 rõhutasid hageja kui professionaalse alltöövõtja kohustusi: töövõtjal on õigus

teha projektis muudatusi, kui selgub, et soovitud tulemused pole projektlahendusega

teostatavad. Lahendused tuleb kooskõlastada peatöövõtjaga ja tellijaga. Töövõtja kohustuseks

on lahendada kõik erikommunikatsioonide omavahelised ristumised tagamaks parema ruumi

kasutuse. Kui projektide vahel tekib vastuolusid, tuleb sellest kohe peatöövõtjale teatada.

Lepingu lisaks oli ka hageja hinnapakkumine, mis sisaldas muu hulgas ventilatsiooniseadmete

tarnet, paigaldust ja sellega seonduvaid töid, süsteemide mõõdistamist ja reguleerimist.

3.3. Lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena sõlmitud lepinguga võttis hageja endale

kohustuse teostada objekti ventilatsioonisüsteemide ehitustööde kompleksne teostamine, mis

tähendas, et hageja võttis endale kohustuse tarnida seadmed, korraldada ehitus, paigaldus,

tööprojektid, paigaldusjoonised. Lepingu eesmärgiks on anda kostjale üle täielikult toimiv ja

nõuetele vastav kogu objekti ventilatsioonisüsteem, mis on hageja poolt mõõdistatud ja

reguleeritud. Lepingus ja selle lisades on rõhutatud, et kui hageja töövõtjana näeb vastuolu

projekti ja tegelikkuse vahel, tuleb sellest kohe vastavaid osapooli teavitada ja vajadusel teha

projekti muudatused, et tagada eesmärk ehk ventilatsioonisüsteemi täielik ja nõuetekohane

toimimine. Samuti kinnitas hageja lepingu sõlmimisega, et omab objektist täielikku ülevaadet

ja ettekujutust. Seega ei saa nõustuda hagiavalduse p-des 47-51 väidetuga, et hageja pidi

teostama üksnes ventilatsiooniseadmete paigalduse ning ei saanud seetõttu kuidagi mõjutada

tööjooniseid ja projekti. Lepingu järgi oli hageja kohustuseks tagada erinevate tööprojektide,

paigaldusjooniste ning seadmete kooskõla tegeliku olukorraga.

3.4. Seoses kahe restorani lisandumisega Objektile ning ühe rentniku (Muhu Pagarid) projektist

välja jäämisega muutus ka ventilatsiooni lahendus, mis varasemalt oli osaliselt projekteeritud

lähtudes rentniku Muhu Pagarid vajadustest. Kostja märgib, et hageja püüab hagiavalduse

punktis 9 ekslikult jätta muljet nagu oleks just vastav muudatus hiljem ilmnenud

ventilatsiooniga seotud probleemide põhjuseks, kuid tegelikult ei mõjutanud vastav muudatus

asjaolu, et hageja teostatud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Seoses eelnevalt kirjeldatud

projekti muudatustega sõlmisid pooled 08.05.2019 Lepingu lisa nr 8 (edaspidi lisakokkulepe

1), mille punkt 1 sätestas: Seoses kahe lisandunud restoraniga ja muutunud ventilatsiooni

lahendusega võtab alltöövõtja täitmiseks Peetri tn.12 ventilatsiooni muudatus- ja lisatööde

teostamise vastavalt lepingule ja lepingu lisadele. Muutuvate ja lisanduvate töömahtude tõttu

suurenes Lepingu maksumus ja muutusid Lepingus sätestatud tähtajad. Lisakokkuleppe 1 lisaks

olid hageja hinnapakkumine ja täiendatud ventilatsiooni projekt.

2-20-3937

3.5. 21. juunil 2019 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 9 (edaspidi lisakokkulepe 2), mille kohaselt

kohustus hageja tarnima Peetri tn 12 rendipind „C“ (Suhkruingel) ja rendipind „D“ (Foodcourt)

köögikubud vastavalt lepingule ja lepingu lisadele. Selle tulemusena muutus lepingu maksumus

ja Lepingu lõplikuks maksumuseks kujunes 211 993,77 eurot, millele lisandus käibemaks.

Kubud pidi valmistama/tootma ETS Nord. Lisakokkuleppe 2 sõlmimisele eelnes kirjavahetus,

millega ETS Nord AS edastas pakkumuse seadmete ja nendega kaasas olevate tööjooniste

kohta. Kostja esindaja pöördus kirjalikult ka hageja esindaja G poole, kes oli üks e-kirja

saajatest ja palus üle kontrollida, kas joonised ja projekt sobituvad omavahel või on vaja midagi

muuta: „Palun saada G ja N (projekteerija) oma viimased joonised. Palun vaadake üle, kas vaja

meie projekti täiendada“. Pärast seda kui ETS Nord AS oli saatnud viimased joonised, kordas

kostja esindaja e-kirjas, mille saajate hulgas oli ka hageja esindaja, et „Palun vaadake järgmine

nädal koos üle, vajadusel palun projekti korrigeerida, et ees oleks õige joonis ehk tööjoonis

teha“. Seega rõhutas kostja korduvalt, et hagejal tuleb täita oma lepingulist kohustust ja

kontrollida, kas seni tehtud joonised ja projekt sobituvad uute tellitavate seadmetega ning

vajadusel korraldada muudatused. Hageja ei avaldanud, et ETS Nordi AS-i poolt toodetavate

seadmete (kubude) puhul esineks vastuolu projektiga.

3.6. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Pooled ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti

allkirjastanud, sest hageja ei ole kõrvaldanud kõiki 3. oktoobril 2019 teostatud

ventilatsioonisüsteemide ülevaatusel tuvastatud puudusi. Hageja hagiavaldusele lisatud

teostatud tööde akti nr 6 ei saa pidada tööde üleandmis-vastuvõtmisaktiks. Praegusel juhul on

kostja allkirjastanud igakuise teostatud tööde akti, mille alusel ei saa lugeda kõiki töid

vastuvõetuks (vt lepingu p 4.3 ja 4.7). Ventilatsiooni ülevaatuse akti kohaselt tuvastati

ventilatsioonitöödega seoses 39 puudust, millest osasid ei ole tänaseni kõrvaldatud. Samuti

nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et veel novembri lõpus ei olnud ventilatsioonisüsteemi

toimivus nõuetekohaselt ja lõplikult kontrollitud ning kontrollitud osade kohta suutis hageja

vaid tagada, et kontrollimise hetkel automaatika toimis ning kostja tegi ettepaneku, et vajadusel

vaadatakse paari nädala pärast üle, kas kontrollitud seadmed endiselt toimivad.

3.7. Objektile kasutusloa taotlemisel selgus, et hageja rajatud ventilatsioonisüsteemi müratase

ei vastanud normidele, vaid oli lubatust oluliselt suurem. 2019 novembri alguseks oli selgunud,

et ventilatsioonisüsteem ei hakkagi nõuetekohaselt tööle. Kirjavahetuse tulemusena selgus, et

hageja ega hageja alltöövõtja ei olnud eelnevalt objektil kohal käinud ega piisavalt oludega

tutvunud, kuigi vastav kohustus tulenes hagejale Lepingust ja hageja on lepingu sõlmimisega

kinnitanud, et omab objektist täielikku ülevaadet (ETS Nord AS-i 25.11.2019 e-kiri).

Omanikujärelevalve käigus tuvastati, et hageja paigaldatud kubud ei tööta nõuetekohaselt.

Olukorra kiireks lahendamiseks tellis kostja ise seinäärse kubu plekk-katte ja selle paigalduse

ning saalipoolse kubu lisasirmi paigaldas hageja asemel 22. jaanuaril 2020 ETS Nord AS, sest

hageja keeldus selle töö tegemisest.

3.8. Kokkuvõttes olid hageja töös olulised puudused, sest ventilatsioonisüsteem ei toiminud

eesmärgipäraselt. Tuvastati järgmised puudused objekti alal nimetusega Foodcourt (Jaapani

restoran Kampai):

- Vaidlusalune seinaäärne Foodcourti kubu oli paigaldatud valesti seeläbi, et kubu ja seinavahe

oli 10 cm, kuigi paigaldusjuhendi järgi tuleb kubu paigaldada vastu seina. Paigaldusveast

tulenevalt lähevad köögis tekkivad toiduaurud kubust mööda ja imbuvad saali, mille

tulemusena ei ole võimalik restorani eesmärgipäraselt kasutada. Objekti tellija on kostjale

vastavasisulise märkuse teinud.

2-20-3937

- Saalipoolse Foodcourti kubu puudus tuleneb sellest, et hageja ei arvestanud kubu tellimisel

asjaoluga, et saali ja köögi vahelisel alal on sein köögitehnika kõrguseni (ca 1 m kõrgune), mitte

kubu serva paigalduskõrguseni (ca 2,1 m) ja tellis sellise kubu, mis on eelkõige mõeldud

paigaldamisega nn seinani, mistõttu kubu ei kata piisavas ulatuses köögiseadmeid. Kostja

selgitab, et paigaldusjuhendi järgi peab kubu olema kas vastu seina või kui seina ei ole siis 20-

30cm üle köögiseadmete servade, tagamaks, et toiduaurud lähevad kubusse. Selline

seinakonstruktsioon saali ja köögi vahelisel alal, mille kohaselt ulatus sein köögitehnika

kõrguseni (ca 1 meeter) oli Foodcourti alal enne vastava kubu tellimist projektis sees ja objektil

füüsiliselt tuvastatav ning ka hageja ja tema alltöövõtja on kirjavahetuses tunnistanud, et nad ei

lugenud projekti õigesti, mistõttu jäi vastav asjaolu märkamata.

3.9. Poole kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid. Kostja esitas 28. jaanuaril 2020

leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse.

3.10. Kostjal tekkisid seoses hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega täiendav kulu

398 eurot 40 senti seoses seinapoolsele kubule lisa plekk-katte paigaldamisega. Kostjal on

tekkinud seoses vaidlusega õigusabikulud 1522 eurot 80 senti. Endiselt püsib oht, et osad kubud

tuleb ümber vahetada. Arvestades, et hageja keeldus sirmi paigaldamisest, võib eeldada, et ka

muud parandustööd peab kostja tellima teiselt teenusepakkujalt. Lisakulude arvestamisel lähtus

kostja ETS Nord AS-i pakkumisest nr 19001823-4), mille kohaselt maksaks uued kubud kokku

vähemalt 25 392 eurot 87 senti (ilma käibemaksuta), lisandub paigaldamise kulu, mis võib olla

5000–10 000 eurot.

3.11. Kokkuvõttes ei nõustu kostja tasuma täitmisgarantii summat, kuna tasaarvestuse

tulemusena puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud

ning on reaalne oht, et ajutiselt lahendatud ventilatsioonisüsteem ei tööta lõppastmes

nõuetekohaselt ning ajutine lahendus tuleb ümber ehitada, seal hulgas tellida uued kubud. See

võib maksma minna ca 35 000 eurot. Lisaks on kostja seoses hageja puuduliku Tööga juba

kandnud täiendavaid kulusid ja sellest tulenevalt on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue

ning hageja poolt on kostjale tasumata ka tasaarvestust ületavas osas leppetrahvi nõue. Kostja

nõuded hageja vastu on suuremad kui hageja nõue kostja vastu.

3.12. Kostjal on õigus keelduda täitmisgarantii (lepingu p 4.5) tagastamisest VÕS § 111 lg 1

kohaselt. Täitmisgarantii on oma olemuselt lisatagatis, mis andis kostjale õiguse hoida

igakuiselt tasumisele kuuluvatest arvetest kinni 5%, mis makstakse hagejale siis, kui hageja on

täitnud kõik omapoolsed lepingulised kohustused. Seega on täitmisgarantii osa lepingu

kogumaksumusest ning on otseselt seotud hageja teostatava töö lepingule vastavuse ja

kvaliteediga. Kuna hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, ei kuulu täitmisgarantii

tagastamisele. Tegemist ei ole lepingu alapunktis 9 sätestatud panga- või kindlustusasutuse

garantiiga nagu hageja on leidnud.

3.13. Kostjal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist (lepingu p 8.2). Lepinguga sõlmitud

lisakokkuleppe kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 19. august 2019. Leppetrahvi arvestuse

lõpptähtajaks võib lugeda 22. jaanuari 2020, kui ETS Nord AS paigaldas ajutise lahendusena

kubudele sirmid. Leppetrahv selle perioodi eest on 66 142 eurot 6 senti arvestusega, et lepingu

hind oli koos lisakokkuleppega 211 993 eurot 77 senti. Lepingu kohaselt ei või leppetrahv

ületada 10% lepingu hinnast ehk kostjal on õigus ja alus nõuda hagejalt leppetrahvi 21 199

eurot 37 senti põhjusel, et hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja hageja ületas lepingu

lõpptähtaega, keeldudes lepingu täitmiseks olulise asenduslahenduse paigaldamisest.

Leppetrahvinõue on tähtaegne (vt lepingu p 7.4), sest puudused töös ilmnesid alates oktoobrist

2019. Kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatsegi tööd nõuetekohaselt teostada 14. jaanuaril

2020. Leppetrahvi nõude esitas kostja 28. jaanuaril 2020.

2-20-3937

3.14. Tasaarvestusavalduse osas selgitas kostja, et kuigi hageja nõue täitmisgarantii välja

maksmiseks ei olnud sissenõutavaks muutunud, sest hageja poolt oli täitmata täitmisgarantii

välja maksmise eeldus, ehk töö ei vastanud lepingu tingimustele, oli kostja heauskselt siiski

valmis tasaarveldama hageja täitmisgarantii nõude 7581 eurot 58 senti kostja leppetrahvi

nõudega hageja vastu osas, mida täitmisgarantii katab ehk pärast tasaarvestamist jäi kostjal üles

nõue hageja vastu 13 617 eurot 79 senti (21 199,37–7581,58) ning seega puudub hagejal nõue

kostja vastu. Kostja palus avalduses hagejal viivitamata see summa tasuda, kuid hageja ei ole

seda tasunud.

3.15. 10.

augusti

2020.

a

menetlusdokumendiga

esitas

kostja

PP

ekspertiisi

ventilatsiooniseadmete nõuetele vastavuse kohta, millega soovis tõendada, et kubud paigaldati

valesti.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 5. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6022 eurot 80 senti ning viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid

kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

hageja ja kostja sõlmisid 22. veebruaril 2019 ehituse alltöövõtulepingu nr 011/019/P12,

mille objektiks oli Noblessneri Jahtklubi ventilatsioonisüsteemide ehitustööde

kompleksne teostamine;

-

lepingu p 3.1.1. kohaselt oli tööde algusajaks 25. veebruar 2019. a ning lepingu p 3.1.2

kohaselt pidid kõik lepingujärgsed tööd olema lõpetatud, vaegtööd likvideeritud,

teostusdokumentatsioon ja garantiid esitatud 14. juuniks 2019;

-

lisakokkuleppe kohaselt pidid tööd olema valmis 19. augustiks 2019;

-

lepingu p 4.5. kohaselt peetakse peatöövõtja poolt alltöövõtjale igakuiselt tasutavatest

arvetest kinni 5% täitmisgarantiina, mis tasutakse alltöövõtjale koos viimase arvega, kui

on täidetud kõik lepingus toodud tingimused;

-

lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt kohustus hageja tellima ja tarnima

ventilatsiooniseadmed ning materjalid, paigaldama laeventilaatorid, tellima ja

paigaldama tuletõkkeklapid, süsteemid mõõdistama ja reguleerima, puurima avad ning

paigaldama köögikubud;

-

hinnapakkumine ei sisaldanud elektrivarustustöid ning köögikubusid;

-

20. juunil 2019. sõlmitud kokkuleppega võttis hageja kohustuse tarnida köögikubud

vastavalt lepingule ja selle lisadele;

-

ventilatsioonisüsteemi toimimiseks vajalikud köögikubud projekteeris ja valmistas

vastavalt lepingu lisale 9/1 ETS Nord AS;

-

3. veebruaril 2020 esitas hageja nõude täitmisgarantii väljamaksmiseks.

4.2. Hagiavalduse kohaselt muutus hageja täitmisgarantii tagastamise nõue sissenõutavaks

tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgneval tööpäeval, s.o 8. oktoobril 2019. Hageja

nõue muutus sissenõutavaks tööde lõpetamise ja akti allkirjastamisega vastavalt VÕS § 637 lg-

2-20-3937

le 4. Hageja lepinguliseks kohustuseks ei olnud kubude tellimine ega projekteerimine. Hageja

tööd ei olnud puudustega ning ta ei vastuta projekteerijate koostatud projektide õigsuse eest.

Kostja valis kubud ise välja ning kontrollis, et need sobiksid tema projektile. Hoonel on

kasutusluba ning 2019. a novembri alguseks oli hoone 100% valmis ning kasutuses.

4.3. Kostja ei eitanud täitmisgarantii maksmata jätmist, kuid põhjendas tasumata jätmist

sellega, et hageja on töövõtulepingut rikkunud, kuna on jätnud järgimata köögikubude

paigaldusjuhendi. Hageja on teostanud puudulikult kubude tootmiseks vajalikud mõõtmised ja

joonised, mille tulemusena jäi hagejal teostatud töödega lepingu eesmärk saavutamata. Kostja

vastuväidete kohaselt ei ole pooled tööde üleandmis-vastuvõtuakti käesoleva hetkeni

allkirjastanud, jätkuvalt on kõrvaldamata osad 3. oktoobri 2019.a ventilatsioonisüsteemide

ülevaatuse käigus tuvastatud puudused. Kostjal on õigus nõuda hagejalt ka leppetrahvi perioodi

19.08.2019–22.01.2020 eest, kuna tööd jäid tähtaegselt lõpetamata. Ventilatsioonisüsteem

töötab ETS Nord AS ajutise lahenduse teostamise tõttu alates 22. jaanuarist 2020. Kostjale võib

tulevikus tekkida kahju põhjusel, et sobimatud kubud tuleb välja vahetada. Kostja on juba

kandnud kahju 1921 eurot 20 senti seoses seinapoolse kubu lisa plekk-katte paigaldamisega

(398 eurot 40 senti) ning õigusabiteenusega (1522 eurot 80 senti). Alternatiivselt esitas kostja

tasaarvestusavalduse juhuks kui kohus kostja vastuväidetega ei nõustu.

4.4. Maakohtu hinnangul vaidlevad pooled selle üle, kes vastutab köögikubude projektile

vastavuse, tarnimise ja objektile korrektse paigaldamise eest. Maakohtule esitatud ehituse

alltöövõtulepingu p 5.2. kohaselt kinnitas alltöövõtja, et peatöövõtja on võimaldanud

alltöövõtjal enne lepingu sõlmimist objekti ning selle konstruktsioonidega põhjalikult tutvuda

ja vajadusel teostada alltöövõtja poolt vajalikuks peetud ekspertiise ning omab täielikku

ülevaadet objektist ja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike tööde teostamise mahust ja

ulatusest. Lepingu p 2.4.2.3. järgi on alltöövõtja kohustatud kasutama töö teostamiseks kõige

hilisema kuupäevaga projektdokumentatsiooni. Lepingu lisaks oleva töömahu kirjelduse p-i 2

kohaselt töövõtja ei vastuta projekteerijate poolt koostatud projektide õigsuse eest. Töövõtja

koostab vajadusel tööprojekti/paigaldusjoonised enne paigaldustööde algust või hiljemalt kahe

nädala jooksul paigaldustööde algusest. Projekti muudatused vormistatakse teostusjoonistega.

Töömahu

kirjelduse

p

kohaselt

on

töövõtja

kohustuseks

lahendada

kõik

erikommunikatsioonide omavahelised ristumised tagamaks parema ruumi kasutuse. Kui tekib

projektide vahel vastuolusid, siis tuleb sellest viivitamatult peatöövõtjale teada anda.

4.5. Hageja ei tegutsenud valmistoote paigaldajana ning kogu projekteerimise ning kubude

õige paigaldamisega seotud riisikot kandis kostja. E-kirjavahetus kostja ja ETS NORD AS

vahel ajavahemikus 21.05.2019–09.06.2019 kinnitab, et kostja küsis ETS NORD AS-lt

hinnapakkumist köögikubudele. 20. juuni 2019. a kokkuleppega võttis hageja endale täitmiseks

köögikubude tarnimise vastavalt lepingule ja lepingu lisadele. Hageja väide, et tema ülesanne

oli üksnes projekti järgi kubud paika panna, on vastuolus menetluses kogutud tõenditega.

Pärast 20. juuni 2019 kokkulepet ei saanud hageja enam väita, et temal ETS NORD AS-ga

õigussuhe puudub.

4.6. Hageja on ekslikult leidnud, et lepingu sisule hinnangu andmisel peab lähtuma üksnes

töömahu kirjelduse p-i 2 lausest 1, mille kohaselt töövõtja ei vastuta projekteerijate poolt

koostatud projektide õigsuse eest. Lepingu lisaks oleva töömahu kirjelduse p-i 3 kohaselt

töövõtjal on õigus teha projektis muudatusi, kui selgub, et soovitud tulemused pole

projektlahendusega teostatavad. Praegusel juhul kohustus hageja lepingu eesmärgi

saavutamiseks koostama enne köögikubude paigaldust teostusjoonised, mis töömahu kirjelduse

punkt 1 kohaselt tähendas maja ventilatsiooni-süsteemide ehitust nö võtmed kätte mahus, s.h.

kaasnevate torustike, seadmete (sh ventilatsiooni agregaadid, ventilaatorid, tuleklapid,

plafoonid jms) materjalide tarnet ja paigaldust ning seadistamist. Hageja etteheited selle kohta,

et kubude vale paigalduse on tinginud pidevad muudatused projektis (I kd tl 116-117), on

2-20-3937

tõendamata. Menetluses on tõendatud, et ventilatsioonisüsteemi ehituse aluseks olev

põhiprojekt oli korrektne.

4.7. Kostja tellitud töö eesmärk oli tagada köögi ja saali vahel õhu sissepuhumine ning

väljatõmme selliselt, et köögist tulevad lõhnad, aur ja rasvasuits ei satuks saali, kus see häirib

külastajaid. Maakohtule on esitatud tõendid, et hageja paigaldatud seadmed seda eesmärki ei

täitnud, neil puudusid kokkulepitud omadused. Üks vaidlusalune kubu tuli muuta töökõlblikuks

plekist ülekattega. Teise kubu puhul oli vajalik seina ja kubu vahelise 10 cm pilu

kinniehitamine. VÕS § 641 lg 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest

tulenevat

lepingutingimustele

mittevastavust

võrdseks

töö

lepingutingimustele

mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Seega kohustus

hageja paigaldama köögikubud selliselt, et need täidaksid lepingus toodud eesmärki. Hagejal

oli ka lepingu punktidest 2.2. ja 2.3. ning VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt kohustus pakkuda

kostjale välja toimiv lahendus. Hageja seda kohustust ei täitnud.

4.8. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas tõendatud, et vaidlusalusel objektil on kasutusel

ajutine lahendus, mille teostamisse hageja ei panustanud. Kostjale tekkis seoses seinapoolse

kubu lisa plekk-katte paigaldamisega täiendav kulu 398 eurot 40 senti.

4.9. Maakohus leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Tellija on kohustatud

töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud

tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o

lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Seega

eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning

vastupidist peab tõendama tellija (VÕS § 644 lg 1). Lepingu p-i 4.6. kohaselt ei tähenda

igakuine arvelduste teostamine ega töö osaline või täielik kasutusele võtmine peatöövõtja poolt

veel töö lepingule, projektdokumentatsioonile ega muudele lepingu dokumentidele vastavaks

tunnistamist. Lepingu p-i 4.7 kohaselt ei loeta teostatud tööde akti allkirjastamist peatöövõtja

poolt teostatud tööde aktis nimetatud tööde vastuvõtmiseks ning see ei too kaasa juhusliku

hävimise riisiko või kahjustumise riisiko peatöövõtjale üleminekut.

4.10. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja viidatud ehitustööde akt ei ole allkirjastatud, seega

ei ole hagejal alust väita, et kostja on tööd hiljemalt 7. oktoobril 2019 pretensioonideta vastu

võtnud. Lepingu p-ile 4.9. vastavat lõppakti ei ole pooled allkirjastanud. Hageja on oma väidete

tõendamiseks esitanud ventilatsioonisüsteemide automaatika paigaldamise akti, kuid maakohtu

hinnangul tõendab see üksnes hageja 8. mai 2019. a hinnapakkumises nimetatud tööde osalist

teostamist, mitte kõigi lepingujärgsete tööde üleandmist kostjale. Töövõtulepingu p-i 4.5.

kohaselt on aga täitmisgarantii tasumise eelduseks kõigi lepingus toodud tingimuste täitmine

alltöövõtja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

4.11. Kostja esitas alternatiivselt menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus peab

hageja nõuet põhjendatuks. Maakohtu hinnangul ei ole tasaarvestus võimalik, sest hagejal ei

ole ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet kostja vastu. Kuna hageja põhinõue kostja vastu ei

kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

4.12. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

kohaselt hageja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada, sest asja keerukust arvestades on

kantud kulud põhjendatud ja vajalikud. Maakohus mõistis menetluskuludelt kostja kasuks välja

ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-3937

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

5.1. Maakohtu eksimused seoses menetlusdokumentidega:

1) Maakohus on tuginenud otsuse tegemisel kohtuasjas pabertoimikule, kuid see on

puudulik ning seetõttu on maakohus jätnud asjas uurimata mitu olulist tõendit.

Pabertoimikust on puudu hagiavalduse lisa 2 – põhiprojekt ja lisa 13 – kubude joonised.

Hagejat ei teavitatud, et lisade 2 ja 13 avamisega on probleeme, seetõttu ei olnud hageja

nende tõendite puudumisest teadlik. Maakohus on oma otsuses (otsuse p 67) jõudnud

järeldusele, et ventilatsioonisüsteemi ehituse aluseks olnud põhiprojekt on korrektne,

vaid põhiprojekti seletuskirjale ja ehitusprojekti ekspertiisile tuginedes, mitte jooniste

põhjal. Kuna põhiprojekti mittevastavused ja 2019. a juulis tehtud muudatus, mis

tingisid selleks ajaks tellitud kubu sobimatuse, ei kajastu seletuskirjas ja teostatud

ekspertiisis 9. mai 2019 versioonis projektile (vt dtl 602), vaid ei saa põhiprojekti

vastavuse osas järeldusi teha ilma jooniseid uurimata. Juba see asjaolu – oluliste

tõendite toimikusse lisamata jätmine - on aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

2) Kohtutoimikus on eksitud ka TsMS § 56 lg 1 nõude vastu dokumente ajalises järjestuses

toimikusse lisada ning seejuures on tehtud järgmised vead:

-

mitmetele dokumentidele on lisamata digiallkirja kinnitusleht;

-

paljusid dokumente on toimikus mitu koopiat;

-

dokumentide ajaline järjestus ei klapi.

5.2. Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja ei ole tellitud töid kostjale üle andnud.

3) Maakohus on valesti tuvastanud, et poolte sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr

011/019/P12, mille esemeks olid Noblessneri Jahtklubi ventilatsioonisüsteemide

paigaldustööd, on lõpetamata. Maakohus on ekslikult järeldanud, et hageja ei ole

lepingust tulenevaid töid üle andnud ning kostja ei ole töid vastu võtnud. Seetõttu on

vale ka maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

4) Hageja hinnangul on kostja tööd vastu võtnud, sest kostja on need ise peatöövõtjana üle

andnud tellijale Noblessneri Jahtklubi Osaühingule ning sellega väljendanud selget

tahet ja arusaama, et tööde omandiõigus ei kuulu hagejale. Tellija on tööd vastu võtnud

ja ei ole hageja tööde suhtes esitanud kostjale ühtegi pretensiooni (kostja 15.01.2019 e-

kiri, milles ta kinnitab, et tellija ei ole nõudnud kubude ümbertegemist). Seega ei nõustu

hageja maakohtuga, et tööde tegeliku kasutusele võtmisega ja peatöövõtjana nende

üleandmisega lõpptellijale ei ole kostja töid vastu võtnud.

5) Maakohus on taandanud tööde vastuvõtmise formaalsusele – vaidlusele selle üle, kas

pooled on lepingu p-i 4.9 kohaselt „lõppakti“ allkirjastanud või mitte (maakohtu otsuse

p 75). Maakohus on hinnanud vääralt viimast teostatud tööde akti leides, et see ei ole

lepingukohane „lõppakt“. Hageja palub ringkonnakohtul selle tõendi ümber hinnata.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks teostatud tööde akti nr 6 ei saa käsitleda lõppaktina.

Pooled ei ole lepingus „lõppakti“ konkreetset vormi kokku leppinud. Seega oli selle

2-20-3937

vorm vaba. Hageja on oma senises praktikas piirdunud peaaegu alati sellega, et

lõppaktiks – tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks on viimane akt, kus on kajastatud

kõigi teostatud tööde maksumus ning kust nähtub, et kõik tööd on teostatud. Hageja

poolt kostjale 30. septembril 2019 esitatud teostatud ehitustööde aktis nr 6 olid välja

toodud kõik lepingulised tööd, nende hinnad. Viimases tulbas „jääb akteerida“ oli kirjas

„0“. Seega hõlmas see akt kõigi tööde loetelu, hindu, saadud summasid ja lõppsummat.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa viidatud akti lugeda tööde üleandmise ja

vastuvõtmise aktiks. Seega on maakohus rikkunud tõendi mittearvestamise

põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8).

6) Kostjale ei saanud kuidagi jääda hageja tegelik tahe ja eesmärk selgusetuks. 30.

septembri 2019. a e-kirjas, millega hageja saatis kostjale akti nr 6, on kirjas „Saadan

viimase akti allkirjastamiseks, meie tööd on nüüd kõik valmis sh dokumentatsioon“

(hagiavalduse lisa 23-2). Kui kostjal oleks olnud soov, et lõppakt on vormsitatud kindlas

vormis, oleks ta seda pidanud hagejale teada andma. Kostja seda ei teinud. Kostja on

hoopis saatnud hagejale 29. oktoobril 2019 kirja, kus on teinud lõpliku tasaarvelduse

hagejale väljamaksmisele kuuluvalt viimaselt summalt. Tasaarveldusakt allkirjastati 6.–

7. novembril 2019. Tasaarvestusaktiga tunnistas kostja hageja nõuet ning

tasaarvestusega luges kostja vaegtööde teostamise lõpetatuks.

7) Kostja tahet töö vastu võtta kinnitab ka garantiikirja vastuvõtmine – ehitusgarantii

tingimustega nõustumine. Lepingu p-i 9.1. kohaselt algab garantiiperiood töödele

lepinguliste tööde üleandmise päevale järgnevast päevast. Garantiikirja punktis 2 on

märgitud perioodi alguseks 22. oktoober 2019. Seega, isegi kui eitada tööde

vastuvõtmist 8. oktoobril 2019, ei saaks kostja kuidagi eitada tööde vastuvõtmist 21.

oktoobril 2019. Kostja vastupidine seisukoht tähendaks, et kostja on teadlikult ja

tahtlikult oma lepingupartnerit korduvalt eksitanud arvama, et on tööd vastu võtnud.

8) Kostja on leidnud, et tal oli õigus töö vastuvõtmisest keelduda, sest töös esinesid

puudused. Praegusel juhul nähtub tõenditest, et kostja, leides, et tööd on puudustega, on

need siiski vastu võtnud ja puudused ise parandanud (VÕS § 646 lg 5). Kostja ei ole

hagejale hinna alandamise avaldust esitanud, ega ka lepingust taganenud. Samuti ei

ilmne ühestki tõendist, et kostja nõuab hagejalt parandustööde teostamist. Kostja pidas

vajalikuks ise parandada hageja teostatud töid ning tegi selleks kulutusi 398 eurot 40

senti. Kui kõnealuse kulu tekkimine oleks hageja vastutus, oleks kostjal olnud alus see

summa täitmisgarantiist kinni pidada. Ülejäänud summa kinnipidamiseks ei ole kostja

toonud välja õiguslikke aluseid ega tõendeid kahju tekkimise kohta. Aasta pärast tööde

üleandmist ja kasutuselevõttu ei saaks kostja enam kuidagi heas usus väita, et tööl on

selle eesmärgipärast kasutamist takistavad puudused, mille tõttu oleks vajalik töö

täielikult asendada. Kostja on leidnud, et kui hageja ei paranda kubu, teeb kostja seda

ise (15.01.2020 e-kiri).

Kokkuvõttes on tööd kostjale üle antud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostja

nõuab

hagejalt

tööde

parandamise

kulusid.

Seega

on

kostja

valinud

õiguskaitsevahendiks VÕS § 646 lg 5, mille eelduseks on puudustega töö vastuvõtmine. Kostja

on tööd lõpptellijale üle andnud ning asunud aktiivselt hoonet kasutama. Tööde omandiõigus

on läinud üle lõpptellijale. Hageja on selgelt teavitanud kostjat tööde lõpetamisest ning

väljendanud tahet tööd õle anda. „Lõppakti vormistusveale saaks kostja tugineda vaid siis, kui

oleks sellele õigeaegselt hageja tähelepanu juhtinud. Ebaoluliste puuduste tõttu tööde

vastuvõtmisest keeldumine ei ole lubatud.

5.3. Maakohtu eksimused tõendite hindamisel.

2-20-3937

9) Kubud vastavad põhiprojektile, millele vastavad ka kubude joonised. Maakohus on

ekslikult tuvastanud, et põhiprojekt oli nõuetekohane, aga kubud mitte. Maakohus ei ole

põhiprojektiga tutvunud. Maakohus ei ole otsuses viidanud põhiprojekti juurde

kuuluvale ventilatsiooni eriosajoonisele ning on jätnud põhjendamata, miks ta seda ei

arvesta. Kubud toodeti jooniste järgi ning need on 100% põhiprojektiga vastavuses

(põhiprojekti 22.03.2019 versioonis toodud mõõdud). Kui hageja saalipoolset kubu

paigaldas, ei olnud köögi tasapinda veel paika seatud. Seega jääb arusaamatuks kostja

etteheide hagejale, et projektikohane kubu on liiga kitsas, aga mitte köögi tasapinna

ehitajale, kes oleks võinud köögi tasapinna paigaldada nii, et kubu sellest ka saali poole

ulatub.

10) Kubude täiendamine oli ebaoluline vaegtöö kogu lepingujärgsete tööde mastaabis. Kahe

kubu paigaldamine oli lisatöö, mis lepiti poolte vahel kokku lepingu lisas nr 9, mis

sõlmiti 20. juunil 2019. Lepingu kogumaksumus oli enne seda 177 000 eurot

(käibemaksuta) ning kubude paigaldamise hinnaks 34 993,77 eurot (käibemaksuta).

Seega moodustas vaidlusaluse töölõigu hind kuuendiku kogu lepingu hinnast.

Kaduvväike on summa, mis kulus kostja poolt tõstatatud probleemide lahendamiseks.

Juba ainuüksi lepinguhinna ja vaegtööde hinna võrdlusest tuleneb, et tegemist ei olnud

oluliste puudustega, millele tuginedes võiks kostja keelduda tööde vastuvõtmisest.

11) Kubude täiendamisvajaduse põhjuseks on projekteerimisvead. Kostja on ise

tunnistanud, et saalipoolse kubu probleemiks oli projekteerimisviga. Projekteerija ei

näinud ette, et saali ja köögi vahelise seina kaotamisega projektist peab kas (a) kubu

projekteerima laiemana; (b) köögitasapinda kavandama kitsamana või nihutama köögi

poole. Kostja palus küll hageja abi probleemi lahendamisel, kuid ei süüdistanud hagejat

selle tekkimises. Saalipoolse kubu lisakatte paigaldas sealjuures kubu tootja ETS Nord

AS tasuta ja kohe pärast probleemi ilmnemist. Seega sellest ei tekkinud ega saanud

tekkida kostjale mingeid kahjusid. Seinapoolne kubu, mille asukoht oli märgitud juba

põhiprojektis kandeposti lõikuvalt, oli samuti projekteerija KAOS Arhitektid OÜ

valearvestus. Hageja lähtus projektikohastest kubu mõõtmetest ja mitte alatasa

ilmuvast/kaduvast saali ja köögivahelisest seinast. Kubude mõõtmed osutusid

ebasobivaks projekteerimisvea tõttu.

12) Kubude mõõdud valis kostja ja hageja oli kostja valikuga seotud. 20.06.2019 lepingu

lisa nr 9 lisaks oli AS ETS Nord köögikubude pakkumine nr 19001823-4 23.05.2019.

Pakkumine oli adresseeritud kostjale ning köögikubude tööjoonistel on tellijaks samuti

märgitud kostja. Ka algne ettemaksuarve oli adresseeritud kostjale. Seega oli hageja

seotud lepingu lisas 9 kokkulepitud lisatöö kokkuleppe sõlmimisel kostja poolt juba

välja valitud seadmetega. Eeltoodut kinnitab ka 01.12.2019 kostja kiri, kus kostja

esindaja kinnitab, et tema valis nii kubud ning nende maksumuse. Lepingu lisa nr 9

punktis 1 on kirjas, et hageja võtab tarnib köögikubud vastavalt lepingule ja lepingu

lisadele. Lepingu punkti 10.6 kohaselt ei ole hagejal õigust muuta või asendada lepingu

lisades nimetatud seadmeid muude vastu ilma kostja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Kõigele lisaks sõlmiti 20. juuni 2019 lepingu lisa pärast seda, kui hageja oli juba AS’le

ETS Nord tellimuse kubude valmistamiseks edastanud ning kostja oli sellest teadlik.

Kubude joonised olid koostatud enne 20. juunit 2019 dropbox’i projektipangas oleva

projektiversiooni järgi. Objekti I korruse lahendus muutus juulikuu lõpus 2019, kuid

kostja ei teavitanud sellest hagejat ja isegi, kui teavitanud oleks, siis kubu oli juulikuu

lõpuks peaaegu valmis toodetud.

13) Kubud on töökorras ja väikesed lõhnalekked on abimaterjaliga kõrvaldatud. Kostja

tellitud ventilatsiooniekspertiisis leidis ekspert PP 30.07.2020, et tellitud lahendus on

toimiv ja kui probleeme ei ole, siis võib lahenduse samaks jätta. Kuna eksperdi

2-20-3937

hinnangul toimis kubude ventilatsioon ka aasta pärast restoranide avamist, ei ole

ilmselgelt põhjendatud kostja ähvardused tellida asendustöö ja asendada kubud uutega.

Alusetu on sellest tulenev kostja kahjunõue hageja vastu. Maakohus leidis ekslikult, et

PP arvamusest saab teha järelduse, et lahendus on ajutine. Maakohus jättis hindamata

ventilatsioonimõõdistused, mis näitavad, et ventilatsioon toimib nõuetekohaselt.

14) Maakohus on punktis 66 järeldanud, et kuna hageja teostas töövõtuna vaidlusaluste

kubude paigaldamise ning tarnimise, vastutab hageja ka kostja projektimuudatuse eest.

Sellega on maakohus leidnud, et kostjal oli õigus ehitusprojekti muuta ka siis, kui hageja

oli juba teinud kulutusi algselt kokkulepitud lahenduse teostamiseks. Kui töövõtja on

asunud tööd teostama (kubud olid juba kokkulepitud mõõtudes tellitud) ning tellija

muudab lähteülesannet, vastutab tellija tühja töö eest töövõtjale tekitatud kahjude eest

ning ei saa lugeda selle töö ümbertegemise täiendavaid kulusid ja selleks kuluvat

täiendavat aega töövõtja poolseks lepingurikkumiseks. Sellises olukorras oleks hagejal

olnud VÕS §-st 653 tulenevalt õigus tellija korralduste tõttu teostamatuks muutunud töö

osas leping üles öelda ja nõuda tehtu eest vastav tasu ja kulutuste hüvitamist. Maakohtu

seisukoht, et hageja pidi käigult tellimust muutma seoses tellija poolsete juhiste

muutumisega, on õigusvastane. Lepingu punktis 10.2 on sätestatud, et töid, mis tuleb

teha erineval viisil võrreldes lepingus ja selle lisades sätestatuga, loetakse

muudatustöödeks. Lepingu p-ist 6.1 tulenes kostja kohustus projekt-dokumentatsioon

hagejale üle anda.

Kokkuvõttes ei vastuta hageja kubudega seotud puuduste eest ning ülejäänud tööd on

teostatud lepingukohaselt sest:

- kubud vastavad lepingutingimustele ja lepingu lisaks olevatele joonistele/projektile;

- lepingu ühepoolne muutmine – ehk lähteülesande – projekti muutmine ja sellest hageja

teavitamata jätmine on kostja poolne lepingurikkumine;

- hageja ei vastuta kostja poolse lepingurikkumise tõttu tekkinud kubude mittesobivuse eest

vastavalt VÕS § 6 lg-le 1, § 641 lg-le 3 ja §-le 653.

6.4. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses uute tõendite vastuvõtmist. Hageja esitas põhiprojekti

I korruse plaanide aprilli, juuli ja augusti versioonid, kuna kostja esitas viimase

menetlusdokumendiga põhiprojekti 2019. a märtsi versiooni, mida aprillis juba muudeti.

Vaidlusalune kubude lisatöö telliti ja teostati juunis, kui hageja ei saanud enam 2019. a märtsi

projektist lähtuda. Põhiprojekti juuli ja augusti versiooni esitas hageja selleks, et tõendada, et

muudatused tehti põhiprojekti siis, kui hageja oli kubud juba ära tellinud ja augustis

paigaldatud. Hageja ei pidanud vajalikuks maakohtule kõiki projektiversioone esitada, kuna

tugines sellele, et kubud vastavad mõõtude poolest mistahes põhiprojekti versioonile. Kostja

viimasele menetlusdokumendile ei saanud hageja enam vastata.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid palus kostja tähelepanuta

jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud

2-20-3937

maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda 95% osas ja hageja kanda 5% osas.

Menetluskulude rahalise suurus määrab kindlaks maakohus eraldi menetluses.

8. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle

pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:

- hageja ja kostja sõlmisid 22. veebruaril 2019. a ehituse alltöövõtulepingu nr 011/019/P12,

mille objektiks oli Noblessneri Jahtklubi ventilatsioonisüsteemide ehitustööde kompleksne

teostamine.

- Vastavalt

lepingu

lisaks

olevale

hinnapakkumisele

oli

hageja

kohustuseks

ventilatsiooniseadmete ning materjalide tellimine ja tarne, laeventilaatorite paigaldus,

tuletõkkeklappide tellimine ja paigaldamine, süsteemide mõõdistamine ja reguleerimine, avade

puurimine ning köögikubude paigaldus.

- 20. juuni 2019. a kokkuleppega võttis hageja täitmiseks köögikubude tarnimise vastavalt

lepingule ja lepingu lisadele.

- Ventilatsioonisüsteemi toimimiseks vajalikud köögikubud projekteeris ja valmistas vastavalt

lepingu lisale 9/1 ETS Nord AS (I kd tl 50, 54, 57, 58).

- Hageja esitas kostjale 3. veebruaril 2020. a nõude täitmisgarantii väljamaksmiseks (I kd tl

128).

9. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Hagiavalduse kohaselt

on hageja täitmisgarantii tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud tööde vastuvõtmise akti

allkirjastamisele järgneval tööpäeval 8. oktoobril 2019. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes

selle üle, kas kostja on tehtud tööd vastu võtnud ja kas kostjal on õigus tasunõude rahuldamisest

keelduda.

10. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tellitud töid vastu võtnud.

10.1. Tööde vastuvõtmise osas leppisid pooled töövõtulepingus kokku, et töid antakse üle

perioodiliselt osade kaupa ning tööde lõpetamisel koostatakse lõppakt. Lepingu p-i 6.3

kohaselt: „Peatöövõtja vaatab üle Alltöövõtja poolt aktiga vastuvõtmiseks esitatud Tööd ja

võtab need vastu viie tööpäeva jooksul /---/.“ Leping p 4.3 sätestas, et „Peatöövõtja tasub

Alltöövõtjale

vastavalt

Peatöövõtja

poolt

heakskiidetud

üleandmis-vastuvõtuaktiga

vastuvõetud tööde eest kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve saamisest arvates.“ Lõppakti

reguleeris lepingu p 4.9: „ Omandiõigus Objektil teostatud Töödele ja paigaldatud seadmetele

läheb üle Alltöövõtjalt Peatöövõtjale kõigi Lepinguliste tööde üleandmise hetkel vastavalt

mõlemalt poolt allkirjastatud lõppaktile.“

10.2. Täiendavalt sätestas lepingu p 4.7: „Teostatud Tööde Akti allkirjastamist Peatöövõtja

poolt ei loeta Teostatud Tööde Aktis nimetatud Tööde vastuvõtmiseks Peatöövõtja poolt ning

see ei too kaasa juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko Peatöövõtjale üleminekut.

Teostatud Tööde Akti allakirjutamisega avaldab Peatöövõtja, et ta loeb Alltöövõtja poolt

aruandekuus teostatud Tööde mahud ja maksumuse vastavaks Teostatud Tööde Aktis

avaldatule ja võtab endale kohustuse nende eest tasuda.“ Kolleegium mõistab lepingu p-i 4.7

selliselt, et kuigi leping ei reguleeri täpsemalt lõppakti koostamist, siis vaheaktide koostamist

ei peeta tööde osade kaupa üle andmiseks ning tööd võetakse vastu lepingu p-i 4.9 mõttes siis,

kui kõik tööd on lõpetatud. Nimetatud eristus (vrd lepingu p-te 4.3 ja 6.3) on oluline eelkõige

juhusliku hävimise riisiko ülemineku seisukohast. Lepingu p 4.7 ei sätesta, et pooled peaksid

koostama eraldi lõppaktiks nimetatava dokumendi. Kui kõikide lepingus ette nähtud tööde

kohta on koostatud aktid, võib viimast akti mõista kui lõppakti lepingu p-i 4.9 tähenduses.

2-20-3937

10.3. Vaidlust ei ole selles, et 30. septembril 2019 allkirjastas hageja juhatuse liige G kostja

juhatuse liikme Q koostatud rahalise akti ja teostatud tööde akti nr 6 (dtl 378). Akti kostjale e-

kirjaga edastades märkis G: „Saadan viimase akti allkirjastamiseks, meie tööd on kõik valmis

sh. dokumentatsioon.“ Sama akti allkirjastas 7. oktoobril kostja esindaja C (vt dtl 378). Akti

saatmise ajaks olid tööd saavutanud funktsionaalse valmiduse, ventilatsioonisüsteem oli

paigaldatud ja toimis.

10.4. Ei ole mingit põhjust, miks teostatud tööde akti nr 6 ei saaks pidada lõppaktiks lepingu p-

i 4.9 mõttes, millega kostja tööd vastu võttis. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole akti

nr 6 allkirjastanud. Kostja esindaja C on akti digitaalselt allkirjastanud (dtl 378).

10.5. Kostja on lõppakti mõiste sisustamisel viidanud ehituse töövõtulepingute üldtingimustele,

mida võib mõista kui kutseala tava. Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013)

alapunktis 10.2 on toodud üleandmise ja vastuvõtmise protseduur. Punktis 10.2.3 on sätestatud,

et tööde lõplik vastuvõtmine toimub pärast seda kui on täidetud kõik loetletud tingimused, sh

on üheks tingimuseks, et on kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole kokku lepitud teisiti (p 10.2.3.1).

Kostja viitab, et p 10.2.3.4 seab vastuvõtmise sõltuvusse kontrollmõõdistustest: töövõtja on

teinud kontrollmõõdistused ja katsetused võimalike varjatud puuduste tuvastamiseks kõikide

ehitise osade ja tehnosüsteemide puhul, mille vastavust kehtivatele nõuetele on võimalik

kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel tuvastada.

10.6. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et viidatud kutseala tavast tuleneb, et üksnes pärast

vaegtööde tegemist ja kontrollmõõdistusi oleks saanud koostada lepingu p-ile 4.9 vastava

lõppakti. Selline arusaam ei vasta VÕS § 638 mõttele ega kohtupraktikale. Hea usu põhimõttega

on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu

(Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14; 28. oktoobri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). VÕS § 638 ja viidatud kohtupraktika järgi võib vaegtöid

kõrvaldada pärast tööde vastuvõtmist eeldusel, et tööd on funktsionaalses mõttes valmis.

11. Kostja väitel on tal õigus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 ja lepingu p-i 4.5 alusel.

Pooled vaidlevad, kuidas mõista lepingu p-i 4.5, mis sätestab: „Peatöövõtja poolt Alltöövõtjale

igakuiselt tasutavatest arvetest peetakse kinni 5% (viis protsenti) täitmisgarantiina, mis

tasutakse Alltöövõtjale koos viimase arvega, kui on täidetud kõik lepingus toodud tingimused.“

11.1. Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingu p-i 4.5 mõista kui edasilükkava tingimusega

kokkulepet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 mõttes. TsÜS § 102 lg 2 järgi

tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike

tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see

saabub või ei saabu. Edasilükkav tingimus „kui on täidetud kõik lepingus toodud tingimused“

on nii ebamäärane, et see ei vasta mõistliku tõlgendamise põhimõttele. Mõistliku tõlgendamise

põhimõtte järgi tuleb lepingupunkti mõista selliselt, et täitmisgarantii makstakse välja siis, kui

tellijal ei ole töövõtja vastu lepingust tulenevaid nõudeid, mida garantiisumma arvel oleks

võimalik rahuldada. Sellised lepingulised nõuded võivad tuleneda tellija õiguskaitsevahendite

(VÕS §§-d 111, 112 115, 116) kasutamisest.

11.2. Praegusel juhul ei ole kostjal õigus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel.

Kuigi põhjendatud VÕS § 111 lg 1 vastuväide ei anna iseenesest alust hagi rahuldamata jätta

(Riigikohtu 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 9, 11), võiks vastuväide

välistada tasunõude koos lepingu p-iga 4.5. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust

tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse

täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või

andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Igal juhul eeldab

vastuväide, et kostja on nõudnud hagejalt kohustuse täitmist.

2-20-3937

11.3. Kostja on menetluses selgitanud, et kuigi hageja tehtud tööd olid puudustega, ei ole ta

ühtegi õiguskaitsevahendit kasutanud. Kostja selgitas, et üks kubu paigutati seinast ligi 10 cm

kaugusele ja selle vea parandamiseks paigaldas ta lisapleki ning tegi kulutusi 398 euro 40sendi

ulatuses. Teine kubu ei olnud sobivas asendis töötasapinna suhtes ja vea kõrvaldamiseks

paigaldas projekteerija oma kuludega piirdepleki. Kolleegiumi hinnangul on kostja sellega vead

parandanud ja projektijärgne funktsionaalsus on saavutatud. Isegi kui kubude ebasobiva asendi

eest vastutas hageja, on praeguseks puudused kõrvaldatud ja kostjal ei saa olla puuduste

kõrvaldamise nõuet VÕS § 646 lg 1 järgi.

11.4. Tõendamata on kostja väide, et õhu kvaliteet restoranialal on halvem kui see oleks kubude

nõuetekohasel paigaldamisel. Ekspert PP on leidnud 30.07.2020, et: „Tänu täiendavale

varikatte laiendusele ja seina ning kubu vahelise pilu sulgemisele on lahendus täna üldiselt

toimiv ja kui praktikas probleeme ei esine, võib olukorra jätta muutmata, kuigi korrektse

paigalduse korral oleks tulemus ilmselt parem“ (dtl 565). Täpsemaid hinnanguid õhu kvaliteedi

kohta kohtule esitatud ei ole. PP arvamusest saab, vastupidiselt maakohtule, teha järelduse, et

pigem toimib ventilatsioon korralikult. Arvamusest ei selgu, mille poolest oleks „korrektse

paigalduse korral tulemus ilmselt parem“ ning hinnang ise on antud oletuslikuna.

11.5. Hagi vastuse p-s 29 selgitas kostja, et kuna viimane parandustöö tehti 3 kuud (22.01.2020)

tagasi, ei saa kindlat väita, et tekitatud lahendus töötaks nõuetekohaselt. Praeguseks on

ventilatsioonilahendus töötanud piisavalt pikka aega ning kostja ei ole kubusid välja vahetanud

ega nõudnud nende välja vahetamist hagejalt. Arvestades, et ventilatsioon on sellisena toiminud

pika perioodi vältel ning kostja ei ole esile toonud, et selle aja sees oleks esinenud probleeme,

saab järeldada, et puudused on kõrvaldatud ja ventilatsioon töötab nõuetekohaselt.

11.6. Et võimalikud puudused on kõrvaldatud, ei saa kostjal olla hageja vastu ka sellist

tingimuslikku kahju hüvitamise nõuet, nagu ta on esitanud hagi vastuse p-s 48 (dtl 410).

Vaidlust ei ole selles, et muidu õiguskaitsevahendeid nagu hinna alandamine, ei ole kostja

kasutanud.

12. Lisaks VÕS § 111 lg 1 vastuväitele esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Kostja 29.

jaanuaril 2020 saadetud nõudekirjas esitas kostja leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse.

Leppetrahvinõue tugines tööde üleandmisega hilinemisele. Et kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja on tööd üle andnud ja tööd on vastu võetud, ei ole kostja leppetrahvinõue põhjendatud.

12.1. Hagi vastuses tõstatas kostja esmakordselt asjaolu, et ta on teinud kulutusi 398 eurot 40

senti parempoolse kubu ja seina vahele lisaplaadi paigaldamiseks. Selle summa ulatuses palus

kostja kahju hüvitamist ning esitas hagi vastuses selle kohta tasaarvestusavalduse.

12.2. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue suurusega

398 eurot 40 senti. Kostja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

- hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

- hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1

järgi vabandatav;

- kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

- kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

- kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav;

- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

12.3. Pooled vaidlevad, kas töövõtja vastutab projekteerimisvea eest, kui töövõtja oleks hoolsal

tegutsemisel ehitusprojektis sisalduvat viga märganud, kuid ei teinud seda ega juhtinud veale

tähelepanu.

2-20-3937

12.4. Töövõtulepingu lisaks olev „OÜ Tresden töömahu kirjeldus“, p 2 sätestab, et „Töövõtja

ei vastuta projekteerijate poolt koostatud projektide õigsuse eest. Töövõtja koostab vajadusel

tööprojektid/paigaldusjoonised enne paigaldustööde algust või vastasel juhul hiljemalt kahe

nädala

pärast

peale

paigaldustööde

algust.

Projekti

muudatused

vormistatakse

teostusjoonistega.“ Kolleegium mõistab seda lepingupunkti selliselt, et töövõtja vastutab siiski

projekteerimisvea eest, kui töövõtja oleks hoolsal tegutsemisel ehitusprojektis sisalduvat viga

märganud, kuid ei teinud seda ega juhtinud veale tähelepanu. Töövõtja ülesanne ei olnud üksnes

tellija tarnitud kubu paigaldamine, vaid ventilatsioonisüsteemide ehitus n.ö võtmed kätte mahus

s.h kaasnevate torustike, seadmete (s. ventilatsiooni agregaadid, ventilaatorid, tuleklapid,

plafoonid jms.) materjalide tarne ja paigaldus. Hinna sees oli kõikide tehnosüsteemide jaoks

vajalike automaatikaseadmete paigaldus, ühendamine ja seadistamine vastavalt projekti

vajadusele. (vt töömahu kirjeldus, samas).

12.5. Praegusel juhul koostas ehitusprojekti ventilatsiooniosa O3 Technology OÜ. Hageja

võttis

hinnapakkumise

tegemisel

aluseks

O3

Technology

OÜ

eriosade

projektdokumentatsiooni, töö nr. 180806 (18.04.2019) (dtl 58). Kubud pidi valmistama ETS

Nord AS. 25. novembri2019. a e-kirjas märgib ETS Nord esindaja, et kubude pakkumised on

tehtud, lugedes projekti valesti: „/---/ Parempoolsel kubul on nurga alla tõesti post. Aga

kahjuks pole see jooniselt lihtsalt nähtav ja ka projektis joonistatud kubu katab seda.“

12.6. Projektijooniselt on näha, et kubu katab posti, kuid posti on siiski võimalik märgata.

Arvestades lepingu suurt mahtu, oleks olnud ootuspärane, et hageja oleks kontrollinud olukorda

kohapeal ning sel juhul oleks ta pidanud tugiposti märkama ja sellega arvestama. Hoolsal

tegutsemisel oleks hageja pidanud posti paiknemisest ja takistusest aru saama ning oleks

pidanud sellega arvestama. Et hoolsal tegutsemisel oleks hageja pidanud tugiposti kubu

projekteeritud asukohas märkama, vastutab lõpptulemuse eest ka hageja.

12.7. Kubu ebaõige asukoha tõttu kandis kostja kulu 398 eurot 40 senti, kulutuste vajalikkus

ega suuruse osas asjas vaidlustatud ei ole. Kohus leiab, et kantud kulu on põhjuslikkus seoses

lepingurikkumisega, see on hõlmatud lepingulise kahutuse kaitse-eesmärgiga ja oli tagajärjena

ettenähtav. Kostjal oli õigus tekkinud kahju hagi vastuses tasunõudega tasaarvestada.

12.8. Hagivastuses on kostja soovinud tasaarvestada ka kohtueelse õigusabikulu 1522 eurot 80

senti (dtl 453). Õigusabiteenuste väljavõttest nähtub, et õigusabiteenus oli valdavalt nõude

analüüs ja koostamine ning 21.01.2020 ja 24.01.2020 ja 28.01.2020 kirjade koostamine. Kohus

on seisukohal, et kostja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et õigusabiteenus oli

põhjuslikus seoses lepingurikkumisega. Kostja esitas hageja nõudele hulgaliselt vastuväiteid,

millest summaliselt üksnes väike osa oli edukas. Kostja esitatud asjaoludest ei saa järeldada,

milliste õiguste maksma panekuks õigusabiteenus täpsemalt vajalik oli, sest väited ja sellele

lisatud tõend on üldist laadi.

13. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 7581 eurot 58 senti tasumist. Kostja on sellest

tasaarvestanud 398 eurot 40 senti, seega on tasumata põhivõlg 7183 eurot 18 senti.

13.1. Lepingu p-is 8.3. on sätestatud, et peatöövõtja kohustub tasuma tähtajaks tasumata

summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud

päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist

lepingus sätestatud määras. Kuna kostja kohustus lepingu p-i 4.5. järgi tasuma täitmisgarantii

koos talle esitatud viimase arvega, muutus hageja nõue täitmisgarantii osas sissenõutavaks 22.

oktoobril 2019. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja olnud tasumisega viivituses 717 päeva

ning kogunenud viivisesumma on 0,05% × 7183 × 717 = 2575 eurot 17senti.

2-20-3937

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Maa– ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 95% osas kostja

kanda ja 5% osas hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna

ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks

maakohus (RKTKo nr 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Iris Kangur-Gontšarov, Neve Uudelt