2-20-14969/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-14969

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Ehituskonsult Grupp OÜ hagi Osaühing Findesk vastu

töövõtulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2539,44 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Ehituskonsult Grupp OÜ (registrikood 11225297),

esindajad seaduslik esindaja A S, lepinguline esindaja Artjom Morozov

Kostja: Osaühing Findesk (registrikood 10996584), seaduslik

esindaja S G

Kohtuistungi toimumise aeg 21. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ehituskonsult Grupp OÜ hagi Osaühingu Findesk vastu osaliselt.

2. Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja 2157,79 eurot.

3. Jätta hagi 193,54 euro ulatuses rahuldamata.

4. Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja viivis otsuse

resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 13. oktoobrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud 92% ulatuses Osaühingu Findesk kanda ja 8%

ulatuses Ehituskonsult Grupp OÜ kanda.

6. Määrata Ehituskonsult

Grupp

OÜ

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

2118,33 eurot, millest Osaühing Findesk kanda jääb 1948,87 eurot.

7. Määrata Osaühing Findesk menetluskulude rahaliseks suuruseks 834 eurot, millest

Ehituskonsult Grupp OÜ kanda jääb 66,72 eurot.

8. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktidest 6 ja 7 tulenevad vastastikkused nõuded

ja mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ menetluskulude

hüvitamiseks välja 1882,15 eurot.

9. Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ehituskonsult Grupp OÜ esitas 13.10.2020 Harju Maakohtule hagi Findesk OÜ vastu,

milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2351,33 eurot ja viivised võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.06.2020 ekspertiisi käsunduslepingu nr

2020/41, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja teostama ehitiste ülevaatuse, fikseerima

olukorra ja hindama tehnilist seisukorda ning seda kaardistama, kokku kuni 90 objektini.

Vastavalt lepingu punktidele 1.1.1 ja 1.1.2 oli töö jagatud kaheks osaks (objektide

fikseerimine enne ja pärast lõhketöid). Töötasu oli kokku 4340 eurot (lisandub käibemaks).

3. Lepingu punkti 5.2. kohaselt pidi tasumine toimuma järgmiselt: esimene osamakse 3500

eurot (lisandub käibemaks) makstakse kahes osas: 1. osa 50% hiljemalt 10.07.2020 eksperdi

poolt esitatud arve alusel (hageja esitas arve nr 5874 summas 1750 eurot (lisandub

käibemaks), mille kostja on ära maksnud); 2. osa pärast punkti 1.1.1. täitmist ja eksperdi

poolt esitatud arve alusel. Lepingu punkti 1.1.1 järgi oli hageja kohustuseks ehitiste vaatlus,

kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate

kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja pildistamine väljast ja

võimalusel ka seest. Lõplik osa, 840 eurot (lisandub käibemaks) tuli kostjal tasuda punkti

1.1.2. täitmisel (pärast lõhkamistööd).

4. Pooled sõlmisid 07.07.2020 ekspertiisi käsunduslepingu nr 2020/41 lisa 1, millega

objektide arv suurenes 34 objekti võrra ja pooled leppisid kokku täiendavad tasumise

tingimused. Lepingu lisa punkti 5.2.1. kohaselt oli lisatööde tasu 1500 eurot (lisandub

käibemaks), mille tasumine pidi samuti toimuma kahes osas: 1. osamakse 70% ja 2.

osamakse pärast lepingu punkti 1.1.1. täitmist (ehk pärast objektide fikseerimist enne

lõhkamistööde teostamist).

5. Kõik objektid, s.o kokku 92 objekti, millele oli võimaldatud juurdepääs, olid 17.07.2020

seisuga üle vaadatud ja töid puudutav dokumentatsioon anti samal kuupäeval kostja

esindajal mälupulgal üle.

6. Hageja esitas 17.07.2020 teostatud tööde eest arve nr 5882. 05.08.2020 saatis kostja e-kirja,

milles keeldus arve maksmisest väites, et arve väljastamiseks puudub alus puudub, kuna

tööd ei ole täies mahus tehtud. Väidetavalt olid üle vaatamata järgmised majad: xxx; xxx;

xxx. Hageja vastas kostjale 07.08.2020 ja palus tagada kostja nimetatud objektidele

ligipääsu. Lepingu p 4.2.1 kohaselt oli kostja kohustatud juurdepääsu kindlustama. Samuti

selgitas hageja, et arve väljastati ainult juba üle vaadatud objektide eest.

7. Kuna kostja arvet nr 5882 ei tasunud, esitas hageja 07.09.2020 kostjale maksenõude koos

lepingu ülesütlemise teatega. Täiendav tähtaeg maksekohustuse täitmiseks oli 11.09.2020.

Kostja vaidles 15.09.2020 hagejale vastu, ütles omakorda lepingu üles ja leidis, et esimese

osamaksena makstud 2100 eurot (1750 eurot + käibemaks) on teostatud tööde eest piisav.

8. Arvestades, et kostja pidi tasuma hagejale 124 objekti eest kokku 5000 eurot, on ühe objekti

hind 40,32 eurot (lisandub käibemaks). Hageja vaatles, kaardistas ja pildistas 92 ehitist,

mille eest tal on õigus 3709,44 eurole. Arvestades kostja poolt tasutut (1750 eurot), võlgneb

kostja hagejale veel 1959,44 eurot (koos käibemaksuga 2351,33 eurot).

9. Hageja tööd olid nõuetekohased. Teadaolevalt on hageja kaardistatud objektidel

lõhkamistööd teostatud. Kui tööd ei oleks olnud nõuetekohased ei oleks Tarbijakaitse- ja

Tehniline Järelevalveamet lõhkamistööde läbiviimist lubanud. Kaebusi tööde kohta ei ole

laekunud.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja on maksnud hagejale 2100 eurot. Hageja ei saa kostjalt ülejäänud summat nõuda,

kuna hageja ei ole oma lepingu p 1.1.1. tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja

hoonetest tehtud pildid ei olnud korrektselt ja täies mahus lepingule vastavalt tehtud. Hageja

nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja ta ei saa tasu nõuda.

12. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole täitnud lepingu p 4.2.1 tulenevat kohustust

kindlustada kliendile juurdepääs objektidele. Hageja selline väide on tõendamata.

13. Hageja käsundisaajana peab olema kostjale lojaalne ja täitma käsundi käsundiandja antud

juhiseid arvestades käsundiandja parimates huvides. VÕS § 628 lg 1 kohaselt käsundi

puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast

käsundi täitmist. Seega peab kostja hagejale tasuma siis, kui hageja on käsundi täitnud.

14. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu oluliseks tingimuseks on p 1.1.1, mille kohaselt oli

hageja kohustuseks ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest

külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused)

kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Selle kohustuse täitmata

jätmisele juhtiski kostja 05.08.2020 kirjas hageja tähelepanu. Kostja selgitas järgmist:

„Lõppmakse peale punkti 1.1.1. täitmist ja Eksperdi poolt esitatud arve alusel. Kuna punkt

1.1.1 Ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste

olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja

pildistamine väljast ja võimalusel ka seest, pole täis mahus täidetud. Täpsem majad: xxx;

xxx; xxx; xxx. Seega arve väljastamise alus puudub. Palume arve nr. 5884 annuleerida ja

täita punkt 1.1.1 täies mahus. Edastada meile korrektsed ülevaatamise andmed, mis

vastavad seadusele ja järelevalve nõuetele. Samas palume need majad, mis ei ole üle

vaadatud enne lõhketööd, läbi käia ja saada elanike allkirju, et nende hooned ja muud

rajatised peale lõhkumistööd kahjustusi pole saanud ja pretensioonid nendel puuduvad.

Peale seda, kui te edastate meile korrektsed andmed ja täies mahus ja mina neid

aktsepteerin, esitate arve, mille maksmine mina garanteerin“.

15. Hageja ei ole kostja kirjast tulenevaid juhiseid täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

kostja kirjas nimetatud objekte vaadelnud, kaardistanud ja pildistanud hoone(d) kõikidest

külgedest; kirjeldanud ja pildistanud väljast ja võimalusel ka seest ehitiste olemasolevaid

kahjustusi (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused). Järelikult ei ole hageja oma kohustusi

täitnud ja kostjal ei ole kohustust hageja arvet tasuda.

16. Hagejal ei ole õigust saada tasu VÕS § 629 lg 1 alusel, kuna leping ei lõppenud kostjast

tuleneva asjaolu tõttu. Igal juhul on juba tasutud 2100 eurot mõistlik osa kogu tasust.

17. Asjakohane ei ole hageja viide sellele, et Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveametisse ei

ole seoses kahjustustega kaebusi laekunud. Kahjusaajad (majade omanikud) esitavad

kaebusi kostjale. Tänaseks on vähemalt üks selline kaebus olemas hoone kohta, mida ei ole

hageja poolt kõikidest külgedest pildistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

19. Hageja nõuab kostjalt pärast lepingu ülesütlemist töötasu maksmist selle töö eest, mis ta

lepingu kehtivuse ajal ära tegi. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud

käsundusleping nr 2020/41, millega hageja võttis kohustuse teostada ehitiste ülevaatus,

fikseerida olukord ja hinnata tehnilist seisukorda ning seda kaardistada kokku 90 objektil

(tl 4). Lepingu lisaga lepiti kokku tööde tegemine täiendavalt veel 34 objektil (tl 8).

03.06.2021 kohtuistungil arutas kohus pooltega õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni,

täpsemalt seda, kas pooltevaheline leping on käsitletav töövõtu- või käsunduslepinguna.

Kohus selgitas, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). Käsunduslepinguga

kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja)

teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on

kokku lepitud (VÕS § 619). Arvestades, et lepinguga lepiti kokku konkreetse mõõdetava

töö tegemises (lepingu p 1 kohaselt oli töö eesmärk hinnata, fikseerida ja kaardistada

lõhkamistööde piirkonnas asuvate ehitiste tehniline seisund enne ja pärastl lõhkamistöid) ja

selle eest oli ette nähtud konkreetne tasu, vastab leping töövõtulepingu tunnustele. Pooled

nõustusid sellega 03.06.2021 kohtuistungil. Kohus kohaldab seega pooltevahelisele

õigussuhtele töövõtulepingut reguleerivaid sätteid sõltumata sellest, et leping on

pealkirjastatud kui käsundusleping.

20. Lepingu p 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale teenuste osutamise eest kokku 4340

eurot (lisandub käibemaks). Punktis 5.2 leppisid pooled kokku tasumise tingimustes.

Punkti 5.2.1 kohaselt tuli 3500 eurot (lisandub käibemaks) tasuda kahes osas: 1. osamakse 50%

hiljemalt 10.07.2020 eksperdi poolt esitatud arve alusel ja lõppmakse pärast lepingu p 1.1.1

täitmist eksperdi esitatud arve alusel. Lepingu kohaselt koosnes hageja töö kahest osast ja p

1.1.1. kohaselt oli esimene etapp ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te)

kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused)

kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Lepingu p 5.2.2 kohaselt tuli viimane

840 eurot tasuda pärast lepingu p 1.1.2 täitmist. Viidatud punkt sätestas teise etapi tööd, s.o

pärast lõhkamistööde lõpetamist ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te)

kõikidest külgedest, võimalike tekkinud kahjustuste fikseerimine kirjalikus aktis ja fotodel. Akt

vormistatakse vastavalt läbiviidud vaatluste tulemustele. Lepingu lisaga suurendasid pooled

tööde mahtu 34 objekti võrra ja leppisid punktis 5.2.1 kokku, et lisatööde tasu on 1500 eurot,

ms tasutakse samuti kahes osas: 1. osamakse 70% ja teine pärast lepingu p 1.1.1. täitmist.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 5.2.1 kohaselt tasumisele kuulunud 1. osa, s.o 50%

esimesest osamaksest, s.o 1750 eurot, millele lisandub käibemaks, on makstud (vt ka arve

nr 5874, tl 7). Kostja märkis küll, et ei nõustu hagejaga, nagu ta oleks maksnud arve alusel

ainult 1750 eurot, kuid hageja ei olegi seda väitnud. Hageja märkis, et arve nr 5874 alusel

kuulus tasumisele 1750 eurot, millele lisandub käibemaks, mis ongi koos käibemaksuga

2100 eurot ja mis on tasutud. Sellega nõustub ka kostja.

22. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 17.07.2020 teostatud tööde eest arve nr 5884

(tl 10), mille tasumisest kostja keeldus. Kostja vaidles arvele 05.08.2020 kirjas vastu ja

teatas, et keeldub arve maksmisest, kuna p 1.1.1 tulenevad kohustused ei ole täies mahus

täidetud. Kostja viitas, et kohustus on täitmata järgmiste objektide suhtes: xxx; xxx; xxx;

xxx (tl 11 ja 38). Kostja jäi selle vastuväite juurde ka hagiavaldusele esitatud vastuses.

07.08.2020 kirjas palus hageja tagada endale ligipääsu kostja poolt 05.08.2020 loetletud

objektidele. Hageja selgitas kostjale, et kui ülevaatuse kuupäevadest ja kellaaegadest

hiljemalt 14.08.2020 ei teatata, ei saa hageja lepingut täies mahus täita (tl 38).

23. Kostja väitis 03.06.2021 kohtuistungil, et ta ei ole hageja kirja kätte saanud. Kohus leiab, et

kostja väide on tõendamata. Hageja esitatud tõendite kohaselt pidas hageja kostjaga

kirjavahetust e-posti aadressil xxx, s.o aadress, mis on äriregistri andmetel kostja

kontaktaadress (tl 132) ja millelt kostja ise hagejale kirju saatis (tl 131). Majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isiku puhul saab eeldada, et ta kontrollib oma e-posti vähemalt

kord päevas ja seega saab eeldada, et kostja sai hageja kirja kätte hiljemalt järgmisel

tööpäeval, s.o 10.08.2020. Kostja üldsõnaline vastuväide ei anna alust järeldada, et ta just

07.08.2020 kirja kätte ei saanud.

24. 07.09.2020 teatas hageja kostjale, et kostja ei ole täitnud lepingu punktist 4.2.1. tulenevat

kohustust kindlustada hagejale juurdepääs objektidele. Hageja möönis, et talle on antud

objektide omanike kontaktid, kuid osad neist on kehtetud ja seda ei saa tõlgendada

objektidele juurdepääsu kindlustamisena. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks kuni 11.09.2020 ja teatas, et ütleb vastasel korral lepingu üles ja nõuab tasu

teostatud tööde eest, s.o 2100 eurot (tl 12). Kostja kinnitas 03.06.2021 kohtuistungil, et sai

hageja esitatud lepingu ülesütlemise teate kätte. Vastusena hageja ülesütlemise avaldusele

ütles kostja lepingu omakorda üles alates 15.09.2020 (tl 16 – 19).

25. Hageja nõue tehtud töö eest kostjalt tasu saamiseks võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 652

lg 2 alusel, mille kohaselt, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas

muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab

selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles

öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus

ei sisaldu. Seega on hageja poolt lepingu ülesütlemine kehtiv siis, kui kostja pidi tegema

mingi teo, kuid ta viivitas selle teo tegemisega ja teo tegemata jätmine on käsitletav lepingu

olulise rikkumisena.

26. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja poolt lepingu ülesütlemine on

kehtiv, s.o kas kostja pidi või ei pidanud tagama hagejale ligipääsu vaidlusalustele

objektidele ja kas ligipääsu tagamata jätmine andis alust leping üles öelda ning kas hagejal

on õigus nõuda tehtud töö eest lisaks juba saadud ettemaksule veel täiendavat tasu. Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

27. Lepingu p 4.2.1 kohaselt kohustus klient (s.o lepingu preambula kohaselt kostja) edastama

õigeaegselt lepingu täitmiseks olulist informatsiooni ja kindlustama eksperdile (s.o lepingu

preambula kohaselt hagejale) juurdepääsu objektidele ja võimalusel vajalikele

dokumentidele. Seega tulenes lepingust kostjale kaasaaitamise kohustus, et tagada hagejale

võimalus tema lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et

viivitusest ei saa rääkida põhjusel, et lepingu p 4.2.1 ei sisalda kohustuse täitmise tähtaega.

Lepingu p 4.2.1 kohaselt tuli kostjal tagada ligipääs õigeaegselt. Arvestades, et kostja ise

nõudis 05.08.2021 kirjas (tl 11, mille saatmine nähtub tl 38), et hageja täidaks lepingust

tulenevad kohustused järgmiste majade suhtes: xxx; xxx; xxx; xxx, mille peale hageja

teatas, et palub selleks tagada nendele objektidele ligipääsu, oligi kostja jaoks õige aeg oma

kaasaaitamise kohustust täita. Kuna kostja ise heitis hagejale ette kohustuse täitmata jätmist,

jääb arusaamatuks väide, nagu ei oleks tema samas olnud viivituses kohustuse täitmisega,

mille täitmine oli hageja töö tegemiseks vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli

olulise lepingurikkumisega. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega

tegemist mh siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuna lepingu järgi kohustus

hageja hindama, fikseerima ja kaardistama ehitiste tehnilist seisukorda, oli objektidele

ligipääs lepingu täitmise oluline tingimus, ilma milleta ei olnud hagejal võimalik kohustust

täita. Samuti leiab kohus, et tegemist on olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 5 tähenduses,

kuna hageja andis kostjale 07.08.2020 kirjas täiendava tähtaja ligipääsu tagamiseks

vaidlusalustele objektidele (tl 38), kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks midagi teinud,

et hagejale ligipääsu anda, hoolimata sellest, et hageja selgitas, et ta ei saa ilma ligipääsuta

oma kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli alus töövõtulepingu

üles öelda ja ülesütlemine on seega kehtiv.

28. Vastupidiseks järelduseks ei anna alust kostja viide sellele, et ta oli andnud hagejale üle

kõikide elanike kontaktid. Hagejal ei olnud vaidluse all olnud objektidele tegelikult

ligipääsu. Hageja teatas vastusena kostja kirjale 14.08.2021, et paljud kostja antud kontaktid

on vananenud või ei kehti enam. Hageja pööras kostja tähelepanu sellele, et ta on rikkunud

lepingust tulenevat kohustust tagada ligipääs objektide ülevaatuseks (kirjavahetus tl 131).

Hageja viitas sellele ka hiljem lepingu 07.09.2020 ülesütlemise teate esitamisel. Kostja ei

ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja on oma

lepingu p 4.2.1 tuleneva kohustuse hageja ees täitnud ja taganud talle tegeliku ligipääsu

objektidele, et võimaldada ette nähtud töö tegemine.

29. Kuna hageja ütles lepingu kehtivalt üles, on tal VÕS § 652 lg 2 kohaselt õigus nõuda tehtud

tööle vastavat osa tasust. Kuna leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega, ei oma asja

lahendamisel tähtsust lepingu hilisem ülesütlemine kostja poolt 15.09.2020 (tl 16 – 19) ja

kohus sellele eraldi hinnangut ei anna.

30. Kohus märgib esmalt vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja ei ole nõudnud kostjalt

lõpliku tasu maksmist. Hageja on nii enne kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluses

selgitanud, et nõuab tasu üksnes lepingu p 1.1.1. alusel tehtud tööde eest, s.o tööd, mis tehti

enne lõhkamistöid ja mille eest on tasu ette nähtud lepingu punktis 5.2.1 (koos juba tasutud

ettemaksuga kokku 3500 eurot). 03.06.2021 kohtuistungil kinnitas kostja, et selle üle, et

ülesütlemise avaldus esitati enne lõhkamistöid, vaidlust ei ole. Kostja viide sellele, et

lepingu p 1.1.2 on täitmata, s.t tegemata on tööd, mis tuli teha pärast lõhkamisi, ei ole seega

asjakohane, kuna hageja ei olegi väitnud, et ta selle osa tööst oleks ära teinud või selle eest

tasu nõuaks. Tulenevalt VÕS § 652 lg-st 2 on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus

tasule selle töö eest, mille ta on ära teinud.

31. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on tööd tehtud. Hageja esitas tema poolt

vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud objektide nimekirja (tl 39) koos 92 aktiga (tl 43 – 91).

Hageja palub mõista töötasu välja nende 92 objekti esimese etapi tööde tegemise eest.

32. Kohus selgitas hagejale 03.06.2021 kohtuistungil, et kuna hageja nõuab töötasu tehtud töö

eest, tuleb hagejal tõendada see, milline töö on tehtud. Samuti selgitas kohus, et arvestades

kostja vastuväiteid, tuleb nende tööde osas, milles kostja on akti allkirjastanud, töö

mittetegemist tõendada kostjal. Hageja peab tõendama nende tööde nõuetekohase tegemise,

mille osas kostja akti allkirjastanud ei ole. Nimetatu tuleneb VÕS § 637 lg-st 4, mille

kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooltevahelise lepingu

p 1 kohaselt pidi hageja teostatud töö kohta täitma tabeli, mis oli lepingu lisas 1 (tl 5 – 5

pöördel). Lepingu lisas 1 oleva töölehe kohaselt tuli see allkirjastada nii hageja, kostja kui

ka vaadeldava hoone omaniku poolt.

33. 21.09.2021 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei vaidle vastu nendele töödele, mille kohta

koostatud aktid on allkirjastatud kõikide kolme osalise poolt. Need on järgmised objektid:

xxx (tl 51, dtl 572 ja 805), xxx (tl 60, dtl 1013 ja dtl 1030), xxx (dtl 1028), xxx (tl 59 pöördel,

dtl 1034), xxx (tl 59, dtl 1036 ja 1172), xxx (tl 58 pöördel, dtl 1038),

xxx (tl 58, dtl 1040), xxx (tl 57 pöördel, dtl 1042), xxx (tl 57, dtl 1046), xxx (tl 83 pöördel, dtl

2246 ja 2406), xxx (tl 84 pöördel, dtl 2248), xxx (tl 87, dtl 2253), xxx (tl 88, dtl 2255), xxx (tl

91, dtl 2261) ja xxx (dtl 2304). Kohus märgib, et ei arvesta seejuures kostja kinnitust objektide

suhtes, mis on antud xxx ja xxx kohta, kuna need ei kuulu käesolevas asjas hagi eseme hulka.

Kohus kohustas 14.10.2020 määrusega hagejat tooma konkreetselt esile kõik tema poolt

vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud 92 objekti, mille eest ta võla tasumist nõuab. Hageja esitas

16.10.2020 hagi täiendusega vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud objektide nimekirja koos 92

aktiga. Kuna xxx ja xxx kohta hageja esialgse hagiavaldusega akti ei esitanud, ei kuulunud need

hagi esemeks oleva 92 objekti hulka, mille eest tasu maksmist hageja käesolevas asjas nõuab.

Arvestades hagi aluseks olevaid akte, arvestab kohus seega, et poolte vahel ei ole vaidlust ülal

viidatud 13 objekti osas töö tegemise üle ja hagejal on õigus selle eest tasu saada.

34. Kohus märgib veel, et tegemist ei olnud 19 aktiga, nagu kostja kohtuistungil märkis, kuna

osad kostja viited digitoimiku lehtedele viitavad dubleerivatele lehekülgedele, mis on

märgitud ka ülal loetletud viidetes.

35. Hageja nõuab kostjalt töötasu ka sellistel objektidel tehtud tööde eest, mille kohta koostatud

aktidel kõigi kolme osapoole allkirja ei ole. Need on järgmised objektid: xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx (aktid tl 43 – 91). Seega on vaidlus 79 objekti üle.

36. Hageja esitas 01.07.2021 menetlusdokumendiga kohtule tõendid objektidel tehtud tööde

kohta. Kohus võttis tõendid nende erakordselt suure mahukuse tõttu ja tuginedes TsMS 272

lgle 1 asja juurde välisel andmekandjal (tl 147 USB mälupulk). Samad tõendid on

kättesaadavad ka e-toimikus (dtl 256 – 2518). Andmekandjal asub kaust nimega

„Tsiviilasja nr 2-20-14969 tõendid“, milles on alamkaustad iga objekti kohta. Kaustad

sisaldavad hageja poolt esitatud akte ja pilte objektide pildistamise kohta järgmiselt:

36.1. xxx kaustas on hoonetest väljast 13 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.2. xx kaustas on hoonetest väljast 25 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;

36.3. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 50 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

25.06.2020;

36.4. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 26 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;

36.5. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;

36.6. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.7. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 25 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;

36.8. xxx kaustas on hoonetest väljast 49 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;

36.9. xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;

36.10. xxx kaustas on hoonetest väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;

36.11. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 34 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

21.06.2020;

36.12. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 32 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;

36.13. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 29 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

21.06.2020;

36.14. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;

36.15. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

29.06.2020;

36.16. xxx kaustas on hoonetest väljast 26 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;

36.17. xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;

36.18. xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud

36.19. xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot;

36.20. xxx kaustas on hoonetest väljast 24 fotot, fotodel märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.21. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot,

36.22. xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot;

36.23. xxx kaustas on hoonetest väljast 19 fotot;

36.24. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

25.06.2020;

36.25. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 40 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;

36.26. xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.27. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 17 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;

36.28. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.29. xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;

36.30. xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest seest ja väljast 17 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

29.06.2020;

36.31. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;

36.32. xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest seest ja väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

28.06.2020;

36.33. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;

36.34. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;

36.35. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.36. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 19 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.37. xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.38. xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

28.06.2020;

36.39. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.40. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 13 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.41. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.42. xxx kaustas on hoonetest väljast 14 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.43. xxx kaustas on hoonetest väljast 14 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.44. xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.45. xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;

36.46. xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.47. xxx kaustas on hoonetest väljast 30 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.48. xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.49. xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;

36.50. xxx kaustas on hoonetest väljast 19 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;

36.51. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.52. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.53. xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;

36.54. xxx kaustas on hoonetest väljast 28 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.55. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.56. xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.57. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 23 fotot, fotol märgitud kuupäevaga

05.07.2020;

36.58. xxx kaustas on hoonetest väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.59. xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.60. xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.61. xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.62. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.63. xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.64. xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.65. xxx kaustas on hoonetest väljast 6 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.66. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.67. xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.68. xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.69. xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.70. xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.07.2020;

36.71. xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.72. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.73. xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.74. xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.75. xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.76. xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;

36.77. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;

36.78. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;

36.79. xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020.

37. Lepingu p 1.1. kohaselt oli hageja töö lähteülesanne hinnata, fikseerida ja kaardistada

lõhkamistööde piirkonnas asuvate ehitiste tehniline seisukord enne ja pärast lõhkamistöid.

Töö sisu oli ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest ja

diagonaalidest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused)

kirjeldamine; hoone(te) pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Kohus tuvastas ülal, et

pooltel ei ole vaidlust 14 hagi esemeks olnud objekti üle. Vaidluse all olnud 79 objektist,

millest on asja juurde esitatud aktid, millel on kaardistatud kahjud, esitas hageja tõenditena

fotod ülal loetletud 75 objekti pildistamise kohta. Seejuures on fotosid tehtud hoonetest

väljast, kuid võimalusel ka seest, kõrvalhoonetest, rajatistest ja kui neid on olnud, siis nende

kahjustustest (praod, krohvi või värvi kahjustused). Hageja on sellega tõendanud töö

tegemise 75 objektil.

38. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja väitis küll, et

vaidlus on selles, kas kohustused on täidetud täies mahus, kuid ei esitanud konkreetseid

etteheiteid sellele tööle, mille tegemise kohta hageja tõendid esitas. Kostja ei täpsustanud

oma vastuväiteid ka kohtu poolt selleks määratud tähtajaks ja jäi üldsõnalise vastuväite

juurde, et pildid ei olnud korrektselt ja täies mahus tehtud. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline

vastuväide ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid tehtud töö kohta. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ka ainuüksi

sellest, et aktidel ei ole kõigi kolme osapoole allkirja, ei järeldu, et töö on tegemata. Kohus

selgitas hagejale vajadust tõendada selle töö tegemine, mille osas on aktilt puudu kostja

allkiri. Hageja on seda 75 objekti osas ka teinud, esitades objektide kohta nii aktid kui fotod.

Kostja üldised ja konkretiseerimata vastuväited ei anna alust jõuda seisukohale, et töö oleks

mõne loetletud objekti suhtes tegelikult tegemata või ei oleks tehtud korrektselt.

39. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuli menetlusosalistel esitada oma avaldused, taotlused, tõendid

ja vastuväited enne eelmenetluse lõppemist. Pärast eelmenetluse lõppemist esitatud uusi

asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust või tõendit menetletakse üksnes juhul, kui selle

hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus või kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist (TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1). Vastuväited, mille kostja esitas asja

sisulisel läbivaatamisel 21.09.2021 kohtuistungil, s.o pärast eelmenetluse lõppu, jätab

kohus eeltoodud alustel tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinemisega. Kostja ei toonud

esile ühtegi asjaolu, miks ta ei saanud oma sisulisi vastuväiteid esitada 02.08.2021

menetlusdokumendis. Uute väidete menetlemine põhjustaks aga asja lahendamise viibimist.

40. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et ta on täitnud lepingu p 1.1.1. tuleneva

kohustuse 88 hagi aluseks olnud objekti osas (75 + 13). Kuna töö on selles osas tehtud, on

hagejal VÕS § 652 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu maksmist.

41. Hageja arvestas hagi esitamisel tehtud töö eest väljamõistmisele kuuluva tasu järgmiselt:

lepingu ja selle lisa kohaselt oli pärast lepingu punkti 1.1.1. tööde tegemist ette nähtud tasu

kokku 5000 eurot (3500 + 1500 eurot lisandub käibemaks) ja seega oli ühe objekti hind

40,32 eurot (5000 ÷ 124). Samuti võttis hageja arvesse, et kostja on juba tasunud hagejale

arve nr 5874 alusel 1750 eurot (lisandub käibemaks), mille arvestas tasumisele kuuluvast

summast maha. Kostja nõustus 06.03.2020 kohtuistungil, et hageja arvutuskäigust

lähtumine, s.o arvestades leitud ühe objekti hinda, on iseenesest mõistlik. Hagejal on seega

õigus saada tasu 88 objektil tehtud töö eest kokku 3548,16 eurot (88 × 40,32). Arvestades

ka arve nr 5874 alusel tasutud ettemaksu, võlgneb kostja hagejale tehtud töö eest veel

2157,79 eurot (3548,16 – 1750 + 20%).

42. Kuna hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest tõendanud, et töö oleks tehtud (fotod

esitatud) xxx, xxx ning xxx objektidel, jääb nõue selles osas rahuldamata. Kohus rahuldab

seega hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2157,79 eurot. Hagi jääb 193,54

euro ulatuses rahuldamata.

43. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

44. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%.

45. Kuna hageja ütles töövõtulepingu kehtivalt üles, muutus tema nõue tehtud töö eest tasu

saamiseks sissenõutavaks 12.09.2020 ja hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Kuna hageja

nõuab viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.10.2020 kuni

kohustuse täitmiseni.

46. Kohus ei käsitle käesolevas otsuses viitamata tõendeid, sh akte ja fotosid objektide kohta,

mis ei olnud käesoleva hagi esemeks ja mis ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust.

Kohus jätab vastavad tõendid TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

47. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse hagi

rahuldamise ulatust (2157,79 eurot 2351,33 eurost), jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja

kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.

48. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

49. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

50. Menetluskulude nimekirjade kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis,

kostja esindaja tasumäär oli 90 eurot tunnis. Käibemaksu esindajate tasumäärale ei lisandu.

Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni,

leiab kohus, et nii hageja kui ka kostja esindaja tasumäär on mõistlik. Kohus ei nõustu kostjaga,

nagu tuleks hageja esindaja põhjendatud tasumääraks määrata sama suur tunnitasu, nagu on

kostja esindajal.

51. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Nii hagejat kui ka kostjat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2

nõuetele vastav esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

Hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

52. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud

järgmistest toimingutest: 01.09.2020 kliendiga kohtumine 1 tund, 01.09.2020

dokumentidega tutvumine 1 tund, 06.09.2020 maksenõude koostamine ja esitamine 1 tund

30 minutit, 15.09.2020 kostja seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine 0,5 tundi,

13.10.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine 5 tundi, 20.10.2020 kohtumäärusega

tutvumine ja kliendiga arutamine 15 minutit, 09.11.2020 kostja seisukohaga tutvumine ja

kliendiga arutamine 45 minutit, 16.11.2020 seisukoha kostja vastusele koostamine ja

esitamine 2 tundi, 03.06.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 3 tundi,

01.07.2021 täiendava seisukoha esitamine ja tõendite e-toimikusse üles laadimine 8 tundi,

02.08.2021 kostja seisukohaga tutvumine 15 minutit, 16.08.2021 täiendava seisukoha

esitamine

minutit,

21.09.2021

kohtuistungiks

ettevalmistamine,

21.09.2020

menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.

53. Kohus ei arvesta hageja lepingulise esindaja toimingutega perioodil 01.09.2020 –

15.09.2020, kokku 4 tundi. Nimetatud toimingud ei seondu käesoleva tsiviilasja

menetlusega. Tegemist on kohtueelsete õigusabikuludega, mille väljamõistmine ei ole

võimalik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude

näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Sellist nõuet ei ole

hageja esitanud.

54. Esindaja toimingud perioodil 13.10.2020 – 16.11.2020 on iseenesest põhjendatud, kuid

kohus vähendab toimingutele kulunud aega kokku 20 minuti võrra, s,o 20.10.2020 ja

09.11.2020 asja kliendiga arutamisele kulunud aja võrra. Kohus selgitab, et põhjendatud ei

ole mõista kostjalt välja kulu, mis seondub hageja ja tema esindaja vahelise suhtlemisega

(vt ka Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-17-12857 p 20). Nimetatud perioodil tehtud

toimingutele kulunud aeg on muus osas, s.o 7 tundi ja 40 minutit, arvestades menetluse

seisu ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Vastuseks kostja

vastuväidetele märgib kohus, et esialgse hagiavalduse koostamine, sh selleks vajalike

toimingute tegemine, nagu kliendilt sisendi saamine ja tõendite kogumine, ei ole taotletud

mahus ebamõistlik.

55. Arvestades esimese kohtuistungi toimumise ajaks poolte esitatud dokumentide sisu ja

menetluse enda mahtu, leiab kohus, et kohtuistungiks ettevalmistumiseks on põhjendatud

aeg mitte enam kui 1 tund. Kokku on esimese istungiga seotud põhjendatud kulu seega 2

tundi (sh 1 tund kohtuistungi toimumise aeg).

56. 01.07.2021 täiendava seisukoha esitamine ja tõendite e-toimikusse üles laadimine kokku 8

tundi on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Kuna hageja väidete kohaselt olid tõendid iseenesest

andmekandjal juba olemas, sai ajakulu seisneda menetlusdokumendi koostamises ja nende

etoimikusse üleslaadimises. Kuna hageja esitas kohtule suurel hulgal tõendeid 92 objekti

kohta (e-toimikus enam kui 2200 lehekülge), võttis toiming ilmselt keskmisest enam aega.

57. Esindaja 02.08.2021 ja 16.08.2021 menetlustoimingud olid vajalikud ja neile kulunud aeg

mõistlik. Kohus arvestab nendega täies ulatuses.

58. Põhiistungiks ettevalmistamine 1 tund on põhjendatud ajakulu. Samuti arvestab kohus

vastavalt taotlusele 21.09.2021 kohtuistungiks kulunud aega vastavalt protokollile, s.o 46

minuti eest. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul

põhjendatud 30 minuti ulatuses.

59. Hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 18 tundi ja 26 minutit (5 tundi +

5 minutit + 35 minutit + 2 tundi + 2 tundi + 6 tundi + 15 minutit + 15 minutit + 1 tund + 46

minutit + 30 minutit). Arvestades hageja esindaja tunnihinda, on tema põhjendatud

õigusabikulu kokku 1843,33 eurot (18 tundi 26 minutit × 100 eurot).

60. Ühtlasi taotleb hageja riigilõivu 275 euro väljamõistmist. Kuna riigilõiv on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

61. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude

suuruseks 2118,33 eurot (1843,33 + 275), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92%,

s.o 1948,87 eurot.

Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

62. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud

järgmistest toimingutest: hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga 1,5 tundi,

09.11.2020 vastuse koostamine 2,5 tundi, hageja täpsustusega tutvumine 0,5 tundi, 03.06.2021

kohtuistungil osalemine 1 tund, hageja lisadokumentidega tutvumine ja analüüs 3 tundi,

21.09.2021 kohtuistungil osalemine 1,5 tundi.

63. Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et

kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingud on olnud kostja õiguste kaitsmise

seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud, arvestades menetluse sisu ja kulgu.

Kohus võtab kulunimekirjas märgitud 21.09.2021 kohtuistungil osalemise ajakulu arvesse

vastavalt tegelikult kulunud ajale 46 minutit.

64. Kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 9 tundi ja 16 minutit (1 tund 30

minutit + 2 tundi 30 minutit + 30 minutit + 01 tundi + 3 tundi + 46 minutit). Arvestades kostja

esindaja tunnihinda, on tema põhjendatud õigusabikulu kokku 834 eurot (9 tundi 16 minutit ×

90 eurot), millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8%, s.o 66,72 eurot.

65. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab pooltelt

väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et kostjalt tuleb hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 1882,15 eurot (1948,87 – 66,72). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka

viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik