2-17-19162/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19162

Tsiviilasi

AS-i Windoor hagi X vastu töösuhtes tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Windoor apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

7474,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): AS Windoor (registrikood 10506628),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Margus Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. mai 2021 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 432 eurot ja mõista see summa hagejalt AS-ilt Windoor

kostja X kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AS Windoor (hageja, tööandja) esitas 22. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi X

(kostja, töötaja) vastu kahju 5255 eurot hüvitamise ja viivise nõudes.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja töötas hageja projektijuhina alates 1998. aastast, tema töösuhe lõppes

31. märtsil 2017;

-

peale töölepingu lõppemist leiti kostja kasutuses olnud tööandja e–posti aadressilt

kirjavahetus, millisest nähtub, et kostja tellis vähemalt kahel korral purjetamis- ja

surfivarustust summas 5255 euro Ekstreemspordi AS-ilt (edaspidi: Ekstreemsport),

paludes selle aktsionäril ja nõukogu liikmel C-l esitada arved hageja kauaaegse

koostööpartneri OSAÜHINGU ERATO (edaspidi: Erato) vahendusel hagejale;

-

arved tuli esitada selliselt, et arvetel kajastatud teenused ei tekita hagejal kahtlust, et

tegemist on hageja kuludega. Hageja tasus Erato arved. Selliselt on kostja vähemalt

kahel korral pettuse teel omandanud hageja kulul oma hobivarustust. Kostja rikkus

tahtlikult töölepingust tulenevat kohustust hoiduda tööandja vara riisumisest. Kostja on

rikkumises süüdi ning hageja kahju ja kostja tegevus olid omavahel põhjuslikus seoses;

-

hageja kulul soetatud varustuse hulka kuulus 17. aprillil 2014 tellitud purjelaud

Starboard14 Formula Carbon hinnaga 2249 eurot, puri NeilPrude 14 RSR EVO 6 11,0

hinnaga 1849 eurot ja poom NeilPryde 13 Boom X9 260-320 hinnaga 1349 eurot;

-

kostjal oli piiramatu ligipääs hageja serveritele ning kostja kustutas enne töölt

lahkumist suure osa e-postkasti sisust. Hagejal õnnestus sellest taastada vaid osa;

-

kostja kontrollis tööandja transpordiarveid ja jagas transpordikulud erinevate ettevõtete

vahel. Juhtkonnal puudus selles osas kostja tegevuse üle kontroll ja ülevaade;

-

hageja esitas samadel asjaoludel 16. novembril 2017 kuriteoteate.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei soetanud kaupa endale, vaid vahendas

Erato juhataja Q soovi. Kostja poole pöörduti abi saamiseks varustuse soetamisel, kuna

kostja on aastaid selle spordialaga tegelenud ja sai soodustust 25%;

-

Erato osutas 90% hagejale vajalikust transporditeenusest ja hageja viidatud arved on

esitatud selliste teenuste eest. Kostja ülesanne oli transpordiarvete kontrollimine,

selleks pidas ta päevikut, kus kajastus kõik veod. Sageli toimus arvete täpsustamisi,

selleks saatis kostja Erato sekretärile arve kirjelduse. Hageja viidatud arvete kohta on

olemas Erato ettevõttesisesed transpordiaruanded.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 17. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Tõenditest nähtub, et vaidlusaluse

varustuse tellimuse esitas kostja ajal, kui ta töötas hageja juures, aga varustuse eest tasus ja selle

ostis Erato. On eluliselt usutav, et kostja vahendas tellimust talle tehtava soodustuse tõttu.

3.2. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kuna nii kostjalt Ekstreemspordile 3. juunil 2014

saadetud e-kirja kui ka kostjalt Eratole saadetud e-kirja summad on sarnased (vastavalt 1400 ja

1404 eurot) ning kirjad on saadetud lähedasel ajal (kell 20:28 ja 20:23), siis on need seotud ja

tõendavad hagejal kahju tekkimist. Tegelikult neist tõenditest ei nähtu ega järeldu hagejal kahju

tekkimist.

3 (5)

3.3. Piisav ei ole hageja väide, et kostja kontrollis transpordi arveid ja jagas transpordikulud

ettevõtete vahel ning juhtkonnal puudus selles osas kostja tegevuse üle kontroll. Samuti ei

tähenda hagejal kahju tekkimist see, et kostjal oli vaba voli otsustada, milliste objektide vahel

transpordikulud jagada. Hageja on küll viidanud sellele, et kostjal oli võimalus hageja

töökorraldust ära kasutades hageja vara omastada, aga see ei tähenda kahju tekkimist.

3.4. Kohus ei näinud põhjust selleks, et hageja juhtkond ei saanuks teostada kohast kontrolli.

Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 1 järgi on tööandjal kohustus töötajad

kontrollida. Hageja kui tööandja enda kohustus oli tagada, et on loodud piisav kontrollisüsteem.

Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tegutsenud viisil, mis takistas hagejal saada ülevaadet talle

esitatud arvete põhjendatusest. Kui hageja jättis kontrollikohustuse täitmata, ei saa ta seda ette

heita kostjale.

3.5. Vastupidiseid järeldusi ei tulene sellest, kui tellitud varustust oleks kasutanud kostja.

Varustuse kasutamine ei tähenda, et see soetati hageja arvelt. Käesoleva vaidluse lahendamisel

pole oluline, kas ja mis alusel andis Erato varustuse kostja kasutusse. Sarnaselt ei puutu asjasse,

kas Erato juhatuse liikmele on väljastatud purjenumber ning kas tema või lähedased saavad

võistlustel osaleda.

3.6. Kohus viitas kriminaalmenetluse lõpetamise määruses antud hinnangule, mille kohaselt

on hageja väited oletuslikud ja rajatud üksnes faktide omavahel meelevaldsete seoste loomisele.

Maakohus nõustus selle hinnanguga.

3.7. Kahju tekkimine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja, § 128 järgi selle

hüvitamise oluline eeldus. Kuivõrd hagejal kahju tekkimine on tõendamata, puudub vajadus

käsitleda kahju hüvitamise teisi eelduseid. Kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude neil

kaalutlustel rahuldamata. Ühtlasi pole põhjendatud viivise nõue ja kogu hagi jäi rahuldamata.

3.8. Kohus pidas kostja õigusabikulude hüvitamise taotlust põhjendatuks 14,5 t ehk 2088 euro

ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Täidetud kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, mis tulenevad Riigikohtu

praktikast. Kostja rikkus töölepingu p 6.4 riisudes hageja kui tööandja vara ja põhjustas sellega

hagejale vara puudujäägi (TLS § 72). Maakohtu lahend on üllatuslik, sest alles otsusest selgus,

milliseid asjaolusid võtab kohus arvesse ja milliseid tõendeid ootab.

4.2. Hagejale tekkis kahju vähemalt 5255 euro (= 4085 + 1170) ulatuses, mis seisneb selles,

et hageja on teadmatult tasunud arveid, mis ei ole tegelikult seotud tema majandustegevusega,

vaid tema endise projektijuhi ehk kostja hobiga. See kahju vastab VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1,

§ 128 tingimustele. Kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud ega korraldanud arvete

esitamise Erato poolt purjetamis- ja surfivarustuse eest ning kui hageja oleks teadnud, et Erato

arved sisaldavad kostja hobivarustust, ei oleks hageja nõustunud neid tasuma. Sel juhul poleks

tal kahju tekkinud. Järelikult on kostja tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega (VÕS

§ 127 lg 4). Samuti on kostja süüdi hagejale kahju tekitamisel (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2).

Kuna kostja tegutses tahtlikult, oli kahju tekkimine kostjale igal juhul ettenähtav (VÕS § 127

lg 3). Kostja riisus hageja vara töölepingu p 6.4 mõttes ja tekitas sellega hagejale kahju,

järelikult on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest töölepingu sõlmimise, lõppemise, kostja e-kirja-

vahetuse ning Eratole ja hagejale esitatud arvete kohta. Apellatsioonimenetluses pole vaidlust,

et maakohus kvalifitseeris hageja põhinõude õigesti töösuhtes põhjustatud varalise kahju

hüvitamise nõudeks.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele vajalikus

osas järgmiselt.

8.1. Hageja esitas kostja kui endise töötaja vastu kahju hüvitamise nõude. Maakohus lähtus

õigesti ja asjakohaselt sellest, et hagejal kahju tekkimine on nõude rahuldamine esmane eeldus

(VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1). Kahju ja selle suuruse pidi tõendama hageja (TsMS § 230 lg 1

esimene lause). Kui hageja ei tõenda tal kahju tekkimist, siis pole tähtsust, kas kostja rikkus

töölepingut ja kas täidetud on ülejäänud kahju hüvitamise tingimused. Neil kaalutlustel käsitleb

ringkonnakohus kaebuse osa 2.3 väiteid.

8.2. Hageja väitel tekkis tal varaline kahju kahel korral surfivarustuse tellimisega: esiteks

kostja 17. aprilli 2014 e-kirjaga seotud asjaoludel 4085 eurot ja teiseks kostja 3. juuni 2014

e-kirja tõttu 1170 eurot. Hageja ei väida, et oleks otseselt nimetatud summad surfivarustuse eest

tasunud, aga ta tugineb nn skeemile, mille kohaselt Erato esitas hagejale samas summas

alusetuid arveid ja kostja korraldas nende tasumise. Hageja väitel ei ole arved seotud tema

majandustegevusega, aga vaatamata kostja vastuväidetele ja maakohtu korduvatele selgitustele

ei suutnud või ei soovinud hageja isegi põhistada, milles avaldub Erato konkreetsete arvete

mitteseotus tegelikult hagejale osutatud teenustega.

8.3. Ringkonnakohus möönab, et hageja kirjeldatud viisil on talle kui tööandjale kahju

tekkimine põhimõtteliselt võimalik. Aga see ei tähenda, et kostja vastuväidete korral ei peaks

tööandja konkreetsel juhul kahju tekkimist ja suurust tõendama. Hageja otsene varaline kahju

VÕS § 128 lg 3 tähenduses ei saa avalduda kostja tellimuse alusel surfivarustuse tarnimises

Eratole ega ka pelgalt Eratolt hagejale arve esitamises. Hageja varalist positsiooni kahjustaks

kirjeldatud olukorras üksnes see, kui kostja korraldusel tasuti hageja arvel alusetult teatav

rahasumma. Kostja vastavat korraldust või Eratole makstud rahasummade alusetust hageja

selgelt esile ei toonud ega tõendanud. Järelikult otsustas maakohus õigesti, et hageja ei

tõendanud kahju tekkimist. Ühtlasi põhjendas maakohus õigesti ja asjakohaselt, et hagejal

tööandjana oli kohustus korraldada tööd ja kontrollida tööülesannete täitmist. Kui hageja jättis

need kohustused hooletusse, siis ei saa ta hiljem seda ette heita töötajale.

8.4. Asjakohatu on hageja etteheide maakohtu otsuse üllatuslikkuse kohta. Esiteks pole otsus

üllatuslik, sest alates maakohtu 14. veebruari 2018 puuduste kõrvaldamise määrusest (eelkõige

p 6 teise lõigu teine taane) ja kostja 1. aprilli 2018 vastusest (p 2.2.3) pidi olema hagejale

arusaadav nii kahju esiletoomise kohustus kui ka mh vaidlus üldse kahju tekkimise üle. Teiseks

oli hagejal apellatsioonimenetluses võimalus esitada seisukohad ja tõendid tingituna

kohtuotsuse üllatuslikkusest, aga sellekohaseid väiteid ega taotlusi kaebus ei sisalda.

8.5. Kaebuse ülejäänud väidetele pole vaja vastata, sest kahju tõendamatuse tõttu ei saaks hagi

niikuinii rahuldada.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

5 (5)

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 720 euro hüvitamist, mis on tasu

5 t õigusteenuse eest tasumääraga 120 eurot/t (lisandub käibemaks). Hageja vaidles vastu nii

kostja esindaja ajakulude kui ka tunnitasule. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja

vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 t (sh kaebusega tutvumine ja sellele vastamine). Ringkonna-

kohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu

maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on sama,

mille alusel määras maakohus kuluhüvitise summa ja seda hageja apellatsioonkaebusega ei

vaidlustanud. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal

kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 432 eurot (= 3 t × 120+ 20%). Rahuldamata

jääb kostja taotlus 288 euro (= 720 – 432) hüvitamiseks. Viivise väljamõistmise taotlust kostja

menetluskulude nimekiri ei sisalda.

(allkirjastatud digitaalselt)