2-20-8382/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-8382

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Neve Uudelt

Kohtuasi

IN hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja lepingu jätkamise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

IN apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): IN (isikukood xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Leelia Kirs

Kostja

(vastustaja):

AllePal

OÜ

(registrikood

12209337), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne

Ots

Asja läbivaatamine

17.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus osas, millega maakohus määras

kindlaks Allepal OÜ menetluskulude rahalise suuruse 3895,5 eurot ületavas osas ja

mõistis INlt Allepal OÜ kasuks välja menetluskulu 3895,5 eurot ületavas osas

(resolutsiooni p 3).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks Allepal OÜ hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus 3895,5 eurot ja mõista INlt Allepal OÜ kasuks välja

menetluskulud 3895,5 eurot.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 29.01.2021 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:

2-20-8382

4.1. Jätta rahuldamata IN hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja lepingu jätkamise kohustamiseks.

4.2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

4.3. Määrata kindlaks, et Allepal OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus maakohtus on 3895,5 eurot.

4.4. Välja mõista INlt AllePal OÜ kasuks menetluskuluna 3895,5 eurot.

4.5. INl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AllePal OÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta 90% ulatuses IN kanda ja 10% ulatuses Allepal

OÜ kanda.

7. Rahuldada Allepal OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata Allepal OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludeks 1276,5

eurot.

8. Mõista INlt Allepal OÜ kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1148,85 eurot.

9. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb INl Allepal OÜ-le tasuda viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 08.06.2020 hagi kostja vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

lepingu jätkamise kohustamiseks ja leppetrahvi 50 euro tagastamiseks.

2. Hageja loobus 20.09.2020 toimunud istungil seoses kostja poolt leppetrahvi õigeksvõtmisega

ja trahvi tagastamisega leppetrahvi tagastamise nõudest. Hageja märkis, et ei nõua selles osas

ka menetluskulusid. Kostja oli hageja loobumisega nõus ja kohus võttis hageja loobumise vastu

ja märkis, et selles osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

3. Kostja pakub klientidele teenusena virtuaalset platvormi OSTA.EE, kus registreeritud

kasutajad pakuvad müügiks esemeid/teenuseid elektroonilisel oksjonil või fikseeritud hinnaga.

Tegemist on Eesti suurima kauplemisplatvormiga.

2-20-8382

4. Hageja ja kostja sõlmisid 2008. aastal kasutajalepingu. Kostja edastas hagejale 04.12.2019

kasutajalepingu ülesütlemise teate, milles viitas korduvatele lepingurikkumistele neid välja

toomata. Hageja leiab, et temaga võidi leping lõpetada tulenevalt müüja pretensioonist seoses

kkkkkkkkkka müügiga. Oksjon kkkkkkkkkka müügiks lõppes 08.11.2019 ja kasutajalepingu

tingimuste kohaselt tuli tehing lõpule viia 21 päeva jooksul, millele lisandus tarneaeg 5 päeva.

Seega oli tehingu lõpule viimise tähtajaks 04.12.2019. Hageja tasus ostjana kella eest ja sai selle

müüjalt kätte 04.12.2019. Kostja lahendas müüja pretensiooni enne tehingu lõpuleviimise

tähtaega ja tegi 04.12.2019 otsuse hagejaga kasutajalepingu lõpetamiseks. Hageja selgitas

samal päeval OSTA.EE kasutajatoele olukorda, et ta ei ole lepingut rikkunud ja et lõpetamine

on tühine. Kostja jäi 20.02.2019 vastuses oma seisukoha juurde, leides, et OSTA.EE-l on

kasutajalepingu punkti 7.2 alusel õigus öelda kasutajaleping punktis 4.1. nimetatud aluse

esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi

rikkumised jätkata kliendi veebilehe kasutamist.

5. Hagejal on üle 1000 positiivse tagasiside ja negatiivset tagasisidet on antud mitte alati

hagejast sõltuvatel põhjustel 24 korral. Enamus negatiivsest tagasiside olukordadest on

lahendatud. Lõpule on jäänud viimata vaid 4-5 tehingut ja seda mitte ainult hagejast sõltuvatel

asjaoludel. Hagejal on kõrgeim reiting 6. Seega on arusaamatu, kuidas kostja on jõudnud

järelduseni, et lepingut ei ole mõistlik jätkata.

6. Kostjal puudub järjekindel pretensioonide lahendamise metoodika, tähtaegu arvestatakse

vääralt ja pretensioonide ekslik lahendamine hageja kahjuks on toonud kaasa põhjendamatu

kasutajalepingu lõpetamise, millega on rikutud hageja tarbijaõigusi, mistõttu tuleb

kestvuslepingu ülesütlemise tunnistada tühiseks. Müügiplatvormi pidaja ise ei saa otsustada,

kas kasutajalepingus kokkulepitud tähtaja rikkumine on pooltevahelise müügilepingu

rikkumine. Pretensiooni esitamise mõte on ebaselge. Pigem on tegemist meeldetuletusega.

Paljud on nõus taluma viivitusi ja ei pea seda oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma

kauplemiskeelu OSTA.EE platvormil. Kostja ei ole selgitanud VÕS § 196 punktis 1 märgitud

mõjuva põhjuse olemasolu. Samuti ei ole kostja andnud hagejale tähtaega kohustuse rikkumise

lõpetamiseks.

7. Kasutajalepingu tingimuste punktis 4.1 märgitud ülesütlemise alused üldsõnaliselt.

Kasutajalepingu kohaselt lõpetatakse leping lepingu rikkumisel, kuid ei ole kirjeldatud

rikkumist. Seega puuduvad lepingus tarbijale lepingu lõpetamise arusaadavad tingimused.

Kasutajalepingus puudub viide pretensioonide lahendamise korrale ja seda hagejale lepingut

sõlmides ka ei esitatud, mistõttu polnud hageja teadlik selle olemasolust. Pärast sellega

tutvumist leiab hageja, virtuaalplatvormi OSTA.EE pretensioonide lahendamise kord on

tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja see ei ole lepingudokumendina õiguslikult siduv.

8. Kostja on asetanud hageja keerulisse olukorda seades takistusi hagejal enda hobidega

tegeleda. Kostja on ise toonud välja, et OSTA.EE näol on tegemist Eesti suurima e-kauplemise

platvormiga, millele hagejal puudub ligipääs. Piirang on hagejale seatud nii müügikulutuste

sisestamisele kui ka kauba või teenuse ostmisele. Näiteks ei ole võimalik marke mujalt sellises

mahus osta-müüa. Kostja on eksinud konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 punktides 1 ja 6

sätestatud keelu vastu. Konkurentsiseaduse viidatud normide kaitsealas on ka tarbija, kes

valitsevas seisundis ettevõtja teenust kasutavad ja ettevõtja ei saa neile meelevaldselt teenust

keelata.

Kostja seisukohad

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

2-20-8382

10. Kostja haldab online kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse

platvormi kasutajatele võimalus osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid

teenuseid. Hageja, kasutajanimega ccccccccc, on platvormi kasutaja alates 21.05.2008 ja hageja

ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel kostja võimaldas hagejal platvormi

kasutada.

11. Hageja on olnud probleemne platvormikasutaja alates 2014. aastast. Kostja platvormi

süsteemist nähtuvalt on hagejaga seotud kokku 358 pretensiooni, millest hageja vastu esitatud

kaebusi on 249. Kasutajaks olemise ajal on hagejale tehtud 12 leppetrahvi, millest vaid kahel

korral on leppetrahv tühistatud. Hageja kontole on rakendatud varem piiranguid kolmel korral

(18.11.2019, 23.11.2016, 17.10.2018). Hageja ei ole oma käitumist platvormil parandanud.

12. Kostja edastas 04.12.2019 hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate ja leppetrahvinõude

50 eurot lepingu rikkumise eest, mille ulatuses võttis platvorm automaatselt hageja

kasutajakontolt maha 50 eurot perioodil 12.12.2019 kuni 31.12.2019. 25.06.2020 tühistas kostja

leppetrahvinõude ja maksis hagejale leppetrahvi tagasi. Hageja esitas 04.12.2019 kaebuse ning

nõudis tehtud lahendi tühistamist, selgitust olukorrale ja piirangute eemaldamist. Kostja vastas

hageja kaebusele 20.12.2019, milles teavitas otsuse juurde jäämisest ning hagejaga koostöö

lõpetamisest alates 04.01.2020.

13. Poolte

vahel

on

sõlmitud

käsundusleping,

mis

on

tähtajatu

kestvusleping.

Käsunduslepingu võib üles öelda ka mõjuva põhjuseta. Kostja tegi ülesütlemisavalduse

04.12.2019, edastades hagejale ülesütlemisteate. Hagejale edastatud teavituses oli kirjas, et

OSTA.EE lõpetab hagejaga lepingu alates 04.01.2020 seoses OSTA.EE kasutajalepingu

tingimuste korduvate rikkumiste tõttu. Mõistlikuks saab pidada ühte kuud alates kasutaja poolt

ülesütlemisavalduse kättesaamisest, mis on praegusel juhul täidetud. Eeltoodust tulenevalt on

poolte vahel sõlmitud leping kehtivalt üles öeldud.

14. Alternatiivselt oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda.

Erakorralise ülesütlemise õiguslik alus tuleneb platvormi kasutajalepingu punktist 7.2, mille

kohaselt on platvormil õigus öelda kasutajaleping erakorraliselt üles punktis 4.1 nimetatud

aluse esinemisel, kui platvormi mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumine jätkata

kliendi veebilehe kasutamist. Kostja võis hagejaga sõlmitud kasutajalepingu erakorraliselt üles

öelda kasutajalepingu punkti 4.1.1 järgi, sest hageja rikkus korduvalt kasutajalepingu punkte

2.4 ja 2.5. Punkti 2.5 kohaselt kohustub ostja võtma soetatud eseme/teenuse vastu

põhjendamatu viivituseta, lähtudes kasutajalepingu punktis 2.4 toodust. Vastavalt punktile 2.4.

kohustuvad platvormi vahendusel lepingu sõlminud pooled täitma lepingu sõlmimise järgselt

seda täies ulatuses. Sama säte kohustab pooli alustama toimingutega lepingu täitmiseks

hiljemalt 7 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ning viima tehingu lõpuni hiljemalt 21 päeva

jooksul. Hageja on korduvalt viivitanud tehingu lõpuleviimistega. Hageja rikkus viivitamise

keeldu ka tehingu nr 129890795 tegemisel. Tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja

esitas pretensiooni 19.11.2019, st hageja ei alustanud müüjaga läbirääkimisi nõutud 7 päeva

jooksul või ei reageerinud eseme müüja katsetele läbirääkimiste alustamiseks. Seega hageja

viivitas tehingu lõpuleviimisega ning eiras kasutajalepingust tulenevaid kohustusi.

15. Kostja võis hagejaga lepingu erakorraliselt üles öelda ka seetõttu, et esines muu oluline

põhjus lepingu punkti 4.1.4 järgi. Kostja peab oluliseks, et tema hallatav platvorm oleks seda

kasutavatele isikutele usaldusväärne. Kuivõrd iga kasutaja tegevus üksikult mõjutab ka

platvormi mainet ja usaldusväärsust, on kostjale väga oluline, et iga platvormi kasutav isik

järgiks hoolikalt kasutajalepingus sätestatud nõudeid. Hageja poolt kasutamise tingimuste ja

2-20-8382

kohustuste rikkumine kahjustab kostja mainet teiste kasutajate ees, sest tekitab mulje, et kostja

ei suuda tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada.

16. Kuna antud juhul ei olnud tegemist esimese korraga, kui hageja eiras platvormi lepingust

tulenevaid kohustusi, siis ei olnud võimalik ega asjaolude kohaselt mõistlik hagejale veel

täiendava tähtaja andmine, sest hageja eelnevat käitumist arvestades ei olnud tõenäoline, et

hageja oma käitumist parandaks. Teiste kasutajate poolt antud positiivne tagasiside ei oma

vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna kostja ei teinud lepingu ülesütlemise otsust

hagejale antud positiivse ja negatiivse tagasiside suhet arvestades, vaid seetõttu, et hageja on

platvormi kasutajaks oldud aastate vältel korduvalt viivitanud tehingute lõpuleviimisega.

17. Hageja viited tarbijakaitse sätetele ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või

erakorraliselt üles öelda. Viide konkurentsiseadusele ei ole asjakohane. KonkS § 16 ei reguleeri

olukorda, kus tavaline teenusepakkuja otsustab üksiku tarbijaga lepingu lõpetada. KonkS

reguleerib ettevõtteid, kellel on turgu valitsev seisund ning kes seda kuritarvitavad näiteks

seeläbi, et kahjustavad oma tegevusega konkureerivate ettevõtete võimekust turul tegutseda.

OSTA.EE-l ei ole turgu valitsev seisund, sest sarnaseid platvorme on turul teisigi. Samuti ei ole

tegu hädavajaliku või asendamatu teenusega, mida peab ilmtingimata kõikidele isikutele

tagama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

19. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmitud kasutajaleping on käsundusleping,

mis on tähtajatu kestvusleping. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai lepingu üles öelda

korraliselt või erakorraliselt.

20. VÕS § 630 lõikest 1 tulenevalt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni

käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest ütleb lepingupool lepingu

üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest 3

võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping),

mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kuivõrd kasutajalepingu näol

on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, võis kostja korraliselt hagejaga lepingu igal ajal üles

öelda. Kostja poolt lepingu ülesütlemiseks ei pidanud hageja lepingut rikkuma. Pooled ei vaidle

selle üle, et kostja on ülesütlemise avalduse teinud 04.12.2019 ja edastanud hagejale

kasutajalepingu ülesütlemise teate, mille hageja sai kätte teate esitamise päeval. Kostja märkis

teavituses, et ütleb lepingu üles alates 04.01.2020. Kuivõrd kostja ütles lepingu üles ühekuulise

etteteatamistähtajaga, on mõistliku etteteatamistähtaja nõue käesoleval juhul täidetud. Kuna

kostja on teinud ülesütlemise avalduse, selle hagejale kätte toimetanud ja täitnud seejuures

mõistliku etteteatamistähtaja nõude, on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtivalt üles

öeldud.

21. Lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pidanud kostja kontrollima, kas hagejal oli võimalik

kasutada alternatiivseid teenusepakkujaid. Kohus nõustub kostjaga, et selline kontrollikohustus

oleks ettevõtlusvabaduse ebamõistlik piiramine ja ei ole õigustatud, proportsionaalne ja

võimalik. Kostja poolt hagejaga lepingu lõpetamine ei piira hageja vabadust oma hobidega

tegelemisel, kuna kostjaga sarnast teenust pakuvad erinevad veebilehed (Kuldne Börs ja

Soov.ee), Facebooki grupid, kollektsionääride üritused ja kokkusaamised. Viide KonkS §-ile

16 ei ole asjakohane, kuna see ei reguleeri olukorda teenusepakkuja ja üksiku tarbija lepingu

2-20-8382

lõpetamisel. OSTA.EE-l ei ole turgu valitsevat seisundit, sest sama teenust pakuvad ka teised

platvormid. Konkurentsiseadus reguleerib turgu valitsevate ettevõtete tegevust.

22. Vaatamata sellele, et kostja ütles hagejaga sõlmitud kasutajalepingu korraliselt kehtivalt

üles, kontrollis kohus alternatiivselt, kas kostjal esines alus ka lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Kasutajalepingu punkti 7.2 kohaselt on OSTA.EE-l õigus öelda kasutajaleping

punktis 4.1 nimetatud aluse esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul

ei võimalda kliendi rikkumine jätkata kliendi veebilehe kasutamist. Punkti 4.1 järgi on

OSTA.EE-l õigus asjaolusid arvestades oma mõistliku hinnangu kohaselt piirata või lõpetada

kliendi veebilehe kasutamisõigus või kasutajakonto ning mitte võimaldama tal uuesti kliendiks

registreeruda, kui klient rikub kasutajalepingut või sellest tulenevaid kliendi kohustusi ( p 4.1.1)

või muul olulisel põhjusel (p 4.1.4). Tõendamist on leidnud, et hageja on korduvalt

kasutajalepingut rikkunud ja hageja on seda ise kinnitanud ka hagis. Hageja on hagis

kinnitanud, et tema tegevusele on esitatud erinevaid pretensioone ja ta on saanud 24 negatiivset

tagasisidet. Hageja rikkus tehingu nr 129890795 (kkkkkkkkkka müük) punktis 2.5. sätestatud

viivitamise keeldu, kuna tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja esitas pretensiooni

19.11.2019, s.t 11 päeva hiljem, siis ei alustanud hageja müüjaga läbirääkimisi 7 päeva jooksul.

Hageja ei teinud makset, samuti ei vastanud müüa kirjadele.

23. Kasutajalepingu punktist 7.2. tuleneva lepingu rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja

andmine ei olnud vajalik, sest hageja on korduvalt kasutajalepingust tulenevaid kohustusi

eiranud ja sellele vaatamata ei ole hageja oma käitumist parandanud. Kostja on hagejale

põhjendatult määranud leppetrahvi 10 korral ja korduvalt seadnud ajutisi piiranguid.

24. Kostja võis hagejaga lepingu üles öelda ka muul olulisel põhjusel (lepingu p 4.1.4), kuna

hageja suhtes arvukate pretensioonide esitamine võis ohtu seada kostja platvormi maine ja

usaldusväärsuse. Tähtsust ei oma positiivse ja negatiivse tagasiside suhe, kuna iga kostjale

esitatud pretensioon ja negatiivne tagasiside võib viidata hageja rikkumisele ning iga

pretensioon nõuab kostjalt sekkumist.

25. Tarbijakaitse sätted ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või erakorraliselt üles

öelda. Korralise ülesütlemise puudumine lepingus ei välista sellise ülesütlemise lubatavust ja

seda võib pidada VÕS § 141 lg 1 mõttes selgeks, sest lepingupoolt ei saa kohustada

kestvuslepingut igavesti jätkama. Erakorralise ülesütlemist puudutav teave on märgitud

kasutajalepingu punktis 7.2.

26. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud. Kostjale on osutatud maakohtu

menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 25,97 tundi. Kostja lepingulise esindaja

õigusabi tasu määr on keskmisest kõrgem, s.o 165 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud

tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks

pidada. Seega peab hageja hüvitama kostja menetluskulud summas 4285,05 eurot.

Apellatsioonkaebus

27. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada.

28. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu on

kohus teinud väära lahendi.

29. Kostjal ei olnud õigust lepingut korraliselt mõjuva põhjuseta üles öelda.

2-20-8382

29.1. Hageja ei nõustu kohtu ja kostjaga, et käesoleval juhul ei puutu asjasse

konkurentsiseadus ning kostjal ei ole turgu valitsevat seisundit. Kohus on jätnud

tähelepanuta hageja väited, et tema peamiseks huviks ei ole mitte üleüldine vanavara vms,

vaid eelkõige aaaaaaaaa. Mmmmmm kogumisel on oluline, et mmmmmm oleksid kõrge

resolutsiooniga skaneeritud. Üheski teises platvormis ei ole võimalik sellises mahus ja

kvaliteetselt kaubelda mmmmmmga ning kostjal on selles valdkonnas turgu valitsev

seisund. Facebookis midagi sellist ei ole, Kuldses Börsis puudub mmmmmm alajaotus.

Kogujate koosolekuid praegusel ajal enam ei toimu ja sinna ei viida ka kallihinnalisi

mmmmm.

29.2. Hageja hinnangul on OSTA.EE platvorm oluline vahend KonkS § 15 mõttes. Hageja on

selgesõnaliselt väitnud, et samalaadset oksjonikeskkonda teist Eestis ei ole, seega on

kostjal Eestis ainulaadne ja oluline vahend. Kohus sellele väitele ei vastanud.

29.3. Hageja ei nõustu kostja ja kohtuga selles, et turgu valitsev ettevõte võib tarbijalepingu

korraliselt ilma põhjuseta üles öelda. Võlaõigusseaduses on tarbijalepingute osas sätestatud

erireeglid. VÕS § 14¹ lg 1 p 6 kohaselt peab tarbija muuhulgas olema selgesti teavitatud

tarbijalepingu lõpetamise tingimustest. Hageja on juba hagis tuginenud sellele, et lepingu

lõpetamise alust sellistel asjaoludel nagu kostja seda on teinud kostja enda

kasutustingimustest ega hagejaga sõlmitud tarbijalepingust ei tulene.

29.4. Muuhulgas on selles kontekstis kohus jätnud arvestamata, et õigus saada avalikult

pakutavat kaupa ja teenust, mille suhtes on tal põhjendatud huvi ja mida ei saa samaväärselt

mujalt, võrdsel alustel kõigi teistega on tarbija põhiõigus tulenevalt tarbijakaitseseaduse

§-st 3.

30. Hageja ei nõustu, et kasutajalepingu ülesütlemine oleks põhjendatud ka erakorralisena.

30.1. Hagejapoolne kasutajatingimuste rikkumine on olnud ebaoluline, hageja ei ole käitunud

pahas usus ja lepingu ülesütlemine ei ole poolte huve kaaludes põhjendatud ega

proportsionaalne. Hageja on tõendanud, et temale süüks pandavad kasutajatingimuste

rikkumised ei ole tegelikult valdavas osas temale ette heidetavad. Enamikel juhtudel on

tehingud jäänud lõpule viimata sõltumata hageja igakülgsetest püüdlustest need lõpuni

viia. Ainuke põhjendatud etteheide hagejale on viivitused tehingu lõpuleviimise

läbirääkimiste alustamisel ning ligi tuhandest tehingust ainult paar on lõpule viimata

ebaselgetel ajaoludel, mille kohta pole tõendeid ja apellandilt ei saa ka nõuda üle 5 aasta

vanuste asjaolude mäletamist.

30.2. Kohus ei ole tuvastanud tõendite pinnalt, kas hagejapoolne kasutajatingimuste

rikkumine on oluline või ebaoluline ning ei ole kaalunud poolte huve. Kohus on küll ära

märkinud, et hageja suhtes on 24 tagasisidet, mis ei ole positiivsed, kuid on jätnud selle

suhestamata tehingute üldarvuga, mis on üle tuhande ja saadud positiivse tagasisidega.

Samas selle mõõdikuks on just eelmainitud kõrgeim võimalik kasutajareiting kostja enda

poolt.

30.3. Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS §-i 116. Kohus ei ole tõendite pinnalt

tuvastanud selgelt hagejapoolset olulist lepingu rikkumist, vaid selles osas piirdunud

paljasõnaliste väidetega, seostamata oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Väide, et

hageja kahjustab kuidagi kostja oksjonikeskkonna mainet, on ebaõige.

2-20-8382

31. OSTA.EE platvormi kasutajatingimused on vastuolulised ja ebaselged. Osaliselt tähtajad

kattuvad. Näiteks pretensiooni esitamise ja tehingu lõpuleviimise tähtaeg on sama, mõlemad

tuleb sooritada 21 päeva jooksul. Ka ei ole lepingu lõpetamise alused piisavalt selged.

32. Kohus ei ole hinnanud menetluskulusid kohaselt ja õigesti. Ei ole usutav, et õigusabi

osutamisele kulus kostja poolt märgitud aeg. Kohus vähendas vaid istungiks ettevalmistamise

ajakulu 3 tunnilt 1-le tunnile. Kõik muud kulud olid kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei ole

hinnanud iga kulu eraldi, vaid on lakooniliselt leidnud, et menetluskulud on olnud vajalikud ja

õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Tegemist pole niivõrd mahuka ega õiguslikult

keerulise probleemi analüüsiga, millele tuginedes võiks lugeda põhjendatuks kostja poolt

märgitud õigusabi osutamise mahud. Samal põhjusel tuleb ka õigusabi osutamise tunnihinda

vähendada tavapärasesse suurusesse, s.o 150 eurot 165 euro asemel.

Vastustaja seisukoht

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

kostja menetluskulud 3895,5 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue otsuse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks 3895,5 eurot. Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt

kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

35. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: kostja haldab online

kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse platvormi kasutajatele võimalus

osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid teenuseid; hageja on platvormi

kasutaja alates 21.05.2008; hageja ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel

kostja võimaldas hagejal platvormi kasutada; kostja edastas 04.12.2019 hagejale

kasutajalepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetab kostja hagejaga lepingu alates

04.01.2020 seoses OSTA.EE platvormi kasutajalepingu tingimuste korduvate rikkumiste tõttu.

Pooled ei ole vaidle ka selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping vastab tähtajatu

käsunduslepingu tunnustele. Vaidlus on selle üle, kas antud juhul võis kostja lepingu korraliselt,

alternatiivselt erakorraliselt üles öelda.

36. Hageja arvates ei saanud kostja poolte vahel sõlmitud kasutajalepingut korraliselt üles

öelda, kuna seda keelab konkurentsiseadus ja tarbijakaitseseadus. Hageja hinnangul on

konkreetseteks konkurentsiseaduse säteteks, mis sellise keelu sätestavad KonkS § 16 lg 1 p 1

ja p 6 ning § 15. Kolleegium nõustub kostja ja maakohtuga selles, et konkurentsiseadus ja

tarbijakaitseseadus antud juhul ei kohaldu. KonkS § 1 kohaselt on konkurentsiseaduse

reguleerimisala vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade

kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel

ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise

ärahoidmine ja kõrvaldamine ning kahjustamisest tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus.

Konkurentsiseaduse

kaitstavaks

õigushüveks

on

konkurents

kui

turumajanduse

2-20-8382

toimemehhanism (vt Riigikohtu 20.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 18). Seega on

tegemist seadusega, mis reguleerib ja kaitseb vaba ettevõtluse tekkimist ja selle olemasolu.

Teenuse osutamise lepingu lõpetamine tarbija ja teenuse pakkuja vahel ei mõjuta üldjuhul vaba

ettevõtlust. Samas on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et lepingu korralise ülesütlemise

piirang kehtib juhtudel, kui on tegemist lepinguga, mille sõlmimisest ei saa ettevõtja mõjuva

põhjuseta keelduda, eelkõige juhtudel, kui on tegemist nn turgu valitsevat seisundit omava

ettevõtjaga (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 195, p 8.3, lk 955-956). Antud

juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist lepinguga, mille sõlmimisest ei saa kostja

mõjuva põhjuseta keelduda. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et

kostja on pakutava teenuse osas turgu valitsev ettevõte või et kostja omaks KonkS § 15 mõttes

olulist vahendit. KonkS § 13 lg 1 sätestab, et turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse

tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab

tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest

ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal

kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS §

15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle

omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida

teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele

juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. See, kas mingis teises

internetikeskkonnas on kauplemine näiteks aaaaaaaaa alal väiksemas mahus, ei tee

ringkonnakohtu arvates kostjast selles osas turu valitsejat. Nimelt ei nähtu, et kostja positsioon

võimaldaks tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest. See,

kui kauplejad ja ostjad eelistavad konkreetset müügiplatvormi, ei sea selle platvormi kasutamist

võimaldavale ettevõtjale piiranguid kaubaturul tegutsemiseks, sealhulgas piiranguid teenuse

kasutajalepingute ülesütlemiseks. Asjas ei ole esile toodud, et kostja tegevus teenuse kasutajaga

lepingu lõpetamisel oleks vastuolus KonkS §-s 1 sätestatud vaba ettevõtluse ja turumajanduse

põhiliste tingimustega. Samuti ei nähtu hageja poolt esile toodud asjaoludest, et kostja omaks

olulist vahendit ilma milleta poleks võimalik kaubaturul tegutseda. Mingis osas ainulaadse

kauplemisplatvormi omamisest ei saa järeldada, et selle kasutamisvõimaluse puudumisel

poleks võimalik vanavara ja aaaaaaaaa alal kaubelda. Ettevõtja, kes on loonud kasutamiseks

mugava ja heal tasemel müügiplatvormi, ei tohi üksnes seetõttu sattuda halvemasse seisu kui

teised ettevõtjad, sealhulgas hoiduma rakendamast piiranguid lepingute sõlmimisel ja

lõpetamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt viidatud KonkS § 16 lg 1 p 1 ja p 6 ning

§ 15 sätetest võimalik järeldada hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutajalepingu ülesütlemise

keeldu.

37. Samuti ei saa sellist keeldu järeldada tarbijakaitseseaduse §-st 3. Nimetatud säte näeb ette

tarbija õiguse nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule,

tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud. Seega on tegemist tarbija

ohutust tagava sättega, mitte sättega, mis keelaks kostjal lepingut üles öelda või kohustaks

kostjat lepingut jätkama. Ühtlasi ei ole võimalik KonkS § 16 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 15 ja

tarbijakaitseseaduse §-st 3 nende koostoimes järeldada kostja kohustust pakkuda hagejale

teenust. Hageja võrdlus selle kohta, et poemüüja ei saa keelduda poes ostjale kaupa müümast,

ei ole asjakohane, kuna käesoleval juhul on tegemist käsunduslepinguga. Käsundisaajal on

suurem vabadus valida, kellele teenust osutada ning sõlmitud leping korraliselt

ülesütlemistähtaega järgides üles öelda. Seejuures on õige maakohtu järeldus, et lepingupoolt

ei saa kohustada kestvuslepingut igavesti jätkama.

38. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel sõlmitud kasutajalepingu korralist

ülesütlemist välistaks see, et VÕS § 14¹ lg 1 p 6 kohaselt ei ole hagejat selgesti teavitatud

tarbijalepingu lõpetamise tingimustest. VÕS § 141 näeb ette lepingueelse teabe andmise

2-20-8382

kohustuse tarbijaga sõlmitava lepingu puhul. VÕS § 14¹ lg 1 p 6 näeb ette, et tarbijale tuleb

teha enne lepingu sõlmimist arusaadaval viisil teatavaks tähtajatu kestvuslepingu lõpetamise

tingimused. Antud säte ei näe kolleegiumi hinnangul ette seda, et juhul kui lepingus korralise

ülesütlemise võimalust otsesõnu sätestatud ei ole, oleks selline lepingu ülesütlemine välistatud.

Korraliselt lepingu lõpetamiseks tuleneb alus seadusest, antud juhul VÕS § 195 lõikest 1 ja

VÕS § 630 lõikest 1 ning tarbijalepingu sätted seda võimalust ei piira.

39. Lepingu korralise ülesütlemise õigus võib olla välistatud juhul, kui lepingu ülesütlemine

on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). Sellise

olukorraga oleks tegemist siis, kui lepingut ülesütlev pool kuritarvitaks oma õigust leping üles

öelda. Antud juhul see ringkonnakohtu hinnangul nii ei ole. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus

viimase tehingu puhul (mille oksjon lõppes 08.11.2019) selle lõpuleviimise viivitamise keeldu

ning hagejal on korduvaid varasemaid rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ka hageja

ise on möönnud, et põhjendatud etteheide hagejale on viivitused tehingu lõpuleviimise

läbirääkimiste alustamisel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks lepingu üles

öelnud lihtsalt oma suvast lähtudes. Samuti ei ole vastuolus hea usu põhimõttega see, kui

lepingu pool soovib lepingust väljuda. Tegemist on lepinguvabaduse olemusliku sisuga.

40. Tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt (vt

Riigikohtu 22.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09, p 11). Samuti ei näe tähtajatu

käsunduslepingu korraliseks ülesütlemiseks piiranguid ette VÕS § 630. Tulenevalt VÕS § 195

lõikest ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Tulenevalt lõikest 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud

lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku

etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline

ülesütlemine). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on andnud lepingu ülesütlemiseks mõistliku

etteteatamistähtaja. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja on hageja ja kostja

vahel sõlmitud kasutajalepingu kehtivalt üles öelnud.

41. Maakohus kontrollis vaatamata sellele, et kostja ütles hagejaga sõlmitud kasutajalepingu

korraliselt kehtivalt üles, alternatiivselt, kas kostjal esines alus ka lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul vajadus hinnata alternatiivset

lepingu ülesütlemise alust. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud korralise ülesütlemise tõttu

lepingu lõppemise, ei saa kohus enam tuvastada, kas esineb alus erakorraliseks lepingu

ülesütlemiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja see osa, mis käsitleb

hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutajalepingu erakorralise ülesütlemise aluste tuvastamist.

Samuti ei ole sellest tulenevalt vajalik käsitleda apellatsioonkaebuse väiteid lepingu

erakorralise ülesütlemise aluste puudumise kohta.

42. Hageja heidab maakohtule ette kostja menetluskulude kindlaksmääramist liiga suures

ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14; 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14,

p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu

hinnangul maakohus kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire

ei ületanud. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja ajakulu ja leidis, et see ei ole

kohtuistungiks ettevalmistamise aja osas põhjendatud ning vähendas ajakulu kolmelt tunnilt

ühele tunnile. Muus osas leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on

põhjendatud. Maakohus märkis, et lähtuda ei saa menetlusdokumendi pikkusest, vaid sisulisest

2-20-8382

panusest ning vastuste koostamiseks oli kostja esindajal vajalik läbi töötada hageja

menetlusdokumendid koos lisadega, seejärel kujundada oma positsioon ja see kirjalikult

vormistada. Ringkonnakohus nõustub sellega. Üksnes dokumendi pikkusest ei saa teha

järeldust tegeliku töömahu kohta.

43. Hageja leiab, et antud juhul ei olnud kostja lepingulisel esindajal vajalik 25,97 tunni

ulatuses õigusabi kostjale osutada, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega, kuid ei

nõustu väitega, et maakohus oleks pidanud õigusabile kulunud aega veelgi vähendama. Hageja

on esitanud menetluses erinevaid väiteid selle kohta, et tema suhtes lepingu ülesütlemiseks alust

ei olnud. Seetõttu pidi kostja nendele väidetele ka vastama ja vastuse koostamiseks kujundama

oma menetlusliku positsiooni. Arvestades hageja väiteid ja tehtud toiminguid (ettevalmistused

kostja vastuse koostamiseks, vastuse koostamine, hageja taotlusele vastamine, kohtuistungiks

ettevalmistamine ja sellel osalemine ning lõplike seisukohtade esitamine), ei ole 25,97 tundi

põhjendamatu ajakulu.

44. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole üksikasjalikult kostja

lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aega hinnanud. Riigikohus on asunud

seisukohale, et otsuse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei

tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja

mõistmise osas (vt Riigikohtu 06.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sisuliselt kõiki toiminguid hinnanud, tuues esile selle

kostja lepingulise esindaja ajakulu, millega kohus ei nõustunud. Muude toimingute osas märkis

maakohus, et need on põhjendatud. Selliselt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul toiminud

kooskõlas seadusega.

45. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel

kostja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus märkis, et kostja

lepingulise esindaja tunnihind on tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja

kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus põhjendanud,

millest tulenevalt saab käesolevat vaidlust pidada keskmiselt keerukamaks ning mahukaks.

Sellest tulenevalt on maakohus diskretsiooni tunnihinna mõistlikkuse hindamisel ületanud,

mille tõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda (vt nt

Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Riigikohus on

selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Praegusel juhul ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tegemist

õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega, kuna tegemist on tähtajatu kestvuslepingu

ülesütlemise aluste esinemise hindamisega. Asjaolu, et hageja on lepingu korralise ülesütlemise

aluste puudumisel tuginenud muuhulgas ka konkurentsiseaduse ja tarbijakaitseseaduse sätetele,

ei muuda asja keerukaks. Lisaks ei ole tegemist mahuka asjaga, kuna tsiviilasja toimik koosneb

ühest köitest ning esitatud ei ole tõendeid mahus, mis annaks järeldada asja keerukust. Eelnevat

arvestades nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnihinda

tuleb vähendada 150 euroni (käibemaksu ei lisandu). Seega on kostja maakohtus kantud

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3895,5 eurot (= 150x25,97).

2-20-8382

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu

otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas 389,55 euro ulatuses, tuleb

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

90% ulatuses apellandi kanda ja 10% ulatuses vastustaja kanda.

47. Kuna apellatsioonkaebuse rahuldatud osa puudutab menetluskulude kindlaksmääramist,

tuleb arvestada TsMS § 178 lg 4, mille järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei ole hagejale võimalik menetluskulusid hüvitada ja

vajalik pole seega ka hageja menetluskulude kindlaksmääramine.

48. Kostja esitas 17.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2212,65 eurot

(käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja

osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 13,41 tunni ulatuses tunnihinnaga 165

eurot.

49. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

maakohtu

otsusega

ja

apellatsioonkaebusega

tutvumine,

vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning

menetluskulude nimekirja koostamine, on põhjendatud. Seevastu ei ole põhjendatud

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu kokku 8,9 tundi. Hageja väited

ringkonnakohtus on samad, mis maakohtus ja seega ei ole põhjendatud kostja lepingulise

esindaja sellises mahus ajakulu, vaid kolleegiumi hinnangul piisanuks vastuse koostamiseks

kokku 4 tunnist. Muudeks toiminguteks kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul põhjendatud,

mistõttu moodustab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 8,51 tundi.

50. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 165 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud eelpool punktis 45 toodud

põhjendustel, vaid ka apellatsioonimenetluses saab põhjendatuks pidada 150 euro suurust

tunnitasu.

51. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude suuruseks

1276,5 eurot (=150x8,51).

52. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1148,85 eurot.

53. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Neve Uudelt