2-19-13719/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-13719

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Neve Uudelt

Kohtuasi

DDi hagi CitySale OÜ vastu töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DDi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

19 440 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): DD (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Indrek Västrik

Kostja (vastustaja): CitySale OÜ (registrikood

11587416), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Asja läbivaatamine

17.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.03.2021 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta DDi kanda.

4. Rahuldada CitySale OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata

DDi poolt CitySale OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 379,5 eurot.

5. Mõista CitySale OÜ kasuks DDilt välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 379,5 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb DDil CitySale OÜ-le tasuda viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-19-13719

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja seisukohad

1. DD esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule hagi CitySale OÜ vastu töötasu nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2017 eest töötasu 5 640 eurot,

ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest töötasu 6 000 eurot, ajavahemiku 01.01.2019-

31.12.2019 eest töötasu 6 480 eurot, ajavahemiku 01.01.2020-31.05.2020 eest töötasu 2 920

eurot ja alates 01.06.2020 igakuine töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras.

2. Hagejale saadeti Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) kaudu 16.09.2016 tööpakkumine nr

1275682, mille kohaselt kostja (kasutab reklaamis ka nime Nnnnnnnn) otsib töötajaks

xxxxxxxx valmistajat. Mõned päevad peale tööpakkumise saamist pidasid hageja ja kostja

läbirääkimisi kostja kontoris töölepingu sõlmimiseks, pooled sõlmisid suulise tähtajatu

töölepingu, leping kehtis alates 19.09.2016. Töö oli täistööajaga (8 tundi päevas, 5 päeva

nädalas), palgaks lepiti kokku 800 eurot kuus.

3. Hageja töötas vähemalt 3 kuud xxxxxxx valmistajana, peale seda kostja töölepingut rikkudes

hagejat enam tööga ei kindlustanud. Kostja hagejaga sõlmitud töölepingut üles ei öelnud.

Leping kehtib seega käesoleva ajani. Kuna kostja hagejat alates detsember 2019 tööga ei

kindlustanud, peab kostja vaatamata sellele, kas tööd tehti või mitte, maksma hagejale palka.

Kostja seisukohad

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja ei ole mistahes tööd kostjale teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kostjale tööd.

Seega puudub hagejal igasugune õigus nõuda kostjalt palga maksmist. Osaliselt on hageja

nõuded ka aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis rahuldamata vastuväite kohtu tegevusele ning jättis hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruse kindlaks ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 638 eurot.

7. Hageja kohustuseks on tõendada, et poolte vahel tööleping sõlmiti ning millised olid selle

tingimused. Vaidlus puudub selle üle, et hagejal kirjalik tööleping puudub. Kuna kirjalikku

2-19-13719

töölepingut hagejal kohtule esitada ei ole, peab hageja tõendama kas suulise töölepingu

sõlmimist või kostja juures tööle asumist. Hageja esitatud tööpakkumine nr 1275682 ei tõenda,

et hageja ja kostja oleksid pidanud läbirääkimisi töölepingu sõlmimise kohta või oleksid

töölepingu sõlminud või et hageja oleks kostja juures kunagi töötanud.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

9. Maakohus jättis põhjendamatult hageja taotlused rahuldamata ja sellega vähenes oluliselt

hageja võimalus oma väiteid tõendada. Kostja tööpakkumise hagejale edastamise tõendamine

suurendaks hageja väidete usutavust selle kohta, et hageja töötas kostja juures. Telefoninumbri

+372xxxxxxxx kasutaja väljaselgitamine ja tööpakkumise järgse perioodi kõnede väljavõtte

väljanõudmine võimaldaks hagejal viidata numbritele, mille kaudu kostja esindajaga

suhtlemine toimus (hageja ei oska hetkel täpselt neid numbreid, mida hageja ise kasutas, öelda).

Tõendite kogumise taotlus oli piisavalt põhjendatud ja kohus, jättes tõendite väljanõudmise

taotluse rahuldamata, kohaldas ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236

lõiget 2.

Vastustaja seisukohad

10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 651 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

12. Hageja heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist hageja poolt esitatud taotluse

rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist. Hageja esitas 02.12.2020 maakohtule taotluse nõuda välja Töötukassalt andmed

tööpakkumise kohta (kas Töötukassa on menetlenud tööpakkumist nr 1275682 ning kui on, siis

kas vastav pakkumine tehti nähtavaks selliselt, et hageja võis pakkumisega tutvuda või oli

pakkumine muul viisil edastatud hagejale). Samuti esitas hageja taotluse nõuda välja andmed

selle kohta, kes on telefoninumbri +372xxxxxxxxx kasutaja ning ühtlasi välja nõuda sellelt

telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõte alates 16.09.2016 kuni 01.04.2017. Telefoninumbrilt

tehtud kõnede väljavõte lükkab hageja hinnangul ümber kostja väite, et kostja ei ole hagejaga

suhelnud. Maakohus jättis 19.01.2021 hageja taotlused rahuldamata, kuna vaatamata maakohtu

selgitustele ei ole hageja oma taotlust täpsustanud. Hageja esitas seejärel vastuväite kohtu

tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata, märkides, et hageja soovitud andmed

tööpakkumise menetlemise ja edastamise kohta ei tõenda kostjaga töölepingu sõlmimist või

kostja juures töötamist. Telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõtte taotluse osas märkis

maakohus, et tegemist on üldsõnalise taotlusega, millest ei selgunud, et hageja oleks üldse

kostjaga nimetatud telefoninumbril suhelnud. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul

õigesti, et tööpakkumise menetlemisest töölepingu sõlmimist ega kostja juures töötamist

järeldada ei saa. Samuti ei saaks hageja suhtlemisest A nimelise mehega järeldada hageja

2-19-13719

töötamist kostja juures. TsMS § 238 lg 1 näeb ette tõendi asjakohasuse nõude. Tõendi

asjakohasus tähendab, et tõend muudab asjas tuvastamisele kuuluva asjaolu esinemise rohkem

või vähem tõenäoliseks. Käesoleval juhul esitas hageja töötasu nõude ja maakohus leidis

õigesti, et hagejal tuleb tõendada, et ta on töötanud kostja juures või on sõlminud kostjaga

suulise töölepingu. Töötukassa poolt tööpakkumise menetlemine ja selle pakkumise hagejale

saatmine ei ole selliseks asjaoluks, millest omakorda saaks järeldada poolte vahel töölepingu

sõlmimist. Samuti ei ole pelgalt suhtlemine A nimelise isikuga piisav, et tuvastada töötamist

kostja juures. Lisaks on hageja märkinud, et ka ise ei tea, milliselt numbrilt ta A nimelise

mehega suhtles. Tegemist ei oleks seetõttu asjakohaste tõenditega, mistõttu on nende kogumise

taotlus õiguspäraselt jäetud maakohtu poolt rahuldamata.

13. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes

tasu eest, eeldatakse töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Antud

juhul ei ole hageja tõendanud, et ta tegi kostjale tööd. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta

sõlmis kostjaga töölepingu. Kohtule esitatud tööpakkumisest nr 1275682 jääb selliste järelduste

tegemiseks väheks (I kd tl 138). Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et hagi kuulub

rahuldamata jätmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Hageja palub TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja

suhtes oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Tegemist on töötaja ja

tööandja vahelise vaidlusega, hagejal on terviseprobleemid ja viimati elas ta xxxxxxxxxl

varjupaigalaadses asutuses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt on võimalik jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte

kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin

kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari

2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja

materjalidest asjaolusid, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et

õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Käesolevat vaidlust ei saa pidada töötaja ja tööandja

vaheliseks vaidluseks, kuna kohus ei ole tuvastanud poolte vahel töösuhte tekkimist. Hageja ei

ole selgitanud, milles seisnevad tema terviseprobleemid, mille tõttu oleks temalt

menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane või ebamõistlik. Samuti ei saa viibimisest xxxxxxx

asuvas varjupaigas järeldada, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

15. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas 21.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku

379,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja

osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 3,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot

(käibemaksuta).

17. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

(menetlusse võtmise määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine,

2-19-13719

kohtuistungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine ning menetluskulude nimekirja

koostamine) on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik nendeks toiminguteks kulunud

aeg.

18. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25). Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 110 eurot ei ületa turu keskmist hinda ja on

tulenevalt Riigikohtu praktikast aktsepteeritav (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14 ja Riigikohtu 03.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-3-1-82-14).

19. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 379,5 eurot (käibemaksu ei lisandu).

20. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Neve Uudelt