2-19-129684/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 7.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-129684

Kohtuasi

Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu avaldus X vastu

võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu (registrikood

80141045), esindaja Irina Reva

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Deivi Vaht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5.11.2020 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks

tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 17.10.2019 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (puudutatud isik/korteriomanik) võlgnevuse väljamõistmiseks.

Seoses puudutatud isiku poolt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluse

korras Harju Maakohtus.

17.12.2019 esitas korteriühistu maakohtule avalduse, mida täpsustas 30.01., 28.02., 26.03.,

31.03. ja 13.04.2020. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse

2 762,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 161,11 eurot seisuga 1.12.2019 ja alates

2.12.2019 edasiulatuva viivise 0,0219% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

2. Avaldaja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub

Tallinnas, Angerja tn 8-18 korteriomand ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja esitas korterelamu

omanikele igakuiselt majandamiskulude arveid. Avaldaja väitel põhines arvestus korteriühistu

põhikirjal ja üldkoosoleku otsustel. Puudutatud isik ei ole perioodil 1.04.2018-18.12.2019

esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Korteriomanikule esitatud arved hõlmasid järgmisi

kululiike: ekspluatatsioonikulud, remondikulud, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, gaas,

üldelekter, domofon, küte.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isik avaldas 14.08.2020 kohtuistungil, et arvetel märgitu oli ebaõige nii põhinõude,

kui ka viivise osas. Puudutatud isik väitis, et võlg pidi olema avaldaja nõudest väiksem, sest ta

oli tasunud 1 800 eurot. Puudutatud isik esitas avaldusele 3.09.2020 venekeelse seisukoha.

Kohus andis 7.09.2020 puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja seisukohtade

eesti keeles esitamiseks. Puudutatud isik tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, kuid 02.10.2020

kohtuistungil vaidles ta avaldaja nõudele jätkuvalt vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis korteriomanikult korteriühistu kasuks hooldus- ja

kommunaalmaksete võlgnevuse perioodi 1.04.2018 kuni 18.12.2019 eest esitatud arvete alusel

2 762,93 eurot ja seisuga 1.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 161,11 eurot (kokku

2 924,04 eurot). Kohus kohustas korteriomanikku tasuma korteriühistule viivist 0,0219%

päevas põhinõudelt alates 2.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid puudutatud

isiku kanda ja leidis, et puudutatud isikul tuli hüvitada avaldajale 497 eurot ning sellelt summalt

tasuda viivist seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kulude tasumiseni.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 ja § 477 lg-st 1 lahendas

kohus avalduse hagita menetluses. Arvestades korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §

34 lg-t 1, § 31 lg-t 1, § 35 lg-d 1 ja 2, § 40 lg-d 1 ja 2, § 41 lg-d 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse

(VÕS) § 76, § 82 lg-t 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-t 1 kuulus avaldus rahuldamisele. Viivisenõue

kuulus rahuldamisele VÕS § 113 lg 1, § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel.

Avaldaja põhikirja p 3.2. kohaselt oli ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu juhtimis-

ja kontrollorganite otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast; tasuma põhikirjas sätestatud

korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise

kulude kandmisest. Põhikirja p 6. kohaselt kandsid elamu majandamise ja hooldamise kulusid

ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna

suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui

üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatiste

väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus

ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras.

6. Puudutatud isikule kuuluva korteri 18 üldpind oli 49,2 m2, kõikide korteriomandite üldpind

kokku moodustas 1 349,90 m2. Avaldaja lähtus nõuete arvestusel korteriomandi pindalast.

Vaidlus puudus, et maksete määramisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtus avaldaja

põhikirjast, üldkogu otsustest ja juhatuse otsustest. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud

arved hõlmasid järgmisi kululiike:

1) ekspluatatsioonikulud tariifiga 0,34 eurot/m2 jaanuarist 2001 juunini 2019 (tariif määrati

30.05.2001 üldkoosoleku otsusega) ja juunist 2019 tariifiga 0,5 eurot/m2 (tariif määrati

12.06.2019 üldkoosoleku otsusega). Avaldaja nõue oli juunini 2019 igakuiselt 16,73 eurot ning

alates juunist 2019 24,60 eurot.

2) remondikulud kuni juunini 2019 tariifiga 0,70 eurot/m2 (tariif määrati 11.08.2017 ja

12.06.2018 üldkoosolekute otsustega) ja juunikuust tariif 1 eurot/m2 kütteperioodiks ja 1,50

eurot/m2 kütteta ajaks (tariif määrati 12.06.2019 üldkoosoleku otsusega). Avaldaja nõue oli

igakuiselt 34,44 eurot juunini 2019 ja edasi alates 1.06.2019 kuni augustini 2019 (kütteta aeg)

73,80 eurot kuus ja alates septembrist 2019 (kütmise periood) 49,20 eurot kuus.

3) fonosüsteemide hooldustasu arvestati domofoni eest sihtotstarbelise maksena korterilt 0,38

eurot (4.01.2006 korteriühistu juhatuse otsuse alusel).

4) prügivedu arvestati Tallinna Jäätmekeskuse arvete ja OÜ I.D. TRANSEXPRESS arve alusel

tariifiga 0,87 krooni/m2, s.o. 0,06 eurot/m2 (27.06.2006 üldkoosoleku otsuse alusel) ja igakuine

tasu oli 2,95 eurot.

5) elektrienergia eest arvestati Eesti Energia arvete alusel kasutatud koguse eest. Üldelektri- ja

soojusenergia/kütte kulud jagati korteri üldpinna 1 m2 kohta (korteriühistu põhikirja p 6 ja

30.05.2001 üldkoosoleku p 2 otsuse alusel). Tariif muutus igakuiselt vastavalt tarbimise

mahule. Üldelektrikulude arve summa jagati korterite üldpinnaga 1 349,98 m2 ning korrutati

puudutatud isiku korteri üldpinnaga 49,2 m2.

6) kütte eest arvestati tasu AS Utilitas Tallinn arvete alusel, mis jagati korterite arvutuslikule

üldpinnale 1 322,11 m2 ja korrutati konkreetse korteri üldpinnaga. Korterisse nr 12 oli

paigaldatud gaasiboiler ja 19.05.2003 üldkoosoleku otsuse alusel maksis ta 30% küttekuludest.

7) külma vee ja kanalisatsiooni ning gaasi tarbimise kulude arvestus toimus korteritesse

paigaldatud mõõtjate näitude alusel vastavalt 30.05.2001 üldkoosoleku otsusele. Kulude

arvestuslikuks tariifiks oli AS Eesti Gaas ja AS Tallinna Vesi arvetes näidatud tariifid.

8) ühekordse maksena tuli tasuda vingugaasianduri soetamise eest arve nr 18/0719 alusel 36

eurot ja domofoni võtmete eest 19,20 eurot arve nr 18/0219 alusel.

7. Kuigi puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, kuid ei tõendanud oma vastuväiteid ega

toonud esile, mis osas ja põhjusel oli avaldaja nõue ja viivisearvestus ebaõige. Kuna avaldaja

selgitas 14.08.2020 kohtuistungil nõude kujunemist ja viivise arvestust, rahuldas maakohus

avalduse.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Puudutatud isik palus määrus tühistada ja asi saata uueks arutamiseks tagasi maakohtusse.

Kohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited avaldaja nõude suurusele ja ei

arvestanud, et ta oli tasunud viidatud ajaperioodil 1 800 eurot. Maakohus pidi kohaldama

uurimisprintsiipi ja viima läbi nõuetekohase eelmenetluse.

Kohtuistungi protokolli kohaselt edastati korteriomanikule avaldus ja samal istungil lõpetati

eelmenetlus. Protokollist ei nähtunud, et puudutatud isikule oleks koos avaldusega edastatud

asja lahendamisel aluseks võetud avalduse lisad. Kohus edastas puudutatud isikule vaid

menetlusse võtmise määruse, mitte kogu materjali. Lisaks ei saanud korteriomanik kätte

puuduste kõrvaldamise määrust. Kohus ei arvestanud vastuväiteid viivise arvestusele ega

märkinud, millise arve eest oli võlgnevus välja mõistetud. Avaldaja ise tunnistas 17.12.2019

avalduses, et viivis oli valesti arvestatud.

Puudutatud isikule polnud selge, mis ulatuses oli 2017 arvetes viivist arvestatud ning milliste

summade ulatuses oli vana võlgnevus kustutatud. Korteriühistu polnud teatanud, et arvestab

2018 ja 2019 korteriomaniku teostatud makseid 2017 võlgnevuste katteks. Avaldaja 13.01.2020

teatist ei saanud lugeda VÕS § 88 järgseks teateks. Kaebuses teatab puudutatud isik tuginedes

VÕS § 88 lg-le 1, et käesolevaks ajaks olid aprillist 2018 kuni 18.12.2019 esitatud arved

kogusummas 1 858,15 tasutud ning 18/1118 arvest oli tasutud 21,85 eurot. Juhul, kui kohus

loeb esitatud tõenditele tuginedes, et avaldaja määras kohustuse täitmise järjekorra kooskõlas

VÕS § 88 lg-ga 4, siis tuleb käesolevas määruskaebuses avaldatut lugeda tema vastuväiteks

VÕS § 88 lg 5 mõistes.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud

määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule TsMS § 667 lg 2

teise aluse alusel. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited maakohtu uurimispõhimõtte rikkumise

kohta on põhjendatud. Maakohus on lahendanud asja õigesti hagita menetluses (TsMS § 613 lg

1 p 1), kuid seejuures pole järginud hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata

menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab vajaduse korral koguma ise tõendeid

või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud, kuidas on avaldaja nõue üldse kujunenud.

Puudutatud isik vaidles õigustatult vastu, et temale polnud nõude kujunemine selge.

13. Määruskaebuses leidis puudutatud isik, et talle ei toimetatud dokumente nõuetekohaselt

kätte.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

kontrollinud

maakohus

nõuetekohaselt

menetlusdokumentide kättetoimetamist. Kuigi avalduse, selle täpsustuste ja lisade

kättetoimetamise osas võib kohtute infosüsteemi järgi lugeda 23.04.2020 e-kirjadega aadressile

XXX@gmail.com lugeda see toimunuks, sest 14.08.2020 kohtuistungil kinnitas puudutatud

isik dokumentide kättesaamist, ei olnud see asja lahendamiseks piisav. Maakohus leidis

ekslikult, et 07.09.2020 määrus oli puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud ja esines

alus puudutatud isiku 03.09.2020 seisukoha kõrvale jätmiseks. Kuigi kohus määras puudutatud

isikule 07.09.2020 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (03.09.2020 menetlusdokument

oli vene keelne), siis seda määrust ei saanud maakohus lugeda puudutatud isikule

kättetoimetatuks. Puudutatud isik vaidles sellele vastu määruskaebuses ja esitas samasuguse

selgituse ka 02.10.2020 maakohtu istungil. Ringkonnakohus kontrollis kohtute infosüsteemist,

et puudutatud isiku e-kirjast ei nähtunud, mille kättesaamist ta kinnitas. Samas nähtus

infosüsteemist, et maakohtu 07.09.2020 määrus edastati puudutatud isikule e-kirja teel

08.09.2020 ja läbi avaliku e-toimiku 08.09.2020. Seega ei saanud 07.09.2020 kinnitus olla

07.09.2020 määruse kohta. Asjas puudus puudutatud isiku seisukoht.

14. Avaldaja 13.04.2020 nõude kujunemise tabeli kohaselt arvestas korteriühistu kostja tasutud

maksed viivise katteks. Tabel ei võimalda üheselt mõista, kuidas ja mille eest viivist arvestati

(sh viivise alguseaeg). Korteriühistu lähtus eeldusest, et korteriomanikul oli juba varasemast

ajast võlgnevus. Samas korteriomaniku vastuväidete kohaselt oli ta kulusid tasunud ja

võlgnevust ei olnud. Maakohus oleks pidanud, arvestades korteriomaniku vastuväiteid,

kontrollima puudutatud isikul varasemate täitmata kohustuste olemasolu avaldaja ees ning

vajadusel küsima korteriühistult täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Maakohus oleks pidanud

välja selgitama, kas ja millises ulatuses olid puudutatud isikul üldse varasemad täitmata

kohustused avaldaja ees. Ilma seda kindlaks tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja millises

ulatuses saab tehtud makseid nende kohustuste täitmiseks arvestada.

Iseenesest on küll õige avaldaja seisukoht, et juhul, kui puudutatud isik ei määranud, milliste

kohustuste katteks ta makseid teeb, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras

täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Avalduse aluseks olevate asjaolude

esile toomine on korteriühistu kohustus. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud avaldaja selgitus nõude

kujunemise aluseks olevatest asjaoludest piisav nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tuvastanud kohus, kas ja mille alusel oli korteriühistul õigus otsustada kohustuste

täitmise järjekord.

Maakohtu lahendist ei nähtu, et kohus oleks arvestanud KrtS § 40 lg-tega 1 ja 2, mille kohaselt

alates 1.01.2018 on majandamiskulude arvestuse alus mõttelise osa suurus, kui põhikirja järgi

ei ole otsustatud teisiti. Maakohus lahendas avalduse lähtudes ruutmeetri-või korteripõhistest

tariifidest. Maakohus jättis mh tuvastamata, milliste korteriomanike otsuste alusel oli

korteriühistul õigus nõuda vingugaasianduri ja domofoni kulutuste hüvitamist ning kas

korteriühistul oli üldse õigus nõuda sellist tasu korteripõhise arvestuse kohaselt.

15. Avaldusest nähtub, et avaldaja nõudis viivist 0,0219% päevas, lähtudes et tegemist on

seadusjärgse määraga. KrtS § 42 lubab nõuda viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Ebaõige on

tulevikku suunatud viivise väljamõistmine päevamäärana, kuna seadusjärgne viivisemäär

muutub VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel perioodiliselt (Riigikohtu 15.10.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 29).

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku etteheidetega maakohtu lahendile. Maakohus jättis

praegusel juhul olulised asjaolud tuvastamata ja rikkus põhjendamiskohustust. Avaldaja on küll

viiel korral nõuet täpsustanud, kuid jätnud ikkagi olulises osas asjakohased tõendid esitamata.

Eeltoodule tuginedes on avaldaja põhivõla ja viivise nõue jätkuvalt ebaselge, mistõttu ei ole

avalduse tõendatust ja maakohtu lahendi seaduslikkust võimalik ringkonnakohtul kontrollida

maakohtu puuduliku menetluse tõttu. Juhul, kui avaldaja enda nõude aluseks olevaid asjaolusid

ei tõenda ning ka kohtul ei õnnestu selle kohta tõendeid koguda, tuleb avaldus jätta rahuldamata.

Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). TsMS § 5 lg-s 3 ning TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 väljendub

hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud

ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (Riigikohtu 17.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-

2-1-46-13, p 13).

16. Kokkuvõttes jättis maakohus asja sisuliselt lahendamata ja olulised asjaolud tuvastamata.

Vaidluse sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha

apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

17. Kuivõrd asja menetlus jätkub maakohtus, ei ole tegemist TsMS § 173 lg 1 mõttes menetlust

lõpetava lahendiga, kus tuleks jaotada menetluskulud.

18. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks

määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus

n-ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse

lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus

menetlust lõpetavat lahendit. Seetõttu ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust

(vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)