2-21-5823/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5823

Tsiviilasi

A. G. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Merilin Piirmann

Puudutatud isik (sissenõudja): TF Bank AB (Publ.)

(välismaa kood 556158-1041), lepinguline esindaja Anne-

Liis Veski

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2009

kohtulahendist tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx TF Bank AB (Publ.) nõude osas nõude täitmise

aegumise tõttu.

3. Jätta menetluskulud A. G. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. A. G. (avaldaja; võlgnik) esitas 14. aprillil 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub

lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx nõude täitmise aegumise tõttu.

Menetluskulud palub avaldaja jätta TF Bank AB (Publ.) (puudutatud isik; sissenõudja) kanda.

Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2009 lahend tsiviilasjas nr

x-xx-xxxx. Täitedokument esitati kohtutäitur Reet Rosenthalile täitmiseks 18. mail 2009.

Kohtutäitur Reet Rosenthal lõpetas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse 26. veebruaril

2021. Samal päeval esitas sissenõudja täitedokumendi täitmiseks teisele kohtutäiturile.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei alustas 3. märtsil 2021 täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.

Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu. Sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu ning kohtutäitur täitemenetlust ei

lõpetanud.

Avaldaja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-le 1 ning § 159 lg-le 1. Sama

täitedokumendi korduv täitmiseks esitamine ei muuda aegumistähtaega pikemaks kui 10 aastat.

2. Sissenõudja vaidleb avaldusele vastu. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab

uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Juhul kui sissenõudja esitab võlgniku suhtes

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 kohaselt uuesti avalduse täitemenetluse

algatamiseks, siis katkeb täitedokumendist tuleneva nõude aegumine alates hetkest, kui

sissenõudja esitab täitedokumendi uuesti täitmiseks. Sissenõudja ei ole oma nõudest võlgniku

vastu loobunud. Täitedokumendist tuleneb sissenõudja nõue võlgniku vastu on jätkuvalt

täitmata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.

Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud. Sissenõudja esitas Pärnu Maakohtu 1. aprilli

2009 lahendi tsiviilasjas nr 2-09-6339 esimest korda täitmiseks kohtutäitur Reet Rosenthalile

18. mail 2009 (täiteasi nr 186/2009/2559). Kohtutäitur Reet Rosenthal lõpetas täitemenetluse

sissenõudja avalduse alusel 26. veebruaril 2021. Samal kuupäeval esitas sissenõudja Pärnu

Maakohtu 1. aprilli 2009 lahendi tsiviilasjas nr 2-09-6339 täitmiseks kohtutäitur Oksana

Kutšmeile, kes alustas 3. märtsil 2021 täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Avaldaja

esitas kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu. Kuivõrd sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis kohtutäitur

täitemenetlust ei lõpetanud.

4. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS

§-s 157 sätestatud tähtaeg.

Kehtiv TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse

(VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1

kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse

aegumisele enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS

§ 157 lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lg-s

1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et

enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).

Eelviidatud Riigikohtu lahendite tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise

ümberarvutamise algusaja kuupäevaga 1. märts 2011, alates 21. märtsist 2016 jõustunud

muudatusest on vastav kuupäev 5. aprill 2021.

Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2009 lahendist tsiviilasjas nr 2-09-6339 tulenevad nõuded ei olnud

1. märtsil 2011 aegunud ning nendele hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema TsÜS § 157 lg 1

kohane 10-aastane aegumistähtaeg. Lähtudes VÕSRS 21. märtsi 2016 redaktsioonist on

aegumise ümberarvutamise algusasja kuupäev 5. aprill 2011, st nõude täitmine sai aeguda kõige

varem alates 5. aprillist 2021.

5. Praegusel juhul on vaidlus selles, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine

katkes ja algas uuesti siis, kui sissenõudja esitas sama täitedokumendi alusel uue

täitmisavalduse.

Nimelt sätestab TsÜS § 159 lg 1, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. Tegemist on aga seadusemuudatusega, mis hakkas

kehtima alates 1. aprillist 2021. Kohtu hinnangul ei ole sellel aga tagasiulatuvat mõju.

Nimetatud seadusemuudatus tehti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seadusega (RT I, 22.03.2021, 1). Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas

sätte varemkehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise

olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel

ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on

selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale

kohtupraktikale. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 159 lg 2 kohaselt ei loeta aegumist

katkenuks muuhulgas juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt sissenõudja

avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Aegumist arvestatakse sel juhul

täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva

täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist. Seega olukorras, kui

täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama täitedokument esitatakse uuesti

täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse

esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks

muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte

lõpmatuseni. Eelnõu eesmärk on ka selline võimalus kaotada ja välistada olukord, kus sama

täitedokumendi korduva täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik aegumistähtaega

pikendada rohkem kui 10 aastat. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool saab

menetlustoimingutega mõjutada aegumistähtaja pikkust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29).

6. Kohtutäitur Reet Rosenthal lõpetas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel 26. veebruaril

2021 ning samal kuupäeval esitas sissenõudja uue täitmisavalduse kohtutäitur Oksana

Kutšmeile. Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul lähtuda seal ajal (26. veebruaril 2021)

kehtinud TsÜS § 159 lg-st 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

täitmiseks esitamisega.

7. Praegusel juhul esitas sissenõudja uue täitmisavalduse samal päeval (26. veebruaril 2021)

pärast sama täitedokumendi alusel täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 186/2009/2559.

Sissenõudja on seisukohal, et sellisel juhul algab 10-aastane aegumistähtaeg uuesti (seega

täitedokumendist tulenev nõue aeguks 26. veebruaril 2031).

Kohus on seisukohal, et arvestades viidatud Riigikohtu praktikat ning TsÜS § 159 eesmärki ei

ole sissenõudja tõlgendus seaduse mõttega kooskõlas. Kui sissenõudja esitas 26. veebruaril

2021 kohtutäitur Reet Rosenthalile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning samal kuupäeval

esitas teisele kohtutäiturile uue täitmisavalduse sama täitedokumendi täitmiseks, oli tema

eesmärgiks jätkata juba toimunud täitemenetlust. Ka kohtule esitatud menetlusdokumendis on

sissenõudja kinnitanud, et ta ei ole oma nõudest võlgniku vastu loobunud, nõue on jätkuvalt

täitmata ning sissenõudja soovib nõude täitmist. Kohtu hinnangul nähtub sissenõudja

tegevusest, et tal ei olnud sisulist soovi täitemenetlust lõpetada, vaid tema sooviks oli pikendada

aegumistähtaega.

8. TsMS § 159 lg-ga 1 välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult

pikaks venitamist (Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29).

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et 10-aastane aegumistähtaeg ei katkenud ega alanud

uuesti veebruaris 2021. Kuna jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub

10-aastane aegumistähtaega alates 5. aprillist 2011 (TsÜS § 157 lg 1), aegus vaidlusalune nõue

igal juhul 5. aprillil 2021.

9. Kohus ei nõustu sissenõudjaga selles, et Riigikohtu 13. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr

2-15-16664 toetab tõlgendust, et aegumine algas 26. veebruarist 2021 uuesti otsast peale.

Viidatud lahendi p-s 21 on Riigikohus leidnud, et kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust

esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning

pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva

nõude täitmiseks. Riigikohus selgitas, et järgnevas täitemenetluses on sissenõudjal võimalik

esitada uuesti TMS § 14 lg 2 alusel võlgniku ühisvara jagamise nõue ühe aasta jooksul alates

ajast, mil täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Seega oli viidatud lahendis

küsimus selles, kas täitemenetluse ebaõnnestumise korral on võimalik algatada uus

täitemenetlus. Aegumise kontekstis selgitas Riigikohus üksnes, et kui sissenõudja pöördub

uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks enam kui kümme aastat

pärast täitedokumendi jõustumist, on täitmine selleks ajaks aegunud vaatamata vahepealsele

täitemenetluse toimumisele ja täitmisavalduse tagasivõtmisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

20. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-6936).

10. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud.

Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas

lõpetada. Kohus selgitab, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb avaldajal pöörduda jõustunud

määrusega kohtutäituri poole. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6

järgi täitekulude kandmisest.

11. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Siinkohal nõustub kohus sissenõudjaga selles, et täitemenetluse

lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu on avaldaja (võlgniku) huvides, kuivõrd võlgnik

vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Seega jätab kohus

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Sissenõudja on

kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja

sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik