2-21-12870/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2021.a kell 13.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12870

Tsiviilasi

A K avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Võlgniku lepinguline esindaja: V K (e-post: xxx)

Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (asukoht Bürooteenused

ja Õigusabi OÜ Kotzebue 9 Tallinn, telefon 5054013, e-post:

peeter.sepper@haldur.eu)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A K avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A K (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot 6. oktoobril 2021.a kell

13.00.

3. Nimetada A K pankrotihalduriks Peeter Sepper (asukoht Bürooteenused ja

Õigusabi

OÜ

Kotzebue

Tallinn,

telefon

5054013,

e-post:

peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata A K võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. november 2021.a

algusega kell 13.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast.

6. Saata määruse ärakiri A Kle ja pankrotihaldurile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata A K ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 1104 eurot (sh käibemaks).

9. Menetluskulud jätta A K kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 700,80 eurot (sh käibemaks) ja

kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arvelduskontole nr xxx.

11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 403,20 eurot (sh käibemaks) võlgnikult

ja tasuda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arvelduskontole nr xxx.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

A K esitas 16.08.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks

peab võlgnik võetud laene ning nende katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Avalduse

kohaselt ei ole võlgnikul vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Võlgniku andmetel

moodustavad teadaolevad kohustused võlausaldajate ees kokku 48 439,22 eurot. A K esitas

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 17.09.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 60 733,05 eurot ning vara puudub. Võlgnik töötab

xxx-s töötasuga 1542,20 eurot bruto. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo

tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ega tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja A K pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepper,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

60 733,05 eurot ning vara puudub.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus A K pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja

haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata

jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab

pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest

osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine haldur on 17.09.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 9,2 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 100 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1104 eurot (sh käibemaks). Kohus

leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele

vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot, millele lisandub

käibemaks ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arvelduskontole nr xxx.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või

ületada kuupalga alammäära.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9,2 tunni eest (alustatud pooltunde 19

x 33) 627 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri

tasust 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot hüvitada riigi

vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 403,20 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik