2-20-2719/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2719

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealise lapse C suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale lapse

viibimiskoha otsustamise ning haridusküsimuste osas

Y vastuavaldus X vastu alaealise lapse C ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ning

Y-le

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse isa): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva

Avaldaja

(lapse

ema):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(laps):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Kohalikud omavalitsused:

Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y taotlus korraldada kaebuse läbivaatamiseks istung.

Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

2. Võtta asja materjalide juurde Y poolt 23.03.2021 esitatud tõend lapsevanemate

koosolekul osalemise kohta.

2-20-2719

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata Y poolt 24.03.2021 esitatud tõend (Maksu- ja

Tolliameti tõend tasutud koolituskulu kohta).

4. Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

5. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (lapse isa) esitas 18.02.2020 Harju Maakohtule avalduse Y (lapse ema) vastu alaealise

lapse C suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks

isale lapse viibimiskoha otsustamise ning haridusküsimuste osas. Avalduse kohaselt sündis laps

XX.XX.XXXX. Vanemate abielu lahutati 07.03.2019. Pärast lahutust jäi laps ema juurde

elama, kuid alatest 15.11.2019 elab laps isa juures. Lapse ema kohtub lapsega üle nädala

nädalavahetusel. Lapse emal on psüühikahäired, mistõttu on ema enda episoodide ajal seadnud

lapse ohtu ning ei ole teada, kas ema on võimeline lapsele tagama ohutut keskkonda. Laps

kardab ema. Lapse isa elab kolmetoalises korteris, kus on lapse jaoks kõik vajalikud tingimused.

Vanemad ei ole leidnud konsensust lapse haridusküsimuste osas. Lapse isa soovib last ise

kasvatada, kuivõrd lapse ema käitumine on ebastabiilne ning lapse ema ei suuda tagada lapsele

turvalist kasvukeskkonda. 2019. aastal elas laps koos emaga 5 kuud ning antud ajavahemik

näitas, et ema ei tule toime lapse kasvatamisega ning tema emotsionaalne ning vaimne seisund

ei võimalda last kasvatada. Ema ei talu koormust, mis on seotud lapse kasvatamisega ning tal

esinevad pidevalt terviseprobleemid. Vanemate vahel puudub vaidlus lapse terviseküsimuste

osas. Lapse isa palus jätta lapse ema avalduse rahuldamata.

2. Lapse ema esitas 31.03.2020 avalduse, milles palub lõpetada osaliselt vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes ning anda lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse ja

terviseküsimuste otsustamise õiguse osas ainuhooldusõiguse üle lapse emale. Lapse ema on

aktiivselt tegelenud lapse kasvatamisega. Lapse isa ei saa lapse kasvatamisega iseseisvat

hakkama, sest tema töögraafik ei ole kunagi võimaldanud lapsega tegelemist. Lapse isa töötab

hommikuses vahetuses, mis algab mõnikord juba kell 5 hommikul. Lapse isal aitab last

kasvatada tema ema. Lapse isa ei ole tegelikult lapsega tegelenud ning laps peaks üles kasvama

koos emaga. Lapse ema selgitas, et tal tekkis pärast lapse sündi sünnitusjärgne depressioon, mis

süvenes ilma ravita ja lapse isa vajaliku moraalse toeta. Lapse isa on agressiivne, vaimselt

vägivaldne ning kerge stressitaluvusega. Lapsel on emaga väga tugev hingeline side, sest lapse

ema on tema eest peamiselt hoolitsenud, koos temaga õppinud, käinud alati arsti juures jne.

Lapse ema palus jätta lapse isa avalduse rahuldamata.

3. Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas lapse isa avaldust ja palus jätta lapse ema avalduse

rahuldamata. Lapse arengu lühemas ja pikemas perspektiivis on lapse vajaduste ja õiguste

2-20-2719

tagajaks eeskätt lapse isa. Lapse huvides on anda otsustusõigus lapse elukoha, hariduse ja

tervise küsimustes vanema kanda, kes seda juba faktiliselt teostab. Lapse käitumise põhjal saab

järeldada, et laps tunneb end kodus isa juures hästi ja turvaliselt. Laps saab ka emaga hästi läbi.

Lapse arvates on hea elukorraldus selline, et tema elab koos isaga ja ema juures käib külas.

Lapse sõnul tahab ta minna Haabersti kooli, sest ka tema lasteaiakaaslased lähevad Haabersti

kooli. Lapse ema saab oma elukorraldusega hakkama ja tuleb majanduslikult toime, kui ta

järgib raviplaani. Ema elukorralduse ja väljundite põhjal saab kinnitada, et emal ei jätku

vajalikku ressurssi lapse järjest kasvavate emotsionaalsete, kognitiivsete, hingeliste, vaimsete,

ja füüsiliste vajaduste rahuldamiseks, seda nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

4. Haabersti Linnaosa Valitsus toetas lapse isa avaldust. Isa juures on lapsele tagatud eluks

vajalikud elamistingimused, hoolitsus, turvalisus ja stabiilsus. Laps käib oma elukohajärgses

lasteaias ja huviringides. Isa soovib, et laps alustaks kooliteed Tallinna YYYs, mis asub lapse

isa kodu kõrval. Lapse ema omalt poolt soovib, et laps elaks koos temaga ning asuks õppima

Tallinna XXX. Vestluses lastekaitse spetsialistiga ei ole lapse ema avaldanud kaalukaid

asjaolusid, mis annaksid alust muuta praeguseks väljakujunenud lapse elukorraldust. Laps elab

koos isaga sünnist saadik, ainult pärast vanemate lahku minekut elas laps 5 kuud emaga, isast

eraldi. Laps peab oma koduks isa elukohta. Arvestades eeltooduga ja sellega, et laps ise

väljendas soovi elada isa juures, siis tuleb hoida lapsele väljakujunenud elukorraldust, s.o isa

juures elamist ning suhtlemist emaga.

5. Lapsele määratud esindaja toetas isa avalduse rahuldamist ja palus jätta ema avalduse

rahuldamata. Laps on harjunud alates 15.11.2019 kehtiva elukorraldusega ja soovib ka ise, et

see nii jääks. Lapse isa on lapse eest hoolt kandnud sünnist saati ja lapsel on isaga lähedane

suhe. Lapse isal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Koos lapse isaga elab

tema ema (lapse vanaema), kes abistab lapse isa lapse kasvatamisel. Lapse isa on mures, et

lapsega midagi ei juhtuks ega laps saaks viga, kui peab juhtuma, et lapse emal saab olema

haigusehoog ja lapse ema ei orienteeru sellel ajal adekvaatselt oma isiksuses ega ümbritsevas

keskkonnas, ei tunne ära teisi inimesi, mh last. Lapse esindaja on isiklikult lapsega suhelnud

ning ise vahetult tuvastanud, et laps ei karda ema. Lapsele pakub hetkel enam stabiilsust senise

elukorralduse jätkumine. Esindaja ei ole tuvastanud, et vanemate vahel esineks lapse tervisega

seotud küsimustes vaidlusi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 29.01.2021 määrusega rahuldati lapse isa avaldus ja lõpetati vanemate ühine

hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramise ja haridusasutuse valiku küsimuste osas

ja anti lapse igakordse viibimiskoha määramise õiguse ja haridusasutuse valiku küsimuste osas

ainuhooldusõiguse lapse isale. Maakohus jättis lapse ema avalduse rahuldamata.

7. Tuvastatud on, et lapse isa ja ema elavad praeguseks alaliselt lahus ning laps elab isa juures,

kes tema eest igapäevaselt hoolitseb ning teda kasvatab. Isa ja ema kasvatasid last koos kuni

juulini 2019 ning laps on elanud ema juures isast eraldi üksnes loetud kuude vältel suvest 2019

kuni ema ravile minekuni. Menetluse kestel viibis laps kokkuleppel kaks kuud ema juures.

Nagu lastekaitse ja lapsele määratud esindaja kinnitasid, nähtus selle kahe kuu jooksul, et lapse

ema ei ole võimeline lapse eest sellisel määral hoolitsema nagu isa ning laps tagastati isale.

Kohus leiab, et menetluse kestel toimunud kahe kuuline periood, millal laps elas koos emaga

näitas, et isaga on lapse huvid paremini kaitstud. Lapsele peab olema tagatud turvaline

elukeskkond, mis toetab lapse arengut. Tuvastatud on, et lapse elamisel isa juures probleeme

esinenud ei ole. Ema juures elades ei ole lapsele tagatud sama turvaline ja stabiilne elu, kui isa

juures. Emaga elades tekivad probleemid, mis tekitavad lapsele lisastressi ning pingeid, mida

2-20-2719

lapsel koos isaga elades ei ole. Lapse isa juures on lapse heaolu ja huvid tagatud. Kohtul puudub

esitatud asjaolusid kogumis hinnates kahtlus isa valmisolekus last kasvatada, hingelises

seotuses lapsega ja senises pühendumises lapse eest hoolitsemisel ning lapse tulevastes

elutingimustes, seejuures on vastava võimekuse tuvastanud kohalikud omavalitsused vestluste

ja kodukülastuse läbi. Lapse igakordse viibimiskoha üle otsustamise osas tuleb ühine

hooldusõigus lõpetada ja anda ainuhooldusõigus vastavas osas lapse isale (perekonnaseaduse

(PKS) § 137 lg-d 1-3).

8. Ema väidab, et laps tahab elada temaga ja isa ning kohalikud omavalitsused ja lapsele

määratud esindaja väidavad vastupidist. Lapse arvamus võib olla üks komponent asja õigeks

lahendamiseks, kuid mitte ainuke ega peamine. Seejuures antud juhul on lapselt vastupidised

seisukohad, mistõttu ei saa nendega arvestada.

9. Mõlemad vanemad soovisid lapse panna enda elukoha lähedal asuvasse kooli, kas siis

Tallinna XXX või Tallinna YYY. Kohus andis esialgse õiguskaitse korras lapse isale õiguse

otsustada üksi lapse haridusasutuse valiku küsimus. Isa pani lapse enda elukohalähedasse kooli.

Lapse parimates huvides on haridusasutuse valiku küsimuste osas ainuhooldusõiguse andmine

lapse isale. Laps elab isa juures ja isa soovib jätkuvalt tagada lapse võimalust käia

elukohalähedases koolis, mis on lapse jaoks mugavam ja vähem koormavam ning teiseks

kuivõrd lapse sõbrad käivad samas koolis.

10. Lapse ema on taotlenud ka lapse terviseküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

emale selles osas ainuhooldusõiguse üleandmist. Kohus lapse terviseküsimuste osas vanemate

vahel sisulist vaidlust või mingeid erimeelsusi ei tuvastanud. Seega lapse terviseküsimuste osas

ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale üleandmine põhjendatud ei ole (PKS § 137 lg 2).

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste

kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Lapse ema esitas 11.02.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha asjas uue määruse, millega lapse ema avaldus rahuldada. Lapse ema esitas taotluse asjas

istungi korraldamiseks. Maakohus ei arvestanud lapse ema seisukohtadega. Kohus otsustas

põhjendamatult, et lapsel on parem isa juures. Lapse sünnist saati on lapsega tegelenud ema.

Emal on olemas lapse kasvatamiseks sobivad elutingimused. Lapse terviseküsimustega on

tegelenud ainult ema. Ka on lapse ema tegelenud haridusasutuse valikuga (osales

lapsevanemate koosolekul). Ebaõiged on lapse isa seisukohad lapse ema psühhoemotsionaalse

seisundi kohta. Lapse ema seisund on kontrolli all. Lapse isa takistab lapse emal lapsega

suhtlemist.

13. Lapse isa, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutused ei toetanud määruskaebust.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

2-20-2719

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause

sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei

ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.

Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab

kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Laste ema ei ole esile toonud asjaolusid ega

põhjendusi, mis tingiks vanemate täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise

vajaduse.

17. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p

28).

Maakohus

ei

ületanud

vanemate

ühise

hooldusõiguse

osalisel

lõpetamisel

diskretsioonipiire ega rikkunud menetlusõiguse norme ning kaebaja väited ei anna seetõttu alust

maakohtu määruse muutmiseks. Asjaolu, et lapse ema maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus on lahendit tehes

hinnanud kõikide menetlusosaliste seisukohti ning piisavalt põhjendanud otsustust lõpetada

osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse ainuhooldusõigus viibimiskoha ja hariduse

küsimustes üle lapse isale. Lisaks on maakohus piisavalt põhjendanud otsustust vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamata jätmiseks tervise küsimustes. Maakohus on lähtunud lahendit tehes

eelkõige lapse huvidest ning arvestanud ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja

seisukohaga. Lisaks on maakohus mõlemad vanemad ära kuulanud.

18. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lapse huvides on lapse isale viibimiskohta ja haridust

puudutavates küsimustes ainuhooldusõiguse andmine. Asja materjalidest nähtuvalt sündis laps

XX.XX.XXXX. Lapse ema asus lapsega eraldi elama 2019. aasta juulist, kuid alates 15.11.2019

elab laps isaga, sest lapse ema paigutati ravile psühhiaatrikliinikusse (tl 3, 23, 47 pöördel).

Menetluse kestel (s.o pärast lepitusmenetlust) on laps samuti viibinud ema juures kokku kaks

kuud. 16.12.2020 ärakuulamisel menetlusosaliste (lapse isa, lapsele määratud esindaja,

Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja) poolt avaldatu pinnalt tuvastas maakohus, et selle

perioodi vältel ei olnud lapse huvid piisavalt kaitstud. Lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja selgitas ärakuulamisel, et kohtumenetluse kestel prooviti elukorraldust, kus laps elas

ema juures kaks kuud ning selle perioodi jooksul selgus, et lapse ema ei saa lapse kasvatamisega

hakkama ning lapse ema tervislik seisund halvenes, mille tõttu toimetati laps isa juurde tagasi

(tl 96 pöördel). Seega on laps varasemalt elanud mõnekuulistel perioodidel ema juures, mille

käigus on selgunud, et tulenevalt oma tervislikust seisundist on emal raskusi lapse kasvatamisel.

31.03.2020 avalduses on lapse ema selgitanud, et ta on viibinud psühhiaatria statsionaarsel ravil

alates 2015. aastast alates viis korda ning jätkab ravi (tl 57 pöördel). 17.12.2020 ärakuulamisel

on lapse ema kinnitanud psüühikahäirete olemasolu, kuid selgitanud ka, et tema olukord on

paremaks läinud ning ta võtab ravimeid (tl 98 pöördel). Ka määruskaebuses väidab lapse ema, et

tema psüühiline seisund on kontrolli all. Ringkonnakohus leiab, et olgugi, et lapse ema väidab,

et tema psüühiline seisund on stabiliseerunud ning ta võtab ravimeid, ei ole käesoleval juhul

välistatud, et ema psüühiline seisund võib haigushoo tõttu halveneda. Seetõttu on lapse huvides

elada vanema juures, kes suudab lapsele hetkel pakkuda turvalist ja stabiilset elukeskkonda, kus

lapse vajadused on igakülgelt tagatud ning tagatud on ka kohane koolikohustuse täitmine.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on lapse parimates huvides ka haridusasutuse valiku

küsimuste osas ainuhooldusõiguse andmine lapse isale. Asjaolu, et lapse emal on olemas lapse

2-20-2719

kasvatamiseks sobivad elamistingimused ning et lapse ema tunneb huvi lapse hariduse

küsimuste osas, st on osalenud lapsevanemate koosolekul (tl 128), ei anna käesoleval juhul alust

maakohtu määruse muutmiseks.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse tervise küsimuste osas ühise hooldusõiguse

lõpetamise ja emale selles osas ainuhooldusõiguse üleandmise eeldused täidetud ei ole (PKS §

137 lg 1, § 137 lg 2 p 2). Vastavas osas lapse ema avalduse rahuldamine ei ole kooskõlas lapse

huvidega. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad. Ema

ei ole esile toonud, et lapse tervise küsimustes esineksid vanemate vahel tõsised ja korduvad

erimeelsused, mille tõttu tuleks kohtul kaaluda, kas ühise hooldusõiguse lõpetamine vastavas

küsimuses võiks olla põhjendatud (3-2-1-45-11, p 20). Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et

terviseküsimustega on tegelenud ainult ema.

20. Kui lapse ema hinnangul takistab lapse isa lapsega suhtlust, siis on emal võimalik selles

osas pöörduda nõudega kohtusse eraldi tsiviilasjas. Lisaks on emal võimalik pöörduda

lastekaitsetöötaja poole suhtluskorras kokku leppimiseks, mida on emale selgitanud ka lapsele

määratud esindaja (tl 136). Käesoleva tsiviilasja raames vanemad kohtule nõuet suhtluskorra

kindlaksmääramiseks esitanud ei ole, mistõttu kohus vastavatele väidetele hinnangut ei anna.

21. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse ema poolt 23.03.2021 esitatud tõendi (tõend

lapsevanemate koosolekul osalemise kohta). Ringkonnakohus jätab asjas materjalide juurde

võtmata 24.03.2021 esitatud tõendi (Maksu- ja Tolliameti tõend tasutud koolituskulu kohta),

kuna dokument on kohtusse saadetud krüpteeritult, sellega tutvumine ei ole võimalik. Asjaolu,

et dokumendiga tutvumine ei ole võimalik, on maakohus ka lapse emale selgitanud (tl 130).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on

hagita perekonnaasjaga), siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 esimese lause

järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)