Legislator Case Law & Legislation
3-21-1880/6 AI generated

3-21-1880/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-1880/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas

Legislator headnote

AI generated

3-21-1880/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas

Keywords

AI generated
planning costs expropriation plan mission, travel and accommodation expenses planning objective detailed development plan purchase off-plan
AI generated
3-09-1042/56
Kohtu menetluses on Nippon Foundation OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 26.03.2009 otsuse nr 31 „Rannamõisa külas Merihobu tee 35 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks ja Harku Vallavolikogu kohustamiseks otsustada detailplaneeringu uuesti kehtestamine. Kohtuistungi määratud ajaks 03.05.2010 esitas kaebaja esindaja J.Penne taotluse kaebusest loobumise kohta. Kaebuse esitaja taotlus anti edasi vastustaja esindajale M.Lõhmusele, kes esitas Harku Vallavolikogu menetluskulude nimekirja.
3-13-26/96
Tallinna Linnavolikogu 15.11.2012 otsusega nr 160 kehtestati X tn xx/ X tn xx kinnistu L-L.P.
3-12-566/24
Tallinna Halduskohtu menetluses on Compakt Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse viivituse - Tihase tn 17, 19, 23, 25 ja 27 kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel – õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada viivitamatult nimetatud detailplaneeringu kehtestamise küsimus.
3-14-50101/21
OÜ Baltek Arendus esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Linnavalitsust lõpetama viivitus J.
3-18-557/9
Tallinna Linnavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 9 kehtestati Pärnu mnt 113//Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneering Pärnu mnt 113//Rapla tn 1 kinnistu, Rapla tn 3 kinnistu ja Kauba tänav T3 kinnistu osa osas (edaspidi DP). DP-ga nähakse ette liita Pärnu mnt 113//Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistud, määrata krundi sihtotstarbeks ärimaa ning anda

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1880

Haldusasi

Scandium L24 OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 15.07.2021 keeldumise nr 4-3/3187-26 tühistamise,

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ning vastustaja

kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Scandium L24 OÜ (registrikood 14368666),

volitatud esindajad advokaadid Angela Kase ja Margot

Arnus

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-21-1880 menetlus.

2. Tagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva

määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

3. Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas

1317,50 eurot.

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Scandium L24 OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti (edaspidi TLPA) 15.07.2021 keeldumise nr 4-3/3187-26 tühistamise, alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõudes. Kaebaja taotles kaebuses

3-21-1880

2(6)

vastustaja kohustamist väljastama Laki tn 24/2 hoone kinnitatud hoonejaotusplaan (hoone

ehitusprojekti koosseisus olevate korrusplaanide ametlikult kinnitatud ärakirja).

2. Kaebaja esitas 03.09.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4

alusel. Koos menetluse lõpetamise taotlusega esitas kaebaja menetluskulude taotluse, milles

palus vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks menetluskulu summas 3341,90 eurot. Kaebaja

selgitab, et menetluse lõpetamise taotluse esitamise seisuga on TLPA väljastanud Laki 24/2

hosteli kinnitatud korruste plaanid, st täitnud kaebaja nõude. Kaebaja leiab, et sellega seoses on

võimalik käesolev menetlus lõpetada.

Menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Hosteli kinnitatud korruste plaanide väljastamine

oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja esitas TLPA-le taotluse kinnitatud plaanide

väljastamiseks juba jaanuaris 2021. TLPA keeldus plaanide väljastamisest nii selle kui ka

kõikide järgnevate taotluste peale. Viimase keeldumise, st 15.07.2021 vastuse saatmise ajaks

oli TLPA viivitanud plaanide väljastamisega juba 7 kuud. Kaebaja saatis 29.07.2021 TLPA-le

kohtusse pöördumise hoiatuse. TLPA ei väljastanud plaane ka hoiatuses määratud tähtaja

jooksul ega 15.07.2021 keeldumisest arvestatava kaebetähtaja jooksul. HKMS § 46 lg 2

kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või

toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Järelikult pidi kaebaja esitama

kaebuse hiljemalt 14.08.2021, vastasel juhul oleks kaebetähtaeg möödunud. Kuivõrd TLPA oli

keeldunud plaanide väljastamisest juba ligikaudu 8 kuu jooksul, puudus kaebajal lootus, et

TLPA plaanid ilma kaebust esitamata väljastab. Kaebaja hoiatas 10.08.2021 täiendavalt TLPA-

d, et kaebaja pöördub hiljemalt 13.08.2021 kaebusega kohtusse. Järelikult oli TLPA kaebuse

esitamisest teadlik ja tegutses hosteli korruste kinnitatud plaane välja andes mõjutatuna kaebuse

esitamisest. Lisaks oli TLPA keeldumine selgelt õigusvastane, mida on TLPA ka ise möönnud,

kui väljastas plaanid.

3. Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 kohtunõudega paluti vastustajal esitada kaebaja

menetluse lõpetamise taotlusele seisukoht hiljemalt 17.09.2021.

4. Vastustaja nõustus 17.09.2021 vastuses menetluse lõpetamisega, kuid vaidleb vastu

kaebaja menetluskulude taotlusele. Oma seisukohti põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult

järgmiselt.

Ehitisregistris olemasolevatest plaanidest kinnitatud koopiate väljastamine vastavalt kaebaja

teabenõudele ei olnud tingitud kaebusest. Kaebuses vaidlustatud TLPA 15.07.2021 kiri nr 4-

3/3187-26 ei ole haldusakt ega keeldumise otsus, vaid selgitus, et TLPA pädevuses on

korteriomanditeks jagamise protsessis hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või

ehitusprojekti plaani kinnitamine, mitte hoonejaotusplaani kinnitamine (vt korteriomandi- ja

korteriühistuseadus (KrtS) § 7). Kiri oli saadetud kaebajale selgituseks kaebaja 06.07.2021

kirjale, kus kaebaja nõudis, et TLPA kinnitaks hoonejaotusplaani. Hoonejaotusplaanil peab ära

näitama piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid,

mida ehitisregistrisse kantud ehitusprojektide joonised ei sisalda. Majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ei näe ette ehitusprojekti joonistele

piiritletud eriomandi ruumide kandmist.

Vastustaja täitis korrektselt kaebaja 02.08.2021 teabenõude, s.o seaduse kohaselt pikendatud

tähtajal 23.08.2021. Kuigi vastustaja pikendas oma 09.08.2021 e-kirjaga teabenõudele

vastamise tähtaega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 19 alusel 23.08.2021, esitas kaebaja juba

13.08.2021 kaebuse. Seega on kaebus esitatud ennatlikult.

Vastustaja selgitas juba oma 21.04.2021 kirjas nr 4-3/3187-22, et vastustaja ei saa kinnitada

hoonejaotusplaani, vaid üksnes ehitisregistrisse kantud ehitusprojekti jooniseid, mis saavad olla

hoonejaotusplaani aluseks. Seetõttu on kaebus kaebaja enda käsitluse kohaselt ilmselt esitatud

hilinenult.

3-21-1880

3(6)

Vastustaja ei täitnud kaebaja 02.09.2021 teabenõuet mitte kaebusest tingituna, vaid täitis selle

tavapärases teabenõudele vastamise menetluses, järgides AvTS-s sätestatud tähtaegu. Seetõttu

puudub alus vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti

õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152

lg 2).

6. Käesoleval juhul taotles kaebaja vastustaja kohustamist sooritama toiming – väljastama

kaebajale Laki tn 24/2 hoone kinnitatud hoonejaotusplaan (hoone ehitusprojekti koosseisus

olevate korrusplaanide ametlikult kinnitatud ärakiri). Poolte vahel puudub vaidlus, et vastustaja

on väljastanud kaebajale Laki 24/2 hosteli kinnitatud korruste plaanid. Seega sõltumata sellest,

kas kvalifitseerida TLPA 15.07.2021 kiri nr 4-3/3187 haldusakti või toiminguna, on

kohustamisnõue (mille täitmine oli kaebaja peamiseks eesmärgiks) käesolevaks ajaks täidetud.

Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt. Ühtlasi on

menetluse lõpetamisega nõustunud menetlusosalised. Kuivõrd kaebaja ei taotle menetluse

jätkamist õigusvastasuse tuvastamisnõudes, siis HKMS § 152 lg 2 ei kohaldu. Eeltoodust

lähtuvalt kuulub haldusasjas nr 3-21-1880 menetlus lõpetamisele.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43

sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Menetluskulud

8. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus riigilõivu 15

eurot kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates (HKMS § 104

lg 8). Kaebajal teatada kohtule andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu

tagastamist (riigilõivuseadus § 12 lg 2).

9. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 3341,90 eurot (ilma

käibemaksuta), millest 15 eurot on riigilõiv ning 3326,90 eurot on õigusabikulud, sh

bürookulud 96,90 eurot. Kaebajale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot kokku 19

tundi: 1) 30.03.2021 – kõne kliendiga (0,5 h); 2) 31.03.2021 – L24/2 kõne kliendiga (0,25 h);

3) 06.04.2021 – nõustamine telefoni teel Laki 24/2 asjus (0,25 h); 4) 07.04.2021 – vaide

koostamine Laki tn 24/2 küsimuses (3 h); 5) 07.04.2021 – Laki 24/2 vaide koostamine (0,5 h);

6) 08.04.2021 – vaide koostamine Laki 24/2 küsimuses (0,25 h); 7) 09.04.2021 – Laki 24/2

vaide täiendamine, suhtlus kliendiga (1,25 h); 8) 17.05.2021 – Laki 24/2 korteriomandite

moodustamise lepingute analüüs; selgitused kliendile (1,25 h); 9) 30.06.2021 – L24

kandemääruse analüüs; linnale pöördumise koostamine; suhtlus kliendiga (0,75 h); 10)

28.07.2021 – Laki 24/2 vaidluse materjalide analüüs (0,75 h); 11) 29.07.2021 – Laki tn 24/2

hoiatuse täiendamine, suhtlus kliendiga (0,25 h); 12) 29.07.2021 – Laki 24/2 vaidluses kohtusse

pöördumise hoiatuse koostamine (2 h); 13) 02.08.2021 – Laki tn 24/2 suhtlus kliendiga, suhtlus

3-21-1880

4(6)

linnaga, hoiatuse edastamine (0,25 h); 14) 03.08.2021 – Laki 24/2 õiguslik analüüs, kaebuse

koostamine (0,5 h); 15) 04.08.2021 – Laki tn 24/2 kaebuse koostamine (2,5 h); 16) 10.08.2021

– TLPA vastusega tutvumine; e-kirjavahetus (Laki tn 24/2) (0,25 h); 17) 11.08.2021 – Laki tn

24/2 kaebuse koostamine (1,25 h); 18) 12.08.2021 – õiguslik analüüs nõude sõnastamiseks;

Laki tn 24/2 kaebuse täiendamine (0,75 h); 19) 23.08.2021 – Laki 24/2 linna kirja analüüs, kiri

kliendile (0,25 h); 20) 26.08.2021 – Laki 24/2 menetluskulude ja kahjunõude analüüs (0,5 h);

21) 26.08.2021 – Laki 24/2 kahjunõudega seoses suhtlus kliendiga (0,25 h); 22) 01.09.2021 –

Laki 24/2 menetluse lõpetamise avalduse koostamine (1,5 h). Kaebaja selgitab, et kuigi kulud

on osaliselt kantud enne kohtumenetlust, siis on ka need kulud vahetult seotud

kohtumenetlusega. Kaebaja leiab, et mistahes kaebuse koostamiseks peab kaebaja esindaja

tutvuma põhjalikult asja materjalidega, kohtueelse menetluse jms asjade käiguga; samuti peab

esindaja kliendiga nõu pidades selgitama välja asjas tähtsust omavad asjaolud, koguma

tõendeid ja analüüsima õigusküsimusi.

10. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest.

11. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse

tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12).

Menetluskulude kandmisest vabanemiseks lasub vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti

kehtetuks tunnistamisel/ taotletud toimingu sooritamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose

väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on taotletud toiming sooritatud.

Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal. Vastustaja ei peaks kandma

kaebaja menetluskulusid juhul, kui taotletud toimingu sooritamine ei olnud seotud kaebuse

esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks

oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018

määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15). Oluline on välja selgitada,

mis oli määravaks põhjuseks vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.01.2019 määrus nr 3-18-982).

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on juba 22.01.2021 pöördunud hoone plaanide

väljastamiseks vastustaja poole (kaebuse lisa 2). Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja on

keeldunud kaebajale taotletud kinnitatud hoonejaotusplaanide väljastamisest 25.01.2021

(kaebuse lisa 3), 11.03.2021 (kaebuse lisa 5) ja 15.07.2021 (kaebuse lisa 8). Seejuures on

vaidlusaluses 15.07.2021 kirjas „Vastus taotlusele Laki tn 24/2 hoonejaotusplaani

kinnitamiseks“ märgitud, et vastustaja jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, mille

kohaselt on TLPA pädevuses hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või ehitusprojekti plaani

kinnitamine, mitte hoonejaotusplaani kinnitamine.

13. Kohtu hinnangul ei ole 15.07.2021 kirja puhul tegemist pelgalt vastusega, vaid sellega

sisuliselt keeldutakse kaebaja 06.07.2021 taotluse rahuldamisest, olenemata sellest, et

vastustaja on juba varasemalt keeldunud kaebajale taotletud kinnitatud hoonejaotusplaani

väljastamisest. Varasemale seisukohale viitamisest 15.07.2021 kirjas võib järeldada, et

vastustaja hinnangul on tegemist korduva taotlusega, kuid ka see asjaolu ei vabasta vastustajat

sisuliselt taotluse lahendamisest. Küsimus sellest, kas kaebaja oleks pidanud vaidlustama

varasemaid keeldumisi või 15.07.2021 keeldumist ei seondu menetluse lõpetamisega, vaid

puudutab kaebuse tähtaegsust. Käesoleval juhul ei ole vastustaja taotlenud menetluse

lõpetamist tähtaja rikkumise tõttu, vaid nõustunud menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1

punkti4 alusel. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited kaebetähtaja rikkumisest.

3-21-1880

5(6)

14. Täiendavalt lisab kohus, et asja sisulise läbivaatamise käigus oleks kohus võtnud seisukoha,

kas 15.07.2021 kiri on haldusakt või toiming. Praegusel juhul puudub vajadus sellise hinnangu

andmiseks, kuivõrd kohustamiskaebuse saab esitada nii keelduva haldusakti andmisest teada

saamisest arvates kui ka toimingu sooritamisest keeldumisest teada saamisest arvates (HKMS

§ 46 lg 2).

15. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja poolt taotletud toimingu sooritamine peale kaebuse

esitamist oli tingitud muust objektiivsest asjaolust kui kaebuse esitamine. Üksnes väide, et

vastustaja täitis teabenõude, ei anna alust lugeda kaebuses taotletud toiming sooritatuks muust

objektiivsest asjaolust ajendatuna. Esmalt tuleb märkida, et kaebaja 06.07.2021 taotlusest on

selgelt arusaadav, mis on olnud taotleja tegelik tahe – KrtS § 7 lg 1 punktis 1 nimetatud

kinnitatud hoonejaotusplaani väljastamine TLPA poolt. Seetõttu on arusaamatu TLPA

15.07.2021 keeldumises märgitu, et TLPA pädevuses ei ole kinnitatud hoonejaotusplaani

väljastamine. KrtS § 7 lg 1 punktis 1 on nimetatud hoonejaotusplaaniks ehitusloa andmiseks

pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakirja korteriomanditeks jagatava hoone

ehitisregistrisse kantud plaanist (vt KrtS § 7 lg 1 p 1). Lisaks jääb arusaamatuks, miks pidas

vastustaja võimalikuks peale kaebuse esitamist kaebaja taotletud toiming sooritada, aga mitte

juba 15.07.2021.

16. Küsimus sellest, kuidas TLPA tõlgendas peale 15.07.2021 keeldumist kaebaja esitatavaid

avaldusi vastustajale, ei oma tähtsust, sest hilisemas kirjavahetuses ei ole vastustaja ja kaebaja

kokku leppinud hoonejaotusplaanide väljastamise kuupäevas või muudes tingimustes seoses

kaebaja 06.07.2021 taotlusega. See tähendab, et ka juhul, kui eeldada vastustaja väite õigsust

kaebaja poolt teabenõude esitamisest ning selle täitmise tähtaja saabumisest alles peale kaebuse

esitamist, siis ei ole teabenõude esitamine ja selle täitmine selline objektiivne asjaolu, mis

välistas kaebuses taotletud kinnitatud hoonejaotusplaanide väljastamise juba enne kaebuse

esitamist. Kuigi vastustaja on pöördunud KrtS § 7 lg 1 punktiga 1 seoses Notarite Koja poole,

siis ei saa ka Notarite Kojalt vastuse saamist pidada selliseks objektiivseks asjaoluks, kuivõrd

TLPA päringus Notarite Kojale paluti seisukohta, mil viisil peaks TLPA kinnitama plaane, et

notar märkest „Korteriomanditeks jagamine ei ole lubatud“ enda toimingute puhul ka lähtuks.

Seega ei saanud Notarite Koja vastus TLPA-le mõjutada kaebajale kinnitatud

hoonejaotusplaanide väljastamist. Lisaks, nagu eelnevalt on kohus tuvastanud, siis kaebaja on

juba alates jaanuarist 2021 taotlenud vastustajalt KrtS § 7 lg 1 punkti 1 alusel kinnitatud

hoonejaotusplaanide väljastamist. See tähendab, et kaebaja eesmärgiks on alates jaanuarist

2021 olnud saada vastustajalt kinnitatud hoonejaotusplaan. Vastustaja pole välja toonud ühtegi

uut asjaolu, miks oli võimalik kaebaja taotlus rahuldada peale kaebuse esitamist, aga mitte juba

hiljemalt 15.07.2021. Ülaltoodust järeldab kohus, et praegusel juhul ei esine ühtegi objektiivset

asjaolu, millest tingituna on vastustaja kaebajale väljastanud kinnitatud hoonejaotusplaanid

peale kaebuse esitamist, kuigi kaebaja on nende väljastamist vastustajalt taotlenud juba alates

jaanuarist 2021. Järelikult on kaebuses taotletud toimingu sooritamine olnud tingitud kaebuse

esitamisest ning menetluskulud tuleb mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks.

17. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

18. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult

halduskohtumenetluses

kantud

menetluskulusid,

mitte

haldusmenetluses

kantud

õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17;

01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 18). Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust

vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole vaidemenetluses tehtud kulutuste

väljamõistmine vaidemenetluse teiselt poolelt võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi

16.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04, p 10). Ka 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse

seadustik ei ole aluseks nende seisukohtade muutmiseks ning vaidemenetluses kantud kulusid

3-21-1880

6(6)

halduskohtumenetluse seadustiku alusel välja mõista ei saa (Riigikohtu halduskolleegiumi

05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17). Seega ei saa ka praegusel juhul haldusmenetluses

kantud kulusid käsitada menetluskuludena, mida saaks vastustajalt HKMS § 109 alusel välja

mõista. Menetluskulude nimekirjas on sellisteks kuludeks ajavahemikul sooritatud järgmised

toimingud: 1) 30.03.2021 – kõne kliendiga (0,5 h); 2) 31.03.2021 – L24/2 kõne kliendiga (0,25

h); 3) 06.04.2021 – nõustamine telefoni teel Laki 24/2 asjus (0,25 h); 4) 07.04.2021 – vaide

koostamine Laki tn 24/2 küsimuses (3 h); 5) 07.04.2021 – Laki 24/2 vaide koostamine (0,5 h);

6) 08.04.2021 – vaide koostamine Laki 24/2 küsimuses (0,25 h); 7) 09.04.2021 – Laki 24/2

vaide täiendamine, suhtlus kliendiga (1,25 h); 8) 17.05.2021 – Laki 24/2 korteriomandite

moodustamise lepingute analüüs; selgitused kliendile (1,25 h); 9) 30.06.2021 – L24

kandemääruse analüüs; linnale pöördumise koostamine; suhtlus kliendiga (0,75 h); 10)

28.07.2021 – Laki 24/2 vaidluse materjalide analüüs (0,75 h); 11) 29.07.2021 – Laki tn 24/2

hoiatuse täiendamine, suhtlus kliendiga (0,25 h); 12) 29.07.2021 – Laki 24/2 vaidluses kohtusse

pöördumise hoiatuse koostamine (2 h); 13) 02.08.2021 – Laki tn 24/2 suhtlus kliendiga, suhtlus

linnaga, hoiatuse edastamine (0,25 h). Seega on haldusmenetluses õigusabiteenust osutatud

kokku 11,25 tundi, mis teeb 1912,50 eurot (11,25*170).

19. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista mh bürookulu summas 96,90 eurot.

20. Riigikohtu halduskolleegium on 31.06.2014 otsuse nr 3-3-1-28-14, p-s 20.3 selgitanud

järgmist: „Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks Hansa Law Offices OÜ

arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi

tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses

konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi

teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr

3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14).“ Esmalt märgib kohus, et arvetel nr 2123022, nr 2123042, nr

2123068, nr 2123091 ja nr 2123110 (kaebaja 03.09.2021 menetlusdokumendi lisad 2-6)

kajastatud kulud on seotud haldusmenetlusega, mistõttu ei ole ka nendel kajastatud bürookulu

põhjendatud. Arvel nr 2123120 (kaebaja 03.09.2021 menetlusdokumendi lisa 7) kajastatud

bürookulu põhjendatust ja vajalikkust seoses käesoleva kohtuasjaga pole võimalik hinnata, sest

puuduvad täpsemad selgitused, milles bürookulu konkreetselt seisneb. Eeltoodust lähtuvalt

leiab kohus, et bürookulu summas 96,90 eurot põhjendatud ei ole ega väljamõistmisele ei kuulu.

21. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohtumenetluses kantud põhjendatud ja mõistlikeks

õigusabikuludeks pidada 1317,50 eurot (ilma käibemaksuta)1. Seega mõistab kohus vastustajalt

välja kaebaja kasuks menetluskulu summa 1317,50 eurot. Muus osas tuleb jätta menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

1 3341,90 - 96,90 – 15 – 1912,50 = 1317,50