3-21-1880/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas
Legislator headnote
AI generated3-21-1880/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1880
Haldusasi
Scandium L24 OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti 15.07.2021 keeldumise nr 4-3/3187-26 tühistamise,
alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ning vastustaja
kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Scandium L24 OÜ (registrikood 14368666),
volitatud esindajad advokaadid Angela Kase ja Margot
Arnus
Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-21-1880 menetlus.
2. Tagastada Scandium L24 OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot peale käesoleva
määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.
3. Mõista Tallinna linnalt välja Scandium L24 OÜ kasuks menetluskulu summas
1317,50 eurot.
4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse
seadustik (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Scandium L24 OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti (edaspidi TLPA) 15.07.2021 keeldumise nr 4-3/3187-26 tühistamise, alternatiivselt
õigusvastasuse tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõudes. Kaebaja taotles kaebuses
3-21-1880
2(6)
vastustaja kohustamist väljastama Laki tn 24/2 hoone kinnitatud hoonejaotusplaan (hoone
ehitusprojekti koosseisus olevate korrusplaanide ametlikult kinnitatud ärakirja).
2. Kaebaja esitas 03.09.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4
alusel. Koos menetluse lõpetamise taotlusega esitas kaebaja menetluskulude taotluse, milles
palus vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks menetluskulu summas 3341,90 eurot. Kaebaja
selgitab, et menetluse lõpetamise taotluse esitamise seisuga on TLPA väljastanud Laki 24/2
hosteli kinnitatud korruste plaanid, st täitnud kaebaja nõude. Kaebaja leiab, et sellega seoses on
võimalik käesolev menetlus lõpetada.
Menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Hosteli kinnitatud korruste plaanide väljastamine
oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja esitas TLPA-le taotluse kinnitatud plaanide
väljastamiseks juba jaanuaris 2021. TLPA keeldus plaanide väljastamisest nii selle kui ka
kõikide järgnevate taotluste peale. Viimase keeldumise, st 15.07.2021 vastuse saatmise ajaks
oli TLPA viivitanud plaanide väljastamisega juba 7 kuud. Kaebaja saatis 29.07.2021 TLPA-le
kohtusse pöördumise hoiatuse. TLPA ei väljastanud plaane ka hoiatuses määratud tähtaja
jooksul ega 15.07.2021 keeldumisest arvestatava kaebetähtaja jooksul. HKMS § 46 lg 2
kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või
toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Järelikult pidi kaebaja esitama
kaebuse hiljemalt 14.08.2021, vastasel juhul oleks kaebetähtaeg möödunud. Kuivõrd TLPA oli
keeldunud plaanide väljastamisest juba ligikaudu 8 kuu jooksul, puudus kaebajal lootus, et
TLPA plaanid ilma kaebust esitamata väljastab. Kaebaja hoiatas 10.08.2021 täiendavalt TLPA-
d, et kaebaja pöördub hiljemalt 13.08.2021 kaebusega kohtusse. Järelikult oli TLPA kaebuse
esitamisest teadlik ja tegutses hosteli korruste kinnitatud plaane välja andes mõjutatuna kaebuse
esitamisest. Lisaks oli TLPA keeldumine selgelt õigusvastane, mida on TLPA ka ise möönnud,
kui väljastas plaanid.
3. Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 kohtunõudega paluti vastustajal esitada kaebaja
menetluse lõpetamise taotlusele seisukoht hiljemalt 17.09.2021.
4. Vastustaja nõustus 17.09.2021 vastuses menetluse lõpetamisega, kuid vaidleb vastu
kaebaja menetluskulude taotlusele. Oma seisukohti põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult
järgmiselt.
Ehitisregistris olemasolevatest plaanidest kinnitatud koopiate väljastamine vastavalt kaebaja
teabenõudele ei olnud tingitud kaebusest. Kaebuses vaidlustatud TLPA 15.07.2021 kiri nr 4-
3/3187-26 ei ole haldusakt ega keeldumise otsus, vaid selgitus, et TLPA pädevuses on
korteriomanditeks jagamise protsessis hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või
ehitusprojekti plaani kinnitamine, mitte hoonejaotusplaani kinnitamine (vt korteriomandi- ja
korteriühistuseadus (KrtS) § 7). Kiri oli saadetud kaebajale selgituseks kaebaja 06.07.2021
kirjale, kus kaebaja nõudis, et TLPA kinnitaks hoonejaotusplaani. Hoonejaotusplaanil peab ära
näitama piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid,
mida ehitisregistrisse kantud ehitusprojektide joonised ei sisalda. Majandus- ja taristuministri
17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ei näe ette ehitusprojekti joonistele
piiritletud eriomandi ruumide kandmist.
Vastustaja täitis korrektselt kaebaja 02.08.2021 teabenõude, s.o seaduse kohaselt pikendatud
tähtajal 23.08.2021. Kuigi vastustaja pikendas oma 09.08.2021 e-kirjaga teabenõudele
vastamise tähtaega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 19 alusel 23.08.2021, esitas kaebaja juba
13.08.2021 kaebuse. Seega on kaebus esitatud ennatlikult.
Vastustaja selgitas juba oma 21.04.2021 kirjas nr 4-3/3187-22, et vastustaja ei saa kinnitada
hoonejaotusplaani, vaid üksnes ehitisregistrisse kantud ehitusprojekti jooniseid, mis saavad olla
hoonejaotusplaani aluseks. Seetõttu on kaebus kaebaja enda käsitluse kohaselt ilmselt esitatud
hilinenult.
3-21-1880
3(6)
Vastustaja ei täitnud kaebaja 02.09.2021 teabenõuet mitte kaebusest tingituna, vaid täitis selle
tavapärases teabenõudele vastamise menetluses, järgides AvTS-s sätestatud tähtaegu. Seetõttu
puudub alus vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud
haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti
õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse
tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152
lg 2).
6. Käesoleval juhul taotles kaebaja vastustaja kohustamist sooritama toiming – väljastama
kaebajale Laki tn 24/2 hoone kinnitatud hoonejaotusplaan (hoone ehitusprojekti koosseisus
olevate korrusplaanide ametlikult kinnitatud ärakiri). Poolte vahel puudub vaidlus, et vastustaja
on väljastanud kaebajale Laki 24/2 hosteli kinnitatud korruste plaanid. Seega sõltumata sellest,
kas kvalifitseerida TLPA 15.07.2021 kiri nr 4-3/3187 haldusakti või toiminguna, on
kohustamisnõue (mille täitmine oli kaebaja peamiseks eesmärgiks) käesolevaks ajaks täidetud.
Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt. Ühtlasi on
menetluse lõpetamisega nõustunud menetlusosalised. Kuivõrd kaebaja ei taotle menetluse
jätkamist õigusvastasuse tuvastamisnõudes, siis HKMS § 152 lg 2 ei kohaldu. Eeltoodust
lähtuvalt kuulub haldusasjas nr 3-21-1880 menetlus lõpetamisele.
7. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43
sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine
lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning
selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
Menetluskulud
8. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot.
Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule
isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus riigilõivu 15
eurot kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates (HKMS § 104
lg 8). Kaebajal teatada kohtule andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu
tagastamist (riigilõivuseadus § 12 lg 2).
9. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 3341,90 eurot (ilma
käibemaksuta), millest 15 eurot on riigilõiv ning 3326,90 eurot on õigusabikulud, sh
bürookulud 96,90 eurot. Kaebajale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot kokku 19
tundi: 1) 30.03.2021 – kõne kliendiga (0,5 h); 2) 31.03.2021 – L24/2 kõne kliendiga (0,25 h);
3) 06.04.2021 – nõustamine telefoni teel Laki 24/2 asjus (0,25 h); 4) 07.04.2021 – vaide
koostamine Laki tn 24/2 küsimuses (3 h); 5) 07.04.2021 – Laki 24/2 vaide koostamine (0,5 h);
6) 08.04.2021 – vaide koostamine Laki 24/2 küsimuses (0,25 h); 7) 09.04.2021 – Laki 24/2
vaide täiendamine, suhtlus kliendiga (1,25 h); 8) 17.05.2021 – Laki 24/2 korteriomandite
moodustamise lepingute analüüs; selgitused kliendile (1,25 h); 9) 30.06.2021 – L24
kandemääruse analüüs; linnale pöördumise koostamine; suhtlus kliendiga (0,75 h); 10)
28.07.2021 – Laki 24/2 vaidluse materjalide analüüs (0,75 h); 11) 29.07.2021 – Laki tn 24/2
hoiatuse täiendamine, suhtlus kliendiga (0,25 h); 12) 29.07.2021 – Laki 24/2 vaidluses kohtusse
pöördumise hoiatuse koostamine (2 h); 13) 02.08.2021 – Laki tn 24/2 suhtlus kliendiga, suhtlus
3-21-1880
4(6)
linnaga, hoiatuse edastamine (0,25 h); 14) 03.08.2021 – Laki 24/2 õiguslik analüüs, kaebuse
koostamine (0,5 h); 15) 04.08.2021 – Laki tn 24/2 kaebuse koostamine (2,5 h); 16) 10.08.2021
– TLPA vastusega tutvumine; e-kirjavahetus (Laki tn 24/2) (0,25 h); 17) 11.08.2021 – Laki tn
24/2 kaebuse koostamine (1,25 h); 18) 12.08.2021 – õiguslik analüüs nõude sõnastamiseks;
Laki tn 24/2 kaebuse täiendamine (0,75 h); 19) 23.08.2021 – Laki 24/2 linna kirja analüüs, kiri
kliendile (0,25 h); 20) 26.08.2021 – Laki 24/2 menetluskulude ja kahjunõude analüüs (0,5 h);
21) 26.08.2021 – Laki 24/2 kahjunõudega seoses suhtlus kliendiga (0,25 h); 22) 01.09.2021 –
Laki 24/2 menetluse lõpetamise avalduse koostamine (1,5 h). Kaebaja selgitab, et kuigi kulud
on osaliselt kantud enne kohtumenetlust, siis on ka need kulud vahetult seotud
kohtumenetlusega. Kaebaja leiab, et mistahes kaebuse koostamiseks peab kaebaja esindaja
tutvuma põhjalikult asja materjalidega, kohtueelse menetluse jms asjade käiguga; samuti peab
esindaja kliendiga nõu pidades selgitama välja asjas tähtsust omavad asjaolud, koguma
tõendeid ja analüüsima õigusküsimusi.
10. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti
kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei
olnud tingitud kaebuse esitamisest.
11. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse
tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12).
Menetluskulude kandmisest vabanemiseks lasub vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti
kehtetuks tunnistamisel/ taotletud toimingu sooritamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose
väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on taotletud toiming sooritatud.
Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal. Vastustaja ei peaks kandma
kaebaja menetluskulusid juhul, kui taotletud toimingu sooritamine ei olnud seotud kaebuse
esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks
oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018
määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15). Oluline on välja selgitada,
mis oli määravaks põhjuseks vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel (vt Riigikohtu
halduskolleegiumi 10.01.2019 määrus nr 3-18-982).
12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on juba 22.01.2021 pöördunud hoone plaanide
väljastamiseks vastustaja poole (kaebuse lisa 2). Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja on
keeldunud kaebajale taotletud kinnitatud hoonejaotusplaanide väljastamisest 25.01.2021
(kaebuse lisa 3), 11.03.2021 (kaebuse lisa 5) ja 15.07.2021 (kaebuse lisa 8). Seejuures on
vaidlusaluses 15.07.2021 kirjas „Vastus taotlusele Laki tn 24/2 hoonejaotusplaani
kinnitamiseks“ märgitud, et vastustaja jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, mille
kohaselt on TLPA pädevuses hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või ehitusprojekti plaani
kinnitamine, mitte hoonejaotusplaani kinnitamine.
13. Kohtu hinnangul ei ole 15.07.2021 kirja puhul tegemist pelgalt vastusega, vaid sellega
sisuliselt keeldutakse kaebaja 06.07.2021 taotluse rahuldamisest, olenemata sellest, et
vastustaja on juba varasemalt keeldunud kaebajale taotletud kinnitatud hoonejaotusplaani
väljastamisest. Varasemale seisukohale viitamisest 15.07.2021 kirjas võib järeldada, et
vastustaja hinnangul on tegemist korduva taotlusega, kuid ka see asjaolu ei vabasta vastustajat
sisuliselt taotluse lahendamisest. Küsimus sellest, kas kaebaja oleks pidanud vaidlustama
varasemaid keeldumisi või 15.07.2021 keeldumist ei seondu menetluse lõpetamisega, vaid
puudutab kaebuse tähtaegsust. Käesoleval juhul ei ole vastustaja taotlenud menetluse
lõpetamist tähtaja rikkumise tõttu, vaid nõustunud menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1
punkti4 alusel. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited kaebetähtaja rikkumisest.
3-21-1880
5(6)
14. Täiendavalt lisab kohus, et asja sisulise läbivaatamise käigus oleks kohus võtnud seisukoha,
kas 15.07.2021 kiri on haldusakt või toiming. Praegusel juhul puudub vajadus sellise hinnangu
andmiseks, kuivõrd kohustamiskaebuse saab esitada nii keelduva haldusakti andmisest teada
saamisest arvates kui ka toimingu sooritamisest keeldumisest teada saamisest arvates (HKMS
§ 46 lg 2).
15. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja poolt taotletud toimingu sooritamine peale kaebuse
esitamist oli tingitud muust objektiivsest asjaolust kui kaebuse esitamine. Üksnes väide, et
vastustaja täitis teabenõude, ei anna alust lugeda kaebuses taotletud toiming sooritatuks muust
objektiivsest asjaolust ajendatuna. Esmalt tuleb märkida, et kaebaja 06.07.2021 taotlusest on
selgelt arusaadav, mis on olnud taotleja tegelik tahe – KrtS § 7 lg 1 punktis 1 nimetatud
kinnitatud hoonejaotusplaani väljastamine TLPA poolt. Seetõttu on arusaamatu TLPA
15.07.2021 keeldumises märgitu, et TLPA pädevuses ei ole kinnitatud hoonejaotusplaani
väljastamine. KrtS § 7 lg 1 punktis 1 on nimetatud hoonejaotusplaaniks ehitusloa andmiseks
pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakirja korteriomanditeks jagatava hoone
ehitisregistrisse kantud plaanist (vt KrtS § 7 lg 1 p 1). Lisaks jääb arusaamatuks, miks pidas
vastustaja võimalikuks peale kaebuse esitamist kaebaja taotletud toiming sooritada, aga mitte
juba 15.07.2021.
16. Küsimus sellest, kuidas TLPA tõlgendas peale 15.07.2021 keeldumist kaebaja esitatavaid
avaldusi vastustajale, ei oma tähtsust, sest hilisemas kirjavahetuses ei ole vastustaja ja kaebaja
kokku leppinud hoonejaotusplaanide väljastamise kuupäevas või muudes tingimustes seoses
kaebaja 06.07.2021 taotlusega. See tähendab, et ka juhul, kui eeldada vastustaja väite õigsust
kaebaja poolt teabenõude esitamisest ning selle täitmise tähtaja saabumisest alles peale kaebuse
esitamist, siis ei ole teabenõude esitamine ja selle täitmine selline objektiivne asjaolu, mis
välistas kaebuses taotletud kinnitatud hoonejaotusplaanide väljastamise juba enne kaebuse
esitamist. Kuigi vastustaja on pöördunud KrtS § 7 lg 1 punktiga 1 seoses Notarite Koja poole,
siis ei saa ka Notarite Kojalt vastuse saamist pidada selliseks objektiivseks asjaoluks, kuivõrd
TLPA päringus Notarite Kojale paluti seisukohta, mil viisil peaks TLPA kinnitama plaane, et
notar märkest „Korteriomanditeks jagamine ei ole lubatud“ enda toimingute puhul ka lähtuks.
Seega ei saanud Notarite Koja vastus TLPA-le mõjutada kaebajale kinnitatud
hoonejaotusplaanide väljastamist. Lisaks, nagu eelnevalt on kohus tuvastanud, siis kaebaja on
juba alates jaanuarist 2021 taotlenud vastustajalt KrtS § 7 lg 1 punkti 1 alusel kinnitatud
hoonejaotusplaanide väljastamist. See tähendab, et kaebaja eesmärgiks on alates jaanuarist
2021 olnud saada vastustajalt kinnitatud hoonejaotusplaan. Vastustaja pole välja toonud ühtegi
uut asjaolu, miks oli võimalik kaebaja taotlus rahuldada peale kaebuse esitamist, aga mitte juba
hiljemalt 15.07.2021. Ülaltoodust järeldab kohus, et praegusel juhul ei esine ühtegi objektiivset
asjaolu, millest tingituna on vastustaja kaebajale väljastanud kinnitatud hoonejaotusplaanid
peale kaebuse esitamist, kuigi kaebaja on nende väljastamist vastustajalt taotlenud juba alates
jaanuarist 2021. Järelikult on kaebuses taotletud toimingu sooritamine olnud tingitud kaebuse
esitamisest ning menetluskulud tuleb mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks.
17. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
menetluskulud.
18. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult
halduskohtumenetluses
kantud
menetluskulusid,
mitte
haldusmenetluses
kantud
õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17;
01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 18). Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust
vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole vaidemenetluses tehtud kulutuste
väljamõistmine vaidemenetluse teiselt poolelt võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
16.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04, p 10). Ka 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse
seadustik ei ole aluseks nende seisukohtade muutmiseks ning vaidemenetluses kantud kulusid
3-21-1880
6(6)
halduskohtumenetluse seadustiku alusel välja mõista ei saa (Riigikohtu halduskolleegiumi
05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17). Seega ei saa ka praegusel juhul haldusmenetluses
kantud kulusid käsitada menetluskuludena, mida saaks vastustajalt HKMS § 109 alusel välja
mõista. Menetluskulude nimekirjas on sellisteks kuludeks ajavahemikul sooritatud järgmised
toimingud: 1) 30.03.2021 – kõne kliendiga (0,5 h); 2) 31.03.2021 – L24/2 kõne kliendiga (0,25
h); 3) 06.04.2021 – nõustamine telefoni teel Laki 24/2 asjus (0,25 h); 4) 07.04.2021 – vaide
koostamine Laki tn 24/2 küsimuses (3 h); 5) 07.04.2021 – Laki 24/2 vaide koostamine (0,5 h);
6) 08.04.2021 – vaide koostamine Laki 24/2 küsimuses (0,25 h); 7) 09.04.2021 – Laki 24/2
vaide täiendamine, suhtlus kliendiga (1,25 h); 8) 17.05.2021 – Laki 24/2 korteriomandite
moodustamise lepingute analüüs; selgitused kliendile (1,25 h); 9) 30.06.2021 – L24
kandemääruse analüüs; linnale pöördumise koostamine; suhtlus kliendiga (0,75 h); 10)
28.07.2021 – Laki 24/2 vaidluse materjalide analüüs (0,75 h); 11) 29.07.2021 – Laki tn 24/2
hoiatuse täiendamine, suhtlus kliendiga (0,25 h); 12) 29.07.2021 – Laki 24/2 vaidluses kohtusse
pöördumise hoiatuse koostamine (2 h); 13) 02.08.2021 – Laki tn 24/2 suhtlus kliendiga, suhtlus
linnaga, hoiatuse edastamine (0,25 h). Seega on haldusmenetluses õigusabiteenust osutatud
kokku 11,25 tundi, mis teeb 1912,50 eurot (11,25*170).
19. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista mh bürookulu summas 96,90 eurot.
20. Riigikohtu halduskolleegium on 31.06.2014 otsuse nr 3-3-1-28-14, p-s 20.3 selgitanud
järgmist: „Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks Hansa Law Offices OÜ
arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi
tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses
konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi
teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr
3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14).“ Esmalt märgib kohus, et arvetel nr 2123022, nr 2123042, nr
2123068, nr 2123091 ja nr 2123110 (kaebaja 03.09.2021 menetlusdokumendi lisad 2-6)
kajastatud kulud on seotud haldusmenetlusega, mistõttu ei ole ka nendel kajastatud bürookulu
põhjendatud. Arvel nr 2123120 (kaebaja 03.09.2021 menetlusdokumendi lisa 7) kajastatud
bürookulu põhjendatust ja vajalikkust seoses käesoleva kohtuasjaga pole võimalik hinnata, sest
puuduvad täpsemad selgitused, milles bürookulu konkreetselt seisneb. Eeltoodust lähtuvalt
leiab kohus, et bürookulu summas 96,90 eurot põhjendatud ei ole ega väljamõistmisele ei kuulu.
21. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohtumenetluses kantud põhjendatud ja mõistlikeks
õigusabikuludeks pidada 1317,50 eurot (ilma käibemaksuta)1. Seega mõistab kohus vastustajalt
välja kaebaja kasuks menetluskulu summa 1317,50 eurot. Muus osas tuleb jätta menetluskulud
menetlusosaliste enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Maria Brenner
1 3341,90 - 96,90 – 15 – 1912,50 = 1317,50