4-21-3249/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoobril 2021. a Tartu kohtumajas

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-21-3249

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi

X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 23.07.2021 otsusele väärteoasjas nr

2780,21,007558

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna Prefektuur

e-posti aadress: louna@politsei.ee

Menetlusalune isik

X. X.

Isikukood: XXX, elukoht: XXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 2, § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 1, § 133-

135, kohus

otsustas:

Jätta X. X. kaebus rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 23.07.2021 otsus

väärteoasjas nr 2780,21,007558 muutmata.

Edastada käesolev kohtuotsus X. X. ning PPA Lõuna prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik

1. 23.06.2021 koostas PPA Lõuna prefektuuri patrullitalituse liikluspolitseinik Tauno

Säälik väärteoprotokolli X. X. suhtes. X. X. juhtis mootorsõidukit BMW S 1000RR

registreerimismärgiga XXX kiirusega 147 km/h +- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus

sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas X. X. lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

52 km/h. Nimetatud teoga rikkus X. X. LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ning väärtegu on

kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

2. Menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile 08.07.2021 vastulause, milles märkis, et

ta oli kohapeal šokis ja on seda veel endiselt. Ta tegi mootorrattaload 24-aastaselt ja

on sõitnud mootorrattaga ilusa ilma korral praktiliselt iga päev. Kiiruseületus toimus

möödasõidul ja kahetseb väga oma tegu. Enam ei ole väga mootorrattaga sõitnud,

kuna tunneb sisimas, et tegu oli ääretult vale. Ta ei õigusta kiiruseületust. Keskmiselt

sõidab nädalas umbes 300 kilomeetrit mootorrattaga ja nädal enne kiiruseületust käis

Saaremaal. Ta ei istu rooli kunagi joobes peaga, ei ületa kiirust teadlikult. Sõidab palju

ringi, abistab teisi liikluses. Mõistab oma rikkumist ja palub võimalust asendada B

kategooria juhilubade äravõtmine kas A kategooria juhilubade peatamise või

rahatrahviga. Lisaks töösõitudele peab ta ka sõidutama XXX ja aeg-ajalt XXX.

3. 23.07.2021 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasja otsuse, mille kohaselt loeti

tõendatuks väärteo toimepanemine. X. X. juhtis Nõo vallas, Tartu maakonnas,

Vapramäe-Elva-Kalme 1. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 147 +/- 5 km/h,

lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 52 km/h, rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud LS

§ 227 lg 3 järgi. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna kahetsust.

Kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata.

Menetlusaluse isiku juhitud mootorratas teostas möödasõidu ristmikul ja piirkiiruse

lähedase hooga. Pärast möödasõitu kiirendas menetlusalune isik oma sõidukiga väga

intensiivselt Elva suunal, mis on selgelt juhi teadlik ja tahtlik valik ega sobi

teeliiklusesse. Teda on juba üritatud mõjutada käesoleval aastal rahatrahviga, ent ta on

jätkanud tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Isiku selgitustest ei lähtu

juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja määras X. X.

karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot

ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

4. 10.08.2021 esitas X. X. Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

Kaebuse kohaselt tunneb kaebuse esitaja, et talle on tehtud ülekohut B-kategooria

lubade äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteoasjas märgiti, et ta on kiiruse ületuse eest

saanud trahvi ka sel aastal veebruarikuus. Tegemist oli olukorraga Tallinnas, kui

objektile sõites oli 70 km/h ala ning hoone otsimisel ei märgaud, et 70 km/h ala

lõppes. Tööauto ei olnud ekraanil kiirusepiirangut registreerinud ja paraku sõitis

radarisse Maksis trahvi ära, kuna ei ületa autoga kiirust tahtlikult. Antud väärteoasjas

oli kiiruse ületus aga mootorrattaga, kui läks Elvasse. Kahetseb oma tegu endiselt,

kuid palub võimaluse alles jätta B-kategooria juhtimisõigus ja asendada see A-

kategooria juhtimisõiguse piiramisega. Ta on XXX ja XXX, B-kategooria olemasolu

tähendab tema jaoks ka sissetulekut. Arvestades praegust olukorda riigis, kus kõigil on

tööd vähe, oleks see olukord tema jaoks eriti keeruline. Sissetuleku puudumisel poleks

tal võimalik maksta ka trahvi. Kaebusele lisas X. X. fotod veebruarikuus juhitud

sõidukist.

5. Tartu Maakohtu 19.08.2021.a määrusega võeti X. X. kaebus menetlusse ja saadeti

kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti PPA kirjalikku seisukohta ja

väärteoasja materjalide koopiaid.

6. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 08.09.2021, milles

märkis, et otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ning alus. Kohtuväline

menetleja ei tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa

otsuse tühistamise või muutmise. Lisaks kontrolliti kiiruse mõõtmise protseduuri ja

koostatud dokumente, ei tuvastatud mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite

rikkumisi. Kohtuväline menetleja on veendunud, et 23.07.2021 otsus koos karistuse

määraga on vältimatult vajalik meede liiklusalaste hoiakute paremuse poole

suunamiseks. Kohtuväline menetleja on kindlal veendumusel, et menetlusalusel isikul,

kellel on üks kehtiv piirkiiruse ületamise eest määratud karistus, pidanuks olema

tulenevalt varasemast värskest kogemusest hoolas liikleja. Seega tuli nüüd kohaldada

teiseliigilist karistust. X. X. teostas möödasõidu ja pärast seda kiirendas väga

intensiivselt suure kiiruseni, mistõttu ta on oma hoiakutelt taolisi ohtlikke

liiklusalaseid otsuseid vastuvõttev juht. Möödasõidu teostamise ajal liikus

menetlusaluse isiku juhitud mootorrattale vastu ka teine sõiduk, teelõigul oli tõusust

tingitud piiratud nähtavus ja menetlusalune isik ei kandnud muud ohutusvarustust

peale motokiivri. Töökoha vajaduse osas märkis kohtuväline menetleja, et töökohana

märgitud XXX puhul on juhtimisvajadus küsitab. Nimelt tegeleb äriühing XXX, mis

puudutab investeeringuid erinevatesse finantsvahenditesse. Teised isikuga seotud

äriühingud nagu XXX ja XXX võivad tõesti vajada vastutava isiku juhtimisõigust,

kuid X. X. oli teada rikkumise toimepanemise ajal juhtimisõiguse vajalikkus.

Hüpoteetiline töökoha kaotus jms ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu,

nagu seda on liikumispuue. Need juhid, kes vaatamata varasematele kogemustele ikka

piirkiirust ületavad, tuleb liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada, et anda rikkujale selge

signaal teo keelatusest. Menetlusaluse isiku taotlus piirduda vaid A-kategooria

juhtimisõiguse piiramisega pole asjakohane. Menetlusalune isik on pannud

õigusrikkumisi toime ka B kategooria mootorsõidukiga, motohooaeg on samuti läbi.

Kohtuvälise menetleja hinnangul üles menetlusalune isik lubatud sõidukiirust

teadlikult ja tahtlikult. Palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

7. X. X märkis täiendavas seisukohas 26.09.2021, et B kategooria juhiloa olemasolu pole

tema jaoks privileeg, vaid sellest sõltub tema sissetulek. Autoga sõitmine ei tähenda

tema jaoks lõbusõite, vaid kaupade kohale tarnimist klientidele õigeks ajaks, kaupade

transport ja tehnikavedu on see, millega ta teenib elatist. Juhi palkamine 7 päevaks

nädalas eeldab kordades suuremat palgakulu kui praegune trahv. Ta XXX, elab

üürikorteris. X. X. nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus

on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

9. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Kohus

edastas kohtuvälisele menetlejale X. X. kaebuse koopia, selgitas välja kohtuvälise

menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

11. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid

kogumis, leiab alljärgnevat.

12. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90

km/h. LS § 50 lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat

lubatud sõidukiirust.

13. LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise

eest. LS § 227 lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni.

14. Vaidlus puudub selles, et 23.06.2021 kella 10.43 ajal juhtis X. X. asulavälisel teel, s.o

Tartumaal, Vapramäe-Elva-kalme tee 1. kilomeetril mootorsõidukit BMW S1000RR

reg. märgiga XXX. See asjaolu on tõendatud väärteo otsuses, väärteo protokollis ja

kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja

kiirusmõõturi videosalvestiselt. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid

mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval ning on kiiruse ületamist

tunnistanud oma kaebuses ja kohtuvälisele menetlejale esitatud vastuväites.

15. Kohtuvälise menetleja 23.07.2021 otsuse kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud

sõidukiirus 90 km/h. 23.07.2021 koostatud otsusest ja videosalvestiselt nähtub, et X.

X. poolt juhitava mootorratta kiirus mõõtmisel kl 10.43 oli kiirusmõõturi maksimaalne

lugem 147 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse

laiendmääramatus +/- 5 km/h, kui liikuva sõiduki kiirus on vahemikus 136-166 km/h

ning kiirusmõõtur mõõdab paigalseisvalt. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli

kohaselt kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DB014017, mis

seisis statsionaarselt paigal ning mootorsõiduk liikus patrullautost eemaldudes

(kaugenedes). Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks

kiiruseks lugeda mitte vähem kui 142 km/h. Seega ületas X. X. lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 52 km/h. Kohtuväline menetleja on kiiruse tuvastanud korrektselt

ning arvestanud maha kiiruse laiendmääramatuse 5 km/h kiirusmõõturiga mõõdetud

maksimaalselt kiiruselt (147 km/h-5km/h=lõplik tulem 142 km/h).

16. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on

teostanud pädev mõõtja. Kiiruse mõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a

määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on

taadeldud 03.06.2020. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest

nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega

kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav

liikluspolitseinik Marek Mõttus on läbinud pädeva mõõtja koolituse 29.09.2011, seega

on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama. Seade on

testitud 23.06.2021 kl 06.21.

17. Ka videosalvestiselt nähtub, et politseiauto ees sõidab mootorratas ning selle ees auto,

sõidukid pööravad Valga- Tartu maanteelt vasakule Elva suunal ning seejärel teostab

mootorrattas tema ees asuvast sõidukist möödasõidu. Möödasõit algab enne kurvi ning

lõppeb pärast kurvi. Seejärel nähtub videopildist, et mootorrattas jätkab kiirendamist

sirgel teel, tõusul kuni 147 kilomeetrini tunnis.

18. Järelikult on tõendatud, et X. X., juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 142-

kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h,

rikkus LS § 15 lg 1 p 1, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h võrra

ning seega olid tema käitumises LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivse külje tunnused.

19. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning

kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega,

kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda.

20. Menetlusalune isik tunnistas süüd kiiruseületamisel nii kohtuvälisele menetlejale

esitatud vastulauses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Tema selgitusel oli ta šokis,

kiiruse ületamine toimus vaid möödasõidul. Kohtu hinnangul on asulavälisel teel 52

km/h kiirusepiirangu ületamine selgelt tajutav, seega oli tegemist tahtliku otsusega

kiiruse ületamiseks. Videosalvestiselt nähtub, et X. A. kiirendas möödasõiduks ning

seejärel teisest sõidukist möödumisel jätkas kiirendamist kuni 147 kilomeetrini tunnis.

Seega ei ole X. X. selgitused tõesed, ta ei kiirendanud kiirusepiirangut ületavas osas

möödasõidu teostamiseks, vaid jätkas kiiruse suurendamist pärast möödasõitu.

Möödasõidu teostamise hetkel on kiirusmõõtur mõõtnud mootorratta kiiruseks 67 km/

h. Seejärel politseiauto peatus ning mõõtis statsionaarselt mootorratta kiiruseks kuni

147 km/h, millest tuleb maha arvestada kiiruse laiendmääramatus 5 km/h. Seega jätkas

X. X. teadlikult kiiruse suurendamist kuni kiirusepiirangu ületamiseni kuni 52 km/h

lubatust rohkem.

21. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada.

22. LS § 227 lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

23. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

24. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik tuvastada kergendava asjaoluna X. X.

väljendatud kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Ta on korduvalt väljendanud kahetsust ja

tunnistanud süüd kiiruse ületamise osas. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvasta. Kohtuväline menetleja on samuti arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega, mis

esitati vastulauses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et X. X. on kehtiv väärteokaristus LS §

227 lg 2 alusel (süüteo toimepanemise kuupäev 26.02.2021), karistus rahatrahv (53

trahviühikut). Seega ei olnud käesolev kiiruse ületamine tema esmakordne väärtegu,

tal on varasem kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest.

25. Kohtu hinnangul on X. X. süü üle keskmise. Tema süü suurust iseloomustab esmalt

tema suhtumine teosse. Nimelt pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna

tema eesmärgiks oli sooritada möödasõit ja seejärel kiirendada, seejuures kiirendas ta

vähemalt 142 kilomeetrini tunnis, kuigi lubatav kiirusepiirang asulavälisel teel oli 90

km/h. Selliste manöövri tegemine on võimalik ka õiguspärasel ja ohutul viisil, mistõttu

X. X. selgitused tema süü suurust ei vähenda. Kohus võtab arvesse ka teo

toimepanemise asjaolusid. X. X. teostas möödasõidu kurvis, seejärel jätkas ta

kiirendamist ka pärast möödasõidu sooritamist, mistõttu ei ole usutav tema seisukoht

selles, et ta kiirendades möödasõidu eesmärgil ületas kiirust. Teadlikult suurendas ta

kiirust jätkuvalt ka pärast möödasõidu sooritamist ning seda lausa 142 kilomeetrini

tunnis. Seega ei saa lugeda tema süüd väikseks.

26. Kohtuväline menetleja on määranud X. X. karistuseks rahatrahvi 155 trahviühikut

ning lisakaristusena 3 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.

27. Esmalt võtab kohus seisukoha põhikaristuse osas. Kohus, arvestades teo

toimepanemise asjaolusid ning varasema karistuse kehtivust, peab rahatrahvi

sanktsiooni määra keskmist ületavas määras sobivaks karistusmeetmeks. Kohtu

hinnangul on tegemist kohase trahvi suurusega, mis täidab nii eri- kui ka

üldpreventiivsed eesmärgid. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal kohtuvälise menetleja

poolt määratud karistus kohase suurusega. Arvestades sõidukiiruse ületamise ulatust

on põhikaristuse kohaldamine üle sanktsiooni keskmise määra põhjendatud.

28. X. X. ei ole esitanud vastuväiteid põhikaristuse osas, kuid leiab, et talle määratud

lisakaristus (kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole otstarbekas.

29. Seega annab kohus hinnangu ka X. X. mõistetud lisakaristuse osas. X. X. on taotlenud

kohtult kohaldada lisakaristust ainult A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmiseks.

Kohus märgib esmalt, et Riigikohus on varasemalt jaatanud võimalust kohaldada

isikule, kellel on mitme kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ka

üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-10, p 6-7).

Samas on Riigikohus rõhutanud, et juhtimisõiguse n-ö osalise äravõtmise puhul saab

olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed

kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui abinõu,

millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest,

seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga

vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki

juhtimisest. Seejuures tuleb nt hinnata, millise mootorsõidukiga on X. X. pannud

toime varasema rikkumise, millise ulatuse ja tähtajaga lisakaristus võiks suunata isikut

õiguskuulekale käitumisele. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et töökoha kaotuse

vältimist tuleks üldjuhul väärteokaristuse tulemusena vältida, kuid töökoha kaotamise

võimalus iseenesest ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks

asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

30. X. X. puhul tuleb esmalt märkida, et käesoleva teo toimepanemise asjaolud ning

kiiruse ületamine suures ulatuses on asjaolud, mille tõttu saab tema süüd lugeda

keskmisest suuremaks. Ta tahtlikult kiirendas mootorrattaga ja ületas lubatud

sõidukiirust kuni 52 km/h. Sellise käitumise tagajärjel ei saa X. X. pidada

eeskujulikuks liiklejaks, nagu ta on seda ise kaebuses väitnud. Lisaks tuleb arvesse

võtta tema varasemat kehtivat karistust, mis on talle määratud kiirusepiirangu

ületamise eest käesoleva aasta 26. veebruaril. Kohtu hinnangul on arvestades teo

toimepanemise asjaolusid ning varasemat väärteokaristust lisakaristuse kohaldamine

X. X. põhjendatud. Talle on varasemalt määratud rahatrahv kiiruspiirangu ületamise

eest, kuid see teda ei mõjutanud seaduskuulekale teele.

31. X. X. on palunud asendada mootorsõidukite juhtimisõiguse äravõtmine A-kategooria

juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus seda põhjendatuks ei pea. X. X. on selgitanud, et

ta vajab B-kategooria juhilube töö tegemiseks, kuid ei ole seda asjaolu tõendanud. X.

X. on kaebuses vaid väitnud, et tal on juhiload vajalikud, et pakke klientidele

toimetada ja vedada tehnikat. Lisaks on kohtuväline ka õigesti märkinud, et

motohooaeg selleks aastaks on lõppemas, mistõttu vaid A kategooria juhilubade

äravõtmine kolmeks kuuks ei täidaks X. X. suhtes eripreventiivset eesmärki.

Liiklusreegleid korduvalt rikkunud isik tuleb liiklusest kõrvaldada ning sel peab olema

ka isiku jaoks reaalne mõju ja karistuslik eesmärk. Karistus ei saagi isiku jaoks olla

mugav. Arusaadavalt põhjustab juhtimisõiguse kaotus isikule liiklemisel ebamugavust.

Samas rõhutab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine on piiratud üldjuhul vaid

liikumispuudega isikute puhul. X. X. selliseks isikuks ei ole. Samuti võtab kohus

arvesse, et varasema väärteo on X. X. toime pannud teise kategooria sõidukiga, seega

on ta liikluses rikkunud reegleid nii A-kategooria kui ka teise kategooria sõidukitega.

Seetõttu leiab kohus, et tema puhul ei ole põhjendatud võtta juhtimisõigus vaid ühe

kategooria juhilubade piires. Kohtuväline menetleja on põhjendatult võtnud temalt

lisakaristuse raames mootorsõidukite juhtimisõiguse kolmeks kuuks.

32. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. X. kaebuse rahuldamata ning Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.07.2021 otsuse väärteoasjas nr

2780,21,007558 muutmata.

Peet Teidearu

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/