2-21-9338/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-9338

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.oktoober 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9338

Tsiviilasi

S.I. hagi H.P. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.I. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Kostja H.P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

27.09.2021. a Mairit Sarapsoni juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista H.P. välja S.I. kasuks elatis 60 eurot kuus alates 01.10.2021.a kuni S.I.

(sündinud XX.XX.XXXX ) kesk- või kõrghariduse omandamiseni või õpingute

lõpetamiseni kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, S.I. arveldusarvele nr XXX Swedbank,

selgitusega „elatis“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

Hageja õpib XXX 12. klassis. Iseseisev sissetulek puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista

elatis 300 eurot kuus. Elatise nõude on hageja esitanud ka oma XXX vastu.

Kohtuistungil avaldatu kohaselt elab hageja üürikorteris XXX. Üürib korteris ühte tuba. Üüri

aitavad maksta tema neiu sugulased. On käinud abiks oma XXX ja nemad on aidanud. Kulud

elamispinnale on 130 eurot kuus. Kulud toidule, riietele, hügieenile, transpordile, tervishoiule

ja koolikohustuse täitmisele on ülejäänud 170 eurot. Hageja jääb oma hagi juurde.

Kostja on nõus sellega, et S. elab omaette ja kostja kasvatas XXX. XXX läbi saamine oli

normaalne ja koos aidati S. korterit üürida. Siis kostja sissetulek emapalga näol vähenes ja abi

lakkas. Kostja sissetulekuks on lapseraha ja töövõimekaotuse eest saadav kompensatsioon (t

9-11). Töötukassa õiendist nähtub, et kostjal puudub töövõime ja seda kuni 21.12.2021.a.

Tema sissetulekuks on XXX eurot. Rahaliselt peab üleval väiksemat so XXX ja tütar S.

Samuti on ta pidanud maksma S. trahve (tsiviilasi XXX).

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus

puudub selles ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hageja on kostja poeg. Kostja

ei ela oma pojaga koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel.

3. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019

määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus.

4. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15

rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja

varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste

rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2

teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et tasub XXX

paigutatud XXX trahve ja tema ülalpidamisel on lisaks veel XXX, samas on kostja nõus oma

poega toetama. S. võiks ka koolikohustuse kõrvalt teha tööd. Hageja võiks elada tema või

oma XXX juures.

7. Kohus leiab, et õigeid asju on vaja teha õigel ajal - haridus on vaja omandada õigel ajal.

Kostja on aru saanud, et poja hariduse omandmaine on oluline. Suhted XXX on keerulised.

Kostja võib teha nädalvahetustel ja koolivaheaegadel juhutöid ja ilmselt seda ka teeb oma

XXX juures. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut ja igakuiste kulutustega iseendale

ja ning teistele ülalpeetavatele on põhjendatud elatise väljamõistmine 60 eurot kuus. Kohus

peab oluliseks, et kostjal säiliksid elatise väljamõistmise korral piisavad rahalised vahendid

kõigi laste eest hoolitsemiseks ning nendega vabaaja veetmiseks.

8. Kostja on kohtule selgitanud, et hageja isa on võimeline poja ülalpidamisse panustama. S.

elaski mingi aja isa juures. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist

saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei pea vanemad erineva varalise seisundi korral

laste ülalpidamisse võrdväärselt panustama. Kohtu menetluses on hageja hagi oma isa V.I.

vastu elatise nõudes (XXX).

9. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

10. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et pooltel hüvitatavad menetluskulud

eelduslikult puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik