2-18-11536/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11536

Kohtuasi

Teva Pharmaceutical Industries Ltd hagi Alvogen

IPCo S.àr.l vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate

õiguste rikkumisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Alvogen IPCo S.àr.l-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Teva Pharmaceutical Industries Ltd (Iisraeli

registrikood

520013954),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristina Schotter

Kostja Alvogen IPCo S.àr.l (Luksemburgi registrikood

B149131), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Priit

Lätt ja Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis

Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i kasuks välja

mõistmata menetluskulude hüvitise 1965 euro ulatuses. Teha selles osas uus määrus,

millega mõista Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i kasuks

täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 1965 eurot. Jätta maakohtu määrus

ülejäänud osas muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Uuendada tsiviilasjas nr 2-18-11536 menetlus.

3.2. Võtta vastu hagist loobumine.

3.3. Lõpetada menetlus Teva Pharmaceutical Industries Ltd hagis Alvogen IPCo

S.àr.l vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate õiguste rikkumisest

hoidumiseks.

3.4. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot Teva

Pharmaceutical Industries Ltd pangakontole järgmiste makserekvisiitidega:

pank: United Mizrahi Bank Ltd (Main Branch, Tel Aviv Branch no. 461),

kontonumber:

198781/104,

swift:

MIZBILIT,

makse

saaja:

Teva

Pharmaceutical Industries Ltd., IBAN: IL92 0204 6100 0000 0198 781.

3.5. Jätta menetluskulud Teva Pharmaceutical Industries Ltd kanda.

2-18-11536

2 (6)

3.6. Rahuldada Alvogen IPCo S.àr.l-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

3.7. Välja mõista Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i

kasuks menetluskulud 13 907,57 eurot.

3.8. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Teva Pharmaceutical Industries Ltd (hageja) hagi Alvogen

IPCo S.àr.l (kostja) vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks.

Hageja palus kostjal keelata patendi EP 2 949 335 kehtivuse lõppemiseni hageja kui patendi

ainulitsentsisaaja õiguste rikkumine, sh keelata kostjal ise või kolmandate isikute kaudu

Eestisse importida, Eestis kasutada, levitada, müügiks pakkuda ja müüa 40mg jätku-

glatirameeratsetaadi ravimit Remurel 40 mg/ml või muud 40mg jätku-glatirameeratsetaadi

ravimit.

2. Maakohus võttis hagi 21. novembri 2018. a määrusega menetlusse.

3. Maakohus rahuldas 18. septembri 2019. a määrusega kostja taotluse ning peatas asja

menetluse kuni Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 13 lg-s

3 nimetatud Eesti Patendiameti teate avaldamiseni patendi EP 2 949 335 kohta.

4. Kostja palus 11. novembri 2020. a taotlusega uuendada asja menetlus ning teha hagejale

ettepanek hagist loobuda. Kuna patent on tühistatud, tuleb praegune kohtumenetlus lõpetada.

5. Hageja esitas 23. novembril 2020 kohtule hagist loobumise avalduse ja taotluse poole

kohtumenetluses tasutud riigilõivust tagastamiseks.

6. Kostja esitas 29. novembril 2020 seisukoha, milles palus võtta vastu hagist loobumine ja

lõpetada asja menetlus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja kohustada hagejat

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kostjale hüvitatav menetluskulu on 25 373,20 eurot, s.o tõlkekulu 5039,15 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 20 334,05 eurot. Kostjale osutati õigusabi 102,5 t ulatuses tunnitasuga 200 eurot

2-18-11536

3 (6)

vandeadvokaadi ja 80 eurot assistendi kohta. Kostjal oli praeguses menetluses kaks

vandeadvokaadist esindajat, sest vaidlus oli tavapärasest keerukam. Teineteise tööd esindajad

ei dubleerinud, vaid olid tööülesanded omavahel ära jaganud. Vandeadvokaat Priit Lätil on

eriteadmised patendiõigusest ja intellektuaalomandi asjadest, mis olid kostja huvide

kaitsmiseks vajalikud. Patendivaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt keerulised

vaidlused, mille puhul on õigustatud tavapärasest suuremate õigusabikulude väljamõistmine ja

mitme esindaja kasutamine. Vaidlus oli mahukas, mida tõendab ainuüksi hagi pikkus ja kohtule

esitatud tõendite arv. Riigikohus on keskmisest keerukamas vaidluses pidanud põhjendatud

tunnitasuks 190 eurot. Patendivaidlus on keskmisest vaidlusest oluliselt keerulisem, mistõttu

kostja

esindajate

tunnitasu

eurot

on

põhjendatud

ja

vajalik.

Kostja

on

käibemaksukohustuslane, mistõttu palus ta menetluskulu hüvitamist käibemaksuta.

Kostja esitas 30. detsembril 2020 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täpsustuse,

selgitused ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kostja vähendas nõuet ja taotles

tõlkekulu hüvitamist 1983,52 eurot. 30. detsembri 2020. a menetlusdokumendi koostamise ning

tõlkekulude arvete kogumise ja ülevaatuse ajakulu oli 2,5 t. Seega on kostjale hüvitatavad

menetluskulud 22 817,57 eurot, s.o tõlkekulu 1983,52 eurot ja lepingulise esindaja kulu

20 834,05 eurot.

7. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Vaidlus ei jõudnud sisulisse faasi,

vaid jäi menetlusõiguslikule tasandile. Kostja esitas valdavalt dokumente, mille koostamiseks

ei olnud vaja patendialaseid eriteadmisi, s.o hagi läbi vaatamata jätmise taotlus, vastus hagi

tagamise taotlusele, taotlused menetluskulude katteks tagatise määramiseks, menetluse

peatamiseks ja menetluse uuendamiseks ning taotlus hagejale hagist loobumiseks tähtaja

andmiseks. Riigikohus on leidnud, et teise esindaja kulude väljamõistmine võib tulla kõne alla

juhul, kui teisel esindajal on eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.

Praeguses asjas ei hinnanud kohus tõendeid ega asjaolusid. Kuna vaidlus ei jõudnud asja

sisulise lahendamiseni, palub hageja hinnata, kas kostja esindajate tunnitasu 200 eurot on

põhjendatud ja vajalik. Hageja vaidles vastu ka kostja esindajate menetlustoimingute ja nende

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus uuendas 8. jaanuari 2021. a määrusega asja menetluse, võttis vastu hagist

loobumise, lõpetas hagi menetluse ning tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust,

s.o 1350 eurot. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus rahuldas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

11 942,57 eurot. Maakohus kohustas hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kohus luges vajalikuks ja põhjendatud kuluks tõlkekulu 1983,52 eurot ja kommunikatsiooni

kulu 14,05 eurot. Kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabiteenuse

osutamise ajakulu on 65,5 t. Tunnitasu 200 eurot ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepinguliste esindajate mõistlik tunnitasu on 150 eurot.

Kostja mõlema lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik kokku 9825 euro ulatuses

(65,5 t × 150 eurot), millele lisandub assistendi kulu 120 eurot (1,5 t × 80 eurot) menetluskulude

nimekirja koostamise eest. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 942,57

eurot, sh tõlkekulu 1983,52 eurot, kommunikatsioonikulu 14,05 eurot ja õigusabikulu 9945

eurot.

2-18-11536

4 (6)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 11 942,57 eurot

ületavas osas. Kostja palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja

täiendav menetluskulude hüvitis 3275 eurot.

9.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-t 1 ning

luges põhjendamatult kostja lepinguliste esindajate põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks

150 eurot. Kohus eiras sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiivi

2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta art 3 lg 2 ja art 14 põhimõtteid, mis

viis riigisisese menetlusõiguse (s.o TsMS § 175 lg 1) Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevale

kohaldamisele. Lisaks ei põhjendanud kohus tunnitasu vähendamist.

9.2. Intellektuaalomandialased kohtuvaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt reeglina

keerulised ja mahukad. Patendivaidlused on eriliselt keerukad, kuna kätkevad endas nii

õiguslikke kui ka tehnilisi teemasid ning eeldavad poolte ärivaldkonna (praegusel juhul

ravimitööstuse) head tundmist. Selliste vaidluste puhul on põhjendatud aktsepteerida

lepingulise esindaja keskmisest oluliselt kõrgemat tunnitasu. Praegune vaidlus nõudis kliendi

huvide kaitsmiseks keskmisest suuremaid eriteadmisi nii patendiõiguse kui ka spetsiifilistes

kohtumenetlusõiguse küsimustes. Sellistes kohtuasjades on advokaadi tunnitasu 200 eurot

mõistlik ja isegi pigem tagasihoidlik. Tegemist pole tavatult kõrge tunnitasuga.

9.3. Lisaks eeltoodule ei ole hageja väga head majanduslikku seisu ja turupositsiooni

arvestades mingit põhjust hüvitatavate menetluskulude suurust vähendada. Kostja

õigusabikulude väljamõistmine tunnitasu määraga 200 eurot ei ole hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on maailma suurim geneeriliste ravimite tootja, kelle 2020.

a III kvartali müügitulu oli 4 miljardit USA dollarit. 2020. majandusaasta eeldatav müügitulu

on kokku 16,5–16,8 miljardit USA dollarit. Hageja võttis hagi esitamisega ja hiljem sellest

loobumisega teadliku riski, et tema kanda jäävad kostja professionaalsete esindajate kulud,

kusjuures esindajate tunnitasu määr ja nende kulude orienteeruv suurus pidi olema hagejale kui

üleilmselt kogenud kohtuvaidlejale ettenähtav.

10. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu.

11. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 1965

euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt

kostja kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise 1965 eurot. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata

menetluskulude hüvitise 11 942,57 eurot ületavas osas. Kostja palub teha uue määruse, millega

mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 3275 eurot. Seega

vaidlustab kostja maakohtu määruse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus

2-18-11536

5 (6)

osas ei ole kostja maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus TsMS

§ 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

14. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt

kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab

ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

15. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses sisuliselt selle üle, kas maakohus on TsMS § 175

lg 1 järgi kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

ületanud diskretsioonipiire. Kostja vandeadvokaatidest lepingulised esindajad osutasid kostjale

õigusabiteenust tunnitasuga 200 eurot. Maakohus leidis, et kostja esindajate põhjendatud ja

vajalik tunnitasu on 150 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on kostja

esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud põhjendamiskohustust.

Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et tunnitasu 200 eurot ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks põhjendatud

tunnitasu on just 150 eurot. Kohtulahendi põhjendamiskohustus tähendab seda, et kohus peab

põhjendama, miks ta mingile järeldusele jõuab. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väidetega, et

maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks liialt madala vandeadvokaatidest esindajate

tunnitasu, mis ei arvesta patendi (eriti ravimivaldkonna patendi) rikkumise vaidluste

keerukusega ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga sarnase õigusteenuse eest põhjendatuks

peetud tasu kohta.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on patendivaidlused keskmisest keerukamad vaidlused, kuna

eeldavad nii spetsiifilisi õigusalaseid teadmisi kui ka tehnilisi teadmisi. Patendivaidluse võib

sõltuvalt asjaoludest keerukamaks muuta ka vajadus kohaldada või tunda rahvusvahelisi

lepinguid, eelkõige Euroopa patendikonventsiooni, ja Euroopa Liidu õigust, samuti

asjassepuutuvate õigusaktide kohaldamise praktikat. Kostja tõi esile, et kohtud on

aktsepteerinud patendivaidluses, mis algas 2011. a-l, vandeadvokaadi tunnitasu 160 eurot

(Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43883, p 31). Ka

patendivaidluses, mis algas 2014. a-l, on Tallinna Ringkonnakohus 2017. a-l pidanud

põhjendatud ja vajalikuks vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks 160 eurot (19. mai 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 2-14-62149, p 40).

17. Praeguses asjas algas menetlus 2018. a-l ning kostja on palunud hagejalt välja mõista

lepinguliste esindajate kulude hüvitise tunnitasu määraga 200 eurot. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et võrreldes 2017. a-ga on turuolukord muutunud ning ei ole välistatud, et eriliselt

keeruka patendivaidluse puhul võib põhjendatud ja vajalik tunnitasu ulatuda ka 200 euroni.

Praegusel juhul ei olnud aga tegemist väga keeruka ja mahuka patendivaidlusega, mh kuna

hagist loobumise tõttu sisulise vaidluseni sisuliselt ei jõutud. Lisaks on menetluses suur osa

toimingutest tehtud aastatel 2018 ja 2019. Seega on tunnitasu 200 eurot ülemäära kõrge.

Kolleegium leiab, et arvestades praeguse vaidluse algusaega (2018. a) ning selle mahtu ja

keerukust, on kostja vandeadvokaatidest esindajate põhjendatud ja vajalik tunnitasu 180 eurot.

2-18-11536

6 (6)

18. Kostja vandeadvokaatidest esindajate põhjendatud tunnitasu vähendamiseks alla 180 euro

ei anna alust hageja viidatud asjaolu, et praegune vaidlus lõppes hagist loobumisega, mistõttu

asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Esiteks võttis kolleegium seda põhjendatud tunnitasu

kindlaksmääramisel juba arvesse, kuivõrd see seondub vaidluse mahu ja keerukusega. Teiseks,

omale patendi rikkumisest tulenevaks vaidluseks esindajat valides ja esindamiseks

kokkuleppeid sõlmides saab pool lähtuda vaidluse eeldatavast sisust ja keerukusest. Pool ei saa

ette näha ega arvestada sellega, milliseid toiminguid konkreetses menetluses on vaja teha.

Lisaks esitas kostja praeguses asjas hagi tagamise taotluse kohta esitatud seisukohas ka juba

sisulisi patendiõigusest tulenevaid vastuväiteid hagi perspektiivikusele ja taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Nende seisukohtade esitamine eeldas kostja esindajatelt asja faktiliste

asjaoludega tutvumist ning hageja õiguslikule käsitusele vastuväidete esitamist. Hagi

õiguslikule perspektiivikusele vastu vaidlemine nõudis kostja esindajatelt mingil määral ka

Euroopa patendikonventsiooni ja teiste riikide asjakohase kohtupraktika tundmist ning esile

toomist.

19. Kostja ei vaidle vastu maakohtu kindlaks määratud kostja esindajate põhjendatud ja

vajalikule ajakulule 65,5 t. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja lisaks maakohtu

välja mõistetud menetluskulude hüvitisele täiendav hüvitis 1965 eurot (= (180 – 150) eurot ×

65,5 t).

20. Kolleegium on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate kulude eeltoodud ulatuses

hüvitamine vastab ka kostja viidatud direktiivi 2004/48/EÜ art 3 lg 2 ja art 14 sisule ning

mõttele. Direktiivi 2004/48/EÜ art 3 lg 2 näeb ette, et liikmesriikide kehtestatud meetmed,

menetlused ja õiguskaitsevahendid direktiivis kirjeldatud intellektuaalomandi õiguste

jõustamise tagamiseks peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb

rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha

kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu. Artikli 14 kohaselt aga peavad liikmesriigid

tagama, et mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ja muud kulud kannab üldiselt kaotaja

pool, välja arvatud siis, kui see oleks ebaõiglane. Need sätted ei kohusta liikmesriike tagama,

et kaotaja pool kannab kulud täies ulatuses, vaid üksnes mõistlikud ja proportsionaalsed kulud.

Seda eesmärki täidab Eesti õiguses mh praeguses asjas kohaldatud TsMS § 175 lg 1, mille

kohaselt kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ka

praeguses asjas lähtus ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu

suuruse kindlaksmääramisel selle mõistlikkusest ja proportsionaalsusest, arvestades nii

konkreetset vaidlust kui ka senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasu määrasid.

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

22. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa