2-16-10659/141 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-10659

Kohtuasi

OÜ Agenor hagi Mittetulundusühingu Väike-Peetri

külaselts vastu võla 1000 euro nõudes ning Aktsiaseltsi

ELVESO

ja

Mittetulundusühingu

Väike-Peetri

külaselts vastu solidaarselt võla 8000 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Agenor määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Agenor (registrikood 10700098), seaduslik

esindaja Ülar Teppo

Kostja I Mittetulundusühing Väike-Peetri külaselts

(registrikood 80284023), lepinguline esindaja Marge

Rebane

Kostja II Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975),

seaduslik esindaja Indrek Metusa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta OÜ Agenor määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-16-10659

2 (5)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Agenor (hageja) hagi Mittetulundusühingu Väike-Peetri

külaselts (kostja I) vastu võla 1000 euro nõudes ning kostja I ja Aktsiaseltsi ELVESO (kostja

II) vastu solidaarselt võla 8000 euro nõudes.

2. Maakohus jättis 5. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata

ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 29. märtsi 2021.

a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud

hageja kanda. Seoses kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega jõustusid Harju

Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused 29. märtsil 2021.

4. Kostja I oli esitanud maakohtu menetluskulude nimekirja 7. veebruaril 2017 ja selle

täienduse 20. aprillil 2020. Kostja I menetluskuludeks maakohtus oli õigusabikulu 4870 eurot

käibemaksuga. 7. veebruari 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja I esindaja

maakohtu menetluses ajavahemikul 31. august 2016 – 3. veebruar 2017 toiminguid kokku 24,58

t ulatuses ja 20. aprilli 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt ajavahemikul 8. veebruar

2017 – 20. aprill 2020 kokku 16 t ulatuses.

Kostja I esitas 17. novembril 2020 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

kostja I menetluskuludeks on õigusabikulu 1010 eurot käibemaksuga. Menetluskulude

nimekirja kohaselt tegi kostja I esindaja ringkonnakohtu menetluses toiminguid kokku 16 t

ulatuses.

Kostja I esindaja tasu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses oli 100 eurot/t käibemaksuta.

Kostja

I

palus

hüvitada

menetluskulud

käibemaksuga,

kuna

kostja

I

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Kostja I palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

6. Hageja esitas 14. veebruaril 2017 vastuväiteid kostja I 7. veebruari 2017. a menetluskulude

nimekirjas toodud kulude suurusele. Hageja leidis, et kostja I lepingulise esindaja mõistlik

tunnitasu on mitte rohkem kui 100 eurot käibemaksuga ehk 83,33 eurot käibemaksuta ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 11 t. Kostja I menetluskulude arvestuses

on ebatäpsusi (kohtuistungitel osalemise aja arvestus) ja see sisaldab õigusabile kulutatud aega

seoses teise kohtumenetlusega. Samuti on kulutatud aeg põhjendamatult suur. Kostja I esitatud

arvestuse kohaselt on kostjale I osutatud õigusabi ajakulu sama suur kui hageja esindajatel

kokku. Hageja esindamine on aga oluliselt mahukam.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus määras kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3841 eurot ja

mõistis selle hagejalt kostja I kasuks välja. Maakohus nägi ette, et hagejal tuleb tasuda kostjale

2-16-10659

3 (5)

I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maakohus leidis, et kostja I 7. veebruari 2017. a, 20. aprilli 2020. a ja 17. novembri 2020. a

menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Kohus luges kostja I lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks

maakohtus kokku 51,58 t ulatuses ja ringkonnakohtus kokku 6,83 t ulatuses. Võttes arvesse, et

kostja I esindaja ei ole advokaat, ja viidates Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2018. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10824 p-s 40 väljendatud seisukohale, luges kohus kostja I esindaja

põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Kuna kostja I on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna

maha arvestada, tuleb menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja I põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtus 3841 eurot (100 eurot ×

38,41 t) käibemaksuga, mille kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja. Kuigi ka

kassatsiooniastmes jäid menetluskulud hageja kanda, ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt

teistele menetlusosalistele kassatsiooniastmes tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. TsMS §

177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja I lepingulise esindaja

hüvitatavat ajakulu 9 t 50 min võrra ja vähendada selle võrra kostja I hüvitatavaid

menetluskulusid.

8.1. Kaebuse kohaselt on kostja I esindaja 31. augusti 2016. a toiming „Kaasuse ja dokumentide

läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine. Täiendavate materjalide

päring“ 4 t 15 min, 12. septembri 2016. a toiming „Hagivastuse hetkeseis, ülevaatamine,

lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja 11. oktoobri 2016. a toiming „Agenor –

Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav täpsustamine“ 55 min,

kokku 9 t 30 min, sama teema, mis on viidud eraldi ridadele, et näidata ajakulu suuremana ja

saada rohkem raha. Kohus jõudis järeldusele, et kohtule esmase vastuse ajakulu saab olla 6 t.

Vahe hageja kahjuks on 3 t 30 min.

8.2. 6. detsembri 2016. a toiming „Nõupidamine kliendiga vee-ettevõtte tulude ja kulude, sh

aruande osas. Kohtule seisukoha koostamine ja esitamine“ 2 t 50 min ja 27. detsembri 2016. a

toiming „Ülevaade e-toimiku hetkeseisust ja päring kohtule hageja 06.12 seisukoha esitamise

kohta. Arutelu kliendiga menetluskulude tagamise osas“ 1 t 10 min on kokku 4 t ajakulu, mis

on kulunud kliendiga arutamisele. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kliendiga

arutamine praeguses vaidluses üldse vajalik ega peaks olema tasustatav. Tsiviilasjas nr 2-15-

8191 esindas kostjat sama esindaja samade lepingutega seoses. Varasematest vastustest

kopeeritule on lisatud vaid mõned muudatused.

8.3. 29. oktoobri 2020. a toimingu „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastus

läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min ja 30. oktoobri 2020. a toimingu „Kohtu nõude,

hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastuse läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min puhul on

lihtsalt korratud ajakulu, tulemuseks lisa 2 t 20 min. Vastus ei olnud seotud võlgniku II

vastusega ja oli kahel lehel.

9. Kostja I vaidles hageja määruskaebusele vastu.

2-16-10659

4 (5)

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

12. Hageja palub määruskaebuses vähendada kostjale I hüvitatavate menetluskulude suurust

kostja I õigusabile kulunud ajale 9 t 50 min vastava summa võrra. Arvestades maakohtu

põhjendatuks peetud kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/t käibemaksuga, mida

hageja määruskaebuses ei vaidlusta, on vaidlustatud menetluskulude suurus seega u 983,33

eurot (9 t 50 min × 100 eurot).

13. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt

kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab

ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse

tegemisel diskretsioonipiire ületanud.

14. Hageja on toonud määruskaebuses välja kolm kostja I lepingulise esindaja toimingute

gruppi, millele kulunud aeg on hageja hinnangul liiga suur ja mille osas tuleks kostja I

menetluskulude hüvitist vähendada. Kolleegium on seisukohal, et hageja väited ei ole

põhjendatud.

14.1. Esiteks viitab hageja kostja I esindaja 31. augusti 2016. a toimingule „Kaasuse ja

dokumentide läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine.

Täiendavate materjalide päring“ 4 t 15 min, 12. septembri 2016. a toimingule „Hagivastuse

hetkeseis, ülevaatamine, lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja 11. oktoobri 2016.

a toimingule „Agenor – Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav

täpsustamine“ 55 min, kokku 9 t 30 min, leides, et nende puhul on suurema ajakulu saamiseks

viidud sama teema eraldi ridadele.

Nagu hageja määruskaebuses ise õigesti viitab, ei ole maakohus pidanud nimetatud toiminguid

põhjendatuks täies mahus, vaid on lugenud nende põhjendatud ajakuluks kokku 6 t. Seejuures

pidas maakohus 31. augusti 2016. a ja 12. septembri 2016. a toimingute ajakulu hagiavalduse

mahtu ja sellele vastuse koostamiseks kuluvat aega arvestades põhjendatuks kokku 6 t ulatuses

ning 11. oktoobri 2016. a toimingu ajakulu põhjendamatuks, kuna lepinguga tutvumine tuleb

arvestada hagi läbitöötamise ajakulu hulka (vt maakohtu määruse lk-d 5–6). Hageja ei ole

määruskaebuses väitnud ega põhjendanud, et nendeks toiminguteks kulunud aeg oleks pidanud

2-16-10659

5 (5)

olema veel lühem kui 6 t. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust nende

toimingute osas põhjendatuks peetud ajakulu osas muuta.

14.2. Teiseks peab hageja põhjendamatuks kostja I esindaja 6. detsembri 2016. a ja 27.

detsembri 2016. a toiminguid kokku 4 t, leides, et kliendiga arutamine ei olnud asjas vajalik.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja viidatud toimingutest lugenud põhjendatuks

ainult esimese, leides, et 6. detsembri 2016. a toiming „Nõupidamine kliendiga vee-ettevõtte

tulude ja kulude, sh aruande osas. Kohtule seisukoha koostamine ja esitamine“ on põhjendatud

2 t 50 min ulatuses. Maakohus põhjendas seda sellega, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kostja I esitanud kohtule 6. detsembril 2016 seisukoha, mille sisu on kahel leheküljel ja millel

oli üks lisa, mistõttu ajakulu 2 t 50 min on kooskõlas esitatud dokumendiga. Seega ei ole

maakohus pidanud 2 t 50 min põhjendatuks üksnes lepingulise esindaja kliendiga arutamise

ajana, vaid kohtule menetlusdokumendi koostamise ja esitamise ajana. Kolleegiumi hinnangul

ei ole maakohus selle ajakulu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud.

Hageja viidatud teist, 27. detsembri 2016. a toimingut „Ülevaade e-toimiku hetkeseisust ja

päring kohtule hageja 06.12 seisukoha esitamise kohta. Arutelu kliendiga menetluskulude

jagamise osas“ 1 t 10 min ei ole maakohus põhjendatuks pidanud ega seda seega kostja I

hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtnud (vt maakohtu määruse lk 7).

14.3. Kolmandaks leiab hageja sisuliselt seda, et 29. oktoobri 2020. a ja 30. oktoobri 2020. a

toimingud, mille mõlema kirjeldus on „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastus

läbivaatamine ja vastus kohtule“ ja ajakulu 2 t 20 min, kattuvad, mistõttu on põhjendamatu

ajakulu 2 t 20 min.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruses on maakohus lugenud hageja viidatud

toiminguteks kulunud aja põhjendatuks kokku 2 t ulatuses, võttes arvesse kostja I 30. oktoobri

2020. a vastuse pikkust (vt maakohtu määruse lk 7). Seega on maakohus juba arvesse võtnud

seda, et need toimingud seondusid sama menetlusdokumendiga. Hageja ei ole väitnud ega

põhjendanud, et ka 2 t oleks olnud kostja I 30. oktoobri 2020. a vastuse koostamiseks liiga palju.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle ajakulu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire

ületanud. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ka kostja I

lepingulise esindaja 29. ja 30. oktoobri 2020. a toimingute põhjendatuks loetud aja osas.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa