3-21-983/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-983

Haldusasi

OÜ

Pronto

Grupp

kaebus

tuvastada

Keskkonnaameti

08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus Vihula

küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste menetluses ja

kohustada Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma

kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Pronto Grupp

Vastustaja: Keskkonnaamet

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Pronto Grupp kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Pronto Grupp kaebus tuvastada Keskkonnaameti

08.04.2021

kooskõlastamisest

keeldumise

õigusvastasus

Vihula

küla

Saarma

kinnistu

projekteerimistingimuste menetluses ja kohustada Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma

kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi.

2. 21.06.2021 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. Vastusest nähtub mh, et enne kaebuse

esitamist on Keskkonnaametile laekunud ehitisregistri kaudu ka taotlus (vastustaja vastuse lisa 3, tl

70-122p) anda uuesti nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks. Uue taotluse kohaselt

kavandatakse Saarma kinnistule elamu ja kahe abihoone asemel ühe hoone rajamist, s.o elamu

ehitisealuse pinnaga kuni 140 m2 ja kõrgusega 7,5 m. Kinnistu hoonestamisega muudetakse 3964 m2

suurusel alal, sh ehituskeeluvööndis looduslik rohumaa ja metsamaa õuemaaks. Elamu ja

hoonestusala suurusega 356 m2 asuvad ehituskeeluvööndist väljaspool looduslikul rohumaal, muud

ehitised (puurkaev, varasema biopuhasti asemel kinnine kogumismahuti) metsamaa kõlvikul.

Keskkonnaamet ei andnud ka teistkordsele taotlusele 21.05.2021 kirjas 7-9/21/9387-2 (vastustaja

vastuse lisa 4, tl 123-127p) projekteerimistingimuste andmiseks nõusolekut, kuna kaitseala valitseja

hinnangul on vaidlusaluse Saarma kinnistu sisuliselt igasugune hoonestamine nii Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eesmärkidele aga ka Mustoja jõe kalda kaitse-eesmärkidele niivõrd oluliste

negatiivsete mõjudega, et sellele ei ole võimalik nõusolekut anda.

3. 21.06.2021 saabus kohtule kaebaja seisukoht. Kaebaja teatab, et nõustub asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Ühtlasi informeerib kaebaja kohut, et pärast käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingu tegemist

Keskkonnaameti poolt, muutsid taotlejad projekteerimistingimuste taotlust, sh muudeti kavandatavat

lahendust selleks, et adresseerida kõiki Keskkonnaameti poolt 08.04.2021 kirjas esitatud etteheiteid.

Keskkonnaamet on uue projekteerimistingimuste taotluse läbi vaadanud ning 21.05.2021 kirjaga nr

7-9/21/9387-2 keeldunud kooskõlastamisest (Keskkonnaameti 21.06.2021 vastuse lisa 4 tl 123-

127p). Sellele järgnevalt on Haljala vallavalitsus 02.06.2021 väljastanud korralduse nr 267 (kaebaja

21.06.2021 vastuse lisa 1, tl 130-134p), millega taotlejatele on keeldutud projekteerimistingimuste

väljastamisest lõplikult.

Kuna kaebaja ei nõustu projekteerimistingimuste väljastamata jätmisega, siis lähtuvalt HKMS § 8 lg

1 on kaebaja esitanud lõpphaldusakti, so Haljala vallavalitsuse korraldus, peale kaebuse Tartu

Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Nimetatud kaebusega on hõlmatud ka Keskkonnaameti teine

keeldumine (21.05.2021 kiri), so kohalikule omavalitsusele siduv menetlustoiming.

Ülal esitatust ning HKMS § 2 lg 5 lähtuvalt palub kaebaja kohtul selgitada, kas eelpool esitatud

asjaoludest lähtuvalt on vajalik käesolevas haldusasjas kaebuse muutmine, täiendamine või kaebaja

poolt muude toimingute tegemine. Juhul, kui on vajalik kahe kaebuse liitmine, siis palub kaebaja

kohtul selle jaoks teha vastavad menetlustoimingud.

4. 09.07.2021 kohtumäärusega palus kohus kaebajal kohtule selgitada, mis on käesoleva kaebuse

eesmärgiks ja kuidas see aitab kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele.

5. 21.07.2021 teatas kaebaja, et ei soovi kaebusest loobuda. Kaebaja on seisukohal, et

Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõue on

endiselt asjakohane, kuivõrd võib teenida kaebaja õiguste igakülgse kaitse eesmärki. Kaebaja

eesmärgiks on saada projekteerimistingimused selleks, et Saarma kinnistule oleks võimalik ehitada.

Kaebaja selgitab oma seisukohti alljärgnevalt.

Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on võimalik ning põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et

Keskkonnaameti 08.04.2021 iseseisev vaidlustamine ning vaidluse jätkumine on põhjendatud

vaatamata sellele, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi 3-21-1370, kus on vaidlustatud

Haljala

valla

korraldus,

millega

keelduti

projekteerimistingimuste

väljastamisest

ning

Keskkonnaameti 21.05.2021 kooskõlastuse andmisest keeldumine.

Riigikohus on asjas 3-3-1-62-08 tehtud kohtuotsuse punktis 9 selgitanud, et menetlustoimingu

vaidlustamine sõltumata lõplikust haldusaktist on võimalik ja teatud juhtudel põhjendatud. Kaebaja

selgitab, et kuigi Keskkonnaameti 08.04.2021 ning 21.05.2021 keeldumisi tuleb üksteisest eristada,

ei saa välistada, et Keskkonnaamet tugineb edaspidi, sh haldusasjas 3-21-1370 08.04.2021

keeldumises esitatud põhjendustele. Eelnevat muuhulgas seetõttu, et 21.05.2021 kooskõlastamisest

keeldumise põhjendamisel on viidatud ning refereeritud ka 08.04.2021 kooskõlastamisest

keeldumisel esitatud põhjendusi. Kaebaja leiab, et kahe keeldumise eristamata jätmine oleks küll

asjakohatu, kuid halduskohus on ka käesolevas asjas 09.07.2021 kohtumääruses selgitanud, et kohus

leiab, et kaebaja saab kõiki oma õigusi kaitsta vastavas haldusasja nr 3-21-1370 menetluses sh esitada

argumente selles osas, et vastavalt Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise

otsusele on kaebaja viinud projekteerimistingimuste taotlusesse sisse vastavad muudatused. Seega on

Tallinna Halduskohus möönnud, et 08.04.2021 keeldumine võib olla pooltevahelise vaidlus(t)e

esemeks ka edaspidi, sõltumata sellest, et Keskkonnaamet on 21.05.2021 teinud muudetud taotluse

osas uue kooskõlastuse andmisest keeldumise ning Haljala vald on andnud lõpliku haldusakti, millega

on

projekteerimistingimuste

väljastamisest

keeldutud.

Kuivõrd

kaebaja

eesmärgiks

on

projekteerimistingimuste

saamine

kohalikult

omavalitsuselt

ning

ilma

Keskkonnaameti

kooskõlastuseta ei saa Haljala vald projekteerimistingimusi väljastada, siis on kaebaja õiguste

igakülgse kaitse eesmärgist johtuvalt vajalik kõrvaldada kõik Keskkonnaameti keeldumised kui

võimalikud takistused projekteerimistingimuste saamisel.

Isegi, kui haldusasjas nr 3-21-1370 tühistab kohus Haljala valla korralduse, millega

projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti ning eraldiseisvalt tuvastatakse ka Keskkonnaameti

21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus ja kohustatakse mõlemat haldusorganit

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatamata, ei saa välistada, et 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise

vaidluse lõppemisel ilma selle õigusvastasuse tuvastamiseta, tugineb Keskkonnaamet edaspidi

08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisele kui kehtivale menetlustoimingule, mis on siduv ka

jätkuvas (või võimalikus uues) haldusmenetluses.

Kaebaja lisab, et Tartu Halduskohtu 15.07.2021 kohtumääruses (lisatud) on kohus leidnud, et

Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise eraldiseisev vaidlustamine on vajalik ning

põhjendatud ja on Keskkonnaameti määranud vastustajaks. Tartu Halduskohus on seejuures

selgitanud, on kohtu hinnangul menetlustoimingu vaidlustamine sõltumata lõplikust haldusaktist

tuvastamis- ja kohusnõuete raames antud juhul asjakohane, põhjendatud ja lubatud. Kohus hindab

niikuinii Keskkonnaameti keelduva otsuse õiguspärasust Haljala Vallavalitsuse 2.06.2021 korralduse

õiguspärasuse hindamise raames, kuid Keskkonnaameti menetlustoimingu õigusvastasuse

kindlakstegemisel ilma kohustava ettekirjutuseta ei oleks tagatud kaebajale tõhus õiguskaitse.

Kaebaja lisab, et nii käesoleva kui ka asja nr 3-21-1370 halduskohtumenetluste tulemiks võib olla ja

peaks olema kõikide poolte koostöö ning haldusorganite õiguspärane tegutsemine selleks, et ellu viia

planeeringu lahendust (milliseid kohustusi on kaebaja suhtes seni rikutud). Riigikohus on asjas 3-17-

2766 p 28 muuhulgas selgitanud, et kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures

aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle. Asjas nr 3-17-213 on Riigikohus

muuhulgas selgitanud, et pädevad asutused ning puudutatud isikud peavad otsima lahendusi selleks,

et ellu viia planeeringu lahendusi ning Keskkonnaametil on kooskõlastuste andmise üle otsustades

kohustu lähtuda just planeeringus seatud eesmärkidest ja kokkuleppeni jõudmisel ei saa riik jääda

kõrvalseisjaks. 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumise andmisel ei ole Keskkonnaamet neid

kohustusi täitnud, rikkudes selliselt iseseisvalt kaebaja õiguseid.

Seaduslikkuse põhimõtte järgimine. Kaebuse eesmärgiks on muuhulgas seaduslikkuse põhimõtte

järgimise tagamine Keskkonnaameti poolt ja seda eriti veel olukorras, kus pärast kohtumenetlust

peavad nii kohalik omavalitsus kui ka Keskkonnaamet kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, lähtudes

seejuures kohustusest pidada eesmärgiks planeeringu lahenduse realiseerimist ning kõikide poolte

koostööd. Riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt on pädeval riigiasutusel kohustus

kooskõlastada õiguspärane tegevus. Käesolevas asjas esitatud kaebuses on kaebaja välja toonud

argumendid, miks on tema tegevus projekteerimistingimuste väljastamise taotlemisel õiguspärane

ning sellest lähtuvalt Keskkonnaameti keeldumine kooskõlastuse andmisest õigusvastane.

Kuna kaebaja ning Aare Udras ei nõustu projekteerimistingimuste väljastamata jätmisega, siis soovib

kaebaja

kasutada

kõiki

asjakohaseid

õiguskaitsevahendeid

enda

eesmärgi,

so

projekteerimistingimuste väljastamine selleks, et Saarma kinnistule saaks ehitada, saavutamiseks.

08.04.2021 Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine võib olla

vajalik selle eesmärgi saavutamiseks vaatamata sellele, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi

nr 3-21-1370. Seega ei soovi kaebaja kaebusest loobuda, kui selliselt minetaks kaebaja õiguse

kasutada kõiki argumente ning täiendavate menetlusteta saada projekteerimistingimused. Eelnevast

ning HKMS § 2 lg 5 lähtuvalt palub kaebaja kohtul selgitada, kas punktides 4 ja 5 esitatud asjaoludest

lähtuvalt on vajalik käesolevas haldusasjas kaebuse muutmine, täiendamine või kaebaja poolt muude

toimingute tegemine. Juhul, kui on vajalik kahe kaebuse liitmine ja sellele eelnevalt käesoleva

kaebuse üle andmine Tartu Halduskohtule HKMS § 10 lg 1 alusel, siis palub kaebaja kohtul selle

jaoks teha vastavad menetlustoimingud.

6. 11.08.2021 teatas vastustaja kohtule, et tema hinnangul tuleks kaebus kohtuasja 3-21-983 raames

jätta läbi vaatamata alljärgnevalt toodud põhjendustel:

6.1. Kohtuasjas 3-21-1370 on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses OÜ Pronto Grupp

kaebus Haljala Vallavalitsuse 02.06.2021 korralduse nr 267 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

(vaadata

taotlus

projekteerimistingimuste

väljastamiseks

uuesti

läbi)

ning

Keskkonnaameti 21.05.2021 otsuse projekteerimistingimuste kooskõlastamisest keeldumise nr 7-

9/21/9387-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (vaadata

23.04.2021 projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi).

Seega on kohtuasjas 3-21-1370 vaidlustatud lõplik haldusakt (Haljala Vallavalitsuse 02.06.2021

korraldus nr 267) koos Keskkonnaameti siduva 21.05.2021 antud menetlustoiminguga. HKMS § 8

lõike 2 kohaselt, kui samas asjas vaidlustatakse ühe vastustaja haldusakti ja teise vastustaja toimingut

seoses sama haldusaktiga, sealhulgas teise vastustaja arvamust, kooskõlastust või täitetoimingut,

esitatakse kaebus haldusaktist tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Kaebus kohtuasjas 3-21-1370 on

esitatud õigele halduskohtule.

6.2. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on piiratum, kui lõpliku haldusakti vaidlustamine.

Riigikohtu lahendi 3-3-1-39-10 p 21 kohaselt menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine

halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-

3-1-8-02, p 5). Siiski on otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia

põhimõttest, erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti

vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba

menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt

ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02,

p 5; 14.01.2009 otsus asjas nr 3-31-62-08, p 9; 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21).

Käesolevas asjas puudub lõplik haldusakt ja tegelikult ka vastav menetlus. Keskkonnaameti

08.04.2021 kiri ei ole iseseisvalt siduv, kuivõrd menetlust, mille raames 08.04.2021 kooskõlastusest

keeldumine anti, ei eksisteeri.

Menetlus ja menetluse tulemusel antav õigusakt (seejuures koos siduva menetlustoiminguga) on

vaidlustatud kohtuasjas 3-21-1370. 21.05.2021 menetlustoimingu vaidlustamine koos lõpliku

haldusaktiga täidab menetlustoimingute iseseisva vaidlustamise eesmärki.

6.3.

Nagu eelnevas punktis toodud, on teatud juhtudel menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine

võimalik suuresti lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga käesoleva kohtumenetluse jätkamine menetlusökomoonia

põhimõttele vastav ja on vastupidiselt asjatut ressurssi nõudev.

Nii käesolevas kohtuasjas vaidlustatud menetlustoiming kui ka kohtuasjas 3-21-1370 vaidlustatud

menetlustoiming (21.05.2021 kiri) on sisult peaaegu identsed (s.t käsitlevad samu teemasid,

vastuväiteid, argumente). Keskkonnaamet on kokkuvõtlikult leidnud, et sisuliselt on igasugune

Saarma kinnistu hoonestamine negatiivsete mõjudega Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eesmärkidele

ning olenemata kavandatu mahust ei ole kaitseala valitsejal võimalik seda lubada.

Keskkonnaamet ei leia, et sisuliselt sama vaidlust oleks otstarbekas lahendada mitmes erinevas

kohtuasjas, seejuures mitme erineva kohtu menetluses.

6.4.

Keskkonnaamet esitas kohtumenetluses 3-21-1370 05.08.2021 Tartu Halduskohtule ka

seisukoha, milles palume käsitleda vaidlustatava menetlustoiminguna lisaks 21.05.2021 kirjale ka

08.04 kirja, kuivõrd viidatud kirjad osaliselt täiendavad üksteist ning 21.05.2021 sisaldab mitmes

kohas ka viiteid 08.04.2021 kirjale. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks, et menetlustoiming

sisaldub mitmes kirjas.

HKMS § 121 lg 2 p 2 võimaldab tagastada kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta

kaebused. Halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarides on muuhulgas täpsustatud, et

nimetatud alus on kohaldatav juhul, kui esitatud nõue on küll lubatav, kuid teise menetluse tõttu ei

ole esitatud nõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

Kuivõrd kohtuasja 3-21-1370 raames tuleb kohtul tutvuda ja arvestada ka 08.04.2021 kirjaga on

kaebuse lõplik eesmärk 3-21-1370 kohtumenetluse kaudu täidetav. Kohtuasja 3-21-983 raames jääb

lõplik eesmärk kogumis saavutamata.

Kuigi käesolevas kohtuasjas on menetlus algatatud varem, on menetluse selguse ja

protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt oluline, et vaidlus menetlustoimingu õiguspärasuse üle

lahendatakse koos vaidlusega lõpliku haldusakti üle, seejuures on kaebaja kohtuasjas 3-21-1370

esitanud vastuväiteid ka kohaliku omavalitsuse tegevusele projekteerimistingimuste andmise

menetluses, mitte ainuüksi Keskkonnaameti kooskõlastusest andmisele.

6.5.

Keskkonnaamet toob lisaks välja, et kohtuasja 3-21-1370 menetlusse on teise vastustajana

kaasatud ka lõplikku haldusakti välja andev kohalik omavalitsus Haljala Vallavalitsus. Samuti

esindavad kaebajat kohtuasjas 3-21-1370 lepingulised esindajad advokaadibüroost LinkLaw, kes on

tõenäoliselt võimelised esitama kõik, ka käesolevas kohtuasjas tekkinud tähelepanekud ja

vastuväited, kohtuasja 3-21-1370 raames.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud tekkida võiv olukord, kus näiteks ühes

kohtumenetluses toodud põhjendusi, selgitusi, argumente vaidlustatakse ja käsitletakse paralleelselt

teises kohtumenetluses.

6.6.

Kaebaja on oma vastuse punktis 4.2 toonud, et juhul kui tuvastatakse Keskkonnaameti

21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus ja kohustatakse mõlemat haldusorganit

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatamata, ei saa välistada, et 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise

vaidluse lõppemisel ilma selle õigusvastasuse tuvastamiseta, tugineb Keskkonnaamet edaspidi

08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisele kui kehtivale menetlustoimingule, mis on siduv ka

jätkuvas (või võimalikus uues) haldusmenetluses.

Kaebaja järeldused on ebaõiged. Esiteks ei ole esmane kooskõlastus haldusmenetlus enam siduv,

kuivõrd puudub vastav haldusmenetlus, milles kooskõlastus on antud.

Teiseks, nagu oleme juba eelnevalt välja toonud, on I ja II keeldumise sisulised põhjendused ja alused

põhimõtteliselt identsed, seega kui halduskohus peaks tõepoolest leidma, et Keskkonnaameti

seisukoht on ebaõige, tugineb ebaõigetele õigusaktile või on ebapiisavalt motiveeritud, vaatab

Keskkonnaamet oma otsuse üle ja teeb uue otsuse. Keskkonnaameti ei saa sellisel juhul tugineda

08.04.2021 antud otsusele – selline tegevus ei vasta Keskkonnaameti praktikale ning see ei oleks

kooskõlas ka hea halduse tavaga.

6.7.

Kaebaja on veel välja toonud, et nii käesoleva kui ka asja nr 3-21-1370 halduskohtumenetluste

tulemiks võib olla ja peaks olema kõikide poolte koostöö ning haldusorganite õiguspärane

tegutsemine selleks, et ellu viia planeeringu lahendust (milliseid kohustusi on kaebaja suhtes seni

rikutud).

Keskkonnaameti kordab, et kohtuasjas 3-21-1370 on vastustajana menetlusse kaasatud ka kohalik

omavalitsus, kes omab planeeringumenetluses n.-ö suurimat pädevust. Sellest tulenevalt on kaebuse

eesmärk kaetud 3-21-1370 kohtumenetlusega ning vaidluse lahendamine on kõige otstarbekam ja

kohasem kohtumenetluse 3-21-1370 raames.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja

ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta määrusega läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja

kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

8. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja käesoleva kaebuse eesmärgiks on kohustada

Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise

taotlus uuesti läbi.

Selleks palus kaebaja tuvastada Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise

õigusvastasus Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste menetluses.

Kohus leiab, et nimetatud eesmärki ei ole võimalik enam saavutada, kuivõrd esiteks kaebaja esitas

ise peale Keskkonnaameti 08.04.2021 keeldumist uue muudetud projekteerimistingimuste taotluse

(23.04.2021), millega muudeti kavandatavat lahendust selleks, et kõrvaldada Keskkonnaameti poolt

08.04.2021 kirjas esitatud etteheiteid ja taotleti uutel tingimustel projekteerimistingimuste

väljastamist. Teisisõnu, kaebaja varasemat projekteerimistingimuste taotlust (10.03.2021) ei ole

enam menetluses ja seetõttu ei ole ka varasema Keskkonnaameti keeldumise (08.04.2021) võimalikul

tühistamisel ja selle uuesti andmiseks kohustamine enam võimalik vastava taotluse puudumise tõttu.

Teisisõnu ei aita selle kooskõlastamata jätmise otsuse tühistamine kuidagi kaasa kaebaja eesmärgi –

saada endale sobivad projekteerimistingimused Haljala vallas Vihula külas Saarma kinnistu

hoonestamiseks – saavutamisele.

Keskkonnaamet

keeldus

ka

teistkordselt

so

21.05.2021

kirjaga

nr

7-9/21/9387-2

projekteerimistingimuste kooskõlastamisest ning Haljala vallavalitsus on teinud 02.06.2021 lõpliku

otsuse, millega keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest. Vastavad mõlemad otsused on

vaidlustatud haldusasjas nr 3-21-1370.

Teiseks arvestades, et kaebaja on vaidlustatud lõpliku haldusakti, so projekteerimistingimuste

väljastamisest keeldumise koos Keskkonnaameti asjakohase menetlustoiminguga ning Tartu

Halduskohus on selle kaebuse menetlusse võtnud ning Keskkonnaamet on palunud oma viimase

otsuse (21.05.2021) õiguspärasuse hindamisel arvestada ka tema 08.04.2021 kirja, tuleb lisaks

arvestada ka menetlusökonoomia põhimõttega ning sellega, et haldusmenetluse toimingu lõplikust

haldusaktist eraldi vaidlustamine on piiratud.

Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-10, mille p 21

kohaselt menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Siiski on otsesõnu seaduses

sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, erandlikult menetlustoimingu

või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on

sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et

sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu

halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 14.01.2009 otsus asjas nr 3-31-62-08, p

9; 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21).

Ka HKMS § 45 lg 3 sätestab otse, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Käesolevas asjas (varasema taotluse suhtes) puudub lõplik haldusakt ja tänaseks päevaks ka selleni

võimalikult viiv vastav menetlus. Keskkonnaameti 08.04.2021 kiri ei ole iseseisvalt siduv, kuivõrd

menetlust, mille raames 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumine anti enam ei eksisteeri, kuna kaebaja

esitas uue taotluse, mis on lahendatud ja mille suhtes on antud ka lõplik haldusakt. Vastav menetlus

ja selle menetluse tulemusel antud haldusakt (koos siduva menetlustoiminguga) on vaidlustatud

kohtuasjas 3-21-1370 ja selle raames on võimalik ja tuleb lahendada kõik sisulised ja menetluslikud

küsimused ja otsustada, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. 08.04.2021 keeldumine ei riku

käesoleval juhul eraldiseisvalt kaebaja õigusi, sest kaebaja õiguste võimaliku rikkumise aluseks on

hilisemad kooskõlastusest keeldumine ja haldusakt. Seetõttu on kohus seisukohal, et eraldi

kaebeõigust käesolevas asjas Keskkonnaameti 08.04.2021 keeldumise vaidlustamiseks kaebajal ei

ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebusega ei ole võimalik saavutada esiteks kaebuse eesmärki

ning teiseks puudub kaebajal käesoleval ajal ka kaebeõigus Keskkonnaameti 08.04.2021

menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks, kuivõrd see ei saa eraldiseisvalt rikkuda kaebaja

subjektiivseid õigusi (vt ka HKMS § 44 lg 1).

Menetluskulud

9. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi

vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik