2-19-15217/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-15217

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

R. K. hagi T. K. ja T. K. vastu kostjate kohustamiseks

ruumide

kostjatele

kuulvatest

vallasasjadest

vabastamiseks

Tsiviilasja hind

T. K. vastu esitatud hagi hind 3500 eurot T. K. vastu

esitatud hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: R. K. (isikukood xxxx), lepinguline

esindajad esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš

Kostja I: T. K. (isikukood xxxx)

Kostja II T. K. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. K. T. K. vastu esitatud hagi.

2. Kohustada T. K.t vabastama Xxxx kinnistul asuva hoone keldrikorruse ruumid xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kõikidest vallasasjadest, mis ei ole kohtkindlalt

kinnitatud põranda, seina või lae külge, T. K. kulul hiljemalt 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Kohustada T. K.t hoiduma vallasasjade hoiustamisest Xxxx kinnistul asuva hoone

keldrikorruse ruumides xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx.

4. T. K. poolt Xxxx kinnistul asuva hoone keldrikorruse ruumide xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx ja xxxx vallasasjadest vabastamata jätmise korral tõsta täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras nimetatud ruumidest välja kõik vallasasjad, mis ei ole

kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge.

5. Jätta R. K. menetluskulud T. K. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

6. T. K. vastu esitatud hagi on rahuldatud 28.05.2021 tagaseljaotsusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. esitas 01.10.2019 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 02.12.2019, 04.02.2020 ja

22.03.2021) T. K. ja T. K. vastu, milles palub kohustada kostjaid solidaarselt vabastama Xxxx

asuva hoone keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kõikidest

vallasasjadest, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge või alternatiivselt

kohustada kostjaid lõpetama vallasasjade hoiustamine nimetatud ruumides ühe kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest; samuti palub hageja kohustada kostjaid hoiduma vallasasjade

hoiustamisest nimetatud ruumides. Hageja palub määrata kindlaks ka kohtuotsuse täitmise

korra selliselt, et kui kostjad kohustust tähtaegselt ei täida, tõstetakse asjad välja täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Maakohus võttis hagi 14.02.2020 määrusega menetlusse. Kuna kostja II hagiavaldusele

kohtu määratud tähtajaks ei vastanud, rahuldas kohus hagi kostja II suhtes 28.05.2021

tagaseljaotsusega. Tsiviilasja menetlus jätkus kostja I suhtes.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt paikneb kinnisasjal asukohaga Xxxx kaks korteriomandit,

millest korteriomand nr xxxx kuulub hagejale (mitteeluruum) ja korteriomand nr xxxx

kostjatele (eluruum). Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsusega nr xxxx määrati kindlaks

kinnistu kasutuskord ja keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx määrati

mitteeluruumi nr xxxx igakordse omaniku ainukasutusse. Samuti kohustusid kostjad

solidaarselt mitte takistama hageja ja T.-M. K. (varasem ühisomanik) mh keldrikorruse ruumide

nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx seadusjärgset kasutamist.

4. Kohtutäitur algatas hageja avalduse alusel täitemenetluse, mille jooksul korduvalt

kontrolliti hageja ainukasutusse jäetud ruumide kasutamist. Kohtutäitur tuvastas, et

keldrikorruse ruumid xxxx on täis kostjatele kuuluvaid vallasasju. Seega ei ole hagejal võimalik

tema ainukasutusse määratud keldrikorruse ruume kasutada.

Kostja I vastuväited

5. Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagi on esitatud pahatahtlikult, kuna hagiavalduses kirjeldatud olukorda hagiavalduse

esitamisel ei eksisteerinud ega eksisteeri. Hagejal on olnud võimalik kontrollida talle kuuluvate

ruumide olukorda. Tal on neile vaba ligipääs.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et kostja I suhtes

esitatud hagi tuleb rahuldada.

7. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel

(TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

8. Hageja palub kohustada kostjat vabastama Xxxx asuvad keldrikorruse ruumid xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vallasasjadest ja hoiduma ruumides vallasasjade hoidmisest.

Hageja nõue tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg-le 1, mille kohaselt on valduse rikkumise

korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Hagi

rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, et hageja on ruumide õiguspärane valdaja ja kostja I rikub

hageja valdust. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle

tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle

täideviimist.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsuse xxxx resolutsiooni p 22.1. kohaselt jäi

mitteeluruumi nr xxxx igakordse omaniku ainuvaldusesse ja -kasutusse mh keldriruumid nr

xxxx - xxxx (tl 16 – 40). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on mitteeluruumi nr xxxx omanik.

Asja juurde esitatud korteriomandi müügilepingu kohaselt ostsid hageja ja T.-M. K.

mitteeluruumi nr xxxx xxxx 22.12.2010 (tl 6 –12). Seega on hageja isik, kellel on ainuõigus, sh

kostja I ees, vaidlusaluseid ruume vallata.

10. Hageja selgitas, et keldriruumid nr xxxx on käsitletavad nn kompleksina, s.o hageja

ainukasutusse määratud keldrikorruse osana. Seejuures puuduvad ruumides xxxx uksed, ruum

xxxx on riietusruum, xxxx on pesuruum ja xxxx on saunaruum. Kõik ruumid on omavahel

ühenduses ja need ei ole eraldiseisvalt kasutatavad. Ruumide nr xxxx paiknemine

keldrikorrusel komplekssena ja omavahel seotuna nähtub ka ülal viidatud ringkonnakohtu

otsusele lisatud keldrikorruse plaanilt (tl 35 pöördel), samuti asja juurde esitatud

videomaterjalist (22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 5).

11. Viidatud ringkonnakohtu otsuse p 13.2 ja 13.3 kohaselt kohustati kostjaid võimaldama

hagejale ja T.-M. K. solidaarselt takistusteta juurdepääs ja andma hageja ja T.-M. K. nõudel

hoone korteriomanike kaasvaldusesse välja mh Xxxx keldrikorruse ruumid nr xxxx. Hageja

kinnitas, et ruumide valdus on talle pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist kostjate poolt

võtmete üle andmisega üle antud, kuid ruumid on täis kostjate vallasasju, mis takistavad hagejal

tema valduse teostamist. Seetõttu nõuab hageja ruumide vabastamist vallasasjadest käesolevas

tsiviilasjas.

12. Vastuseks kostja I väitele, et ruumides ei ole tema asjad, märgib kohus järgmist. Kohus

selgitas kostjale I, et hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada see, et kostjad rikuvad hageja valdust,

mitte see, kellele ruumides asuvad vallasasjad kuuluvad. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr

xxxx põhjendava osa II peatükis tuvastas ringkonnakohus, et kostja I ei vaidlustanud maakohtu

poolt tuvastatud asjaolu, et hagejal puudus juurdepääs kaasomandis olevatele osadele hoone

esimesel korrusel ja keldrikorrusel ning need ruumid olid kostjate ainuvalduses. Hageja sai

kostjatelt ruumide valduse ringkonnakohtu otsuse jõustumisele järgnenud täitemenetluse

käigus (kd I tl 49 – 52, protokolli p 3). Kohtutäituri poolt 21.09.2018 koostatud kohustava

lahendi täitmise kontrolli akti lk 5 ja 17.05.2019 protokolli lk 2, 3 ja 5 nähtuvate ruumidest

tehtud fotode kohaselt olid ruumid kohtutäituri poolt nende kontrollimisel täis erinevaid

vallasasju. Seega olid ruumid koos selles olevate esemetega kostjate valduses ja vallasasjad olid

ruumides ka nende valduse hagejale üleandmisel. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et asjad, mis

ruumis on, saavad olla sinna paigutatud kostjate kui ruumide seniste valdajate poolt. Kostja I ei

ole käesolevas menetluses väitnud ka seda, et tema ei oleks vallasasju ruumidesse paigutanud.

Kostja I vastuväide seisneb selles, et hagiavalduses kirjeldatud olukorda, s.o vallasasjade

olemasolu vaidlusalustes ruumides, ei eksisteerinud juba mitu kuud. Kohus leiab, et kostja

selline väide on tõendamata.

13. Kostja I esitas 25.03.2020 tõenditena fotod ruumidest, millega soovis tõendada oma

väidet, et ruumides vallasasju ei ole. Fotodelt nähtub, et ruumid on tühjad ja seal ei ole

vallasasju (tl 86 – 89). Kohus pööras 03.03.2021 kirjas kostja I tähelepanu sellele, et ta ei ole

selgitanud, millistest konkreetsetest ruumidest fotod on tehtud. Hageja nõue hõlmab kompleksi,

milles asub kuus erinevat ruumi. Kostja I esitas neli fotot, millelt ei ole aru saada, kas tegemist

on samade või erinevate ruumidega. Hageja 10.07.2020 selgituste kohaselt on fotod tehtud

kolmest ruumist, nimelt ruumid xxxx. Samas ei ole tõendatud kostja I väide, nagu oleks need

ruumid vabastatud vallasasjadest juba mitu kuud enne hagi esitamist, s.o pärast kohtutäituri

17.05.2019 koostatud protokolli, kuid enne hagi esitamist 01.10.2019. Hageja esitatud tõendite

kohaselt on kostja I esitatud fotod tehtud pärast hagi esitamist ja selle kostjale kättetoimetamist,

s.o alles 02.03.2020 (tl 99 – 102). Täiendavalt selgitas hageja, et tuvastas 07.07.2020 ja

10.07.2020, et kostjad on vallasasjad ära viinud ka ruumidest xxxx ja xxxx, kuid asjad on

endiselt ruumis nr xxxx. Hageja esitatud fotode kohaselt on ruumis mh riided, jalanõud,

magamiskott, tool, nahkdiivan jms (tl 97 – 98 fotod). Hiljem ladustasid kostjad osadeks lahti

võetud nahkdiivani ruumist nr xxxx ümber ruumi nr xxxx (foto tl 130). Seega ei ole õige kostja

I väide, nagu ei oleks kostjad hagi esitamise ajal vallasasju ruumides ladustanud.

14. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostjad kasutasid ja kasutavad endiselt

hageja ainukasutusse antud ruume vallasasjade ladustamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale I 03.03.2021 kirjas, et tal

tuleb selgelt esile tuua ja tõendada, mille alusel saab kohus järeldada, et tal ei ole hageja ees

kohustust ruumides olevaid vallasasju ära viia, st et kostja I ei riku hageja valdust. Kostja I ei

ole kohtu nõudele vastanud ega tõendanud, et kohtutäituri aktides nähtuvaid vallasasju hagi

esitamise ajal ruumides ei oleks olnud.

15. Hageja on seega tõendanud, et ta on ruumide, mis varem olid kostjate valduses,

seadusjärgne valdaja, kostjad kasutasid ruume vallasasjade ladustamiseks ja teevad seda ka

seni. Asjaolu, et vallasasju ei oleks ruumides hagi esitamise ajal olnud, ei ole kostja I tõendanud.

Hageja esitatud tõendite ja väidete osas kostja I seisukohta ei avaldanud.

16. Kohtu hinnangul ei oma olulist tähtsust asjaolu, kas asjad on tõstetud ühest ruumist teise.

Kohus tuvastas eelnevalt, et ruumid nr xxxx on kompleks, s.t tegemist ei ole eraldi kasutatavate

ruumidega. Kuna ruumid nr xxxx jäid Tallinna Ringkonnakohtu otsusega hageja ainukasutusse,

rikub hageja õigusi kostja I poolt mistahes hageja kasutusse jäänud ruumis asjade ladustamine.

17. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr xxxx punktis 13.11 kohustati kostjaid solidaarselt

mitte takistama hagejal ja T.-M. K. Xxxx mh keldrikorruse ruumide nr xxxx seadusjärgset

kasutamist. Kohus leiab, et vallasasjade ladustamine on valduse rikkumine AÕS § 40 lg 3

tähenduses, kuna asjade hoidmine hageja ainukasutuses olevates ruumides kostjate poolt

takistab hagejal endal ruumide üle tegeliku võimu teostamist. Hagejal on seega õigus nõuda

kostjalt AÕS § 44 lg 1 alusel valduse rikkumise kõrvaldamist.

18. Hageja palub kohustada kostjaid vabastama keldrikorruse vaidlusalused ruumid või

alternatiivselt kohustada kostjaid lõpetama vallasasjade hoiustamine vaidlusalustes ruumides

(vt hageja nõude 22.03.2021 sõnastus). Arvestades, et AÕS § 44 lg 1 kohaselt on hagejal

valduse rikkumise korral õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, rahuldab kohus hageja nõude

esimese alternatiivi sõnastuses ja kohustab kostjaid vabastama ruumid kõikidest vallasasjadest,

mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge.

19. Hagejad esitasid AÕS § 44 lg 1 alusel ka tulevikku suunatud nõude vaidlusalustes

ruumides vallasasjade hoiustamisest hoidumiseks. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostjad

seni täitnud kõiki Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr xxxx tulenevaid kohustusi, mistõttu on

neile määratud korduvalt ka sunniraha (tl 143 – 149). Kohus tuvastas ülal, et kostjad on ka

käesoleva menetluse ajal ruume kasutanud. Hageja nõudega ei ole kostja I samas nõustunud ja

on eksitavalt väitnud, et vallasasju ruumis tegelikult ei ole. Kostjad on seega üles näidanud

soovimatust austada hageja õigusi ja täita jõustunud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi. Neid

asjaolusid arvestades, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjat I tuleb kohustada

ka edaspidi vallasasjade hoiustamisest hoiduma. On piisavalt alust arvata, et kostja I võib

rikkuda hageja õigusi ka tulevikus.

20. Hageja palub ühtlasi määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kui kostjad

keldrikorruse ruume vallasasjadest ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei vabasta,

tõstetakse kõik vallasasjad, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge,

ruumidest välja täitemenetluse seadustiku sätestatud korras. TsMS § 445 lg 1 esimese lause

kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja I hageja taotluse osas seisukohta ei esitanud,

kuigi kohus sellele võimalusele eraldi tähelepanu pööras. Arvestades, et hageja palub määrata

kostjale seaduses sätestatust lühema vabatahtliku täitmise tähtaja, tuleb hageja taotlus

rahuldada ja määrata kindlaks ka kohtuotsuse täitmise kord.

21. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja 1 alusel arvestamata otsuses nimetamata tõendid, millest

ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud kostja I kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik