3-21-516/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-516

Haldusasi

X

kaebus Sotsiaalkindlustusameti

12.01.2021 otsuse nr P26O-2021-3441 ja 10.02.2021

vaideotsuse

nr

5.2-3/2954-4

tühistamise

ning

Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebaja taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad

Madis Kotsar ja Leila Siiroja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja 20.09.2021 täiendavad seisukohad ja

30.09.2021 tõendid.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-21-516

2(13)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22.10.2020 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile

(edaspidi SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude

raskusastme tuvastamiseks.

2. Eesti Töötukassa 08.01.2021 otsusega nr 1538342 tuvastati Xl osaline töövõime. Töövõime

hinnangu põhjendus oli järgmine: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused.

Taotlejal on piiratud kõndimine, jooksmine, pikemaajaline seismine ning treppidest

liikumine valu, kõnnakuhäire ning liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Taotleja ei ole

vajanud valuravi ning ta ei kasuta abivahendeid liikumise parandamiseks. Taotlejal on

piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte kasutamine ning täppisliigutuste tegemine

labakäe tuimustunde ja ülajäseme lihasjõu languse tõttu. Taotlejal on tõenäoliselt paranev

seisund planeeritava kirurgilise ravi tulemusena. 6 kuu pärast on võimalik saavutatud

ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata.“

3. SKA 12.01.2021 otsusega nr P260-2021-3441 ei tuvastatud Xl puude raskusastet ega

määratud puudega tööealise inimese toetust. Otsuse põhjendused olid järgmised.

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi,

juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis

esineb

inimesel

tehniliste

abivahendite

kasutamisele

vaatamata,

elukeskkond

ja

rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme

tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis

(edaspidi TIS) sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Viidatud andmete

alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid.

SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud

kaebaja toimetulekut ja hakkama saamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti

teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist,

ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud

valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal.

Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud

valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.

3-21-516

3(13)

4. X esitas 26.01.2021 SKA 12.01.2021 otsuse peale vaide, mis jäeti SKA 10.02.2021

vaideotsusega nr 5.2-3/2954-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Ühistaotluse esitamise korral kasutab SKA puude raskusastme tuvastamiseks töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

Oma hinnangu annab tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst töövõime hindamise käigus.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on eksperdiarvamuse andmisel aluseks võtnud isiku enda

poolt esitatud taotluses märgitud hinnangud tervisest tulenevate piirangute kohta ning tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed. Hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise

kohta erinevate valdkondade (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja

enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine,

inimeste vaheline lävimine ja suhted) võtmetegevustes. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016

määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) on sätestatud töövõime hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste

suuruse arvutamine.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl liikumise valdkonna võtmetegevust „Iiikumine

eri tasapindadel" arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine"

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine"

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine. Xl on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Puude raskusastme tuvastamiseks peab

liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2 (vt määrus

nr 18 § 6 lg 6 p 1). Käesoleval juhul see nõue täidetud ei ole, kuivõrd arvväärtus on alla 2. Seega

puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust

„käte sirutamine" arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust ,,asjade

ülestõstmine ja higutamine" arvväärtusega 2 (mõödukas piirang) ning võtmetegevust

„käteosavus" arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Xl on käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine 1,33, s.o alla 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse

valdkonnas.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes

valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja könelemine); teadvusel

püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu

tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Seega puudus alus nimetatud valdkondades

puude raskusastme tuvastamiseks.

Puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA Eesti Töötukassa poolt

haldusmenetluses

kogutud

tõenditest,

sh

dokumendipõhisest

töövõime

hindamise

eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku

alusel. Erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. SKA puhul on

aluseks sotsiaalkaitseministri määrus nr 18, Eesti Töötukassa lähtub töövõimetoetuse seadusest.

Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse

vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud

3-21-516

4(13)

osaline töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet

piiravatele teguritele.

Ekspertarst Kadri Kellamäe, tutvunud X vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud

terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele

tööealistel inimestel, on seisukohal, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei

põhjusta Xl sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et

oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Täiendav eksperdiarvamus on antud

vaidemenetluse raames. Arvamuse andmisel on tuginetud TIS andmetele. Ekspertarst K.

Kellamäe selgitab, et vaide esitajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks

korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal fikseerunud, ravi või

ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet

põhjustavas ulatuses. Töötamine tavatingimustes võib olla takistatud, ühiskonnaelus osalemise

piirangud ei avaldu pidevalt. Ekspertarst K. Kellamäe on seisukohal, et aktuaalsetele

terviseandmetele tuginedes puudub alus Xl puude raskusastme tuvastamiseks.

5. X esitas 10.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 12.01.2021 otsuse nr P26O-

2021-3441 ja 10.02.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/2954-4 tühistamise ning SKA poolt kaebaja

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub tühistada SKA 12.01.2021 otsuse nr P26O-2021-3441 ja 10.02.2021

vaideotsuse nr 5.2-3/2954-4 ning kohustada vastutajat uuesti kaebaja taotlus läbi vaatama.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased.

6.1. Kaebajal oli varasemalt tuvastatud puue. Kaebaja terviseseisund ei ole vahepealsel ajal

muutunud. Jätkuvalt on kaebajal diagnoositud põlvekedra kondromalaatia dex,

traumajärgne kahepoolne gonartroos dex-patello-femoraalne 4 aste. Arstid ei ole

prognoosinud kaebaja tervisliku seisundi muutust paremuse poole. Sellise diagnoosiga on

kaebajal raske töötada ka osalise tööajaga.

6.2. Põhjendamatu ja vastuoluline on vastustaja seisukoht, et tuginedes kaebaja esitatud

dokumentidele ning otsuse tegemisel kindlaks tehtud asjaoludele tuleb jätta vaie

rahuldamata. Kaebaja leiab, et olukorras, kus kogu aeg on olnud tema terviseandmed

samad, on arusaamatu, miks vastustaja tegi nüüd teistsuguse otsuse kui varasemalt.

6.3. Vaidlus puudub, et ekspertarvamuse aluseks võetud ühistaotluse koostas vastustaja

kaebajaga vaid 15-minutilise telefonikõne põhjal. Seejuures ei ole ekspertarst kaebajaga

vahetult kohtunud ega teda läbi vaadanud. Sellest lähtuvalt on kaebajale arusaamatu, kuidas

jõudis ekspertarst vastupidisele seisukohale kaebaja perearsti ja ortopeediga.

6.4. Ühistaotluse koostamisel telefoni teel Eesti Töötukassa konsultant ei täpsustanud ega

selgitanud välja, milliseid abivahendeid kaebaja igapäevaselt kasutab. Samuti ei ole välja

selgitatud, kas ja milliseid proteese on kaebaja sunnitud kasutama ning milliseid ravimeid

kaebaja regulaarselt kasutab. Kogu eelneva aja on kaebaja suhtes iga kahe aasta järel üle

kontrollitud kaebaja kasutatavad abivahendid, mida praegusel juhul aga ei tehtud. Seetõttu

on tegemist õigusvastaste otsustega.

3-21-516

5(13)

6.5. Kaebajal on vajalik kasutada spetsiaalseid sukki, sukkpükse, bandaaže jmt. Hetkel tuleb

kaebajal osta need abivahendid oma rahaliste vahenditega, ilma riigipoolse soodustuseta,

vaatamata kaebaja puudele. Samuti puudub kaebajal võimalus saada valuvaigistavaid

preparaate ja põletikuvastaseid süste põlve.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalused

otsused on õiguspärased.

7.1. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste, vaid

halduskohus saab hinnata seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme

tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (vt

Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-981, p 9).

7.2. Vastustaja jääb vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste juurde.

7.3. SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid

haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele

tuginedes (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-17-1166). Puude raskusastme

menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt

rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele

kohaldub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 1 lg 3 ja sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse

(SÜS) § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus (HMS). SKA 12.01.2021 otsusest nähtub, et

see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangul (kes on omakorda ekspertiisi teostades

võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta). Kaebaja TIS

andmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises

määral, mis on aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Vaidlusalusest otsusest on arusaadav,

et see tugineb ekspertarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele

ja –piirangutele ei leidnud TIS-i kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul

kinnitust. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe läbinud

isikuid (vt PISTS § 23 lg 7 ja määruse nr 18 § 4 lg 1).

7.4. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18 (vt § 4 lg-d 5-6,

§ 6 lg-d 2, 3, 6, 7). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas arvväärtusega

0,67 ning käelise tegevuse valdkonnas arvväärtusega 1,33. Et tuvastada puude raskusaste,

peaks valdkondades skooride keskmine olema vähemalt 2,00. Seda lävendit ei ületa kumbki

kaebajal tuvastatud piirangu skoor. 7.5. SKA pidas vajalikuks küsida vaidemenetluses

täiendavat ekspertarvamust ekspertarst K. Kellamäelt (vt HMS §-d 82-83), kes andis

järgmise hinnangu: „Taotleja terviseinfosüsteemi andmetel on tal diagnoositud parema

põlvekedra kondromalaatsia valulikkus esineb suuremal koormusel. Viimasel ajal valud

tugevnenud. Valud eelkõige erinevatel tasapindadel käimisel, pikemal kõndimisel.

Probleem tekkinud 15. aastasena traumajärgselt. Kaasuvalt karpaalkanalisündroom, mille

tõttu opereeritud. Taotlejal töötab koristajana, mistõttu koormus liigestele on töö tõttu suur.

Taotlejal tuvastatud liigesprobleemid, mis esinevad ägenemistega, püsivaid piiranguid

igapäevaelus, mille tõttu oleks kõrvalabi või abivahendite kasutamise vajadus, ei

tuvastatud. Võimalik terviseisundi positiivne dünaamika taastusravi foonil ja tööalaselt

koormuse vähendamise foonil. Taotleja terviseandmetele tuginedes puuet ei tuvastatud.“

Ekspertarst K. Kellamäe on nõustunud töötukassa ekspertiisi poolt valdkondadele määratud

punktidega ning leidnud, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiiranguid, mida raviga ei

saaks korrigeerida.

3-21-516

6(13)

7.6.

Kuigi kaebaja pole selgitanud, millise valdkonna hinnanguga ta rahul ei ole, siiski on

aimatav, et kaebaja ei ole rahul liikumise valdkonna hinnanguga. Eesti Töötukassa ekspertarst

on leidnud, et taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevustes; TIS

andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb kõndimisel, jooksmisel ja

trepist liikumisel; taotleja ei ole vajanud valuravi ning ta ei kasuta abivahendeid liikumise

parandamiseks; seljavalu on dokumenteeritud ühekordselt 2017. Vastustaja lisab, et II/III astme

artroos paremas põlves ei ole antud juhul olnud kirurgilise ravi näidustuseks. Antud kaebus ei

ole olnud ka läbiv kaebus TIS-s. Abivahendite infosüsteemis kaebaja registreeritud ei ole,

samuti ei mainita abivahendite kasutamist digiloos. Järelikult liigub kaebaja abivahenditeta ja

kõrvalabita. Tõenäoliselt vajab ravi ja/või taastusravi kuni kirurgilise ravini, kui seisund

progresseerub. Põlvekedra kondromalaatsia diagnoos ei paista kaebaja puhul röntgenuuringus

domineerivat ja seal on siiski osteoartroosi leid. Seega pole ka alust kaebajal liikumise

valdkonnas keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.

7.7.

Kohtumenetluses on vastustaja esitanud ka kolmanda eksperdi, metoodik-ekspertarst

Meris Tammiku, arvamuse, milles ekspert on samuti nõustunud eelnevate ekspertide leituga

ning kinnitanud, et kaebajal ei esine piiranguid hinnatud valdkondades sellises ulatuses, et

tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Seega on kolm ekspertarsti jõudnud samale

järeldusele.

7.8.

Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et kaebaja oleks terveks saanud. Puue

võib kaebajal esineda sellest hoolimata, et puude raskusastet ei tuvastatud. Puue ja puude

raskusaste ei ole oma sisult samad mõisted. Iga puude raskusaste on puue, aga iga puude puhul

pole tuvastatav puude raskusaste. See tähendab, et kui isikul puudeline seisund ei küündi

vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vastava lävendini, siis tal puude

raskusastet ei tuvastata, kuid see ei tähenda, et isikul puuet poleks. Seda keskmise puude

raskusastme lävendist allapoole jäävat puuet võib tinglikult nimetada „kergeks puudeks“, mida

aga PISTSi järgi ei tuvastata.

7.9.

Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-19-2182 toonitanud, et puude raskusastme

tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele

järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lõigete 3-5 kohaselt

ajaliselt piiratud, siis ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et puude raskusaste tuvastatakse

ka eelmises otsuses määratule järgnevaks ajaks.

7.10. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. SKA järgis Riigikohtu lahendis nr 3-17-1110

väljendatud kohtu seisukohta, kui kaasas vaidemenetluses ekspertarsti, kuna kaebaja oli Eesti

Töötukassa eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla seadnud. Ka

SKA ekspertarst leidis vaidemenetluses antud arvamuses, et Eesti Töötukassa ekspertiis on

olnud õige ning terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises piiranguid, mis annaks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Seega

on otsuste tegemisse olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti, kes on mõlemad leidnud, et

kaebajal esinevad piirangud ei ületa puude raskusastme tuvastamiseks nõutavat lävendit.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt

lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib, kas vastustaja 12.01.2021

3-21-516

7(13)

otsus ja 10.02.2021 vaideotsus on õiguspärased (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

I

9. Kaebaja on esitanud 21.09.2021 täiendavad seisukohad ning mh märkinud, et tähtaegselt

ei olnud kaebajal võimalik menetlusdokumenti esitada, kuivõrd viibis operatsioonil Tartu

Ülikooli kliinikumis. Seejuures on kaebaja esitanud 30.09.2021 digiloo väljavõtte

17.09.18.09.2021 haiglaravil viibimise kohta.

10. Tallinna

Halduskohtu

16.08.2021

määruse

resolutsiooni

punktiga

anti

menetlusosalistele õigus esitada vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 17.09.2021.

Seega on kaebaja

21.09.2021 seisukoht esitatud tähtaja rikkumisega.

11. HKMS § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud rikkudes, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

12. Kohtu hinnangul ei sisalda kaebaja 21.09.2021 menetlusdokument selliseid uusi

asjaolusid, mis tingiks vajaduse vastustajale vastamiseks täiendava tähtaja andmise. Kuigi

kaebaja on loetlenud, milliseid abivahendeid ta konkreetselt kasutab, siis on abivahendite

küsimust saanud vastustaja nii oma vastuses kaebusele kui ka 23.08.2021 menetlusdokumendis

käsitleda. Seetõttu ei esine takistusi kaebaja 21.09.2021 menetlusdokumendi võtmiseks asja

materjalide juurde. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus kaebaja 21.09.2021 menetlusdokumendi

ja 30.09.2021 tõendid haiglaravil viibimise kohta asja materjalide juurde.

II

13. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas

vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks alus

puudub.

14. Puude raskusastme tuvastamist reguleerib PISTS. Nimetatud seaduse alusel tuvastatakse

16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt

igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise

raskusastmega puue (PISTS § 2 lg 21). Samas lõikes on selgitatud puude raskusastmete

mõisteid. SKA tuvastab puude raskusastme dokumendipõhiselt (määrus nr 18 § 4 lg 1).

15. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud ühistaotluse Eesti Töötukassale töövõime

hindamiseks ja SKA-le puude raskusastme hindamiseks. Seejuures on usutav kaebaja

väide, et taotlus koostati telefonivestluse käigus Eesti Töötukassa konsultandi poolt,

kuivõrd kohtule esitatud taotlusel puudub kuupäev ja kaebaja allkiri (vt vastustaja

23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1). See tähendab ühtlasi, et käesolevas menetluses

vastustajaks olev SKA ei ole kaebajaga telefonitsi taotluses olevate andmete osas

vestelnud. Täiendavalt selgitab kohus kaebajale, et tuleb rangelt eristada töövõime

hindamist ja puude raskusastme tuvastamist, kuigi taotlus vastavate otsuste tegemiseks on

üks tervik. Töövõime hindamine on Eesti Töötukassa pädevuses ning selle tulemusena

tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud /…/; 2)

osaline töövõime /…/; 3) puuduv töövõime /…/ (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3).

3-21-516

8(13)

Vaidlust ei ole selles, et töötukassa tuvastas kaebajal osalise töövõime (vastustaja

28.04.2021 menetlusdokumenti lisa 2).

16. Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid

(PISTS § 23 lg 1). Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning

töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise

käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (PISTS

§ 23 lg 7). Seega on seadusest tulenevalt vastustajal lubatud tugineda taotluse lahendamisel

töötukassa ekspertarsti hinnangule, mida käesoleval juhul on ka tehtud.

17. Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord on sätestatud määruses nr 18. Tööealise

inimese puhul annab ekspertarst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta

7 valdkonna võtmetegevustes: 1) liikumine; 2) käeline tegevus; 3) suhtlemine; 4) teadvusel

püsimine ja enesehooldus; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine; 6) muutustega

kohanemine ja ohu tajumine ning 7) inimestevaheline lävimine ja suhted (vt määrus nr 18

§ 4 lg 5). Ekspertiisi teostav arst hindab viidatud valdkondi ning annab iga valdkonna

võtmetegevusele arvväärtuse järgmisel skaalal: 0 – tegevuspiirangu puudus; 1 – kerge

piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang (vt määrus nr 18 § 4 lg

6). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse ekspertarsti antud arvväärtuste alusel

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3).

18. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud (HMS § 56 lg 1). Puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks piisab

sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat

rakendades tema puhul tulemuseni jõuti (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus

nr 3-17-1110, p 18).

19. Kohtu hinnangul ei vasta SKA 12.01.2021 otsus eeltoodud nõuetele ning otsusest ei selgu,

mis põhjusel leidis vastustaja, et kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks liikumise ja

käelise tegevuse valdkondades alust ei ole. Otsuses on küll viidatud õigusnormidele, mis

on olnud aluseks otsuse tegemisel; samuti selgitatud, millised andmed on arvesse võetud

otsuse tegemisel (vt vastustaja 23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3; SKA 12.01.2021

otsuse lk 1).

Küll aga ei ole kokkuvõtlikult ära toodud metoodika kirjeldust ega ka töötukassa ekspertarsti

hinnangut, millest järelduvalt on vastustaja asunud seisukohale, et kaebajal igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. 20. Kohus nõustub vastustajaga,

et puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus. „/…/ see ei tähenda, et haldusakti

ei olekski tarvis põhjendada (HMS § 56). Vastupidist ei saa järeldada ka määruse nr 18 § 8 lg-

st 1, milles on loetletud andmed, mis peavad puude raskusastme tuvastamise otsuses sisalduma,

sest sellele sättele vaatamata tuleb PISTS § 1 lg 3 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 6

kohaselt

täiendavalt

rakendada

haldusmenetluse

seadust.

Kuivõrd

tegemist

on

ekspertteadmistel põhineva hinnangulise otsusega, mis hõlmab mh määratlemata õigusmõistete

sisustamist, on otsuse sisu selgitamine iseäranis oluline, et adressaat mõistaks, miks selline

otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, pd 17-18; 19.02.2019 otsus nr 3-

17-1545, p 26).“ (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-1282, p 11). Seetõttu on

tegemist formaalselt õigusvastase otsusega, kuivõrd esinevad olulised põhjendamispuudused.

3-21-516

9(13)

21. Kohtu hinnangul aga on 12.01.2021 otsuse põhjendamispuudused kõrvaldatud

vaidemenetluses.

22. SKA 10.02.2021 vaideotsuses on vastustaja andnud ülevaate puude raskusastme

tuvastamise metoodikast (vt kaebuse lisa 1; SKA 10.02.2021 vaideotsuse lk-d 1-2). Samuti

on 10.02.2021 vaideotsuses selgitatud, et tuginetakse Eesti Töötukassa ekspertarsti antud

hinnangule ning tehtud ka ülevaade, millise hinnangu on töötukassa ekspertarst andnud (vt

kaebuse lisa 1; vaideotsuse lk 3).

23. Vaidlust ei ole selles, et taotluses on kaebaja märkinud piirangud liikumise valdkonnas (1.)

ja käelise tegevuse valdkonnas (2.) (vt vastustaja 23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk

57). Töötukassa ekspertarsti antud hinnangust lähtuvalt on vastustaja arvutanud valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise

keskmise – liikumise valdkonnas 0,67 ja käelise tegevuse valdkonnas 1,33 (vt kaebuse lisa

1; vaideotsuse lk 3; vt määrus nr 18 § 6 lg 3).

24. Puude raskusaste tuvastatakse valdkondades esinevate piirangute alusel, kui vähemalt ühes

valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lg 5 punktis 3

nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu

raskusastme arvväärtus 2-2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste (määrus nr 18 § 6

lg 6 p 1). Käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud, et kaebaja esitatud puude raskusastme

tuvastamise taotluses märgitud valdkondades esinevate piirangute aritmeetiline keskmine

ei küündi arvväärtuseni 2.

25. Kuigi kaebaja märgib, et esitatud ühistaotluse on telefonivestluse põhjal koostanud Eesti

Töötukassa konsultant, siiski ei ole kaebaja väitnud, et liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades oleks piiranguid kaebaja tahtest erinevalt kajastatud. Sellest järeldab kohus,

et kaebaja hinnang liikumise ja käelise tegevuse valdkondadele on taotluses korrektselt

kajastatud.

26. Kaebaja on seadnud kahtluse alla, kas ekspertarst on võtnud arvesse kõiki kaebaja

terviseandmeid, arvestades, et kaebaja terviseseisund ei ole eelmise puude raskusastme

tuvastamisega võrreldes muutunud.

27. Esmalt tuleb märkida, et vastustaja on kohaselt viidanud, et puude raskusaste tuvastatakse

tähtajaliselt (PISTS § 24 lg 3 p 2). See tähendab, et kaebajal ei saanud tekkida varasemast

otsusest õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 12). Täiendavalt selgitab

kohus, et ka olukorras, kus Eesti Töötukassa on tuvastanud osalise töövõime, siis ei tähenda

see, et automaatselt kaasneb ka puude raskusastme tuvastamine. Vaideotsuses on õigesti

selgitatud, et tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub küll ühtse küsimustiku

alusel, kuid SKA lähtub sotsiaalkaitseministri määrusest nr 18, samas kui töötukassa lähtub

TVTS-st; töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise

pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes (kaebuse lisa 1; SKA 10.02.2021 vaideotsuse

lk 3). Metoodika, mille alusel hinnatakse isiku töövõimet (vt tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“) on erinev

sellest, millest lähtuvalt tuvastatakse puude raskusaste (vt määrus nr 18).

3-21-516

10(13)

28. Eesti Töötukassa ekspertarsti Teele Meren ekspertiisarvamuse kohaselt on liikumise

valdkonnas märgitud diagnoos M22.4 Põlvekedra kondromalaatsia ja käelise tegevuse

valdkonnas

diagnoos

G56.0

Karpaaltunneli

sündroom

(vastustaja

28.04.2021

menetlusdokumendi lisa 1, lk 2). Ekspertarsti poolt antud hinnang liikumise valdkonnas

oli, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on liigeste muud

haigusseisundid (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 3). Liikumise

valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ on antud arvväärtus 1

järgmise põhjendusega: „Taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise

võtmetegevuses. TIS andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb

kõndimisel, jooksmisel ja trepist liikumisel. Taotleja ei ole vajanud valuravi ning ta ei

kasuta

abivahendeid

liikumise

parandamiseks.“

(vastustaja

28.04.2021

menetlusdokumendi lisa 1, lk 5). Liikumise valdkonna võtmetegevust „1.2 Ohutu

ringiliikumine“ on töötukassa ekspertarst hinnanud arvväärtusega 0 ning selgitanud, et

„[t]aotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS andmetes puuduvad

viited tasakaalu- ja kuulmishäiretele. Samuti pole nägemishäiret, mis põhjustaks

ringiliikumise halvenemist.“ (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5).

Liikumise valdkonna võtmetegevuse „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtuseks on 1,

põhjendusega, et taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses; TIS

andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb pikal seismisel; taotleja

ei ole vajanud valuravi; seljavalu on dokumenteeritud ühekordselt 2017. a (vt vastustaja

28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 6). Töötukassa ekspertarst on hinnanud käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevust „2.1. Käte sirutamine“ arvväärtusega 0, põhjendusega,

et TIS andmetel ei leidnud taotleja kirjeldatud piirangud kinnitust ning TIS andmete alusel

ei esine taotlejal õlaliigese funktsiooni halvenemist. Käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevust „2.2. Asjade liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 2, põhjendusega, et

taotlejal on mõõdukas piirang asjade liigutamise võtmetegevuses; TIS andmetel on taotlejal

2017. a diagnoositud mõlemal käel karpaalkanali sündroom, 2020.a detsembris on

teostatud vasaku käe n. medianuse dekompressioon, mille taastusperioodiks on hinnatud 2

kuud; teise käe operatiivne ravi on planeeritud lähikuudesse; taotleja ei ole vajanud valuravi

(vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 8). Käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevust „2.3. Käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 2 põhjendusega, et taotlejal

on mõõdukas piirang käteosavuse võtmetegevuses; TIS andmetel on taotlejal 2017. a

diagnoositud mõlemal käel karpaalkanali sündroom; 2020. a detsembris on teostatud

vasaku käe n. medianuse dekompressioon, mille taastusperioodiks on hinnatud 2 kuud;

teise käe operatiivne ravi on planeeritud lähikuudesse; taotleja ei ole vajanud valuravi;

artroosile viitavaid diagnoosikoode ega epikriise TIS andmetes ei ole (vastustaja

28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9). Käelise tegevusega seotud muid piiranguid ei

tuvastatud (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9). Seega hindas Eesti

Töötukassa ekspertarst Xl liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0

(tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge

piirang). /…/ Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust

„asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning

võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).

29. Eelnevast nähtub, et töötukassa ekspertarst on võtnud arvesse, et kaebajal on diagnoositud

põlvekedra kondromalaatsia kui ka karpaalkanali sündroom.

3-21-516

11(13)

30. Vastustaja on vaideotsuses kirjeldanud, millised terviseandmed on vastustaja ekspertarst

K. Kellamäe vaidemenetluses antud ekspertarvamuse koostamisel arvesse võtnud (vt kaebuse

lisa 1; vaideotsuse lk 5). Nii nähtub ka kohtule esitatud ekspertarsti K. Kellamäe

ekspertarvamusest, et arvesse on võetud TIS-i kantud perearsti Maie Luigemaa 07.11.2018

sissekannet tervisetõendi pikendusest; 21.12.2020 sissekannet; 04.01.2021 õe Tsernjavski

sissekannet ja 12.10.2020 perearsti M. Luigemaa sissekannet seoses käte valulikkusest ja

käelise tegevuse piirangutest; valudest paremas põlves, sh liikumisel (vt vastustaja 28.04.2021

menetlusdokumendi lisa 4).

31. Lisaks on vastustaja esitanud kohtumenetluses ekspertarst-metoodiku Meris Tammik

arvamuse, milles on antud hinnang, et kaebajal ei esine piiranguid hinnatud valdkondades

sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste (vastustaja 28.06.2021

menetlusdokumendi lisa 1). Ekspertarst-metoodik M. Tammik selgitab seoses piirangutega

liikumise valdkonnas järgmist: „Isiku terviseandmetest nähtub, et 15. eluaastal saadud

põlvetrauma järgselt on esinenud valu paremas põlves, mis segab pikemat kõndimist,

pikemalt seista valu tõttu ei saa (perearst Meie Luigemaa, 19.05.2021, Digiloo

haigusjuhtum nr 17416-

59). Perearst ei ole täpsustanud, kui pikka maad isik kõndida saab. Terviseandmetes ei

kirjeldata, et isik vajaks liikumise abivahendeid või kõrvalist abi, liigub iseseisvalt. Ortopeed

Armin Heinman on 27.05.2021 teinud sissekande (Digiloo haigusjuhtum nr 249921), milles on

viidatud vasema põlve valule (ilmselt on silmas peetud siiski paremat põlve).

Röntgenoloogiliselt on leitud mediaalse liigespilu madaldumine ja 2.-3. astme osteoartrootiline

kahjustus. Ortopeed ei ole kirurgilist ravi vajalikuks pidanud, ravi konservatiivne (geelisüst,

tablettravi, füsioteraapia). /…/ Hilisemalt on antud retsept meloksikaamile (näidustus:

Osteoartroosi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi). Abivahendite infosüsteemi

andmetel ei ole isik abivajajaks registreeritud, abivahendeid riigi toel soetatud ei ole. SKA

ekspertiis jääb seisukohale, et taotlejal esinevad piirangud liikumise valdkonnas, mis on

valdavalt kerged või ei esine kõigis situatsioonides ja pidevalt. Piirang on hinnatud kergeks ja

ei põhjusta raskuseid ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevatoimingutel vähemalt keskmise

puude raskusastme ulatuses.“

32. Seoses käelise tegevuse valdkonnas piirangute esinemisega on ekspertarst-metoodik M.

Tammik märkinud järgmist: „Isikul esinevad kaebused ka käelise tegevuse osas.

Terviseandmete alusel on detsembris 2020 tehtud karpaalkanali operatsioon vasemal käel,

operatsioonijärgne kulg iseärasusteta, taastumisperioodiks on hinnatud kuni 2 kuud.

Järelkontrollil 02.03.2021 on perearst märkinud, et haav paranenud, pehmeks tõmbunud, ei

valuta. Võib esineda koormuste reguleerimise vajadus käelises tegevuses, mis ei ole samastatav

puude raskusastmega. Valuravi seoses karpaaltunneli sündroomiga terviseandmetel vajanud ei

ole. Viimastel aastatel on isik töövõimetuslehel olnud seoses karpaaltunneli sündroomi

operatsioonijärgse taastumise perioodil (18.12.2020 – 08.01.2021).“

33. Eelnevast nähtub, et ka vastustaja on puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel

võtnud arvesse kaebajal diagnoositud põlvekedra kondromalaatsia ning karpaalkanali

sündroomi. Lisaks on ekspertarst-metoodik arvesse võtnud ka andmeid, mis on TIS-i

kantud peale vaidlusaluste otsuste tegemist, kuid jätkuvalt järeldanud, et puudub alus

kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Kui kohus kontrollib vaidlusalust haldusakti

selle andmise seisuga, siiski kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuigi ekspertarst K. Kellamäe ega

ka töötukassa ekspertarsti T. Meren ekspertarvamusest ei nähtu, et oleks tuginetud mh ka

3-21-516

12(13)

ortopeedi dr Armin Heimani 29.05.2018 visiidi nr 194743 andmetele (vt vastustaja

28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 5; varasema TSK päring, lk-d 11-12), siiski ei ole see

mõjutanud vaidlusaluste otsuste lõpptulemusest. Seda tingitud asjaolust, et viidatud

29.05.2018 visiidil on lõplikuks diagnoosiks M22.4 põlvekedra kondromalaatsia ja

kaebuste lahtris on perearsti M. Luigemaa 19.01.2018 sissekanne, mida on töötukassa

ekspertarst ja SKA ekspertarst arvestanud.

34. Kaebaja leiab, et ühistaotluse koostamisel ei selgitanud Eesti Töötukassa konsultant välja,

milliseid abivahendeid kaebaja igapäevaselt kasutab, samuti milliseid proteese kaebaja

kasutab ja milliseid ravimeid kaebaja võtab.

35. Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ühistaotlus koostati telefonivestluse käigus

Eesti Töötukassa konsultandi poolt ning viimase tõttu jäi välja selgitamata, milliseid

abivahendeid kaebaja kasutab, siis on SKA ekspertarstid K. Kellamäe ja M. Tammik

kontrollinud TIS kantud andmetest, kas on näidustatud abivahendite kasutamine. Lisaks on

SKA kontrollinud abivahendite infosüsteemist, kas kaebaja abivahendeid kasutab, kuid

leidnud, et seal puuduvad vastavad kanded. Lisaks ei nähtu ka kohtule esitatud TIS

andmetest viiteid abivahenditele. Eeltoodu tähendab, et ka juhul, kui ühistaotlusesse oleks

vastavad andmed kantud, siis peab taotluses kajastatu leidma objektiivselt kinnitust TIS

andmetes või teistes infosüsteemides (nt abivahendite infosüsteemi andmed). Seega ei

saanud asjaolu, et taotluses on väidetavalt jäänud märkimata andmed abivahendite kohta,

mõjutada SKA otsuste lõpptulemust.

36. Täiendavalt selgitab kohus kaebajale seoses abivahendite ostmisega riigi toetusel järgmist.

Abivahendite ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmist on

õigus taotleda alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõime

töövõimetoetuse seaduse alusel (vt sotsiaalhoolekande seadus § 47 lg 1 punkt 2). Siinkohal

on

silmas

peetud

abivahendeid,

mis

on

kantud

abivahendite

loetellu

(vt

sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest

tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise

tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“, lisa 1). Arvestades, et kaebajal on

tuvastatud osaline töövõime, siis on ka kaebajal õigus taotleda abivahendite loetellu kantud

abivahendite ostmisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmist vastavalt selleks ette

nähtud tingimustele ja korrale.

37. Arvestades, et vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudus alus puude

raskusastme tuvastamiseks, siis on ka õiguspäraselt leitud, et puudega tööealise inimese

toetuse määramiseks alust ei ole (PISTS § 7 lg 1).

III

38. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta X kaebus rahuldamata.

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kasuks. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

3-21-516

13(13)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik