4-10-1561/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generated19 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12000 krooni. 18.05.2010 esitas J.V eelnimetatud otsuse peale kaebuse, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut, kuid ei nõustu talle määratud karistusega. J.V palub kohtul vähendada trahvisummat, kuna arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid – ilmastikust tingitud hädaolukord – ja karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo tunnistamisele kaasaaitamaine – esinemist, on karistus ebaproportsionaalne süüteo raskusega ja süüdlast iseloomustavate andmetega. Samuti põhjendab J.V taotlust sellega, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, ta on perekonna ainus sissetulekuallikas ning tasuda tuleb ka teisi rahalisi kohustusi. J.V palub trahvisummaks määrata 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Kaebuse esitaja nõustub asja kirjaliku lahendamisega. Kohtuväline menetleja nõustub J.V-le määratud karistuse vähendamisega 150 trahviühikuni, s.o 9000 kroonini. Samuti nõustub kohtuväline menetleja asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Legislator headnote
AI generated4-10-1561/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: OTSUSTAS: Tühistada Lõuna Prefektuuri 04.05.2010 otsus väärteoasjas nr 2780,10,001784 karistuse osas ja määrata J.V-le LS § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 7500 (seitse tuhat viissada) krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.07.2010, Tartu Kohtumaja
kirjalik menetlus
Väärteoasja number
4-10-1561
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Väärteoasi
J.V väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 74
lg 2 järgi
kaebemenetluses
Kaebuse esitaja
J.V (ik: xxx; elukoht: x; töökoht: OÜ C/OÜ
L; abielus, ülalpidamisel 2 alaealist last)
Kohtuväline menetleja
Lõuna Prefektuur (Riia 132, Tartu)
Esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov
Juhindudes V™S § 132, § 133, § 134, § 135, kohus
OTSUSTAS: Tühistada Lõuna Prefektuuri 04.05.2010 otsus väärteoasjas nr 2780,10,001784 karistuse osas ja määrata J.V-le LS § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 7500 (seitse tuhat viissada) krooni.
Edasikaebamise kord
Käesoleva otsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Kui kohtumenetluse poolt soovib kasuta
kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul ala kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Asjaolud ja menetluse käik
Lõuna Prefektuuri 04.05.2010 otsusega väärteoasjas nr 2780,10,001784 karistati J.V LS § 74
19 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12000 krooni. 18.05.2010 esitas J.V eelnimetatud otsuse peale kaebuse, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut, kuid ei nõustu talle määratud karistusega. J.V palub kohtul vähendada trahvisummat, kuna arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid – ilmastikust tingitud hädaolukord – ja karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo tunnistamisele kaasaaitamaine – esinemist, on karistus ebaproportsionaalne süüteo raskusega ja süüdlast iseloomustavate andmetega. Samuti põhjendab J.V taotlust sellega, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, ta on perekonna ainus sissetulekuallikas ning tasuda tuleb ka teisi rahalisi kohustusi. J.V palub trahvisummaks määrata 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Kaebuse esitaja nõustub asja kirjaliku lahendamisega. Kohtuväline menetleja nõustub J.V-le määratud karistuse vähendamisega 150 trahviühikuni, s.o 9000 kroonini. Samuti nõustub kohtuväline menetleja asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtu seisukoht
J.V tunnistab, et pani toime väärteo, kuid palub talle mõistetud karistuse kohtul üle vaadata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist J.V poolt eelnimetatud väärteo toimepanemine, mistõttu on selles osas kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7419 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Kohtuväline menetleja määras trahvi sanktsiooni ülemises kolmandikus, s.o 200 trahviühikut. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et J.V tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Nimelt tunnistab J.V oma süüd ja kahetseb enda tegu. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p 2 nimetatud karistust kergendav asjaolu. Kuna J.V puuduvad kehtivad karistused, tal on kaks alaealist ülalpeetavad ja ta on oma pere ainukene ülalpidaja, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegusid toime panemast ka oluliselt väiksema karistuse määramisega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on karistuse eesmärk – mõista oma teo tagajärgi ja võimalus mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekat elu elama – saavutatav ka rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja majanduslikku olukorda. Arvestades eeltoodut, tühistab kohus V™S § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja määrab J.V-le karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 7500 krooni.
Peet Teidearu
Kohtunik