2-20-2301/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-2301

Tsiviilasi

Viru

halud

OÜ

(saneerimisel)

saneerimismenetluse

järelevalve

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. juuli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru halud OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Viru halud OÜ (registrikood 12671828),

esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja (saneerimisnõustaja): Martin Krupp (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

I. Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood 12952326)

II. Crowdestate AS (registrikood 14773059)

Võlausaldajate I ja II esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret ja

vandeadvokaadi abi Tõnis Loorits

III. Elle Üksik (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta Viru halud OÜ poolt 30. juuli 2021. a määruskaebusele lisatud dokumentaalsed

tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

2. Võtta Crowdestate Collateral Agent OÜ ja Crowdestate AS-i poolt määruskaebuse

vastusele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

3. Jätta Viru halud OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. juuli 2021. a

määrus muutmata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Viru halud OÜ kanda.

5. Mõista Viru halud OÜ-lt välja Crowdestate AS-i kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitis 552 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta).

6. Kohustada Viru halud OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kinnitas 19. mai 2020. a määrusega 20. aprillil 2020 esitatud saneerimiskava

Viru halud OÜ (ettevõtja) saneerimismenetluses.

2. Saneerimisnõustaja Martin Krupp esitas 21. mail 2021 maakohtule ettekande ja taotluse

saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks. Ettekande esitamise

seisuga oli ettevõtja kohustatud saneerimiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele

12. veebruariks 2021 esimese intressimakse 31 185 eurot 74 senti ning 12. maiks 2021 teise

intressimakse 11 694 eurot 65 senti. Ettevõtja ei ole võlausaldajatele Crowdestate Collateral

Agent OÜ (võlausaldaja I) ja Crowdestate AS (võlausaldaja II) väljamakseid teinud.

Kokkuvõtvalt leidis saneerimisnõustaja, et on ebakindel, kas ettevõtja suudab tulevikus

saneerimiskavaga võetud kohustusi täita. Seega esinevad ettevõtja tegevuses saneerimisseaduse

(SanS) § 51 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud alused saneerimiskava tühistamiseks. Oluline on asjaolu,

et ettevõtja ei ole teinud peamisele võlausaldajale ühtegi väljamakset, näidates sellega, et ta ei

ole suuteline kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitma. Ettevõtja omakapital oli 2020. a

lõpu seisuga negatiivne - 87 584 eurot 1 senti, mis näitab, et maksejõuetus ei ole ajutine, vaid

süveneva iseloomuga.

3. Võlausaldajad I ja II toetasid saneerimisnõustaja esitatud taotlust. Sissenõutavaks muutunud

võla summa on märkimisväärselt suur ning ettevõtja viivitus kohustuste täitmisel on oluline

(vastavalt neli kuud ja üks kuu). Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja suutmatusega täita

jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja majanduslik seisund ei

võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega ka saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid

kohustusi.

4. Ettevõtja palus jätta taotluse rahuldamata ning määrata talle tähtaeg muudetud

saneerimiskava kohtule esitamiseks. Ettevõtja selgitas, et ta on vähendanud oluliselt

palgakulusid ja muid kulusid, käive on tõusutrendis ja kasumlikkus on paranenud. Ettevõtja

selgitas, et ta on tasunud Maksu- ja Tolliametile kõik võlad ning tähtaja ületanud võlad

hankijatele puuduvad. Ettevõtja selgitas saneerimisnõustajale, et põhiline käibe ja kasumi

allikas on metsalankide ostmine ja nende majandamine ning saadud metsamaterjali

ümbertöötlemine. Ettevõtja palus, et tal võimaldataks esialgu tasuda 12. mai 2021 intressimakse

11 694 eurot 65 senti ning juhul, kui see ei ole võimalik, siis palus ettevõtja esitada

saneerimisnõustajal taotlus saneerimiskava järgsete väljamaksete peatamiseks kolmeks kuuks.

Käesoleval juhul jäi ettevõtjal tegemata võlausaldajatele kaks esimest saneerimiskava järgset

väljamakset.

Ettevõtja

hinnangul

ei

saa

seda

pidada

oluliseks

rikkumiseks.

Saneerimismenetluse lõppemisele järgneb suure tõenäosusega ettevõtja pankrotimenetlus.

5. Võlausaldaja Elle Üksik ei ole seisukohta esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 15. juuli 2021. a määrusega avalduse, tühistas saneerimiskava,

lõpetas saneerimismenetluse ja vabastas Martin Krupi saneerimisnõustaja ülesannetest.

Maakohus leidis, et saneerimiskava tuleb tühistada saneerimisseaduse (SanS) § 51 lg 1 p 2

alusel ja saneerimismenetlus lõpetada Sans § 38 lg 1 alusel.

Saneerimiskava kinnitamise kohtumäärus jõustus 12. juunil 2020. Ettevõtja oli kohustatud

saneerimiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele 12. veebruaril 2021 esimese intressimakse

31 185 eurot 74 senti ning 12. mail 2021 teise intressimakse 11 694 eurot 65 senti (tl 151-159,

I kd). Ettevõtja ei ole sissenõutavaks muutunud väljamakseid võlausaldajatele teinud.

Maakohus märkis, et ettevõtjale anti saneerimiskavaga maksepuhkus põhiosa väljamaksetele

üks aasta ja põhiosalt tasutavale intressimaksetele kaheksa kuud, st ettevõtjale anti aega

likviidsete vahendite kogumiseks. Lisaks ei ole tuvastatud, et ettevõtja oleks teinud

väljamakseid ka võlausaldajale Elle Üksik. Saneerimisnõustajale on ettevõtja avaldanud, et

suudab võlausaldajatele hakata väljamakseid tegema juunis 2021 (tl 161, I kd), väljamakseid

tehtud ei ole. Ettevõtja enda avaldused koosmõjus juba toime pandud rikkumistega kinnitavad,

et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita (tl 2-7, 19 II kd).

Ettevõtja majanduslik seisund ei ole selline, mis võimaldaks tal oma kohustusi täita. Ettevõtja

omakapital oli 31. detsembri 2020 ning 30. aprilli 2021 seisuga negatiivne, samuti ei ole

ettevõtja rahavood kohustuste täitmiseks piisavad. Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja

suutmatusega täita jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja

majanduslik seisund ei võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega saneerimiskavaga

hõlmamata jooksvaid kohustusi (tl 162-171, I kd). Kohus nõustus saneerimisnõustaja

järeldusega, et kuigi ettevõtja nelja kuu kasum moodustas 25 300 eurot 35 senti, ei kajasta see

õigesti ettevõtja võimekust tulevikus saneerimiskava täita. Saneerimisnõustaja on välja toonud,

et ettevõtja 30. aprilli 2021 bilansi kohaselt moodustab ettevõtja võlg tarnijatele 46 950 eurot

50 senti. Sellele lisandub saneerimiskava järgi 12. veebruaril 2021 sissenõutavaks muutnud

esimene intressimakse 31 185 eurot 74 senti. Seega omas ettevõtja 30. aprilli 2021 seisuga

sissenõutavaid/lähiajal sissenõutavaks muutuvaid tasumata kohustusi orienteeruvalt 78 136

eurot 24 senti. Raha kassas ja pangakontodel, mille arvelt kohustusi koheselt tasuda omas

ettevõtja 30. aprilli 2021 bilansi kohaselt aga 1251 eurot 96 senti. Kokku moodustasid ettevõtja

kohustused 30. aprilli 2021 bilansi kohaselt 473 101 eurot 89 senti, vara kohustuste katteks

omas ettevõtja aga summas 466 622 eurot 37 senti. Seega ei ole ettevõtja suutnud

saneerimiskavaga ettenähtud maksepuhkuse ajal koguda piisavalt käibevahendeid, mille arvelt

oleks võimalik saneerimiskava järgselt võlausaldajatele väljamakseid teha.

Maakohus nõustus saneerimisnõustaja prognoosiga kasumi teenimise osas. Ettevõtja on

saneerimisnõustajale esitatud vastuses märkinud, et 2021. a käibeks prognoositakse 350 000

eurot ning kasumiks 70 000 eurot (tl 161, I kd).

Eelnevat ei muuda ka ettevõtja kajastatud finantsseisundi väidetav paranemine. Ettevõtja on

välja toonud, et ta on suutnud ühe kuu jooksul teenitud kasumi arvelt vähendada saneerimiskava

väliseid jooksvaid kohustusi tarnijate ees poole võrra. Võrreldes ettevõtja bilanssi seisuga

30. aprill 2021 ja seisuga 31. mai 2021 selgub, et lühiajalised kohustused on vähenenud ühe

kuu jooksul ainult 404 euro 58 sendi võrra. Eeltoodust nähtub, et kuigi ettevõtja on suutnud

vähendada jooksvaid kohustusi tarnijate ees ei ole see märgatavalt vähendanud ettevõtja

lühiajalisi kohustusi.

Ettevõtja kirjeldab küll finantsseisundi väidetavat paranemist, kuid avaldab samas, et ta ei

suuda ka paranenud finantsseisundi oludes kehtival kujul saneerimiskava täita ning juhul, kui

saneerimiskava ei muudeta, ettevõtja tõenäoliselt pankrotistub. Ettevõtja esitatud tõendid (tl 22-

25, II kd) kinnitavad samuti, et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita. Seisuga 31. mai 2021

on ettevõtja omakapital jätkuvalt negatiivne ning miinus on arvestatavalt suur, s.o

- 41 333 eurot 79 senti. Kasumiaruande järgi on ettevõtja küll väidetavalt teeninud 2021. a

jooksul kasumit 43 100 eurot 22 senti, kuid see ei kinnita ettevõtja võimet täita saneerimiskava.

Jooksev kasum on vaid raamatupidamislik number, mida ei saa kasutada täies ulatuses reaalsete

väljamaksete tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja peab 2021. a jooksul tasuma

saneerimiskava alusel 101 061 eurot 29 senti ehk ca 2,3 korda enam kui on väidetav jooksev

kasum. Saneerimiskavast tulenevatele kohustustele lisanduvad veel muud jooksvad kohustused

ja tegevuskulud (maksed tarnijatele, töötajatele jms) – seega on ettevõtja tegelikud

väljaminekud võrreldes saneerimiskavas märgituga veelgi suuremad. Võlausaldajad on

juhtinud tähelepanu ka sellele, et ettevõtja esitatud ostureskonto ei kajasta maksmata arveid

adekvaatselt, sest sealt on puudu Crowdestate AS-ile võlgnetavad arved (ehk vähemalt summa

4200 eurot + viivis). Ettevõtja on avaldanud, et tal on täitmisel mitmed lepingud, sh

riigihankelepingud, ja sõlmimisel uued lepingud, mistõttu ei saa väita, et ajutised

makseraskused ei ole ületatavad. Ettevõtja ei ole nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitanud.

Ettevõtja pole vaatamata korduvatele lubadustele asunud saneerimiskava täitma. Ettevõtja

antud hetkeni saneerimiskava kohaseid väljamakseid teinud ei ole. Kohus leidis, et ettevõtja ei

ole põhistanud enda suutlikust hetkel saneerimiskava alusel sissenõutavateks muutunud ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvate väljamaksete tasumiseks.

Võlausaldajad on ka esile toonud, et ettevõtjal on võlausaldajale II saneerimiskava kinnitamise

järgselt täies ulatuses tasumata arved 4200 eurot (tl 192-199, I kd). Kuigi saneerimiskava neid

kohustusi ei hõlma, on arvete tasumata jätmine siiski täiendav kaalutlus, mida tuleb arvesse

võtta, sest see annab tunnistust ettevõtja majanduslikust suutmatusest täita oma jooksvaid

rahalisi kohustusi (ja seega ka saneerimiskava). Ettevõtja ei ole tõendanud, et oleks eelviidatud

arveid tasunud, mis kinnitab, et ettevõtja ei ole suuteline täitma jooksvaid rahalisi kohustusi.

Võlausaldajad on teinud asjakohased viited ja esitanud tõendid ka selle kohta, et ettevõtete

maksevõime hindamiseks kasutatavad finantssuhtarvud kinnitavad ettevõtja võimetust täita

jooksvaid kohustusi.

Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ettevõtja väide, et saneerimiskava täitmist on raskendanud

võlausaldajatega intressi tasumiseks kokkuleppe puudumine. Ettevõtja kohustus tasuda

võlausaldajatele intressi (sh intressimäär ja maksete tähtajad) on toodud saneerimiskavas.

Kohus ei nõustunud ettevõtjaga ka selles, et saneerimiskavas sisalduv intressinõue 10% aastas

põhinõude jäägilt on ebamõistlikult suur. Kohus nõustus, et intressi täiendav vähendamine ei

ole põhjendatud, kuna see kahjustab ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigusi ning annab

ettevõtjale lubamatu konkurentsieelise (sisuliselt saaks ettevõtja võimaluse kasutada laenuraha

turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel).

Saneerimisnõustaja on tõendanud, et saneerimisnõustaja on saneerimismenetluses suhelnud nii

võlausaldajate kui ka ettevõtjaga ja täitnud oma kohustusi, seega ettevõtja etteheited

saneerimisnõustaja tegevusele ei ole asjakohased (tl 70-92, II kd).

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Võlausaldajad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist võlausaldaja II

kasuks 715 eurot. Esindaja ajakulu on kokku 5 tundi 30 minutit tunnitasuga 130 eurot

(käibemaksuta). Kohus leidis, et esitatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

uue määruse, millega jätta rahuldamata taotlus saneerimiskava tühistamiseks ja määrata tähtaeg

muudetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks ning jätta menetluskulud

võlausaldajate I ja II kanda.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud SanS § 51 lg 1 p-i 2, sest p-i 2 kohaldamise eeldus ei ole

täidetud.

Ettevõtja hinnangul ei saa käesoleval ajal väita, et ettevõtja ajutised makseraskused ei ole

ületatavad. Ettevõtjal on reaalselt toimiv majandustegevus ning alates saneerimiskava

kinnitamisest on majandusnäitajad paranenud järjepidevalt iga kuu. Ettevõtja esitab kohtule

tõendid tõendamaks, et tema majandusnäitajad on paranenud ka 2021. a juunikuu jooksul.

Ettevõtja on vähendanud võlga tarnijatele ühe kuuga 15 093 euro 70 sendi võrra ja jooksvaid

kohustusi 2250 euro 35 sendi võrra.

Ettevõtja taotleb kohtult saneerimiskava muutmist selleks, et täita saneerimise eesmärki.

Ettevõtja kinnitab ning on tõendanud, et ta suudab saneerimiskavas sätestatud kohustused täita

saneerimiskava muutmise korral.

Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisneb lubamatu konkurentsieelis ning võlausaldajate

huvide ebaproportsionaalne kahjustamine.

Kohus on kohaldanud ebaõigesti SanS § 16 lg-t 1 ja 2. Käesoleval juhul ei ole

saneerimisnõustaja saneerimismenetluses täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale

saneerimisnõustajale omase hoolsusega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et saneerimisnõustaja

ei ole saatnud vastuseid ettevõtja 24.01.2021, 22.02.2021, 15.03.2021, 26.03.2021 e-kirjadele.

Saneerimisnõustaja märkis 28. juuni 2021 kohtule esitatud seisukoha p-s 2.6.2, et edastas info

võlausaldaja esitatud arvete kohta ettevõtjale telefoni teel (helistamise kuupäeva

saneerimisnõustaja ei nimetanud). Nimetatud teavet ei saanud ettevõtja telefoni teel.

Saneerimisnõustaja oleks pidanud ettevõtjat sõnaselgelt teavitama sellest, et ta ei kavatse

esitada SanS §-s 55 sätestatud taotlust, mis on käsitletav saneerimisnõustaja kohustuse

rikkumisena SanS § 16 lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Esinevad alused saneerimiskava muutmiseks vastavalt võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seaduse (VÕVS) § 35 lg-le 1. Kohus ei ole lahendanud kohtumääruse resolutsioonis

ettevõtja 11. juunil 2021 esitatud taotlust saneerimiskava muutmiseks.

8. Võlausaldajad I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Saneerimiskava täitmata jätmisest tulenevalt on ettevõtja kohustused võlausaldajate ees

kasvanud vähemalt 42 880 euro 39 sendi võrra. Ettevõtja majandustegevus ei ole jätkusuutlik.

Ettevõtja mistahes majanduslikke näitajaid kajastavad aruanded ei pruugi kajastada ettevõtja

tegelikku majanduslikku seisu. Ettevõtja väide enda makseraskuste ajutisest iseloomust on

paljasõnaline ja vastuoluline.

Ettevõtja ei ole täitnud mitte ühtegi saneerimiskavast tulenevat kohustust.

Asjakohatu on ettevõtja viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-122-09 p-le 19. Käesoleval juhul ei

ole tegu olukorraga, kus toimuks vaidlus saneerimiskava kinnitamata jätmise üle.

Saneerimiskavaga on võlausaldajate nõudeid olulisel määral vähendatud (viiviste tühistamine,

intressimäära alandamine). Võlausaldajad ei ole nõus oma nõuete täiendava vähendamisega.

Ettevõtja viited võlgade ümberkujundamise aluste esinemise hindamata jätmisele on

asjakohatud ja otsitud. Ettevõtja hinnang asjaolule, et VÕVS § 35 lg 1 eeldused saneerimiskava

muutmiseks on täidetud ja kohus ei ole antud asjaoludega arvestanud, on ebaõige.

Ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja kohustuste rikkumisele on alusetud ja otsitud. Ettevõtja

ei ole toonud välja ühtegi saneerimisnõustaja tegelikku rikkumist.

9. Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Saneerimisnõustaja taotleb saneerimiskava muutmise taotluse läbi vaatamata jätmist.

Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik taotletud viisil

saneerimiskava muuta. Seega esineb alus saneerimiskava muutmise avalduse läbi vaatamata

jätmiseks (TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lg 1) .

Ettevõtja on eelnevalt avaldanud, et ei suuda kehtival kujul saneerimiskava täita ning juhul, kui

saneerimiskava ei muudeta, siis ettevõtja tõenäoliselt pankrotistub.

Ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja tegevuse kohta ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb

TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

11. Ettevõtja on määruskaebusele lisanud järgmised dokumentaalsed tõendid - Viru halud OÜ

kasumiaruande perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 30. juuni 2021 kohta, bilansi seisuga 30. juuni

2021, ostureskonto väljavõtte seisuga 30. juuni 2021, 29. aprillil 2021 sõlmitud kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingu ja väljavõtte andmebaasist Riigi Teataja tsiviilasjas

nr 2-12-42381 jõustunud lahendite kohta.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest

tulenevalt võtab ringkonnakohus ettevõtja poolt määruskaebusele lisatud tõendid asja

materjalide juurde.

Võlausaldajad I ja II on määruskaebuse vastusele lisanud dokumentaalsed tõendid – väljatrükid

ühisrahastuse projektides kohaldatavate intressimäärade kohta. Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse vastusele lisatud tõendid asja materjalide juurde TsMS § 238 lg 1 alusel.

12. Vaidlustatud määruses on maakohus saneerimiskava tühistamisel tuginenud SanS § 51 lg 1

p-s 2 esinevale alusele. Maakohus leidis saneerimiskava tühistamise kohta esitatud asjaolusid

analüüsides, et ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.

Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.

Saneerimiskava (I kd, tl 84-102) kohaselt pidi ettevõtja maksma saneeritud nõuetelt intressi

kord kolme kuu jooksul. Esimene intressimakse tuli teha 8 kuu möödudes saneerimiskava

kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Saneerimiskava kinnitav kohtumäärus jõustus 12. juunil

2020. Seega esimene intressimakse tuli teha 12. veebruaril 2021 ning järgnevad maksed 12.

mail 2021 ja 12. augustil 2021. Põhivõlg tuli saneerimiskava järgi tasuda osamaksetena kord

kolme kuu jooksul. Esimene osamakse tuli teha aasta ja kolme kuu möödudes saneerimiskava

kinnitava kohtumääruse jõustumisest, s.o 12. septembril 2021. Ringkonnakohus palus ettevõtjal

kirjalikult selgitada, kas ettevõtja on saneerimiskava alusel teinud võlausaldajatele

väljamakseid ning kui väljamakseid on tehtud, siis esitada selle kohta tõendid. Ettevõtja esitas

17. septembril 2021 vastuse kohtunõudele märkides, et tänase seisuga ei ole võlausaldajatele

tehtud mitte ühtegi väljamakset. Põhjuseks on segadus esitatud arvete osas ning soov kehtivat

saneerimiskava muuta.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid, et ettevõtja ei ole teinud ühtegi saneerimiskava järgset

väljamakset võlausaldajatele, täielikult tasumata on praeguseks juba neli osamakset ning

makseviivitus on kestnud juba üle 7 kuu, saab pidada saneerimiskava oluliseks rikkumiseks,

mis on SanS § 51 lg 1 p 2 järgi aluseks saneerimiskava tühistamiseks. Saneerimismenetluse

eesmärgiks on küll ettevõtte majanduslike raskuste ületamine, kuid SanS § 1 kohaselt tuleb

saneerimismenetluses arvestada ka võlausaldajate huvidega. Olukorras, kus saneerimiskava on

kinnitatud, peab ettevõtja seda ka täitma. Ainuüksi ettevõtja huvid ei õigusta võlausaldajatele

saneerimiskava järgsete maksete tegematajätmist. Praegusel juhul ei ole ettevõtja astunud

samme, et oma kohustusi kasvõi osaliselt täita ning kohustused on täitmata pika aja jooksul.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud tõendeid, st ettevõtja

maksevõimekust ja tuvastanud, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal

saneerimiskavast tulenevaid kohustusi täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus

väidetavalt ettevõtte majandustulemused on head ja ajas paranevad, jääb arusaamatuks, miks ei

ole ettevõtja suutnud teha ühtegi makset saneerimiskava täitmiseks. Seda, et ettevõtja

majanduslik olukord ei võimalda saneerimiskava täita, nähtub ka määruskaebuse enda väitest,

et saneerimise eesmärkide saavutamiseks on vaja saneerimiskava muuta.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul asjakohane ettevõtja väide, et ettevõtja

ajutised makseraskused on ületatavad ning alates saneerimiskava kinnitamisest on

majandusnäitajad paranenud järjepidevalt iga kuu.

Vaatamata sellele, et ettevõtja väitel paraneb tema majanduslik seisund pidevalt, ei ole ettevõtja

astunud samme saneerimiskavast tulenevate kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus tuvastas,

et tänaseni pole ettevõtja teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset ehk ettevõtja pole

üldse asunud saneerimiskava täitma, mis on saneerimiskavas olevate kohustuste täitmise

oluline rikkumine ja saneerimiskava tühistamise aluseks. Kohustuste rikkumist ei õigusta ka

väidetav segadus väljastatud arvetega ega ettevõtja soov saneerimiskava muuta. Ettevõtja

11. juuni 2021. a menetlusdokumendist nähtub, et saneerimisnõustaja teavitas ettevõtjat

saneerimiskava väljamaksete graafikust 5. märtsil 2021. Seega hiljemalt sellest ajast teadis

ettevõtja, millised on tema saneerimiskava järgsed kohustused ning selles osas mingit segadust

olla ei saanud. Ettevõtja pidi arvestama, et olukorras, kus saneerimiskava ei olnud muudetud,

tuleb täita kehtivast saneerimiskavast tulenevaid kohustusi. Seda ei ole ta aga isegi osaliselt

teinud.

Eeltoodust tulenevalt ei anna ka määruskaebusele lisatud tõendid ettevõtja majandusliku

seisundi kohta alust maakohtu määruse tühistamiseks.

13.2. Ettevõtja taotlus määrata tähtaeg muudetud saneerimiskava kohtule esitamiseks ei ole

põhjendatud.

Riigikohus on 16. detsembri 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-2060 p-s 13 leidnud, et kuna

seadus ei võimalda kohtule esitatud saneerimiskava menetluse käigus muuta, ei saa kohus anda

tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab

olla maksimaalselt 60 päeva (SanS § 10 lg 2 p 3 ja lg 3). Sama lahendi p-s 14.1 on Riigikohus

leidnud, et erandlikult võib saneerimiskava muuta selliselt, et sinna kaasatakse hiljem

lisandunud või algselt kavast välja jäänud võlausaldajate nõuded. Praegu ei ole tegemist aga

olukorraga, kus ettevõtja sooviks ümber kujundada uute või kavast välja jäänud võlausaldajate

nõudeid, vaid ta soovib muuta kava juba selles sisalduvate võlausaldajate nõuete osas.

Eeltoodust tuleneb, et seadus ei võimalda anda juba kinnitatud saneerimiskava menetluse

käigus tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks. Isegi, kui see oleks võimalik, tuleks

praegusel juhul arvestada asjaoluga, et võlausaldajad I ja II on ettevõtja taotlusele vastu

vaielnud. Nad moodustavad saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate enamuse ja neile

kuulub ka üle poole ümberkujundatud nõuete summast. Seega isegi, kui saneerimiskava

muutmine oleks õiguslikult võimalik, ei oleks praegusel juhul muudetud saneerimiskava

vastuvõtmiseks (SanS § 24 lg 3) või vastuvõtmata kinnitamiseks (SanS § 29 lg 1) vajalikke

võlausaldajate hääli.

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei ole ettevõtja esitanud SanS § 55 järgi taotlust

saneerimiskava muutmiseks seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud

eriolukorraga. SanS § 55 lg 5 kohaselt sai taotluse saneerimiskava muutmiseks esitada kuni 31.

märtsini 2021. Sellise taotluse esitamise õigus oli ka ettevõtjal endal. Seega ei saanud asjaolu,

et saneerimisnõustaja taotlust ei esitanud, takistada ettevõtjal selle tegemist. Ringkonnakohus

märgib lisaks, et SanS § 55 lg 1 kohaselt oleks võimalik olnud saneerimiskava järgsed maksed

peatada maksimaalselt kuueks kuuks. Praeguseks on ettevõtja viivitus maksete tegemisel ka

selle maksimaalse tähtaja ületanud.

13.3.

Ettevõtja

etteheited

saneerimisnõustaja

tegevuse

kohta

seoses

sellega,

et

saneerimisnõustaja ei esitanud SanS §-s 55 sätestatud taotlust saneerimiskava muutmiseks, on

põhjendamatud. Ettevõtja enda esitatud A.A. 5. märtsi 2021. a kirjas (II kd, tl 18) on märgitud,

et avalduse saneerimiskava järgsete maksete peatamiseks või saneerimiskava muutmiseks saab

esitada ka ettevõtja ise. Ettevõtja 15. märtsi 2021 vastuskirjas (II kd, tl 19), ei ole palvet

saneerimisnõustajale, et see esitaks kohtule vastava taotluse. Samuti ei saa saneerimisnõustaja

kohustuste võimalik rikkumine vabastada ettevõtjat tema kohustustest võlausaldajate ees.

13.4 Õiged on küll määruskaebuse väited selle kohta, et ettevõtjal ja võlausaldajatel ei ole

keelatud saneerimiskava täitmises teisiti kokku leppida, kuid praeguses asjas ei ole ettevõtja

võlausaldajatega I ja II sellist kokkulepet saavutanud.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ettevõtja kanda.

Võlausaldajad I ja II esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

võlausaldaja II menetluskuludeks määruskaebemenetluses esindaja kulu 11 h ulatuses, kokku

1430 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldaja II lepingulise esindaja tunnitasu

(130 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt

keskmist advokaadi tunnitasu määra. Samas leiab ringkonnakohus, et esindaja ajakulu ei ole

täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Ringkonnakohtu menetluses on võlausaldaja II

esitanud kaks menetlusdokumenti, s.o määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja.

Arvestades nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentide

keerukust ja mahtu, samuti seda, et määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumentides on

olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, jääb arusaamatuks, kuidas

saab ajakulu määruskaebemenetluses olla kaks korda suurem kui ajakulu maakohtu menetluses.

Arvestades asjaolu, et menetlusosaliste põhiseisukohad maakohtus esitatuga võrreldes ei

muutunud, saab põhjendatud ajakulu määruskaebemenetluses olla maakohtu kulust väiksem.

Arvestades menetlusdokumentide keerukust ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud ajakuluks määruskaebuse vastuse koostamise eest kokku 4 tundi ja

menetluskulude nimekirja koostamise eest 15 minutit.

Võlausaldaja II põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 552 eurot

50 senti (ilma käibemaksuta), mis tuleb ettevõtjalt võlausaldaja II kasuks välja mõista.

Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud

menetluskuludelt ka viivist.

Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid, mida

kindlaks määrata.

15. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 alusel esitada määruskaebuse.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin