2-17-13391/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13391

Kohtuasi

X hagi Korteriühistu Virbi 18 vastu 07.06.2017

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma

Kostja (vastustaja) Korteriühistu Virbi 18 (registrikood

80272468), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 15.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus osas, milles maakohus kohaldas

aegumist Korteriühistu Virbi 18 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra

punktid 1–6) tühisuse tuvastamise nõudele ja lõpetas menetluse nimetatud nõude

osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja nõue Korteriühistu Virbi 18

07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra punktid 1–6) tühisuse tuvastamiseks

rahuldamata. Täiendada otsust menetluskulude jaotusega vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsioonile.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon:

4.1. Jätta Korteriühistu Virbi 18 tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata.

4.2. Jätta nõue üldkoosoleku vene keeles pidamise ja X üldkoosolekul osalemise

keelamise õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata.

2-17-13391

4.3. Jätta nõue Korteriühistu Virbi 18 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra

punktid 1–6) kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

4.4. Jätta hageja nõue Korteriühistu Virbi 18 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste

(päevakorra punktid 1–6) tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.

4.5. Jätta menetluskulud, välja arvatud kulud, mis on tekkinud seoses X nõudega

Korteriühistu Virbi 18 vastu küsimustele vastamiseks kohustamiseks, kõikides

kohtuastmetes X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja kostja seisukoht

1. X (hageja) esitas 08.09.2017 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Virbi 18 (kostja) vastu,

milles palus tunnistada kehtetuks 07.06.2017 toimunud korteriühistu üldkoosoleku

(üldkoosolek) päevakorrapunktides 1–6 vastu võetud otsused (kostja juhatuse 2016. a

majandustegevuse aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni 2016. a aruande kinnitamine,

ühistu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine, 2017. ja 2018. a eelarvete kinnitamine ning

juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine). Alternatiivselt palus hageja tuvastada

samade otsuste (üldkoosoleku otsused) tühisuse. Lisaks palus hageja tuvastada, et üldkoosoleku

otsused viia koosolek läbi vene keeles ja keelata selle filmimine ning hagejal koosolekul

osalemine on õigusvastased, ning kohustada kostjat vastama hageja küsimustele üldkoosoleku

läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta.

2. Hageja tõi esile, et üldkoosoleku otsused on tühised või need tuleb enne 01.01.2018 kehtinud

korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi kehtetuks tunnistada, kuna üldkoosoleku

kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seadust ning üldkoosoleku otsused on vastuolus heade

kommetega. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust sellega, et koosolekule esitatud

dokumente ei lisatud päevakorrale ega esitatud liikmetele enne koosolekut tutvumiseks.

27.05.2017 üldkoosoleku teates oli märgitud kaks erinevat üldkoosoleku toimumise kohta.

Koosolek toimus tegelikult 07.06.2017. Üldkoosolek otsustas enne hääletamist kõrvaldada

hageja üldkoosolekult. Sellega rikuti hageja õigust üldkoosolekul osaleda ja hääletada.

Õigusvastane on viia koosolek läbi vene keeles ja keelata koosoleku filmimine. Hageja esitas

20.06.2017 ühistule küsimused üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta, kuid kostja

ei ole neile vastanud.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Ta palus kohaldada aegumist ja taotles selle kohta

vaheotsuse tegemist.

2-17-13391

4. Kostja maakohtule esitatud vastuväidete kohaselt osales hageja 07.06.2017 üldkoosolekul ja

sai üldkoosoleku otsustest teada nende vastuvõtmise päeval. Seega oleks hagi tulnud esitada

hiljemalt 07.09.2017, kuid see on esitatud 08.09.2017. Kostja märkis, et hagejale selgitati õigust

tutvuda ühistu dokumentidega, teatades sellest ühistule ette, kuid hageja ei ole seda õigust

kasutanud.

5. Hageja vaidles aegumise kohaldamisele ja vaheotsuse tegemisele vastu. Ta leidis, et nõue ei

ole aegunud. Kuna hageja kõrvaldati üldkoosolekult, sai ta otsuste sisust teada alles 04.09.2017,

kui kostja saatis talle üldkoosoleku protokolli. Hagi ei saa esitada enne, kui hageja on saanud

koosoleku protokolli. Aegumise kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui

otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, saab kohus tuvastada otsuste tühisuse.

Kohustamisnõude kohta ei saa kohus vaheotsust teha.

6. Harju Maakohus keeldus 07.05.2018 määrusega üldkoosoleku filmimise keelamise

õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud.

Maakohtu otsus

7. Harju Maakohus kohaldas 11.02.2019 otsusega hageja nõudele aegumist ning lõpetas kostja

vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude menetluse. Samal

päeval tehtud määrusega jättis maakohus hageja kohustamisnõude läbi vaatamata.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt osales hageja üldkoosolekul ja hääletas seal. Tal

paluti koosolekult selle häirimise tõttu lahkuda, kuid ta keeldus. Hageja lisas üldkoosolekul

osalenud korteriomanike nimekirja märke, et ta on üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastu.

Seega sai hageja üldkoosoleku otsustest teada 07.06.2017 ja pidanuks esitama hagi hiljemalt

07.09.2017. Kuna ta esitas hagi 08.09.2017, siis on otsuste kehtetuks tunnistamise nõue

aegunud.

9. Asjakohatud on hageja väited, et aegumist ei saa kohaldada, kuna ta esitas alternatiivselt ka

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Praegusel juhul ei esine üldkoosoleku otsuste

tühisuse aluseid. Hageja väide, et tal ei võimaldatud üldkoosolekul hääletada, on vale.

Üldkoosoleku protokollist nähtub, et tema hääled võeti arvesse. Keeleseaduse (KeeleS) § 8

lg-st 1 ning KÜS § 15 lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku

otsuste tühisust. Sellele, et koosolekut peeti vene keeles ja et liikmetele ei esitatud tutvumiseks

majandustegevuse aastakava ega majandusaasta aruannet, saaks hageja tugineda üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel, kuid see nõue on aegunud.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on aegumise kohaldamine vastuolus KÜS § 13 lg 3

eesmärgi ja mõttega ning hea usu põhimõttega. Kuna hageja kõrvaldati koosolekult ning

kohapeal protokolli ei koostatud, siis ei saanud hageja enne protokolli kättesaamist teada,

millised otsused üldkoosolekul vastu võeti.

12. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise

kohta, mis on otsuse tühisuse aluseks.

2-17-13391

13. Maakohus leidis vääralt, et KeeleS § 8 lg 1 rikkumine ei ole otsuse tühisuse alus.

Üldkoosoleku pidamine vene keeles on vastuolus KeeleS § 8 lg-ga 1 ja heade kommetega.

Samuti ei vasta headele kommetele hageja kõrvaldamine üldkoosolekult.

14. Maakohus tegi üllatava otsuse ning jättis täitmata selgitamiskohustuse. Hageja soovis asja

lahendamist kohtuistungil. Hagejale üllatuslikult tegi kohus otsuse ilma istungit pidamata ja

lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaega andmata. Samuti on kohtuotsus vastuoluline ja

puudulikult põhjendatud. Otsusest ei selgu üheselt, milliste nõuete osas lõpetas maakohus

menetluse aegumise tõttu ning millised hagis nimetatud otsused ei ole kohtu hinnangul tühised.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Menetluse käik

16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.06.2020 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamise

õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatamata ning üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse

peale kassatsioonkaebuse.

17. Riigikohus

tühistas

03.03.2021

otsusega

ringkonnakohtu

17.06.2020

otsuse

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja 07.06.2017

üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu

otsuse menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Riigikohus saatis

asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsusega on

ringkonnakohtu otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tunnistada

kehtetuks kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6), jäeti rahuldamata

kostja tunnistajate ülekuulamise taotlus ja jäeti läbi vaatamata hageja nõue tuvastada, et

üldkoosoleku vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osalemise keelamine olid

õigusvastased.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud kohtuistungil ära pooled,

leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi

tühistada osas, milles maakohus kohaldas üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele

aegumist ning lõpetas nimetatud nõude menetluse, ja uue otsusega jätta rahuldamata hageja

nõue tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus. Otsust

tuleb täiendada menetluskulude jaotusega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS

§ 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

19. Selguse huvides märgib ringkonnakohus esmalt, et praeguses apellatsioonimenetluses ei ole

läbivaatamisel enam hageja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku otsus keelata üldkoosoleku

filmimine on õigusvastane, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus, ega nõuet

küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille hageja võttis tagasi ja maakohus jättis nõude

läbivaatamata. Lisaks ei ole enam apellatsioonimenetluses läbivaatamisel hageja nõuet

2-17-13391

tunnistada vaidlusalused üldkoosoleku otsused kehtetuks ja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku

vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osalemise väidetav keelamine olid

õigusvastased. Ringkonnakohtu menetluses on üksnes hageja nõue tuvastada kostja 07.06.2017

üldkoosoleku päevakorrapunktides 1–6 vastu võetud otsuste tühisus. Seega kontrollib

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viimati

nimetatud nõude osas.

20. Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise nõudele. Otsuse tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude

maksmapaneku tähtaega, välja arvatud mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg-s 3

sätestatu, mille kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise

nõude rahuldamata, sest hagis esitatud asjaolusid arvestades ei esine MTÜS § 241 lg-s 1

nimetatud üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid.

21. Enne 01.01.2018 kehtinud KÜS ei näinud ette aluseid korteriühistu üldkoosoleku otsuse

tühisuse kohta. KÜS-is reguleerimata küsimustes kohaldus KÜS § 1 lg 2 järgi MTÜS,

mille § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Praegu kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 teise lause

kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele tsiviilseadustiku üldosa

seadust (TsÜS), mille § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt

rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul,

siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Otsuse muu

vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes.

22. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord

hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele

võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see

saadetakse hilinenult (Riigikohtu 29.01.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see,

kui päevakord on puudulik või ebaselge ( Riigikohtu 08.04.2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-22-08, p 11). Samuti võib Riigikohtu hinnangul koosoleku kokkukutsumise korra

oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.

23. Koosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb

üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning

üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku

kokkukutsumisest informeerida liikmeid vähemalt 7 päeva ette teadete panemisega

trepikodadesse.

24. Hageja on tuginenud sellele, et vaidlusaluste otsuste tühisuse tõi kaasa üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine, kuna 07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise kutses oli

koosoleku toimumise kohaks märgitud eksitavalt kaks erinevat aadressi. Oma väite

tõendamiseks on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt

toimub koosolek 27.05.2017 kell 15.00 Kultuurikeskuses Lindakivi aadressil J. Koorti 22

Tallinn, konverentssaal ruum 203 ja venekeelses versioonis aadressil Koorti 23 (I kd, tl 12).

2-17-13391

Puudub vaidlus, et üldkoosolekud toimusid 27.05.2017 ja 07.06.2017. Hageja on 27.05.2017

üldkoosoleku kokkukutsumise teates erinevatele aadressidele viidates väitnud, et rikuti

07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esimese

üldkoosoleku kutse alusel teha järeldusi vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise osas. 27.05.2017 üldkoosoleku kutsest ei saa järeldada, et sellele märgitud aadressid

võisid hagejat 07.06.2017 koosolekul osalemisel takistada. Hageja osales mõlemal

üldkoosolekul.

25. Kolleegium märgib täiendavalt seoses koosoleku teatele ekslikult märgitud erinevate

aadressidega, et hagejal kui kostja liikmel lasub hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus kostja

tegevusele kaasa aidata, sealhulgas teavitada võimalikest protseduurilistest eksimustest. Juhul,

kui hageja märkas, et esinesid puudused üldkoosoleku kokkukutsumisel, oli hagejal võimalus

viidatud asjaolu täpsustada ja kostja juhatust teavitada eksitusest hoone numbri märkimisel.

Kostja liikme kohustuseks on korteriühistut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada.

26. Kostja põhikirja punktist 6.4 tulenevalt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja

trepikodades. Vaidlusaluse 07.06.2017 üldkoosoleku kohta teadet hageja kohtule esitanud ei

ole. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta ei ole 07.06.2017 koosoleku teadet elamu

trepikojas näinud või et koosoleku kutse üldse puudus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Alles pärast seda, kui ringkonnakohus kohtuistungil nimetatud asjaolule

tähelepanu juhtis, väitis hageja, et 07.06.2017 üldkoosoleku kutset ei ole ta saanud. Vastuseks

kohtu küsimusele, kust hageja sai info 07.06.2017 koosoleku toimumise kohta, vastas hageja,

et naabritelt (II kd, tl 21 pöördel). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et korteriühistu

liikmetele oli edastatud korrektne info korduskoosoleku toimumise koha ja aja kohta. Asjaolu,

et liikmed olid teadlikud üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja asukohast, kinnitab

asjas esitatud üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt osales koosolekul 24 korteriühistu liiget,

sh hageja, ning lisaks oli andnud 8 ühistu liiget volituse enda esindamiseks koosolekul (I kd, tl

19). Arvestades asjaolu, et hageja osales 07.06.2017 üldkoosolekul, ta sai hääletada ja tema

häält arvestati otsuste vastuvõtmisel, ei ole hageja tõendanud enda õiguste rikkumist, muu

hulgas seda, et vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku nii, et polnud aru saada, kus ja millal

see toimub. Seetõttu puudub alus tuvastada, et üldkoosoleku otsused oleksid seepärast tühised.

27. Lisaks leidis hageja, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud

seeläbi, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama

hakati (eelmise majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, järgmise aasta

majanduskava).

28. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 2 nägi

ette, et juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse

aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kehtiva

KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava

kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht,

kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende

dokumentidega tutvumise kord.

2-17-13391

29. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on ka see, kui osanikele või

aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille

kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

8010, p 11; 24.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele

tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul

otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste

tegemisel.

30. Vastuses hagile selgitas kostja, et ebaõige on hageja väide, mille kohaselt ta ei saanud kostja

majandustegevust puudutavaid dokumente enne üldkoosolekut. Kostja on esitanud selle

tõenduseks vastavasisulise akti, mis kinnitab, et kostja juhatus pani kõikide korteriomanike

postkastidesse majandustegevust puudutavad dokumendid (I kd, tl 101). Lisaks on kostja

esitanud Grano Gigital AS 11.05.2017 arve dokumentidest koopiate tegemise eest tasumise

kohustuse kohta (I kd, tl 102). 07.06.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja juhatus

vastanud korteriühistu liikmete küsimustele, mis olid tekkinud seoses esitatud aruannetega

(I kd, tl 103 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja eeltooduga ümber lükanud hageja

paljasõnalise väite, et korteriomanikele ei esitatud enne üldkoosolekut majandustegevust

puudutavaid dokumente.

31. Hageja on toonud esile ka etteheite, et üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused on tühised

põhjusel, et üldkoosolekule esitatud dokumendid ei vastanud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud

kriteeriumitele. Seda väites on hageja tsiteerinud üksnes seadust, sidumata oma väidet ühegi

asjaoluga ega toomata esile, miks dokumendid hageja hinnangul seadusele ei vasta. Seetõttu

puudub ringkonnakohtul TsMS § 5 lg-st 1 lähtudes võimalus hageja väidete põhjal teha

soovitud järeldust.

32. Eelnevat arvestades tuleb kostja üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunktide 1–6) tühisuse

tuvastamise nõue jätta rahuldamata, sest hagis ei ole toodud esile ega tõendatud asjaolusid, mis

annaksid alust pidada vastuvõetud otsuseid tühiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab ta TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust.

34. Maakohus on jätnud 11.02.2019 otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse märkimata

ja Riigikohus tühistas 03.03.2021 otsusega ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse menetluskulude

jaotuse osas. Harju Maakohtu 09.12.2020 määrusega jäeti hageja nõudes kostja kohustamiseks

küsimustele vastamiseks menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb ringkonnakohtul jaotada

kõikide kohtuastmete menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja ülejäänud nõuetega.

Käesoleva otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse järgi jäävad hageja nõuded,

välja arvatud nõue küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille kostja menetluse ajal täitis ja

mille osas on menetluskulud jaotatud, kas rahuldamata või läbivaatamata. Seega on

põhjendatud jätta senini jaotamata menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 järgi kõikides

kohtuastmetes hageja kanda.

35. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku

aja jooksul alates asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest.

2-17-13391

36. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)