2-19-18140/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18140

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealiste laste C-ga, Q-ga suhtlemise

korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maire Mängel (e-

post:XXX)

Puudutatud isik I (laps): C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps):

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Lastele

määratud

esindaja

riigi

õigusabi

korras

vandeadvokaadi abi Deivi Vaht (e-post:XXX)

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eve Selberg (e-post:XXX)

Eestkosteasutus:

Anija

Vallavalitsus

(registrikood

75018816, aadress F.R.Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, e-

post: anija@anija.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.novembri 2020.a määrus osas, milles maakohus

rahuldas X avalduse laste C-ga ja Q-ga suhtluskorra määramiseks (resolutsiooni

punkt 1) ja määras X suhtlemine C-ga ja Q-ga kindlaks järgmistel tingimustel:

Lapsed viibivad isaga iga paaritu nädalavahetuse reede õhtust alates lasteaia, kooli või

huviringi lõppemisest kuni pühapäeva õhtul kella kaheksateistkümneni. Lapsed viib

nende viibimiskohast ja toob tagasi nende elukohta isa (resolutsiooni punkt 2.1);

2-19-18140

Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) iga nädala

kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl

20.30. Lapsed viib nende viibimiskohast ja toob tagasi nende elukohta isa

(resolutsiooni punkt 2.2); Kevadise koolivaheaja veedavad lapsed eri aastatel eri

vanemaga. Ema juures on lapsed paarisarvulistel, isa juures paarituarvulistel aastatel.

Kevadvaheaeg algab viimase koolipäeva lõpuga isa (resolutsiooni punkt 2.3.); Sügisese

koolivaheaja veedavad lapsed eri aastatel eri vanemaga. Ema juures on laps

paarituarvulistel, isa juures paarisarvulistel aastatel. Vaheaeg algab viimase

koolipäeva lõpuga (resolutsiooni punkt 2.4.); Talvine koolivaheaeg jaotatakse kaheks

võrdseks osaks. Paarisarvulistel aastatel on lapsed isaga esimese poole vaheajast ja

teise poole emaga; paarituarvulistel aastatel veedavad lapsed esimese poole emaga ja

teise poole isaga. Paaris aastate jõululaupäeval 24.detsember alates kell 14.00 kuni

25.detsember kuni kell 14.00 on lapsed emaga, alates 25.detsember kell 14 kuni

26.detsember

kella

kaheteistkümneni

isaga.

Paaritutel

aastatel

vastupidi.

Aastavahetuse 31.12 alates kell 19.00 kuni 02.01 kuni kell 12.00 veedavad lapsed paaris

aastatel koos isaga, paaritutel aastatel koos emaga (resolutsiooni punkt 2.5); Suvisest

koolivaheaja veedavad lapsed kummagi vanema juures kordamööda üle ühe nädala.

Paarisarvulistel aastatel esimese nädala emaga; paarituarvulistel aastatel esimese

nädala isaga resolutsiooni punkt 2.6.); Lapse haigestumise või muu lapse ja isa

suhtlemist takistava asjaolu ilmnemisel asendatakse ära jäänud kohtumine esimesel

sobival võimalusel. (resolutsiooni punkt 2.7.); Mõlemal vanemal on õigus lastega

reisida, sh väljaspool Eesti Vabariiki (resolutsiooni punkt 2.9.). Teha tühistatud osas

uus määrus, millega rahuldada X avaldus laste C-ga ja Q-ga suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata X suhtluskord lastega järgnevalt: X-l on

kohtumääruse tegemisest arvates viiel (5) järjestikusel paaris nädalal õigus ja

kohustus kohtuda laps C-ga ühel (1) kalendripäeval kahe (2) tunni jooksul lapse

elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal, kohas ja isiku juuresolekul.

Eeldusel, et X on laps C-ga suhelnud eelnimetatud korras ja tingimustel, on X-l

edaspidi õigus ja kohustus laps C-ga suhelda igal nädalal ühel (1) kalendripäeval kahe

(2) tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal, kohas ja

isiku juuresolekul. Eestkosteasutus kooskõlastab kohtumiste ajad kummagi

vanemaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võttes arvesse laps C

koolikohustust ja vaba aja tegevusi (huviringe jms), isa X töögraafikut ja vajadusel ka

vaba aja tegevusi ning eestkosteasutuse töötaja(te) tööaega. Laps C haigestumise, mis

ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei asendata. Ema Y

teatab lapse C haigestumisest eestkosteasutusele ja isa X-le viivitamatult telefoni või

e-kirja teel ning esitab isale esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise

kohta. Laps C-l on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või

muul viisil sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib. X-l on õigus ja

kohustus kohtuda laps Q-ga iga paaritu nädala laupäeval alates kella 12.00-st kuni

18.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni

koduukseni) isa. X-l on õigus ja kohustus kohtuda laps Q-ga iga nädala kolmapäeval

ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kella 20.30-ni. Lapse

viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa. Laps Q

haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei

asendata. Ema Y teatab lapse Q haigestumisest isa X-le viivitamatult telefoni või e-

kirja teel ning esitab isale esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise

kohta.

Laps

Q

veedab

jõululaupäeva

(24.detsember),

esimese

jõulupüha

(25.detsember) ning aastavahetuse (31.detsember kuni 01.jaanuar kella 12.00-ni)

emaga. Isal X on õigus ja kohustus laps Q-ga kohtuda teisel jõulupühal (26.detsember)

2-19-18140

kella 12.00-st kuni 18.00–ni ja uusaastal (01.jaanuar) alates kella 12.00-st kuni 18.00-

ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

Laps Q-l on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil

sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib. Mõlemal vanemal on õigus

laps Q-ga reisida, sh väljaspool Eesti Vabariiki, kui laps seda ise soovib. Vanemad

annavad teineteisele aegsasti kirjalikult taasesitatavas vormis teavet planeeritavatest

välisreisidest (sihtkoht, kestus). Jätta Harju Maakohtu 11.novembri 2020.a määrus

muus osas muutmata.

3. Harju Maakohtu 11.novembri 2020.a kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada X avaldus laste C-ga ja Q-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3.2. Määrata X suhtlemine laps C-ga kindlaks järgmistel tingimustel:

3.2.1. X-l on kohtumääruse tegemisest arvates viiel (5) järjestikusel paaris nädalal

õigus kohtuda laps C-ga ühel (1) kalendripäeval kahe (2) tunni jooksul lapse

elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal, kohas ja isiku

juuresolekul;

3.2.2. Eeldusel, et X on laps C-ga suhelnud eelnimetatud korras ja tingimustel, on

X-l edaspidi õigus laps C-ga suhelda igal nädalal ühel (1) kalendripäeval kahe

(2) tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal,

kohas ja isiku juuresolekul. Kui käesolevas punktis määratud suhtlust ei

toimu, sest selleks kindlaksmääratud eeldus on täitmata, jätkub p-s 3.2.1

määratud suhtlemiskord.

3.2.3. Eestkosteasutus kooskõlastab kohtumiste ajad kummagi vanemaga

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võttes arvesse laps C

koolikohustust ja vaba aja tegevusi (huviringe jms), isa X töögraafikut ja

vajadusel ka vaba aja tegevusi ning eestkosteasutuse töötaja(te) tööaega.

3.2.4. Laps C haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja

isa kohtumist ei asendata. Ema Y teatab lapse C haigestumisest

eestkosteasutusele ja isa X-le viivitamatult telefoni või e-kirja teel ning esitab

isale esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta.

3.2.5. Laps C-l on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või

muul viisil sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib.

3.3. Määrata X suhtlemine laps Q-ga kindlaks järgmistel tingimustel:

3.3.1. X-l on õigus ja kohustus kohtuda laps Q-ga iga paaritu nädala laupäeval

alates kella 12.00-st kuni 18.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob

tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

3.3.2. X-l on õigus kohtuda laps Q-ga iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates

lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kella 20.30-ni. Lapse viib tema

viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

3.3.3. Laps Q haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja

isa kohtumist ei asendata. Ema Y teatab lapse Q haigestumisest isa X-le

viivitamatult telefoni või e-kirja teel ning esitab isale esimesel võimalusel

perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta.

3.3.4. Laps Q veedab jõululaupäeva (24.detsember), esimese jõulupüha

(25.detsember) ning aastavahetuse (31.detsember kuni 01.jaanuar kella

12.00-ni) emaga. Isal X on õigus laps Q-ga kohtuda teisel jõulupühal

(26.detsember) kella 12.00-st kuni 18.00–ni ja uusaastal (01.jaanuar) alates

kella 12.00-st kuni 18.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi

tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

2-19-18140

3.3.5. Laps Q-l on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või

muul viisil sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib.

3.3.6. Mõlemal vanemal on õigus laps Q-ga reisida, sh väljaspool Eesti Vabariiki,

kui laps seda ise soovib. Vanemad annavad teineteisele aegsasti teavet

planeeritavatest välisreisidest (sihtkoht, kestus).

4. Rahuldada X 30.juuli 2021.a ja 14.septembri 2021.a taotlused ja võtta tõenditena

vastu: 1) 30.juuli 2021.a menetlusdokumendi lisadeks olevad 15.mai 2021.a ja 16.mai

2021.a sündmuste salvestused ja protokollid ning 21.juuli-22.juuli 2021.a kirjavahetus

laste

emaga

ja

14.septembri

2021.a

menetlusdokumendi

lisaks

olevad

ekraanitõmmised sms vestlustest Y-ga.

5. Rahuldada Y 30.juuli 2021.a, 17.augusti 2021.a ja 12.septembri 2021.a taotlused ja

võtta tõenditena vastu: 1) 30.juuli 2021.a menetlusdokumendi lisadeks olevad

väljavõtted sms-dest, ekraani kuvatõmmis, helifailid ja nende protokollid; 2)

17.augusti 2021.a kiri ringkonnakohtule; 3) 12.septembri 2021.a menetlusdokumendi

lisaks olev psühholoog U 09.septembri 2021.a hinnang C ja Q nõustamiselt.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktid 4-5 ei ole kaevatavad. Määruse resolutsiooni muude punktide

peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/isa) esitas 20.novembril 2019.a Harju Maakohtule avalduse tema ja Y

(puudutatud isik III/ema) suhtest sündinud laste C-ga (puudutatud isik I/laps C) ja Q-ga

(puudutatud isik II/laps Q) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

2. Avaldusest nähtuvalt elavad lapsed koos emaga. Ema ja isa elukohad on Aegviidus, vahemaa

63 m. Isa ja laste suhtlemine on takistatud, lapsevanemad ei suuda selle korraldamises kokku

leppida. Isa on üritanud järjekindlalt osaleda laste kasvatamises ja ülalpidamises. Ema on

asunud takistama isa suhtlemist lastega, takistades kohtumisi isa elukohas. Ema muudab sageli

varasemaid plaane ja paneb isa nö fakti ette. Avaldaja tütar on 11-aastane ja poeg 4-aastane.

Avaldaja palus suhtluskorra määrata mh järgmistel tingimustel:

1) Lapsed viibivad isaga iga paaritu nädalavahetuse reede õhtust alates lasteaia, kooli või

huviringi lõppemisest kuni pühapäeva õhtul kella kaheksateistkümneni. Lapsed viib nende

viibimiskohast ja toob tagasi elukohta lapse isa. Kui laste isa ei saa kokkulepitud ajal lapsi kätte,

on tal õigus võtta lapsed sealt, kus lapsed viibivad; 2) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või

2-19-18140

muus isa valitud kohas) iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või

huviringi lõppemisest kuni kl 20.30, kui isa viib lapsed ema juurde koju; 3) Isal on õigus lastega

suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias, koolis, samuti kohtuda

lastega kokkuleppevälisel ajal, arvestades laste päevakava ja tervislikku seisundit; 4) Kõik isa

ja laste kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekuta ja laste emal ei ole õigust otsustada isa

ja laste kohtumiste koha ja sisu üle.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja tegi

kindlaks, et lapsed on 2019.a kohtunud isaga vaid 8 korda. Ema väitel on kohtumised olnud

harvad isa vähese huvi tõttu. Laps C-l avaldas esindajale, et isaga ta kohtuda ei taha. Laps Q

avaldas, et tahaks küll isa juures olla. Isa avaldas, et laps C tema kõnedele ei vasta ja tagasi ka

ei helista, kuid kui lapsed on temaga, siis vastumeelsus üles ei näita. Esindaja hinnangul on

vanemate vahelised suhted niivõrd pingelised, et lapsi puudutavate otsuste tegemine kõrvalabita

võimalik ei ole. Ema väitel ei ole ta vastu laste kohtumistele isaga, kui nad seda tahavad.

Esindaja ei näe probleeme ega vastuolu laste huvidega, kui isa lastega igal nädalal kohtub.

Avaldus on laste huvides.

4. Eestkosteasutus Anija vald leidis, et suhtluskord ei saa efektiivselt toimida enne kui vanemad

pole mõistnud laste tegelikke vajadusi, saanud üle negatiivsetest hoiakutest teineteise suhtes

ning ei kannaks seda üle lastele. Perekonnaga varasemad kokkupuuted on olnud 2018.aastast.

On sõlmitud lühiajalisi kokkuleppeid lastega suhtlemise osas, kuid valdavalt pole need

erinevatel põhjustel toiminud. Vaatamata soovitustele ei ole vanemad perenõustamisele

pöördunud. Eestkosteasutus pidas vajalikuks vanemate lepitamise katsete jätkamist.

5. Puudutatud isik III (ema) vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole lastega mitte kunagi

pikemalt koos elanud. Tütar sündis siis, kui avaldaja oli veel abielus ja elas koos abikaasaga

ning käis vahel tütrel ja tema emal külas. Kui sündis poeg, elati pärast avaldaja abielu lahutamist

lühikest aega koos Aegviidus. Avaldaja käitus laste emaga vägivaldselt ja nõudis 2016.a kodust

väljakolimist, mida ema ka tegi. Laste ja isa suhtlus on toimunud, isa ei ole pidanud

läbirääkimisi suhtluskorra üle. Lähtuda tuleb laste huvidest. Avalduses toodud suhtluskord on

avaldaja, mitte laste huvides ja neile koormav. Lapsed on isaga elanud ühes majas vaid 1,5

kuud. Aastatel 2016-2018 on avaldaja osalenud lastega suhtluses väga ebastabiilselt – kord

intensiivselt, siis kaob kuudeks. Tütart on keeruline veenda isaga kohtuma, poeg on häiritud, et

peab pikalt ära olema ema juurest. Lastele tuleks anda aega kohaneda, suhtluse taastamist võiks

nö alustada üleminekuperioodist. Kuna elukohad on lähestikku, on lastel alati võimalik isa

juurde minna, kui nad seda ise soovivad. Ema ei tee selles lastele takistusi, kuid avaldaja ei või

lapsi võtta vastu nende tahtmist.

Menetluse edasine käik

6. Harju Maakohus tegi 20.detsembri 2019.a määrusega vanematele ettepaneku läbirääkimiste

pidamiseks lastekaitsetöötaja vahendusel ning teatas, et kokkuleppele mittejõudmise korral

tuleb kohtul suhtlemise korda reguleerida. Läbirääkimisi peeti lastekaitsetöötaja vahendusel

ning ka perelepitaja osalemisel, kuid kokkuleppele ei jõutud. Maakohus tegi 21.septembril

2020.a menetlusosalistele kokkuvõtte läbirääkimiste käigu kohta ja selgitas vanematele, et

kokkuleppele mittejõudmise korral tuleb laste esindaja seisukohti arvestades määrata

suhtluskord kindlaks avaldaja pakutud tingimustest lähtudes. Ema taotles enda ärakuulamist ja

kohus määras selleks aja 27.oktoobril 2020.a. Ema esitas oma ettepanekud isa ja poja

suhtlemise tingimuste kohta, kuid isa ja tütre suhtlemise korda ei pidanud ema vajalikuks

2-19-18140

reguleerida. Maakohus kuulas vanemad ja laste esindaja ära 27.oktoobril 2020.a. Maakohus

kordas, et asjas on määrava tähendusega laste esindaja arvamus ning et suhtluskord tuleb

määrata kindlaks avaldaja ettepanekutest lähtuvalt. Ema kirjeldas probleeme laste ja isa

vahelises suhtluses ning jäi selle juurde, et tütre ja isa suhtluskorda ei peaks üldse reguleerima.

Isa ja laste esindaja jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Maakohus kuulas ära laps C ning

koostas kompromissilepingu projekti, kooskõlastades selle sisu eelnevalt laste esindajaga. Isa

teatas 06.novembril 2020.a, et on kohtu poolt koostatud projektiga nõus. Ema projektiga

nõustumisest ei teatanud ega esitanud selle sisu osas konkreetseid ettepanekuid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus tegi 11.novembril 2020.a määruse, millega rahuldas X avalduse laste C-ga

ja Q-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning määras suhtlemise kindlaks järgmistel

tingimustel:

1) Lapsed viibivad isaga iga paaritu nädalavahetuse reede õhtust alates lasteaia, kooli või

huviringi lõppemisest kuni pühapäeva õhtul kella kaheksateistkümneni. Lapsed viib nende

viibimiskohast ja toob tagasi nende elukohta isa; 2) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või

muus isa valitud kohas) iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või

huviringi lõppemisest kuni kl 20.30. Lapsed viib nende viibimiskohast ja toob tagasi nende

elukohta isa; 3) Kevadise koolivaheaja veedavad lapsed eri aastatel eri vanemaga. Ema juures

on lapsed paarisarvulistel, isa juures paarituarvulistel aastatel. Kevadvaheaeg algab viimase

koolipäeva lõpuga.; 4) Sügisese koolivaheaja veedavad lapsed eri aastatel eri vanemaga. Ema

juures on laps paarituarvulistel, isa juures paarisarvulistel aastatel. Vaheaeg algab viimase

koolipäeva lõpuga; 5) Talvine koolivaheaeg jaotatakse kaheks võrdseks osaks. Paarisarvulistel

aastatel on lapsed isaga esimese poole vaheajast ja teise poole emaga; paarituarvulistel aastatel

veedavad lapsed esimese poole emaga ja teise poole isaga; Paaris aastate jõululaupäeval 24

detsember alates kell 14.00 kuni 25 detsember kuni kell 14.00 on lapsed emaga, alates 25.

detsember kell 14 kuni 26 detsember kella kaheteistkümneni isaga. Paaritutel aastatel vastupidi;

Aastavahetuse 31. 12 alates kell 19. 00 kuni 02. 01 kuni kell 12:00 veedavad lapsed paaris

aastatel koos isaga, paaritutel aastatel koos emaga; 6) Suvisest koolivaheaja veedavad lapsed

kummagi vanema juures kordamööda üle ühe nädala. Paarisarvulistel aastatel esimese nädala

emaga; paarituarvulistel aastatel esimese nädala isaga; 7) Lapse haigestumise või muu lapse ja

isa suhtlemist takistava asjaolu ilmnemisel asendatakse ära jäänud kohtumine esimesel sobival

võimalusel. Ema teatab takistusest isale võimalikult varakult ette; 8) Lapsel on õigus

takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest, kumba

vanema juures ta parajasti viibib; 9) Mõlemal vanemal on õigus lastega reisida, sh väljaspool

Eesti Vabariiki. Vanemad annavad teineteisele aegsasti teavet planeeritavatest välisreisidest

(sihtkoht, kestus).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 550 lg 1 p-le 2, PKS § 143

lg-tele 1-3 ning PKS § 123 lg-le 1, mille kohaselt lahendab kohus vaidluse esmajoones lapse

huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

9. Maakohus käsitles avaldaja nõustumist kohtu poolt 28.oktoobril 2020.a koostatud

kompromissilepingu projektiga avalduse muutmisena. Kohus leidis, et avaldaja on sellega

teatanud oma soovist kehtestada lastega suhtlemise kord kohtu poolt sõnastatud tingimustel

ning avaldus tuleb sellisena rahuldada. Kohtu poolt pakutud suhtluskorra tingimused, millega

2-19-18140

avaldaja nõustus, on laste esindaja poolt heaks kiidetud. Arvestades laste esindaja ja

eestkosteasutuste seisukohti, pole kohtul mingit alust arvata, et lapsed ei peaks nendest lahus

elava isaga suhtlema. Teistsugusele seisukohale pole alust asuda ka C ärakuulamisel kuuldu

põhjal. Isa ja laste suhtlemisele pole vastu ka laste ema. Laste ema poolt avaldaja ja poja

vaheliseks suhtluseks väljapakutud tingimused ei ole avaldaja ja lapse esindaja seisukohtadest

järelduvalt piisavad. Arvestades ka laste ema ja isa elukohtade lähedust, on avaldaja poolt

soovitud tingimused mõistlikud. Avaldaja ja tütre suhtlemise korra reguleerimata jätmiseks

puudub käesoleval juhul õigustus.

10. Kohus selgitas, et käesoleva määrusega kindlaks määratavate suhtlemise tingimuste

täitmine eeldab usalduslikku suhet laste ja lapsevanemate vahel ning et laste suhtlemine

kummagi lapsevanemaga peab alati arvestama ka laste soove. Mõlemad lapsevanemad on

kohustatud pingutama selle nimel, et aidata kaasa laste suhtlemisele teise lapsevanemaga.

Kohus kutsus lapsevanemaid üles koostööle laste hooldusõiguse teostamist puudutavates

küsimustes üksmeele leidmiseks. Kui üks lapsevanematest sellest mõistlike põhjendusteta

keeldub, takistades lapse huvides oleva otsustuste tegemist, võib see tulevikus anda aluse

teistsuguse suhtluskorra kehtestamiseks või ka vastava lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks

või selle äravõtmiseks. Sama tagajärje võib tuua kaasa see, kui üks lapsevanematest takistab

lapse suhtlemist teise lapsevanemaga või mõjutab last teise lapsevanemaga suhtlemisest

hoiduma. Täiskasvanud isikud ei pea vastu tahtmist üksteisega suhtlema, kuid lapsevanemad

peavad tagama selle, et nende omavahelised suhted ei takistaks ühise hooldusõiguse

nõuetekohast teostamist lapse suhtes ega kahjustaks lapse huvisid.

Määruskaebus

11. Ema esitas määruskaebuse, milles palub: maakohtu määruse tühistada määruskaebuses

vaidlustatud ulatuses ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks isa suhtlemine lastega

järgmistel tingimustel: 1) Lapsed viibivad isaga paaritu nädala laupäeval ajavahemikul 12.00

kuni 16.00. Isa võtab lapsed laupäeval nende elukohast kl 12.00 ja toob tagasi nende elukohta

kl 16.00; 2) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) iga nädala

kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 19.30.

Lapsed viib nende viibimiskohast ja toob tagasi nende elukohta isa; 3) Lapsed on

jõululaupäeval 24 detsember ja esimesel jõulupühal 25 detsember emaga ja teisel jõulupühal

26 detsember kell 12.00 kuni 16.00 isaga; 4) Aastavahetuse 31.12. kuni 01.01 veedavad lapsed

emaga, uusaasta 01.01 kell l2.00 kuni 16.00 isaga; 5) Laste haigestumise või muu lapse ja isa

suhtlemist takistava asjaolu ilmnemisele ära jäänud kohtumist ei asendata. Ema teatab

takistusest isale võimalikult varakult ette. Kui lapse isal ei ole temast sõltumatutel põhjustel

võimalik lapsi enda juurde võtta, teatab ta sellest emale võimalikult varakult ette; 6) Lastel on

õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest,

kumba vanema juures ta parasjagu viibib; 7) Mõlemal vanemal on õigus lastega reisida, sh

väljaspool Eesti Vabariiki, kui lapsed seda ise soovivad. Vanemad annavad teineteisele aegsasti

teavet planeeritavatest välisreisidest (sihtkoht, kestus); alternatiivselt tühistada maakohtu

määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

12. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruse tegemisel oluliselt rikutud

menetlusõigust ja kohaldatud valesti materiaalõigust, suhtluskord ei vasta laste tegelikele

huvidele ega ole kooskõlas elulise olukorraga.

2-19-18140

13. Maakohus on jätnud määruse täielikult sisuliselt põhjendamata. Suhtluskord on kindlaks

määratud sisuliselt üks-ühele avaldaja esitatule. Põhjendustes ei ole ema seisukohti käsitletud.

Kohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ei ole ema ettepanekud suhtlusaegade ja tingimuste

osas asjakohased.

14. Maakohus on rikkunud kõigi tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise reeglit.

Kohus ei ole põhjendanud, miks laste esindaja arvamus kaalub üles kõik teised tõendid ja

seisukohad, mh lapse arvamuse, eestkosteasutuse seisukoha. Kohus on kõrvale jätnud kõik ema

esitatud tõendid ning lähtunud ainult laste esindaja arvamusest. Laste esindajale peaks olema

kohustuslik lapse arvamuse väljaselgitamine. Laste esindaja ei ole välja selgitanud, miks tütar

isaga kohuda ei taha ja mis on need asjaolud, mis selle kujundasid. Laste esindaja arvamuses ei

ole analüüsitud avaldaja toodud suhtluskorda ja jälgitav ei ole, kuidas esindaja jõudis

järeldusele, et see on laste huvides. Kohtumäärusest ei ole nähtavad kohtu enda kaalutlused,

millest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et avaldaja soovitud suhtluskord on laste huvides.

15. Kohus ei selgitanud välja laps C-l seisukohta kavandatava elukorralduse kohta ega

arvestanud lapse arvamusega. Kohus kuulas lapse ära, kuid protokolli ei koostanud.

Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks lapsega tema eluolu arutanud, sh milline elukorraldus

talle sobiks, kus ja kellega sooviks aega veeta. Kohus ei ole andnud laps C-le võimalust

seisukoha avaldamiseks kavandatava elukorralduse kohta. Lapse ärakuulamine on olnud

formaalsus.

16. Kohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei ole kogunud

tõendeid avaldaja töögraafikute jm kohta, et veenduda, et avaldaja ka tegelikkuses on valmis ja

võimeline enda soovitud aegadel ja mahus lastega tegelema. Kohus on jätnud tähelepanuta

eestkosteasutuse seisukohas märgitu, et vanematel on kohustus kokku leppida laste

individuaalseid vajadusi ja vanemate tegelikke võimalusi arvestav suhtlusgraafik. Kohus lähtus

laste esindaja ca aasta tagusest seisukohast ega ole välja selgitanud, kuidas on möödunud aeg

ning selle jooksul lahuselava vanemaga suhtlemine lastele mõjunud ning kuidas on lapsed

sellega kohanenud. Ema arvates ei ole avaldaja ja poja vaheliseks suhtluseks väljapakutud

tingimused piisavad.

17. Kohus on üllatuslikult käsitlenud avaldaja nõustumust kompromissiga avalduse

muutmisena. Kohus ei võimaldanud avaldada menetlusosalistel selle kohta arvamust.

18. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Määrusest ei selgu, kas ja milliseid asjaolusid

ning asjaomaste isikute huve on kohus asjas arvestanud. Arusaamatuks jääb, millistel

kaalutlustel on kohus leidnud, et laste huvides on just avaldaja poolt pakutud viisil suhtluskorra

määramine ja laste huvidega on vastuolus kõik ema poolt tehtud ettepanekud. Kohus ei ole välja

selgitanud, millised on laste huvid isaga suhtlemise aegade, sageduse ja tingimuste osas. Kohus

ei ole arvestanud, et avaldaja ei ole lastega pikemalt koos elanud ning kokku on vanemad ühise

katuse all elanud ca 6 kuud ja sedagi mitte järjest. Kohus ei ole arvestanud avaldaja tegeliku

käitumisega, sh sellega, et ta on lapsi korduvalt füüsilisse ohtu seadnud. Kohus on jaganud

suvevaheajad võrdselt, arvestades ainult vanemate elukohtade lähedust. Kohus ei ole lastele

vahelduva elukoha määramisel suveks arvestanud elukorralduse sobivust lastele. Kohus on

vääralt kohaldanud PKS § 123.

19. Kohus on avaldaja ja laste suhtlusajad määranud ebamõistlikel kellaaegadel, iga nädala

kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 20.30. Ema

hinnangul on laste huvides, arvestades et poeg on väikelaps ja tütrel on nädala sees vaja ette

valmistada järgmiseks koolipäevaks, nende koju tagasi toomine hiljemalt 19.30. Tegelikult on

2-19-18140

avaldajal neljapäeva õhtul trennid ja võistlused ning selles osas on suhtluskorra täitmine

avaldaja poolt problemaatiline. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu poolt määratud suhtluskord ka

täidetav. Ema palub esialgu suhtluskorda mitte määrata nädalavahetusel ööbimistega.

20. Koolivaheaegadel võiks pigem esialgu suhelda sagedasti, aga lühemat aega. Nädala kaupa

edasi tagasi liikudes ei saa lapsed korralikult puhata, arvestades mh laste välja kujunenud

elurütmi ja seniseid koolivaheaegu, mis tekitab lastes stressi. Kuna avaldaja enda võimalused

lastega nii pikalt aega veeta on jäänud kohtu poolt jäetud välja selgitamata, varasemalt on

avaldaja töö ja töösõitude graafik olnud pingeline, ei ole suhtluskord ka täidetav. Ema palub

mitte määrata suhtlusaega 50 – 50 (võrdselt) koolivaheaegadel, sh suvel nädala kaupa, kuivõrd

see ei vasta laste huvidele.

21. Jõulupühadel ei ole kohtu poolt määratud suhtluskord laste huvides, kuivõrd lastel on

aastate jooksul välja kujunenud iga-aastane traditsioon, et 24.detsembri õhtul käiakse koos

kirikus ja 25.detsembril külastab lapsi kodus jõuluvana. Ema välja pakutud suhtlusaja

kuupäevad ja tingimused (vastavalt lapsed veedavad jõululaupäeva (24.detsember) ja esimese

jõulupüha (25.detsember) emaga ja teise jõulupüha (26.detsember) kell 12.00 kuni 16.00 isaga.

Kohtu määrusega määratud suhtluskord paaris aastatel suhtlus jõulupühadeaja ühte moodi ja

paaritutel aastatel vastupidi ei võimalda peredel kinni pidada pühade traditsioonidest.

Aastavahetuse osas (kord ühe vanemaga, kord teisega) peab ema mõistlikuks, et lapsed saaksid

veeta aastavahetuse mõlema vanemaga selliselt, et aastavahetuse (31.detsember - 1.jaanuar)

veedab laps emaga ja uusaasta 1.jaanuaril kell l2.00 kuni 16.00 isaga.

22. Ema on vastu ära jäänud kohtumiste asendamisele. Kuna suhtluskord on üsna tihe,

koormaks ärajäänud kohtumiste asendamine lapsi liialt. Lastega reisimist ema toetab, kui lapsed

seda ise soovivad.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Eestkosteasutuse vastuse kohaselt on ema ettepanekud jäänud kohtumenetluses

tähelepanuta. Olukorra lahendamiseks on vajalik välja selgitada mõlema lapse tõeline arvamus,

kaasates protsessi lastega tegeleva terapeudi, kes aitab seda sõnastada. Vanemate koostöö

parandamiseks on vajalik jätkata perelepitusega.

24. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud, kohus on kaalunud laste heaolu ja vanemate õigustatud huve. Laste esindajale

laste huvide mitteväljaselgitamise etteheitmine ei ole õigustatud. Laste esindaja on oma

seisukoha kujundamisel olnud objektiivne. Arvestades, et vanemad elavad lähestikku, ei peaks

20.30 olema nii hiline aega, et seaks ohtu tütre koduste õppetööde tegemise, sest seda on

võimalik teha ka isa juures. Ka poja huve ei kahjusta see kellaaeg kuidagi. Arusaamatu on, miks

ema ei esitanud oma seisukohti kompromissi projektile. Poeg saab varsti 6-aastaseks, tal on

isaga lähedane suhe, ta pole enam väikelaps, kelle huvides on suhelda isaga sagedasti, kuid

mitte liiga pikalt. Põhjendamatu on väita, et lapsed ei ole avaldaja juures ööbimistega suhtluseks

valmis. Kui tütar ei taha, ei saa teda keegi suhtlemisele ja ööbimisele sundida. Puuduvad

objektiivsed asjaolud, miks laste pikemad kohtumised isaga neid kahjustavad. Arusaamatu on

etteheide, et maakohus jagas koolivaheajad vanemate vahel võrdselt. Alusetu on kahtluse alla

seada isa võimalusi, kui isa on kompromissi edastanud. Objektiivsetele asjaoludel ei põhine

ema seisukoht kohtumisi mitte kindlaks määrata ja need toimuksid siis, kui lapsed on selleks

valmis. Antud pere puhul on selgus laste elukorralduses äärmiselt vajalik.

2-19-18140

25. Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sellest, et kohtu arvates peab olema suhtluskord

erinev ema soovitust, ei saa teha järeldust, et kohus oli ema suhtes erapoolik. Kohus kindlustas

laste ja isa suhtlemisõiguse määral, mis vastab laste huvidele. Kohus lähtus laste huvidest,

kuulas ära tütre ja kujundas vahetu mulje põhjal oma seisukoha. Laste esindajal on õigus

otsustada, kuidas ta lapselt saadud teabe kohtule edastab. Peale 6 kuud kestnud perelepitust ema

sõnamurdlikkuse tõttu vanemate vahelised kokkulepped ei toiminud ja koostööni ei jõutud.

Ema soovis, et isa loobuks nõudest lastega kohtuda.

Menetluse edasine käik

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning

vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus isa avalduse lastega

suhtlemiskorra määramiseks rahuldas, suhtluskorra määras ning teha selle asemel uus määrus,

millega rahuldada isa avaldus lastega suhtlemise korra osas osaliselt ja määrata isa suhtluskord

kummagi lapsega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele. Muus, st menetluskulude

jaotuse osas, jääb maakohtu määrus muutmata, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

28. Määruskaebuse esitajaga tuleb esmalt nõustuda selles, et maakohus on oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme. Vaidlustatud määrus on olulises osas põhjendamata, arvestades, et

sellest ei nähtu, miks ei ole laste huvides ema ettepanekud suhtluse korraldamiseks isaga, miks

ei tule arvesse võtta ema poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja miks tuleb suhtluskorra

määramisel lähtuda laste esindaja arvamusest kohtu koostatud kompromissilepingu kohta.

Maakohus ei ole ka märkinud, millistest tõenditest, kui üldse, kohus asja lahendamisel lähtus

või millised asjaolud tuvastatuks luges. Samuti ei nähtu sedagi, milles seisnevad kohtu arvates

kummagi lapse huvid ning milliseid asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve maakohus

laste ja isa suhtluskorra määramisel arvesse võttis. Kuigi maakohtu eelpoolnimetatud

menetlusõiguslikud rikkumised on olulised, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomilistel

põhjustel vajalikuks maakohtu määrust tühistada ning avaldust uueks lahendamiseks

maakohtule tagasi saata, kuna seadusest tulenevalt saab ringkonnakohus maakohtu eksimused

ise parandada ning teha uue määruse.

29. Maakohtule ei ole etteheidetav laps C ärakuulamise kohta protokolli koostamata jätmine,

kuna hagita asjades on see kohtu diskretsiooniõigus. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb isiku

ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud märkida menetlust lõpetavas määruses,

mida maakohus ka teinud on. Lapselt tema arvamuse uurimata jätmine seoses võimaliku

elukorraldusega ei tee tema ärakuulamist formaalseks, kuna lapse sõnul isa tema tegemiste

vastu huvi ei tunne ning nad pole viimastel kuudel üldse suhelnud. Maakohtule pole

etteheidetav ka arvamuse avaldamise võimaldamata jätmine selle kohta, et kohus avaldaja

nõustumust kompromissiga avalduse muutmisena käsitleb, arvestades, et kompromissi

tingimuste osas määras kohus kõigile menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks tähtaja.

2-19-18140

30. Arvestades puudujääke maakohtu menetluses ning määruse tegemise aega, nõudis

ringkonnakohus määruskaebusmenetluses menetlusosalistelt täiendavate selgituste esitamist.

Muuhulgas soovis ringkonnakohus teada, kuidas on alates maakohtu määruse tegemise ajast

toimunud laste suhtlus isaga ja kas vastab tõele väide, et neljapäeva õhtuti esineb isal suhtluse

korraldamisel takistusi. Võttes arvesse saadud vastuseid, soovis ringkonnakohus täiendavalt

teada, kas lapsed on asunud kasutama psühholoogilise nõustamise teenust ning kuidas oleks

võimalik korraldada isa ja laps C suhtlus kolmanda isiku juuresolekul.

31. Kõigi tsiviilasjas esitatud avalduste, seisukohtade ja tõendite alusel tuvastab

ringkonnakohus, et vanemate vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: (1) isa ja ema

ühisteks lasteks on XX.XX.XXXX.a sündinud C ja XX.XX.XXXX.a sündinud Q; (2) isa on

laste ja emaga ühise perena koos elanud ca 1,5 kuud; (3) alates 2016.a lõpust elavad laste

vanemad lahus ning lapsed püsivalt emaga; (4) isa edaspidine lastega suhtlus on toimunud ilma,

et lapsed oleksid ööbinud isa juures, järgmises mahus: (4.1.) laps C-ga 2019.a 8 korda, 2020.a

jaanuarist kuni oktoobrini 6 korda, alates 2020.a novembrist 4 korda ning suhtlus on tänaseks

püsivalt katkenud eelduslikult alates 14.02.2021.a sündmusest; (4.2.) laps Q-ga 2019.a 8 korda;

2020.a jaanuarist kuni oktoobrini 32 korral; alates 2020.a novembrist kuni 30.07.2021.a 34

korral ning alates 24.08.2021.a ei ole isal õnnestunud lapsega enam kontakti saada; (5) lapsed

on korduvalt käinud nõustamisel psühholoog U juures.

32. Tuvastatud asjaolude põhjal nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ka selles, et

maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust.

33. Lapsega suhtlemise õigust reguleerib perekonnaseadus. Sealjuures sätestab PKS § 143 lg 1

üldise põhimõttena, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal

on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui

vanemad nende lahuselu korral lahuselava vanema ja lapse suhtlemises kokkuleppele ei jõua,

määrab PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus,

tehes PKS § 123 lg-st 1 tulenevalt lapsesse puutuvat asja läbi vaadates esmajoones lapse

huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

34. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et igas vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja

suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

07.12.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23). Vanem peab vanema õigusi

teostades pidama silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma

selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

21.03.2007.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Kohtu määratud suhtluskord peab

olema selge ja täidetav, sh tuleb reguleerida ka vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes

anda vanemale soovi korral võimalus lapsega suhelda (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Esmajoones peab kohus PKS §

123 lg 1 järgi vanema ja lapse suhtlemise korra määramisel lähtuma lapse huvidest. PKS § 143

lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määravaks lapse tahe, vaid see, et

tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse

tervist ja arengut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr

2-15-16111, p 18). Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike

suhete tekkimine ja jätkumine.

35. PKS § 123 kohaldamisel on maakohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud eelkõige selles,

et jättis tuvastamata, mis on kõnealuses vaidluses osalevate laste huvid. Ka ei ole kohus arvesse

2-19-18140

võtnud ema poolt avaldatud ja vaidlustamata olulisi asjaolusid selle kohta, et lapsed ei ole pärast

vanemate lahku kolimist isa juures kordagi ööbinud ning on oma isaga koos elanud vaid 1,5

kuud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et laste esindaja arvamusest ei nähtu, miks ei ole laste

huvides arvestada ema ettepanekut määrata suhtluskord nn üleminekuperioodiga ja miks on

laps C-l tekkinud vastumeelsus isaga suhtlemisel. Maakohus ei ole arvestanud laps C poolt

ärakuulamisel avaldatut selle kohta, et isa tema tegemiste vastu huvi ei tunne ja laps on leppinud

sellega, et ta isaga enam ei suhtle.

36. Laste huvide määratlemisega seoses nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkosteasutuse

hinnangul on selleks laste emotsionaalne heaolu ja turvalisus, nende õiguste, individuaalsete

vajaduste ja tunnete mõistmine, aga ka piirid ja konkreetsus vanemate vahelises suhtluses. Laste

esindaja on laste huvidena mõistnud stabiilset päevakava, kohtumisi lahuselava vanemaga ja

nende mõju laste psüühikale. Psühholoog U on esile toonud, et elukorraldus peab lähtuma laste

heaolust ja selle märksõnadeks on turvalisus, lojaalsuskonflikti puudumine ja paindlikkus.

Ringkonnakohus on eeltoodu alusel seisukohal, et laste huvideks on konkreetsel juhul eelkõige

õigus elada nii, et suhtlus kummagi vanemaga on lapse õigusi ja vajadusi arvestav ning

turvatunnet pakkuv, laste igapäevane elukorraldus ettenähtav, stabiilne, üleüldist heaolu tagav

ja arengut toetav. Eeltoodust johtudes leiab ringkonnakohus, et laste ja isa suhtluskord tuleb

reguleerida vaidlustatud määruses tooduga võrreldes oluliselt erinevalt ning kummagi lapse

osas eraldi tingimustega, käsitledes esmalt suhtluskorra määramist laps C-ga ja seejärel laps Q-

ga.

37. Laps C osas nähtub tsiviilasja materjalidest lisaks eespool tuvastatud asjaoludele, et kuigi

laps on isaga pärast vanemate lahku kolimist suhelnud, on selle maht võrreldes isa ja laps Q

suhtlust, olnud oluliselt väiksem, ka on suhtlus olnud kaootilisem. Laps on maakohtu

menetluses väljendanud esindajale vastuseisu isaga suhtlemisele ning kohtule selgitanud, et

suhtluse jätkumiseks peaks isa püüdma taastada omavahelise usalduse, kuid isa tema tegemiste

vastu huvi ei tunne ning ta on leppinud, et isaga enam ei suhtle. Ema on esile toonud, et tütart

on mõjutanud isa vägivaldne käitumine ema ja tema endaga, isa liigne alkoholi tarbimine, aga

ka varasem ebastabiilne suhtlusstiil lapsega ning poja eelistamine tütrele. Kuigi perelepitaja tõi

välja, et isa on otsustanud tütart mitte survestada ja otsida lahendusi lapsega paremate suhete

saavutamiseks, nähtub ringkonnakohtule esitatud dokumentidest ja tõenditest, et lapse suhtlus

isaga on käesolevaks ajaks katkenud. Isa on avaldanud, et laps ei vasta tema sõnumitele ega

kõnedele, tänaval tere ei ütle, on tõre ja üleolev ning isaga räägib vaid ema juuresolekul,

mistõttu on isa suhtlusest loobunud. Ema on olukorda selgitanud sellega, et isa on korduvalt

tütrele väljendanud soovi temaga mitte suhelda, last laimanud ja süüdistanud, mistõttu laps ei

soovi enam isaga suhelda; ka ei ole isa last tema sünnipäeval enam õnnitlenud ning laps on

soovinud isale lähenemiskeelu kehtestamist peale seda, kui isa teda ja tema sõpru tänaval piiras;

laps on kurb, et isa talle etteheiteid teeb ja teda sõimab, venda aga nunnutab ja meelitab. Ema

on esitanud tõendid selle kohta, et 14.02.2021.a karjus isa lapsele, et ta ei ole enam isa juurde

oodatud ning isa ei soovi lapse nägu enam näha, 18.05.2021.a ründas isa last ja tema pikaaegset

sõbrannat tänaval. Isa neid väiteid ümber lükanud ega selgitusi oma käitumise kohta jaganud ei

ole. Eestkosteasutusele on laps 08.06.2021.a vestluses väljendanud tugevat pettumust isa

suhtes, kurvameelsust ja elutüdimusmõtteid, mille põhjuseks võivad spetsialisti hinnangul olla

vanemate vahelised pinged ja manipulatsioonid. Psühholoog on 09.09.2021.a hinnangus esile

toonud, et kuigi isa tuli 2021.a maikuus kooli ja arutas suhete parandamise võimalust tütrega,

ei ole lapse sõnul isa käitumises midagi muutunud, lapsel on depressiivsed meeleolud ning ta

on väljendanud soovimatust isaga suhelda. Isa on 14.09.2021.a menetlusdokumendis siiski

kinnitanud jätkuvat soovi lapse elus osalemiseks.

2-19-18140

38. Ringkonnakohus on eeltoodu alusel seisukohal, et lapses tekkinud vastuseis isaga suhtlusele

ning selle katkemine ei ole, isa agressiivset ning lapse huvidega vastuolus olevat käitumist

arvestades, üllatuslik. Nõustuda ei saa isa kahtlusega, et suhtluse katkemise põhjuseks on

üksnes lapse mõjutamine ema poolt. Samas puudub ringkonnakohtul seaduslik alus jätta isa

avaldus laps C-ga suhtluskorra määramiseks rahuldamata, arvestades, et asjas ei ole esitatud

ühtki tõendit selle kohta, et suhtluse taastamiseks vajalike kontaktide võimaldamine isaga

kolmanda isiku juuresolekul oleks lapse tervist või arengut kahjustav. Kuigi psühholoog

hinnangus rõhutanud, et trauma lapses süveneb, kui ta peab igakordsele kohtumisele teise

vanemaga minema vastumeelselt, hirmu või sunni korras, ei ole selles arvestatud võimalusega,

et suhtlus isaga saab toimuda ka kolmanda isiku toetuse ja järelevalve all.

39. PKS § 143 lg-st 5 tulenevalt võib kohus omal algatusel ning PKS § 143 lg-te 3 ja 3¹ alusel

piirata lapse huvides suhtlusõigust ja määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku

juuresolekul. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kohaldama lapse

heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid ning valitud abinõu peab

olema asjaolusid arvestades eesmärgipärane ja proportsionaalne (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.03.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 23).

40. Võttes arvesse kõiki asjas esile toodud asjaolusid, esitatud tõendeid ja seisukohti, laps C

huve ja isa jätkuvat huvi lapsega suhtlemiseks ning tuginedes PKS §-le 123, § 143 lg-tele 1,2,

3, 3¹ ja 5, on ringkonnakohus seisukohal, et isa suhtluskord lapsega tuleb kindlaks määrata

maakohtu poolt määratust oluliselt erinevalt nii, et isa suhtlusõigus lapsega on piiratud suhtluse

korraldamisega sobiva kolmanda isiku juuresolekul ilma kohtumisi asendamata ning emale

kaasneb lapse haigestumisest tingitud kohtumiste ärajäämise tõttu teavitamise ja tõendamise

kohustus.

41. Selleks kolmandaks isikuks tuleb määrata lapse elukohajärgne eestkosteasutus, kelleks

käesoleval juhul on Anija vald (vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohtu hinnangul on isa

suhtlusõiguse piiramine, arvestades lapse huve ning asjaolu, et suhtlus lapsega on katkenud isa

agressiivse ja lapse õigusi mittearvestava käitumise tõttu, hetkel proportsionaalne ja

eesmärgipärane.

42. Eestkosteasutuse kinnitusel on suhtlus lapse ja isa vahel võimalik korraldada spetsialisti

juuresolekul ühes kalendrikuus viiel korral kestvusega keskmiselt 2 tundi kas vallavalitsuse

Aegviidu või Kehra ruumides või vastavalt ilmastikuoludele looduses. Ringkonnakohus võtab

need asjaolud arvesse. Kuivõrd PKS § 143 lg-st 3¹ tulenevalt määrab vallavalitsus lapse

suhtluseks vanemaga kolmanda isiku juuresolekul seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku,

jääb kohtumisteks sobivate aegade leidmine ja kooskõlastamine eestkosteasutuse poolt

määratud isiku ülesandeks.

43. Ringkonnakohus teeb isale ettepaneku teha eestkosteasutuse ja tema määratud isikuga

koostööd, kui isa huviks on suhtluse taastamine lapsega. Ringkonnakohus rõhutab, et isa

koostööst oleneb, kas suhtluse vahetu taastamine lapsega osutub võimalikuks. Sellest, kuidas

isa lapsega suheldes eestkosteasutuse spetsialisti võimalikke selgitusi või soovitusi lapsega

suhtluse osas järgib (sh osaleb nt vanemlikke oskusi arendavatel kursustel), sõltub see, kuidas

suhtluskorda lapsega täidetakse. Kui suhtlus isa ja lapse vahel laabub, saab isa tulevikus lapsega

suhtlema hakata kolmanda isiku juuresolekuta, kui laps selleks vajalikku valmisolekut ja tahet

avaldab.

44. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus isa ja laps C suhtluskorra järgnevalt: isal on

käesoleva kohtumääruse tegemisest arvates viiel (5) järjestikusel paaris nädalal õigus kohtuda

2-19-18140

laps C-ga ühel (1) kalendripäeval kahe (2) tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse

poolt määratud ajal, kohas ja isiku juuresolekul. Eeldusel, et isa on laps C-ga suhelnud

eelnimetatud korras ja tingimustel, on isal edaspidi õigus laps C-ga suhelda igal nädalal ühel

(1) kalendripäeval kahe (2) tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud

ajal, kohas ja isiku juuresolekul. Kui eeldus jääb täitmata, siis jätkub algne suhtluskord.

Eestkosteasutus kooskõlastab kohtumiste ajad kummagi vanemaga kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, võttes arvesse laps C koolikohustust ja vaba aja tegevusi (huviringe jms),

isa töögraafikut ja vajadusel ka vaba aja tegevusi ning eestkosteasutuse töötaja(te) tööaega.

Lapse haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei

asendata. Ema teatab lapse haigestumisest eestkosteasutusele ja isale viivitamatult telefoni või

e-kirja teel ning esitab isale esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta.

Lapsel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata

sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib.

45. Laps Q osas nähtub tsiviilasja materjalidest lisaks eespool tuvastatud asjaoludele, et laps on

maakohtu menetluse jooksul avaldanud nii esindajale kui eestkosteasutusele soovi ja

valmisolekut isaga suhtluseks. Ema on esile toonud, et vaatamata sellele tuleks arvestada

asjaoluga, et laps ei ole kordagi isa juures ööbinud, on temaga koos elanud vaid 1,5 kuud ning

pikemad koosolemised isaga on avaldanud mõju lapse tervisele, sh on avaldunud

hüsteeriahood, öine vähkremine, sonimine, alla pissimine ning vastumeelsus isa juurde minna.

Ema on esitanud helisalvestisi lapses aeg-ajalt tekkinud vastuseisu kohta suhtlusele isaga.

Lapse esindaja on olnud seisukohal, et isa ettepanek suhtluskorra määramiseks on lapse

huvides, kuid ei ole põhjendanud, miks on lapse huvides suhtluskord ilma ema poolt soovitud

üleminekuperioodita. Määruskaebusmenetluse jooksul on laps eestkosteasutusele väljendanud,

et talle meeldib isa juures käia, kuid mitte liiga kauaks. Nii lapse esindaja kui eestkosteasutuse

hinnangul on lapsel isaga lähedane suhe. Vaatamata eeltoodule on eestkosteasutus arvamusel,

et maakohtu määratud suhtluskorra tingimustel suhtlus võib mõjuda lapsele psühholoogiliselt

raskelt ning seda ei ole võimalik täita, kuna laps ei ole isaga pikalt koos elanud. Lapse esindaja

hinnangul on maakohtu määratud suhtluskord aga lapse huvides ning asjaolust, et laps on vahel

peale isa juures olemist teises meeleolus, ei saa teha järeldust, et isaga kohtumised ei mõju

lapsele hästi. Ema kirjeldatud lapse käitumisest isaga kohtumiste järgselt nähtub, et lapsel on

avaldunud pärast tema jaoks pikaks osutunud kohtumisi isaga hüsteeria, ärevushood, apaatsus,

nutt, vastumeelsus ja hirm isa ees, laps on avaldanud soovi olla isaga koos mitte liiga pikki

päevi ega ka liiga tihedalt. Ema on esitanud helisalvestised lapse kohatise vastumeelsuse kohta

suhtluseks isaga ning psühholoogi hinnangu, millest nähtub, et lapsel esineb emotsionaalsele

häiritusele viitavaid sümptomeid, laps on kimpus hülgamishirmu ning klammerdumisega,

uinumisraskustes ning lapse arengut toetaks hetkel kindla kodukeskkonna olemasolu.

Psühholoog on esile toonud, et laps väljendab kohatist vastumeelsust, trotsi ja hirmu selle

vanemaga kohtumiste ees, kelle agressiivse käitumise tunnistajaks ta on olnud. Hinnangus

väidetakse, et isa on keeldunud lastekaitse ametnike poolt pakutud vanemlike oskuste õppimise

teenustest. Seda väidet ei ole isa kordagi ümber lükanud, kuigi on kinnitanud jätkuvat huvi lapse

elus osalemiseks. Isa on ringkonnakohtule 14.09.2021.a teatanud, et ema ei ole kontakte lapsega

võimaldanud lapse väidetava vastuseisu tõttu alates 24.08.2021.a-st. Ema ei ole omapoolseid

selgitusi ringkonnakohtule andnud ega lapse vastuseisu põhistavaid tõendeid esitanud. Veel

17.08.2021.a menetlusdokumendis on ema kirjeldanud, et laps soovib isaga suhelda, kuigi

ainult natuke aega.

46. Võttes arvesse kõiki asjas esile toodud asjaolusid, esitatud tõendeid ja seisukohti, laps Q

huve ja isa jätkuvat huvi lapsega suhtlemiseks ning tuginedes PKS §-le 123 ja § 143 lg-le 1, on

ringkonnakohus seisukohal, et isa suhtluskord lapsega tuleb kindlaks määrata maakohtu poolt

määratust erinevalt nii, et isa suhtleb lapsega igal nädalal kindlaks määratud lühikestel

2-19-18140

ajavahemikel ilma ööbimisteta, ärajäänud kohtumisi asendamata ning koolivaheaegade osas

erisusi kehtestamata, võttes jõulude ja aastavahetuse osas arvesse lapse senise elu jooksul välja

kujunenud traditsioone ning lapse soovi reisimiseks.

47. Ringkonnakohus võtab sealjuures arvesse, et nii eestkosteasutus kui lapse esindaja on esile

toonud lapse lähedast suhet isaga, laps ise on avaldanud põhimõttelist soovi isaga suhtluseks,

kuigi seadnud ka tingimuseks, et suhtlus ei tohi olla liiga pikk. Asjas ei ole esitatud tõendit selle

kohta, et lapse suhtlus isaga ei ole lapse huvides ning kahjustab lapse tervist ja arengut.

Psühholoog on olnud seisukohal, et lapse isal tuleks kohtumisteks lapsega läbida perelepitus,

vägivalla teraapia või vanemlike oskuste koolitus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole laps isaga

koos elanud rohkem kui 1,5 kuud ega ole tema juures pärast vanemate lahku kolimist kordagi

ööbinud. Lapse ema poolt kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on lapsele kurnavaks osutunud just

pikad suhtluspäevad isaga, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul suhtlus isa juures

ööbimistega hetkel lapse huvides. Samas ei ole lapse huvides ka suhtluse lühendamine ema

poolt väljapakutud kella 19.30-ni nädala sees ja laupäeviti vaid 4 tundi, arvestades, et ema

kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on lapse senised suhtluskorrad isaga kestnud alates 1,5 tunnist

kuni 9,5 tunnini. Juhul, kui laps ei lähe koolieelsesse lasteasutusse, saab isa last omavahelise

suhtlemise ajal mh kooliks ette valmistada, lapse koolikohustuse tekkimisel aidata last aga

järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumisel. Isa on neljapäevaste treeningute kestvust kuni kella

21.00-ni kinnitanud vaid juuli ja augustikuu kohta, mistõttu puudub alus neljapäevaste

kohtumiste aja lühendamiseks ka isa trennides viibimise tõttu. Koolivaheaegade reguleerimist

ei pea ringkonnakohus hetkel lapse huvidega kooskõlas olevaks, arvestades lapse praegust

valmisolekut ja võimekust isaga suhtlemiseks vaid lühikeste ajaperioodide kaupa. Jõulude ja

aastavahetuse reguleerimisel on lapse huvidega kooskõlas seni väljakujunenud ja ema poolt

kirjeldatud traditsioonide säilitamine. Suhtluse ajalise mahu lühendamine ainult 4 tunnile ei ole

ringkonnakohtu hinnangul lapse huvides eespooltoodud põhjendustel. Lapse haigestumise tõttu

ärajäänud kohtumiste asendamist ei pea ringkonnakohtus hetkel vajalikuks, arvestades, et

vanemad on suutnud oma konfliktsete suhete tõttu tekitada lapse elus juba küllalt turvatunde

puudumist, ebastabiilsust ja stressi ning lapse huvides on korraldada tema elu ettenähtavalt ja

lapse heaolu toetavalt, võimaldades suhtlust lahuselava vanemaga kindlaksmääratud aegadel ja

ajavahemikel. Reisimist puudutavas osas tuleb seada eelduseks lapse enda selgelt väljendatud

soov, arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on lapsel esinenud oma soovide väljendamisel

isale takistusi hirmu näol. Ringkonnakohus peab omal algatusel vajalikuks määrata, et lapse

üleandmine tuleb teha lapse ema koduukse ees, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole ema

ja tema perekonnaliikmed tundnud end isa agressiivse eneseväljenduse tõttu ema kodus

turvaliselt, ka on kohale kutsutud politsei.

48. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus isa ja laps Q suhtluskorra järgnevalt: isal on

õigus kohtuda laps Q-ga iga paaritu nädala laupäeval alates kella 12.00-st kuni 18.00-ni ning

iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kella

20.30-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

Laps haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei

asendata. Ema teatab lapse haigestumisest isale viivitamatult telefoni või e-kirja teel ning esitab

esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta. Laps veedab jõululaupäeva

(24.detsember), esimese jõulupüha (25.detsember) ning aastavahetuse (31.detsember kuni

01.jaanuar kella 12.00-ni) emaga. Isal on õigus lapsega kohtuda teisel jõulupühal

(26.detsember) kella 12.00-st kuni 18.00–ni ja uusaastal (01.jaanuar) alates kella 12.00-st kuni

18.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa.

Lapsel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata

sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib. Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida, sh

2-19-18140

väljaspool Eesti Vabariiki, kui laps seda ise soovib. Vanemad annavad teineteisele aegsasti

teavet planeeritavatest välisreisidest (sihtkoht, kestus).

49. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on eestkosteasutus

läbivalt esile toonud selle, et vanemad ei ole aastaid suutnud lahendada omavahelisi konflikte,

kuigi neid on sealjuures abistada üritanud nii kohaliku omavalitsuse spetsialistid kui ka

perenõustaja. Võttes arvesse eeltoodut, aga ka seda, et laps C on avaldanud eestkosteasutusele

elutüdimusmõtteid ning mõlemad lapsed vajavad jätkuvalt psühholoogilist nõustamist, teeb

ringkonnakohus vanematele ettepaneku asuda mõistma kujunenud olukorra tõsidust ja

omavaheliste pikaaegsete lahendamata vaidluste ning lõpetamata protsesside kahjulikku mõju

ühiste laste tervisele, tekitada endas suutlikkus võtta selle eest lõpuks vanemlik, aga ka

täiskasvanulik vastutus ning teha spetsialistide abiga kõik mis võimalik omavaheliste

aastatepikkuste konfliktide lahendamiseks, laps C-s taas elujaatavate hoiakute tekkeks ja ka

nende püsimajäämiseks ning võimalike elutüdimusmõtete tekke ennetamiseks laps Q-s.

Mõlemal vanemal tuleks psühholoogi poolt esile toodud laste lojaalsuskonflikti teket arvestades

mõelda oma vanemlike oskuste arendamisele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et seda,

kuidas vanemad antud ettepanekutesse suhtuvad, võib kohus arvesse võtta võimalike

edaspidiste lastega seotud vaidluste lahendamisel.

Selgitused

50. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 1 tuleneva regulatsiooni kohaselt ei saa kohus

last vastu tema tahtmist oma lahuselava vanemaga suhtlema kohustada.

51. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu

poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord

ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole

avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2

kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123

lg 1 mõttes lapse huvidele.

52. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus ei ole suhtluskorra osas

täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on

seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi

sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust TsMS § 563

alusel. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata,

milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks

rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse

alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid

sunnivahendeid tuleb rakendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2014.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 20 ja Riigikohtu üldkogu 12.12.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-13, p 61).

Taotluste lahendamine

53. Laste isa on määruskaebusmenetluses esitanud 30.07.2021.a ja 14.09.2021.a taotlused uute

tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotlused ja võtab TsMS § 238 lg

1 alusel tõenditena vastu: 1) kõik 30.07.2021.a menetlusdokumendile tõenditena lisatud

dokumendid, so 15.05.2021.a ja 16.05.2021.a sündmuste salvestused ja protokollid ning 21.07-

2-19-18140

22.07.2021.a kirjavahetuse laste emaga ja 2) 14.09.2021.a menetlusdokumendile lisatud

ekraanitõmmised sms vestlustest Y-ga.

54. Laste ema on määruskaebusmenetluses esitanud 30.07.2021.a, 17.08.2021.a ja

12.09.2021.a taotlused uute tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab esitatud

taotlused ja võtab TsMS § 238 lg 1 alusel tõenditena vastu: 1) kõik 30.07.2021.a

menetlusdokumendile lisatud tõendid, so väljavõtted sms-dest, ekraani kuvatõmmis, helifailid

ja

nende

protokollid;

2)

17.08.2021.a

kirja

ringkonnakohtule;

3)

12.09.2021.a

menetlusdokumendile esitatud psühholoog U 09.09.2021.a hinnang C ja Q nõustamiselt.

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

55. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.

Ringkonnakohus määrab lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks

eraldi määrusega, juhul kui vastav taotlus esitatakse.

56. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 4-5 osas. Muus osas võib määrusele

esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3

esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)