1-20-3209/94 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2021.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-20-3209 (16230102423)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Triin Pilberg, Karine Grigorjan – Algmaa

Ines Ürpus, Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

J süüdistuses KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi ja O

süüdistuses KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Diana Helila

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Tsiviilkostja

Tsiviilkostja esindaja

Kannatanute esindajad

J, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel,

xxxharidusega,

töökoht:

xxx,

elukoht:

xxx,

varem

kriminaalkorras karistamata, kehtiv tõkend puudub;

Vandeadvokaat Yaroslav Radziwill

O, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel,

xxxharidusega,

töökoht:

xxx,

elukoht:

xxx,

varem

kriminaalkorras karistamata, kehtiv tõkend puudub;

Vandeadvokaat Argo Küünemäe

Q OÜ, juhatuse liige D

Vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vandeadvokaat Maria Mägi - Rohtmets, vandeadvokaadi abi

Lauri Talumäe ning jurist Y

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 4; § 309 lg 2, § 310 lg 2; § 311, § 312 ja § 314,

kohus otsustas:

1. Õigeks mõista O temale KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

2. Õigeks mõista J temale KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

3. Juhindudes KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanute D, N ja C poolt J ja O ning

tsiviilkostja Q OÜ vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju

nõuetes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus esitada hagi

uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

4. Juhindudes KrMS 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevad

must rohekas jope, must hallikas kampsun tõmbelukuga, mustad lühikesed

püksid, botased Adidas, pikkade varrukatega särk, paar halle sokke, valge –

sinise triibuga müts, aluspüksid, vedru kahes tükis, kaks polti, 1 mutter ja kaks

tihendit, millised asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe

tee 6, Tallinn kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

5. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad

digitaalsed andmekandjad nendel oleva teabega jätta kohtuotsuse jõustumisel

kriminaalasja materjalide juurde.

6. Juhindudes KrMS §-dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Jl kohtueelsel ning kohtulikul

uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 4189,70.- (neli

tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja seitsekümmend senti) jätta

riigi kanda.

7. Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Ol kohtueelsel ning kohtulikul

uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 4980,60.- (neli

tuhat üheksasada kaheksakümmend eurot ja kuuskümmend senti) eurot jätta

riigi kanda.

8. Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 surnu ekspertiisi teostamisega

seotud ekspertiisikulud (ekspertiisiakt nr 16E-PõS0026/264) summas 250.-

(kakssada viiskümmend) eurot jätta riigi kanda.

9. Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 tsiviilkostjal Q OÜ

kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kogusummas 10 750.- (kümme tuhat

seitsesada viiskümmend) eurot jätta riigi kanda ning hüvitada nimetatud

summa Q OÜ-le riigi eelarve vahenditest.

10. Juhindudes KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 välja mõista kannatanute D, N ja

C kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest nendel kriminaalmenetlusega

tekkinud valitud esindaja kulud summas 7788,40.- (seitse tuhat seitsesada

kaheksakümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot, milline kanda Yi

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

11. Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanute D, N ja C kasuks Eesti

Vabariigi eelarve vahenditest nendel kriminaalmenetlusega tekkinud valitud

esindaja kulud summas 1358,60.- (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa

eurot ja kuuskümmend senti) eurot, milline kanda Yi arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

12. Juhindudes KrMS § 189 lg 2 jätta läbi vaatamata kannatanute valitud esindaja

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 05.08.2021.a laekunud taotlus

täiendavate õigusabikulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks.

13. Juhindudes SKHS § 5 lg 1 p.p 4, 6 rahuldada J kaitsja vandeadvokaat Yaroslav

Radziwilli taotlus hüvitada õigeksmõistva otsuse korral Jle süüteomenetluses

tekkinud varaline kahju summas 289,93.- (kakssada kaheksakümmend üheksa

eurot ja üheksakümmend kolm senti) eurot.

14. Juhindudes SKHS § 5 lg 1 p.p 4, 6 Eesti Vabariigilt välja mõista J kasuks

süüteomenetluses tekkinud varaline kahju summas 289,93.- (kakssada

kaheksakümmend üheksa eurot ja üheksakümmend kolm senti) eurot, milline

summa kanda J arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

15. Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud kõik isikud, kellel nõude alus võiks olla,

seega kohus selgitab, et kahju saanud isik võib esitada selle SKHS § 21 lg 1

kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad kohtumenetluse pooled ja nende esindajad esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul

teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

võib teatada ka elektrooniliselt. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooniteadete esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav e-toimiku kaudu

30.septembril 2021.a.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Süüdistuse sisu

O on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema Q OÜ lepingulise

töötajana koos Jga, kes on samuti Q OÜ lepinguline töötaja, teostas 23.09.2015 aadressil

Tallinn, W garaažitõstukse hooldust, mille käigus jättis ta kontrollimata ja märkamata, kas

garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on

töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ning hooldamiseks

eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema,

et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle riknevusel

võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohtu inimese elule ja varale.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku garaažitõstukse hoolduse tegemata jätmisega põhjustas ta

koos Jga 15.05.2016 kell 14.08 aadressil Tallinn, W lapse B surma, mil 123 lg raskusega

garaažiuks kukkus lapse peale.

Surnu ekspertiisiakti nr 16E – PõS0026/264, 14.09.2016, nähtub, et B surma põhjuseks on

rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest

verejooksust.

Seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu

ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke

abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning

õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.

Seega O teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, mis oli toime pandud

tegevusetusega, pani toime KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

J on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdisatakse selles, et tema Q OÜ lepingulise

töötajana koos O´iga, kes on samuti Q OÜ lepinguline töötaja, teostas 23.09.2015 aadressil

Tallinn, W garaažitõstukse hooldust, mille käigus jättis ta kontrollimata ja märkamata, kas

garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on

töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ning hooldamiseks

eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema,

et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle riknevusel

võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohtu inimese elule ja varale.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku garaažitõstukse hoolduse tegemata jätmisega põhjustas ta

koos O´iga 15.05.2016 kell 14.08 aadressil Tallinn, W lapse B surma, mil 123 lg raskusega

garaažiuks kukkus lapse peale.

Surnu ekspertiisiakti nr 16E – PõS0026/264, 14.09.2016, nähtub, et B surma põhjuseks on

rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest

verejooksust.

Seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu

ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke

abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning

õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.

Seega J teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, mis oli toime pandud

tegevusetusega, pani toime KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.08.2021.a toimunud kohtulikes vaidlustes asus

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila seisukohale, kohtuliku

uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et süüdistatavad O ning J 23.09.2015.a teostasid

Q OÜ töötajatena W, Tallinn garaažiukse hooldust. Hoolduse tellis haldusfirma H KÜ W

palvel, sest garaažiuks krigises ja ei olnud töökorras.

Samuti leidis prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud fakt, et

garaažiukse näol oli tegemist vana uksega, mille paigaldamine oli toimunud aastatel, kui

kukkumisvastase mehhanismi paigaldamine ei olnud kohustuslik ning märgitust tulenevalt

saab asuda seisukohale, et süüdistatavad garaažiuste paigaldajatena ja hooldajatena pidid ette

nägema, või tajuma, et kui uksel, mille raskus on 123 kg puuduvad kukkumisvastased

kaitsmed, siis see uks vedrude purunemise korral võib alla kukkuda, nemad oleksid pidanud

tagama seadme ohutuse. Süüdistatavad oleksid pidanud 23.09.2015.a teostama garaažiukse

hooldust hoolikamalt ja kohusetundlikumalt ehk hooldama ust selliselt, et see oleks ohutu

kasutamiseks, nad oleksid pidanud tuvastama, et uksel puudub kukkumisvastane seade ja

oleks pidanud selle paigaldama. Kui süüdistatavad oleks seda teinud, siis 15.05.2016.a ei

oleks garaažiuks lapsele peale kukkunud, vaid uksele paigaldatud nõuetekohane

kaitseseadeldis oleks lukustanud mehhanismi ja peatanud ukse kukkumise. Märgitust

tulenevalt leidis ringkonnaprokurör, et O tuleb süüdi tunnistada KarS § 117 lg 1 – KarS § 13

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 aasta pikkuse

vangistusega. Lähtuvalt KarS § 73 lg 1 ja 3 tuleks O suhtes kohaldatav 1 aasta pikkune

vangistus jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotles prokuratuuri esindaja kohtult süüdi tunnistada J

KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning mõista

temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes KarS § 73

lg 1 ja 3 jätta Jle mõistetav karistus 1 aastapikkune vangistus tingimisi kohaldamata, kui

süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila leidis, et käesolevas

kriminaalajas esitatud hagi varalise kahju osas nii D kasuks kui ka N kasuks, on põhjendatud

ja nimelt D kasuks tuleks välja mõista 2120,52.- eurot ja N kasuks tuleks välja mõista

939,20.- eurot varalise kahju nõudes ning märgitud nõuded kuuluks väljamõistmisele

solidaarselt süüdistatavatelt Olt ja Jlt ning tsiviilkostjalt Q OÜ-lt. Käesolevas kriminaalasjas

esitatud tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt

süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila hinnangul käesolevas

kriminaalasjas kannatanul tekkinud menetluskulud õigusabikulude näol on põhjendatud ja

nimelt summas 7364.- eurot ning peaksid kuuluma väljamõistmisele solidaarselt

süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ-lt. Ekspertiisikulud summas 250.- eurot

peaksid

kuuluma

väljamõistmisele

solidaarselt

süüdistatavatelt.

Samuti

tuleks

süüdistatavatelt välja mõista nendel kohtueelses - ja kohtulikul uurimisel õigusabiteenuse

saamisega tekkinud kaitsjakulud ja nimelt Jlt summas 485.- eurot (s.o määratud kaitsja

Yaroslav Radziwill poolt õigusabiteenuse osutamisega seotud kulud) kohtueelsel uurimisel

ning lisaks kohtulikul uurimisel tekkinud kulud ning Olt summas 517,20.- eurot (s.o määratud

kaitsja Argo Küünemäe poolt õigusabiteenuse osutamisega seotud kulud) kohtueelsel

uurimisel ning lisaks kohtulikul uurimisel tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas olevad

asitõendid tuleks hävitada (kd IV tl 217-224, 267-269).

Kannatanute valitud esindaja Y juhtis kohtulike vaidluste käigus kohtu tähelepanu sellele, et

15. mail 2016.a hukkus B seetõttu, et talle kukkus peale nende koduks olnud W maja

maaaluse garaaži tõstuks, tegemist ei olnud õnnetusjuhtumiga. Väike poiss hukkus seetõttu,

et Q OÜ töötajad O ja J tegid oma tööd 8 kuud enne surmajuhtumit s.o 23.09.2015.a Tallinnas

W asuvas maja garaažis tõstust hooldades halvasti, nad jätsid tõstust hooldades kontrollimata

ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte

või, kas see on töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ja

hooldamiseks eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral oleks nad

pidanud ette nägema, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral

või selle riknevuse korral võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada

ohu inimese elule ja varale. Kannatanu esindaja hinnangul süüdistatavate süü on igati

tõendamist leidnud ning seda vaatamata sellele, et nad ei ole nii kohtueelses kui ka kohtulikul

uurimisel ütlusi andnud vaid keeldunud ütluste andmisest.

Kannatanute valitud esindaja Y palus kohtult õiglast otsust ning määrata, et osa tsiviilhagiga

seonduvad kulud, kui neid peaks tasuma hukkunud lapse vanemad – jätta riigi kanda (kd IV

tl 225-228, 267-269).

Kannatanute esindaja vandeadvokaat Lauri Talumäe taotles kohtulike vaidluste käigus

süüdistatavate süüdi mõistmist karistades neid sanktsiooni keskmises määras oleva

karistusega, kuna puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning samuti sooviks ta, et

süüdistatavad vabandaksid kannatanu ees (kd IV tl 268).

Kannatanu D ütles kohtulike vaidluste käigus, et kohtusaalis on nad seetõttu, et vaatamata

sellele, et riik ütles, et tegemist on õnnetusega, ei andnud nad Nga alla. Nad ei leppinud

sellega, et tegemist on õnnetusega. Kannatanu hinnangul garaažiuste ohtlikkus Eestis on

alahinnatud s.t garaažiuste ohutuse teemaga ei tegeleta piisavalt. Samuti tõdes kannatanu, et

korteriühistud ei oma mingit vastutus, vabanduse palumine või kaastunde avaldamine võttis

korteriühistul aega üle aasta ja tehti seda läbi meedia. Kannatanu D märkis, et lein on nende

peres kuni elu lõpuni ja nad soovivad jagada oma lugu, et ka teised leinajad saaksid aru,

kuivõrd keeruline ja samas individuaalne lein on.

Kannatanu D märkis, et tema kui ema jaoks on hästi oluline teada seda, et see poeg, kes neil

elab, saaks vastuse, kes vastutab tema venna surma eest, et tema silme ette ei jääks vaid see,

mida ta nägi (kd IV tl 268 – 268 pöördel).

Süüdistatav O Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 06.10.2020.a toimunud kohtuistungil

kinnitas, et talle on esitatud süüdistuse sisu arusaadav, kuid end temale esitatud süüdistuses

süüdi viimane ei tunnistanud ja tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks ei võtnud. Süüdistatav

J samal kuupäeval toimunud kohtuistungil märkis, et talle on samuti esitatud süüdistus

arusaadav, end talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnitanud, tema vastu

esitatud tsiviilhagi ei tunnistanud (kd III tl 48-45).

Kohtuliku uurimise käigus s.o 04.12.2020.a toimunud kohtuistungil mõlemad süüdistatavad

keeldusid ütluste andmisest (kd IV tl 39). Oma viimases sõnas süüdistatav J kinnitas, et tema

talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ei ole, midagi lisada ta ei soovi. Süüdistatav

O märkis, et tema saab aru, et lähedase inimese kaotus, eriti lapse kaotus on väga suur

õnnetus, ta väljendab oma kaastunnet, kuid ta ei pea ennast süüdlaseks (kd IV tl 269).

Süüdistatava J kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill kohtulike vaidluste käigus tõdes, et

käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus surnu isikus, surma kuupäevas ja kohas, samuti ei

vaidlustata kannatanul tekkinud vigastusi ning vaidluse all ei ole fakt, et J käis 2015.a

septembris ust õlitamas, kuid vastu vaidleb ta sellele, et justkui J oli tähelepanematu, rikkus

hoolsuskohustust või põhjustas surma ettevaatamatusest. Süüdistatava kaitsja märkis, et

garaažiuste korrashoiu eest peaks vastutama korteriühistu. 2015.a septembris said

süüdistatavad oma tööd tehes lähtuda üksnes nendele antud konkreetsest ülesandest.

Tsiviilkostja esindaja D ütluste kohaselt oli süüdistatavate kohustuseks tol korral kõrvaldada

ukse krigisemine, süüdistatavad pidid ust õlitama. J tööülesandeks ei olnud hoolduse

tegemine. J ei koostanud töö üleandmise – vastuvõtmise akti, ega pannud sellele oma allkirja.

Samuti leidis kaitsja, et käesolevas kaasuses puudub igasugune põhjuslik seos J käitumise ja

kannatanu surma saabumise ning vahel. Kaitsja märkis, et tema hinnangul J osas ei ole

täidetud kuriteo objektiivne ega subjektiivne koosseis s.t J ei ole põhjustanud teise inimese

surma ettevaatamatusest ning seetõttu tuleb ta õigeks mõista ning märgitust tulenevalt ei ole

ka tema vastu esitatud hagi põhjendatud (kd IV tl 233-236, 267-269).

Süüdistatava O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe taotles kohtulike vaidluste käigus

oma kaitsealuse õigeks mõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja asus seisukohale,

et tema klient O ei ole temale etteheidetud teo toimepanemises süüdi, tegemist oli halbade

asjaolude kokkusattumusega. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune uks valmistati ja

paigaldati ilma kukkumisvastase kaitseta. Uks kuulus korteriühistule, kes vastutab seadme

korrashoiu eest. Igasugune instruktsioon, kuidas seadet kasutada, puudus. Tehnilise

Järelevalve Ameti kontroll puudus. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et käesolevas

kriminaalasjas ei ole üldse tuvastatud, mida oleks pidanud hooldus sisaldama või milles

hooldus seisnes. KÜ W juhatuse liige oli teadlik, et uks ei tööta korralikult. KÜ ei teavitanud

oma liikmeid, et garaažiuks on katki ja ei palunud seda mitte kasutada. Korteriühistu ja H

vahel puudus kokkulepe selle koha, mida keegi teeb (kd IV tl 267-269, 02.08.2021.a

kohtuistungi helisalvestus).

Tsiviilkostja Q OÜ esindajana menetlusse kaasatud ettevõtte juhatuse liige D ning

tsiviilkostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver on kogu kohtuliku uurimise

kestel asunud seisukohale ja kinnitanud, et tsiviilkostja tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks

ei võta (kd III tl 50-51).

Kohtulike vaidluste käigus tsiviilkostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

märkis, et selles kriminaalasjas heidetakse süüdistatavatele ette ettevaatamatusest teise isiku

surma põhjustamist, milline on toime pandud tegevusetusega. Riigikohtu praktika kohaselt

peaksid sellise karistusõigusliku etteheite alusel objektiivse süüteokoosseisu realiseerimiseks

esinema järgmised asjaolud ja nimelt: hoolsuskohustuse rikkumine, tekkinud ohu või

saabunud

tagajärje

ettenähtavus,

tegutsemiskohustuse

alus

ehk

garandiseisund,

koosseisupärase tagajärje saabumine, põhjuslik seos etteheidetava teo ja tagajärje vahel ning

tagajärje objektiivne omistatavus süüdistatavatele. Käesoleval hetkel ei ole vaidluse all

üksnes koosseisupärase tagajärje saabumine.

Tsiviilkostja esindaja asus seisukohale, et ülejäänud loetletud objektiivse koosseisu

realiseerimise tingimused pole aga antud kaasuses täidetud. Tsiviilkostja esindaja hinnangul

garaažiukse hooldus seisneb selles, et hooldustöö tegija kontrollib, kas uks toimib tõrgeteta,

rakendab liikuvate osadele sujuva toimimise tagamiseks regulaarselt vajalikke toiminguid nt

puhastab, õlitab jms ning kohaldab ukse toimimise tõrgete (rikete) tuvastamise korral

meetmeid rikke olemasolu fikseerimiseks ja kõrvaldamiseks ning seda süüdistatavad ka

tegid. Ka käesoleval hetkel võib olla kasutusel tõstuksi, mis olid paigaldatud ajal, mil

kukkumisvastase kaitse olemasolu polnud nõutav ning ükski norm ei ole kohustanud uste

omanikke kasutuses olevaid uksi kukkumisvastase kaitsega varustama. Süüdistatavatel

puudus 23.09.2015.a garaažiukse hooldustöid tehes nii kohustus, kui ka vajadus kontrollida

ukse kukkumisvastase kaitse olemasolu ja toimimist s.t süüdistatavad ei rikkunud

hoolsuskohustust. Tuvastatav ei ole asjaolu, et 2016.a maikuus saabunud tagajärg – lapse

hukkumine – oli 23.09.2015.a süüdistatavatele ettenähtav. Samuti puudus tsiviilkostja

esindaja hinnangul süüdistatavatel garandiseisund ning nad ei põhjustanud ka ohtu,

süüdistatavad ei eemaldanud ukselt kukkumisvastast seadet. Garaažiukse kasutamisest

tuleneva ohu ennetamise ja tõrjumise eest vastutab ukse omanik. Süüdistatavate tegevuse ja

saabunud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos KarS § 12 lg 2 tähenduses, süüdistatavad ei

rikkunud hoolsuskohustust. Eeltoodule tuginedes asus tsiviilkostja seisukohale, et

süüdistatavad tuleks õigeks mõista, tsiviilhagid jätta läbi vaatamata (kd IV tl 229-232, 267-

269).

Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta

Kohus uurinud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanute,

tunnistajate, asjatundja ütlused ning analüüsinud kogutud tõendites sisalduvat teavet

kogumis asub seisukohale, et Ole ja Jle esitatud süüdistus KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi

inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendamist leidnud ning nad tuleb neile etteheidetud kuriteo

toimepanemises õigeks mõista. Oma seisukohta põhistab kohus järgmiselt.

KarS § 117 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese surma põhjustamise eest

ettevaatamatusest ning selle eest on võimalik mõista karistuseks kuni kolm aastat vangistust.

KarS § 117 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne külg kattub tapmise objektiivse

koosseisuga. Subjektiivsest küljest iseloomustab käesolevat süüteokoosseisu ettevaatamatus.

KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 tulenevalt

isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist,

kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Käesoleval hetkel on süüdistatavale etteheidetud teise isiku surma põhjustamist

tegevusetusega. KarS § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult

kohustatud tegutsema.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatavate O ja J näol oli tegemist isikutega, kellel

23.septembril 2015.a W korteriühistu garaažiust hooldades lasus kohustus tegutseda s.t, kas

nende võimuses oli hoida ära süüdistuses märgitud tagajärg – garaažiukse alla kukkumine

15.05.2016.a kella 14:08 ajal, mis põhjustas väikse poisi B surma.

Kohtul tuleb tuvastada ka seda, kas süüdistatavad O ja J olid garandiseisundis, s.t kas isikutel

oli kohustus tegutseda selle eest, et ei oleks saabunud 15.05.2016.a tagajärg. Oluline on välja

selgitada, kas nad tegutsesid garaažiust hooldades hooletult, jättes kontrollimata ja

märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte

või, kas see oli töökorras ning kas nad tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

oleks pidanud ette nägema seda, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse

puudumise korral või selle rikki minemise korral võib 123 kg raskusega garaažiuks alla

kukkuda ning põhjustada ohu inimese elule ja varale.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus keeldusid mõlemad süüdistatavad ütluste andmisest

(kd IV tl 39). KrMS § 294 p 1 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil

ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina

süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal

kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui: süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi

andmast. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila on kinnitanud, et ka

kohtueelsel uurimisel isikud kahtlustatavana ütlusi ei andnud (kd IV tl 39).

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 15.05.2016.a kella 14:08 ajal aadressil

W, Tallinn oleva garaažiukse kukkumise tagajärjel hukkus B. See on tõendatud Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri nooremuurija A. Selge 17.05.2016.a koostatud

vaatlusprotokollis sisalduva teabega, millest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus

on vaadeldud mitmeid helifaile (helifailid lisatud vaatlusprotokolli juurde) ja koostatud

stenogrammid kõnedest. Salvestatud kõnede kohaselt helistas L 15.05.2016.a kella 13:34 ajal

Häirekeskusesse ning teavitas häirekeskust sellest, et W, Tallinn kukkus lapsele peale rikkis

garaažiuks. Helistaja märkis kõnes Häirekeskusesse, et garaažiuks kukkus lapsele rindkere

peale, laps teadvusel ei ole ning isa teeb lapsele kunstlikku hingamist (kd I tl 1-7). Tunnistaja

L on kohtus 07.10.2020.a kinnitanud, et tema oli tõepoolsest selleks isikuks, kes kutsus

15.05.2016.a pühapäevasel päeval välja kiirabi, kuna W, Tallinn rikkis garaažiukse alla jäi

laps. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema saabus W, Tallinn 15.05.2016.a päeval, sõitis

autoga sisse avatud garaažiuksest. Umbes paari tunni pärast läks ta keldriboksi, nägi paari

last, korraga kuulis, et garaažiuks kukkus alla. Ta läks vaatama ja nägi, et garaažiuks on kinni

ja ukse alt paistsid lapse jalad ning alakeha. Kohal oli ka üks meesterahvas – lapse isa ja veel

üks poiss. Koos meesterahvaga üritasid nad ust tõsta, aga see ei õnnestunud. Tunnistaja läks

abi kutsuma, helistama (kd III tl 80-84).

Tunnistaja L ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kannatanu N poolt antud selgitused selle

kohta, et 15.05.2016.a hukkus tema poeg B. Kannatanu kinnitas kohtus, et sel päeval oli ta

minemas oma poegade B ja Cga koju, W, Tallinn. Majja sisenemiseks oli kaks võimalust -

garaažiukse ja maja peasissepääsu kaudu. Kuna auto pargiti maja juurde, siis otsustas

kannatanu N minna garaažiukse kaudu, mis oli avatud. Kuna uks oli avatud, tekkis kannatanul

mõte see sulgeda, ta vajutas garaažis sees olevat lülitit, aga uks ei sulgunud. Kui C oli garaažis

ja B oli väljas, siis tõmbas ta manuaallülitit ja uks kukkus alla, B jooksis samal hetkel ukse

alla ning laps suri. N kinnitas kohtus, et ta üritas last ühe naisterahvaga ukse alt kätte saada,

üritades avada ust seest, kuid see ei liikunud, siis läks ta väljas poole ja sai ust liigutada nii

palju, et sai B garaaži sisse lükata (kd III tl 64-75).

Kohtu hinnangul on tunnistaja L ja N poolt kohus antud ütlused usaldusväärsed ning

omavahel haakuvad ning kohtul puudub alus kahelda nende ütluste tõepärasuses. Mõlemad

ülekuulatud isikud kirjeldavad 15.05.2016.a W maja garaažis toimunut sarnaselt, nende poolt

ütlustes märgitud asjaolud on kokkulangevad eelpool viidatud vaatlusprotokollis kajastatuga.

Kohtu hinnangul tõendab kannatanu B hukkumist kannatanu N ja tunnistaja L kirjeldatud

viisil ka 15.05.2016.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja vaatlusprotokolli juures

olevates fototabelites fikseeritu. Nimelt nähtub sellest tõendist, et 15.05.2016.a kella 14:25

ajal on vaadeldud W maja maa-alust garaaži, kannatanu Ble peale kukkunud garaažiust,

katkist garaažiukse vedru, ukse mootortõstuki automaatikat, fikseeritud on sündmuskohal

lapse surnukeha asukoht ning fotografeeritud on garaažiukse tootjaandmeid (kd I tl 8-34).

Kohtul on sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt võimalik tuvastada, et

garaažiukse vasakpoolsel vedrul on näha murdumiskohta (vt fotod 13-16).

Kohus on uurinud kiirabikaarti, millest nähtub, et 15.05.2016.a sai kiirabi kella 13:37 ajal

väljakutse W, Tallinn seoses sellega, et 4-aastasele lapsele Ble kukkus peale garaažiuks.

Kohus märgib, et kiirabikaardis on kannatanu nimes eksitud, sest käesolevas kriminaalasjas

on tuvastamist leidnud fakt, et garaažiuks kukkus peale Ble. Vaatamata sellele loeb kohus

antud tõendi muus osas usaldusväärseks, kuna selles fikseeritud asjaolud on kokkulangevad

teiste tõenditega. Kiirabikaardilt nähtub, et sündmuskohale saabudes oli laps elutu, tema

rindkere ja näo piirkonnas olid muljumisjäljed, hematoomid, suu oli oksemassi täis. Lapse

elustamist sündmuskohal jätkati 27 minuti, kuid tulemusteta, laps suri (kd I tl 35-38).

14.09.2016.a surnu ekspertiisiaktis nr 16E-PõS0026/264 antud ekspertarvamuse kohaselt oli

B surma põhjuseks rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge

verekaotus sisemisest verejooksust. Lapse surm saabus 15.05.2016.a. B surm saabus mõne

minuti jooksul peale südamerebendi tekitamist. Ekspertarvamuse kohaselt olid B

tervisekahjustused tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega näo – pea paremale

poolele, millega kaasus kukkumine kõvale tömbile pinnale kukla vasaku poole löögiga vastu

pinda ja järgnes löök kõva tömbi piiratud pinnaga esemega lamava kannatanu rindkere

eespinnale nt 123 kg garaažiukse isiku peale kukkumisest. Kõik B surnukehal tuvastatud

tervisekahjustused olid elupuhused (kd I tl 39-43). Kohtuliku uurimise käigus on

kannatanuna üle kuulatud ka D - B ema, kes samuti andnud väga detailseid ütlusi selle kohta,

kuidas tema sai teada oma poja surmast. Nii on kannatanu kohtus kinnitanud, et 15.05.2016.a,

kui ta viibis Viljandis, helistati talle tundmatult numbrilt ja anti teada, et ta pojaga on juhtunud

õnnetus. Kui ta sündmuskohale jõudis, siis ta nägi garaaži põrandal oma nooremat poega Bt

lamamas, samuti kuulis ta oma teist poega Ct kiljumas, laps oli segaduses. Ka käesoleval

hetkel vajab C psühholoogilist ravi. Kannatanu D selgitas, et vahetult peale juhtunut oli ta ise

4 kuud haiguslehel, samuti käis psühhiaatri juures ning peab end ravima antidepressantidega.

Kannatanu D kinnitas kohtus, et temale ei olnud teada, et W, Tallinnas asuvas majas

garaažiuks ei tööta, keegi nende peret sellest ei teavitanud (kd III tl 75-78).

Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanu B surma aeg, koht ja

põhjused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et B hukkus 15.05.2016.a kella 14:08 paiku

aadressil W, Tallinn asuva maja garaažis peale seda, kui garaažiuks oli talle peale kukkunud.

Kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et W, Tallinn elamu ehitus lõppes 2008.a ning

selleks hetkeks oli paigaldatud ka garaaži tõstuks, hoonele oli väljastatud nii ehitus - kui ka

kasutusluba (kd I tl 74-75). Vaidlus puudub ka selles, et O ja J olid 23.septembril 2015.a Q

OÜ lepingulised töötajad. See fakt on tõendamist leidnud Q OÜ ja süüdistatavate vahel

sõlmitud töölepingutega. Nii on kohtule teada, et 01.05.2013.a asus J tööle Q OÜ-sse

(tööleping nr T-5/2013) ning alates 31.12.2012.a oli O Q OÜ töötaja (tööleping nr T-4/2012)

(kd I tl 95-103, kd II tl 79).

Töölepingute kohaselt nii O, kui ka J asusid tööle meistri ametikohale, nende tööülesanneteks

oli avatäidete transport, paigaldus ja remont. Seda, et süüdistatavad olid 23.09.2015.a

töösuhtes just Q OÜ-ga on kohtus 19.11.2020.a kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud G ja

LL. Nimelt on nad tunnistajatena andnud sarnaseid ütlusi selle kohta, et, et J ja O on nende

kaastöötajad Q OÜ-s, samuti on tsiviilkostja Q OÜ juhatuse liige D kinnitanud 30.11.2020.a

kohtus, et süüdistatavad olid 2015.a septembris Q OÜ töötajad (kd III tl 163, 176, kd IV tl 6-

7). Seega kinnitavad need tõendid kogumis süüdistatavate ja Q OÜ töösuhet.

Ole ja Jle esitatud süüdistuses märgitakse, et tegemist on isikutega, kes omavad tehnilisi

teadmisi, sh eriteadmisi garaažiuste paigaldamise ja hooldamise alal. Kohtule ühtegi

sellekohast tõendit esitatud ei ole. Nii ei ole kohtule ka teada, millise hariduse ja erialase

ettevalmistusega on O ja J. Süüdistusakti isikute ankeetandmetesse on märgitud, et isikud

omavad keskeriharidust, kuid mis erialal, sellekohane info kohtul puudub. Käesolevas

kriminaalasjas on tunnistajad LL, G ja ka tsiviilkostja esindaja DD ülekuulamisel kinnitanud,

et nende ettevõttes käibki uste paigaldamise õppimine töö käigus, eraldi väljaõpet ei ole, kuid

kohus ei pea tunnistajate ütlustest saadud infot piisavaks väitmaks tõsikindlalt, et

süüdistatavatel olid põhjalikud tehnilised eriteadmised just garaažiuste paigaldamise ja

hooldamise osas. Isegi, kui kohus möönaks, et pärast pikki aastaid töötamist meistrina Q

OÜ-s oleksid süüdistatavad võinud selliseid teadmisi omada, ei ole selline väide muud, kui

oletus, kuna konkreetseid tõendeid süüdistatavate erialaste teadmiste kohta kohtule esitatud

ei ole.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et just süüdistatavad O ja J olid

nendeks isikuteks, kes 23.09.2015.a Q OÜ lepinguliste töötajatena saadeti tegema W, Tallinn

asuva garaaži tõstukse hooldust. Vaatamata sellele, et tunnistaja Z ei mäletanud kohtus

ülekuulamisel selle hoolduse kohta üksikasju, näiteks seda, kes täpselt käisid märgitud

aadressil garaažiuksele hooldust tegemas, mida täpselt tehti ning mida isikud, kes uksele

hooldust tegid, rääkisid – hindab kohus tema ütlused usaldusväärseteks, kuna need haakuvad

teiste uuritud tõenditega. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatavatele etteheidetud teo

toimepanemise ajast on möödas pea 6 aastat, siis võib pidada eluliselt usutavaks, et tunnistaja

ei pruugi enam mäletada 23.09.2015.a toimunu üksikasju. Tunnistaja Z poolt kohtus antud

ütlustes selgub, et tema igapäevasteks tööülesanneteks H AS-is oligi korraldada erinevate

korteriühistute sh W, Tallinn majade haldust. Nii on tunnistaja märkinud, et tema peamisteks

tööülesanneteks oli remonditööde organiseerimine, koristuste korraldamine, tehnohoolduste

korraldamine, arvete koostamine, samuti korteriomanikega suhtlemine, elanike meilidele ja

kõnedele vastamine, kohtumine (kd III tl 115). Z oli isikuks, kes eelpool märgitud kuupäeval

läks H AS esindajana aadressile W Tallinn, Q OÜ töötajatelt W KÜ-le tellitud garaažiuste

hooldustööd vastu võtma. Kohtule esitatud, kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud

Q OÜ üleandmise – vastuvõtmise akti koopiast nähtub, et W, Tallinn töö tellijaks ja töö

vastuvõtjaks on olnud Z ning hooldustööde teostajateks J ning O, kellest viimane on

omakäelise allkirjaga 23.09.2015.a kinnitanud, et hooldust on teostatud 3800x2450

seadmele. Märgitud üleandmise – vastuvõtmise aktist ei tule üheselt välja, mida seadme

hoolduse käigus tehti, kas või, missuguseid varuosasid kasutati (kd I tl 107). Vaatamata

sellele, et antud akti ei ole allkirjastanud süüdistatav J, loeb kohus antud üleandmise –

vastuvõtmise aktiga tõendatuks ka fakti, et viimane eelpool märgitud kuupäeval W, Tallinn

viibis, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline võiks seada kahtluse alla,

et aktis märgitud andmed tegelikkusele ei vasta. Tunnistaja Z on kinnitanud, et tema ei oleks

akti allkirjastanud, kui ta oleks näinud, et midagi on valesti (kd III tl 118). Ka tsiviilkostja Q

OÜ seaduslik esindaja DD kinnitas kohtus seda, et just J ja O olid nendeks isikuteks, kes

läksid 23.09.2015.a W garaažiuksele hooldustöid tegema. Kohtul puudub igasugune alus

kahelda DD poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuses.

Kohus

tõdeb,

et

Riigikohtu

praktika

kohaselt

küsimus

isikulise

tõendiallika

usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid

ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem

antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule

arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast

vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna

või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt Riigikohtu lahend nr

RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11–12). (p 17)). Kohtu hinnangul tsiviilkostja Q OÜ seadusliku

esindaja Di ütlused haakuvad teiste kogutud tõenditega, neis ei esine vastuolusid, mis võiks

seada kahtluse alla tema poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust tekkinud ka selles, et W, Tallinn

maja garaažiuks, milline kannatanu Ble peale kukkus oli 15.05.2016.a rikkis ning et

garaažiukse mehhanismil puudus kukkumisvastane seade.

Kohtu hinnangul fakt, et uksel puudus kukkumisvastane seade on tõendatud asjatundja T

poolt kohtus antud selgitusega selle kohta, et temale näidatud piltidelt ei saa ta foto põhjal

kindlalt väita, kas on vedrukaitse või mitte. Asjatundja tõdes, et olemas on küll sellekohane

markeering, aga kuna ta ise ei ole seda käes hoidnud või asja juures olnud, siis ta ei saa seda

väita (kd III tl 195).

Tehnilise Järelevalve Ameti 16.05.2016.a ametniku R koostatud menetlustoimingu protokolli

nr 14-2/16-0841-001 koopiast nähtub, et kell 13:00 W läbi viidud menetlustoimingu käigus

tuvastati (sh menetlustoimingu käiku fotografeeriti), et ukse tasakaaluvedrudest vasakpoolne

vedru oli purunenud ning toruvõllil puudusid vedrude purunemisevastased kaitseseadeldised

(kd I tl 45-50).

Märgitud puudus kõrvaldati pärast sündmust, seda kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti

14.07.2016.a sellekohane järelevalveakt (kd I tl 52) ning Põhja prefektuuri kriminaalbüroo

uurija Denis Petrov 21.06.2016.a koostatud ettekanne ning ettekande juurde lisatud

fototabelis sisalduv teave (kd tl 63-72). Samuti nähtub 18.11.2016.a koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist sh, protokolli lisaks fototabelis olevatelt piltidelt (võrdle pilte kd I tl 56-

59, 65-71), et sündmuskohalt 15.05.2016.a kaasa võetud uksedetailide hulgas ei olnud

vedrude purunemisvastast kaitseseadelist. Seega tõendavad need tõendid kogumis, et vahetult

pärast juhtunut, 16.05.2016.a tuvastati, et W maja garaažiuksel puudus ukse vedrude

purunemisvastane kaitseseadeldis. Ajatundja T ütluste pinnalt, et ta märkab piltidelt

vedrukaitse markeeringut, tõusetub kohtul kahtlus, kas vedrude purunemisvastane kaitse on

vaidlusalusel uksel kunagi olnud ja on mingil põhjusel eemaldatud, või pole seda kunagi

olnud ja lihtsalt on kleebitud sellekohane markeering. Seda pole kogutud tõendite pinnalt aga

võimalik enam kontrollida.

Tsiviilkostja esindaja Q OÜ juhatuse esimees D kinnitas kohtus, et ettevõttes jagab töökäske

tema. 2015.a mindi W garaažiuksele hooldus tegema seetõttu, et uks krigises ja kolises,

töökäsk täideti ja tema hinnangul kukkumiskaitse puudust saanuks näha ainult

lisavalgustusega (kd III tl 28). Kohtu hinnangul seda, et töökäsk täideti toetab veel teadmine,

et Q OÜ esitas H AS-le 30.09.2015.a arve nr 150241 W, Tallinn teostatud ukse hoolduse eest

ja H AS väljastas samal päeval W korteriühistule ukse hoolduse eest tasumiseks H AS-le

54,00.- euro suuruse arve (kd I tl 77-78).

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, missugustes tingimustes süüdistatavad

garaažiukse hooldust läbi viisid, märgitust tulenevalt ei ole kohtul võimalik teha järeldust

selle kohta, kas süüdistatavad 23.09.2015.a garaažiust hooldades kasutasid lisavalgustust ja

võisid seetõttu näha, et hooldataval uksel kukkumisvastane kaitse puudub. Samuti on

asjatundja T ütluste pinnalt tõusetunud kahtlus, et mingil perioodil kukkumisvastane kaitse

sellel uksel võis olla, kuid millisel perioodil, seda pole tõendatud.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kannatanu N kinnitanud, et kui tema

15.05.2016.a soovis avatud garaažiust sulgeda, siis garaažis sees olnud nupule vajutades uks

ei sulgunud, vaid ta pidi tõmbama manuaallülitit (kd III tl 66). Tunnistaja L kinnitas kohtus,

et kui tema enne õnnetust W tuli, siis oli garaažiuks avatud asendis, üleval ning oma

elukaaslase E jutu järgi oli ta aru saanud, et garaažiuksega on mingi probleem (kd III tl 80-

82). Tunnistaja E on kohtus 07.10.2020.a kinnitanud, et tema käis majas päev enne õnnetust

kuskil kella 4-5 paiku ning avastas siis, et garaažiuks, mille kaudu autod sõidavad, on lahti,

seepärast helistas ta H AS-le infotelefonile. Infotelefonis juhendas teda üks poiss, kes uuris,

kas nupust saab selle ukse käima panna, see ei toiminud, seejärel pidi ta mingist trossist

tõmbama, kui ta seda tegi, läks uks kiirelt kinni. Hiljem ta veel avastas, et mootorijuhe oli

vooluvõrku ühendamata, kuid ka peale vooluvõrku ühendamist uks korralikult tööle ei

hakanud. Kui tunnistaja lahkus garaažist, siis jäi uks kinnisesse asendisse (kd III tl 84-99).

Samuti kinnitas tunnistaja E, et kui ta õigesti mäletab, siis mõned nädalat enne märgitud

juhtumit helistas üks majaelanik ja väitis, et see uks on samamoodi ning siis ta teavitas sellest

samuti Ht. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud H AS juhatuse liige A,

kes on samuti kinnitanud, et tõenäoliselt W KÜ teavitas 2016.a mais H AS-i, et garaažiuks ei

tööta, tehes seda telefoni teel, kuid tunnistaja tõdes, et vaatamata sellele, et H osutab W KÜ

haldusteenust, ei kuulu nende kohustuste hulka garaažiuste hooldamine.

Kohus märgib, et käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus menetlusosalised

esitasid kohtus tunnistajatena üle kuulatud W KÜ juhatuse liikmetele hulgaliselt küsimusi

selle kohta, kuidas toimis ja toimus korteriühistu igapäevane juhtimine, kuidas oli juhatuse

liikmete omavaheline töökorraldus reguleeritud.

Vaidlus ei ole tekkinud selles, et W KÜ juhatuse liikmeteks oli E, S ja U. Kinnitavad märgitut

kõik isikud ise (kd III tl 84, kd IV tl 64, 177). Kohtu hinnangul nähtub KÜ juhatuse liikmete

ütlustest nähtub üheselt, et korteriühistu tegevus oli suhteliselt passiivne, ühistu juhatuse

liikmete rollid ei olnud väga selged, või üritati neid kohtule sellisena näidata. Nii on

korteriühistu W juhatuse liige S kohtus kinnitanud, et tegelikkuses tema ei ela märgitud

aadressil juba 7-8 aastat. Seda, kas garaažiuksel oli mingi rike, ta ei tea, kas temani jõudsid

mingid rikkega seotud teated, ning talle ei olnud ka teada, kuidas juhatuses üldse töö

korraldatud oli ning tema juhatuse tööga üldse ei tegelenud (kd IV tl 177-178). Korteriühistu

W juhatuse liige U on kohtus kinnitanud, et tema hinnangul olid ühistu juhatuse liikmete

vahel nagu rollid ära jagatud, kuna tema tehnilise poole pealt pädev ei olnud, siis tema asi oli

koristamise asjad üle vaadata ning tuletõrje signalisatsiooni jälgida, kui see peaks tööle

hakkama. Seda, et garaažiuksega oleks probleemi olnud, temani see info ei jõudnud, tema

seda ei näinud, et garaažiuks ei oleks töötanud ning samuti tunnistaja ei mäletanud seda, et

korteriühistu koosolekutel oleks arutatud garaažiukse tehnilise olukorra üle, tunnistaja ei

teadnud, kes juhatuse liikmetest garaažiukse probleemidega tegeles või, kes oleks pidanud

tegelema (kd IV tl 64-65). Ka tunnistaja E korteriühistu W juhatuse liikmena on kohtus

kinnitanud, et tema hinnangul oleks pidanud kõikide riketega sh ka garaažiukse rikkega

tegelema H AS, sest Hga oli sõlmitud haldusleping ning korteriühistu ei ole professionaalne

majahaldur (kd IV tl 84-85).

Tõepoolest on kohtule esitatud tõenditega tuvastatud, et KÜ W ja H Haldus AS vahel oli

sõlmitud alates 01.07.2008.a hooldusleping nr 20080701 (lepingule kirjutasid alla H AS

juhatuse esimees A ja KÜ W esindajana juhatuse liige S) (kd I tl 118-123). Kohtus

tunnistajatena üle kuulatud A ja S on ka kinnitanud, et H AS on selleks ettevõtteks, kes on

juba aastaid KÜ W haldusteenust osutanud. Käesoleva kohtumenetluse käigus on

tunnistajana üle kuulatud A, kes H AS juhatuse liikmena on kohtus kinnitanud, et nende

ettevõte on pidanud W osutama küll raamatupidamisteenuseid, haldusteenuseid ja ka kütte -

, vee ning elektritehnosüsteemide hoolduse teenust, kuid nende ettevõttel ei ole pädevust

pakkuda teenusena garaažiuste hooldust (kd III tl 106).

Kohus peab tunnistaja sellekohaseid ütlusi asjakohasteks ja usaldusväärseteks ning

haakuvateks kohtus uuritud dokumentaalses tõendis ja nimelt korteriühistu W ja H AS vahel

sõlmitud hoolduslepingus välja tooduga ja nimelt märgitud hoolduslepingust ei tule välja

seda, et H AS’il tulnuks hooldada või remontida W korteriühistu garaažiust. Korteriühistu W

põhikirja koopiast p.p 7.4.8 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja

hooldamine või selle korraldamine (kd III tl 54-59). Ka tunnistajad Z ja BB on kohtus

kinnitanud, et korteriühistu W H AS-ga garaažiukse hoolduslepingut sõlmitud ei olnud ning

nende firma garaaži tõstustega ei tegele (kd III tl 120, 158), märgitust anti korteriühistu

juhatuse liikmetele H AS poolt e-kirja teel teada ka 18.08.2015.a (kd tl 109-114).

Kohtuliku uurimise käigus kuulati asjatundjana 19.11.2020.a üle T, kelle hinnangul peab

tõstukse kasutamise ohutuse tagama kas hoone omanik või hoone omaniku esindaja. Kohtus

on veendumusel asjatundja sellekohane väide on kooskõlas ka ajaperioodil 23.09.2015.a kuni

15.05.2016.a ning ka käesoleval hetkel kehtiva Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 15 lg

1, 4 sätestatuga. Nimelt märgitud seaduse § 15 lg 1 kohaselt avaliku korra eest vastutav isik

on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt, kui tegemist on asjaga, siis asja puhul selle viimase omaniku

ülesanne. Asjatundja T on kohtule selgitanud, et alates 2008.a on Eestis kohustuslikud uued

nõuded, mis siis nõuavad kukkumisseadme olemasolu tõstustel ning 2015.a tõstuste hoolduse

tegemisel normatiivakte järgida ei tulnud, ka remondi kohta ei olnud mingeid normatiivakte

ning Eestis ei olnud mingit standardit, mis oleks seda reguleerinud. Asjatundja oli

veendumusel, et 23.09.2015.a garaažiukse hooldusel pidid isikud tegema hooldus lähtuvalt

tööülesandest, kui tegemist oli rikkepõhise väljakutsega, siis kõrvaldama riket, kui ukse

hooldust ja tasakaalustust, siis oleks pidanud mootori lahti ühendama ja vaatama, kuidas uks

käsitsi töötab (kd III tl 188, 192).

R, kes töötab Tehnilise Järelevalve Ametis tehnikaosakonna peaspetsialistina 28.01.2021.a

andis videosilla ütlusi selle kohta, et tema oli selleks isikuks, kes käis 16.05.2016.a

sündmuskohal garaažiust vaatlemas ja fotografeerimas. Teostatud menetlustoimingu käigus

pani ta tähele, et garaažiuks oli avatud asendis, tõstukse mootor oli ukse küljest lahti

ühendatud. Garaažiukse vaatluse teostamise käigus ei näinud ta vedru purunemise

kaitseseadeldist ja ukse võlliplaat oli deformeerunud. Tunnistaja kinnitas kohtus, et 2015.a

suvel jõustus SeOS, mis nõuab ohu ennetamist ja standardi TN12604 kohaselt oleks pidanud

uksel olema kaitseseadeldis, mis oleks vältinud ukse alla poole kukkumist, ootamatut

kukkumist. Tunnistaja märkis, et juhul, kui vedru on katki ja kukkumisvastane seade on

rakendunud ja eraldada mootor uksest, siis ei juhtuks midagi, sest uks on lukustatud, ukse

liikumine on lukustatud. Kui üks vedru on katki ja teine terve ja kukkumisvastast kaitset ei

ole, siis on uks võimeline liikuma ka peale seda, kui see on mootorist eemaldatud. Tunnistaja

juhtis tähelepanu sellele, et tema hinnangul seadusest tulenevaid nõudeid peab täitma omanik,

kui omanik seda ei teinud, siis ukse valdaja (kd IV tl 125-131). Kohtu hinnangul saab

tunnistaja sellekohaseid ütlusi lugeda asjakohasteks ja usaldusväärseteks, sest viimane on

andnud kohtus ütlus selle kohta, mida ta vahetult peale õnnetust garaažiukse

sulgemissüsteemi vaatlusel tuvastas ning tunnistaja sellekohased ütlused haakuvad detailselt

tema poolt ca 5 aastat tagasi kirjalikult koostatud, kohtus uuritud 16.05.2016.a

menetlustoimingu protokollis fikseeritu, k.a fototabelis fotodel kajastatuga (kd I tl 45-50).

Õige ja õiglase kohtuotsuse tegemiseks on oluline välja selgitada, kas süüdistatavate O ja J

näol oli 23.09.2015.a tegemist isikutega, kelledel W korteriühistu garaažiukse hooldamisel

lasus kohustus tegutseda s.t, kas see oli nende võimuses, et hoida ära antud süüdistuses

märgitud tagajärg – garaažiukse alla kukkumine, milline tõi kaasa 15.05.2016.a kella 14:08

ajal väikse poisi B surma. Kohtu hinnangul Ol ja Jl 23.05.2015.a garaažiukse hooldamisel ei

olnud nende võimuses ära hoida 15.05.2016.a toimunu tagajärge.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et O ja J läksid nendele

süüdistuses etteheidetud ajal tegema W, Tallinn garaažiuksele hooldust. Kriminaalasja

menetluse raames ei ole täpselt tuvastamist leidnud, missuguseid hooldustöid oleks pidanud

isikud garaažiuksele tegema s.t ühest vastust sellele küsimusele kriminaalasja kohtuliku

uurimise käigus ei saadudki.

Tunnistaja Z andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema oli W, Tallinn oleva maja majahaldur H

AS-s. Tunnistaja kinnitas, et W KÜ palvel tellis tema 23. septembriks 2015.a Q Oü-lt

garaažiukse hoolduse. Seda, kas ta ka hoolduse juures viibis või mitte ta ei mäleta, kuid

kinnitab, et ta allkirjastas akti, seda, kas hooldajad talle midagi ka rääkisid või mitte, ta ei

mäleta (kd III tl 115-118). Korteriühistu nõusolekut, et hooldust teostaks Q, toetab kohtu

hinnangul ka korteriühistu liikme E H AS – le e-kirja teel saadetud sellekohane kinnitus (kd

I tl 124-129).

Nii on tunnistaja Z H AS, korteriühistu W majahaldur kohtus kinnitanud, et temale

teadaolevalt 2015.a septembris, kui garaažiuksele ta hooldust tellis, siis ei olnud teenuste

nimekirja kokku lepitud, et mida töömehed peavad tegema, tellitud oli lihtsalt hooldus. Seda,

et oleks hooldajad pidanud vahetama vedrusid ta ei mäleta. Kuna tegemist oli mehhanismiga,

siis tunnistaja hinnangul oleks pidanud süsteemi üle vaatama, reguleerima ja määrima.

Tunnistaja oli veendunud selles, et remonditakse katkiseid asju ja hooldatakse asju, mis

kuluvad, kuid ei ole veel katki vaid, millised võivad katki minna (kd III tl 115-127).

Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle ka Ü, kes andis ütlusi selle kohta, et tema

hinnangul on hooldusega tegemist siis, kui tehnik tuleb kohale, kontrollib üle kõik kinnitused

seinte küljes, lagede küljes ja vaatab, et kas kõik osad on ukse küljes (kd III tl 131-132).

Kohus on tuvastanud, et vaatamata perioodilisele hooldusele, oli W garaažiuksega siiski

pidevalt esinevate rikete tõttu probleeme.

Selles, et korteriühistu W garaažiust mingitel ajahetkedel hooldati, vaidlust ei ole. Kinnitab

märgitud teadmist ka Q OÜ selle kohane tööde üleandmise – vastuvõtmise akti koopia

12.12.2008.a., mil teostati tõstvärava ajami reguleerimist (kd I tl 76). Kohtule on esitatud Ö

OÜ 29.10.2010.a H AS-le suunatud arve nr 21011349, millise osas H AS omakorda on

esitanud arve W KÜ-le seetõttu, et W on vahetatud garaažiuksel vedru muhve ja paigaldatud

on trummel (kd I tl 80-81). Samuti on Ö OÜ teostanud tõstuste vedrude vahetust

03.12.2010.a, esitades H AS-le selle kohase tööde teostamise akti nr 58985 (kd I tl 82) ning

tõstust on käidud Ö OÜ poolt remontimas 22.12.2010.a (kd I tl 83-84) ning Q AS poolt 2009.a

veebruaris. (kd I tl 85-86). 20.10.2016.a on Ö OÜ ka kinnitanud eelpool tehtud tööde s.t

teostatud tõstukse hoolduse teostamist (kd I tl 130-138) Kohtu hinnangul H AS-le ja

korterühistule esitaud arved garaažiuksele tehtud hoolduste, remontööde eest näitavad

ilmekalt seda, et garaažuksega oli juba enne 23.09.2015.a pidevaid tehnilisi probleeme, kuid

vaatamata sellele korteriühistu liikmed jätkasid ukse kasutamist, vajadusel seda vooluvõrgust

lahti ühendades, manuaalselt üles tõstes ja sulgedes.

Tunnistaja Õ 04.12.2020.a kinnitas kohtus, et tema oli selleks isikuks, kes 2010.a detsembris

Ö OÜ töötajana vahetas W KÜ garaažiuksel vedrusid, kas olid ka uksel kaitseelemendid,

seda tunnistaja ei mäletanud. Vedrudel kaitseelemente kaasas ei olnud. Kas ta kedagi sellest

ka teavitas, et kaitsmed puudusid, ta ei mäleta. Vaatamata sellele, et tunnistaja kohtus ei

mäletanud igat fakti detailselt, ei sea kohus viimase poolt antud ütluste usaldusväärsust

kahtluse alla. Kohus peab eluliselt usutavaks, et isik, kelle igapäevaste töökohustuse hulka

kuulub erinevatel tööobjektidel seadmetele hoolduse tegemine, seadmete detailide

vahetamine, ei pruugi aastaid hiljem täpselt mäletada, kas konkreetsel objektil üle 10 aasta

tagasi ühe või teise seadme komplektis oli mingi ese või mitte. Kohus peab tunnistaja Õ poolt

kohtus ütlusi usaldusväärseteks, sest tunnistaja ütlused oma sisult kattuvad Ö OÜ poolt H

AS-le edastatud arvetes kajastatud infoga.

Kohus märgib, et pärast 2010.a detsembrit kuni 2016.a maini puuduvad andmed, et KÜ W

garaaži tõstukse vedrusid oleks veelkordselt vahetatud. Samas on tõendatud, et 2016.a mai

algusest on garaažiuksega pidevalt probleeme.

Nii on tunnistaja E kohtus kinnitanud, et enne 2016.a maid, mõned nädalad enne juhtunut

helistas talle üks majaelanik ja ütles, et uks on samamoodi avatud. Tema helistas Hsse ja sai

paar päeva hiljem tagasisidet, et uks toimib (kd III tl 88 -89). Samuti teadis tunnistaja öelda,

et tema teada käidi uksega tegelemas ka 14.05.2016.a (kd III tl 93).

Kohtus üle kuulatud tunnistaja F on andnud ütlusi selle koha, et tema sai 15.05.2016.a

hommiku kell kaheksa teada, et W on probleem garaažiuksega, ütles seda talle BB (kd III tl

128-129). Tunnistaja F ütluste usaldusväärsust kinnitavad kohtu hinnangul tunnistajana

ülekuulatud BB poolt kohus antud ütlused selle kohta, et temale helistas päev enne õnnetuse

juhtumist E, kes teatas, et W garaažitõstuks on lahtises asendis ja kinni ei lähe ning sellest

teavitati ka Q (kd III tl 157). Kohtu hinnangul tunnistajate eelpool märgitud väidet toetab

veel H AS juhatuse liikme A poolt kriminaalasja menetlejale edastatud vastuskirjas sisalduv

teave, millisest nähtub, et W korteriühistu esimehega garaažiukse rikke teemal vestles BB.

Kõne ukse rikkest E poolt H AS-le saabus 14.05.2016.a kell 16:39, märgitud probleemist

teavitati Q, kohale lubati minna õhtul. Samuti nähtub H AS väljastatud tõendist, et ka

15.05.2016.a kella 12:39 ajal, teavitas F Q ukseprobleemist ning talle lubati et minnakse

remontima (kd I tl 89-92).

Kohtuliku uurimise käigus on 11.12.2020.a üle kuulatud tunnistajana W, Tallinn majaelanik

M, kes kinnitas, et tema mäletab seda, et 15.05, kui tema vajutas garaažiukse nupule, siis

garaažiuks oli kinnises asendis ja lahti ei läinud ning ta pidi väljuma väikse ukse kaudu. Kuna

uks ei tulnud lahti, siis ta sai aru, et see on katki, kuid mingit silti, et garaažiust kasutada ei

tohiks ei olnud (kd IV tl 61). Kohus asub seisukohale, et tunnistaja M kohtus antud ütlused

on usaldusväärsed ning haakuvad eelpool välja toodud tunnistaja E samataoliste ütlustega

selle kohta, et garaažiuks oli vähemalt päev enne õnnetust rikkis ning tunnistaja MM

28.01.2021.a kohtus antud kinnitusega selle kohta, et kui tema patrullpolitseinikuna

15.05.2015.a sündmuskohale jõudis, siis majaelanik M kinnitas talle, et garaažiuksega olid

mured juba paar nädalat ning eelmisel päeval s.o 14.05 õhtul kella 20:00 paiku oli garaažiuks

alla lastud asendis (kd IV tl 122).

Kõike eelpool öeldut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et 23.09.2015.a J ja O tehes W

korteriühistule kuuluva garaažiukse hooldust, jättes tähelepanuta, et uksel puudub

kukkumisvastane kaitse, ei saanud pidada võimalikuks (kergemeelsus) B surma saabumist,

kuna sellisele võimalusele ei osundanud ükski faktiline asjaolu. Samuti ei pidanud

süüdistatavad ette nägema (s.o hooletus) tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

B surma saabumist. Kohus asub seisukohale, et J ja O tegevusetus ei saanud põhjustada ja ei

põhjustanud B surma ning süüdistatavad ei oleks kuidagi saanud tagajärge ära hoida.

Kannatanute esindaja Y 11.12.2020.a toimunud kohtuistungil märkis, et kui sündmuse päeval

ei oleks olnud ust üleval, siis poleks ka õnnetust juhtunud (kd IV tl 76). Kohus märgib, et

käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist fakt, kes tõstis 15.05.2016.a W

korteriühistu garaažiukse üles. Kohus on küll üritanud selles asjas süüdistusakti piiridest

väljumata täiendavaid tõendeid koguda, kuid, seda fakti pole õnnestunud tuvastada.

Kriminaalasjas on aga tuvastamist leidnud fakt, et ülestõstetud garaažiukse kannatanu Ble

peale kukkumise tulemusel saabus tema surm, seega ei esine kohtu hinnangul põhjuslikkust

seost süüdistatavatele etteheidetud hoolsuskohustuse täitmata jätmise ja saabunud tagajärje

vahel. Süüdistatavatele ei olnud teada, et rohkem kuid pool aastat pärast nende poolt

23.09.2015.a tehtud hooldust läheb W maja garaaži tõstuksel katki vedru, mida ei remondita

õigeaegselt, et katkist garaažiust ei märgistata, et välistada selle kasutamist ajal, mil uks ei

tööta nõuetekohaselt, vaid et majaelanikud sõidukitega garaažist väljasõitmiseks võtavad

pistiku vooluvõrgust välja ja tõstavad ukse füüsilist jõudu rakendades üles, jättes ukse avatud

asendisse, mis selle mehhaanilisel sulgemisel kukub alla, ning on eluohtlik parasjagu garaažis

viibivale alaealisele kannatanule, kes jääb allakukkuva ukse alla ja selle tagajärjel hukkub.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate tegevusetuse ja kannatanu surma vahel puudub

õigusvastasusseos s.t süüdistatavad ei olnud võimelised saabunud tagajärge ette nägema või

seda vältima.

Kohus asub seisukohale, et üldist hoolsuskohustuse rikkumist ei saa süüdistatavatele ette

heita, sest see on ebamäärane ja subjektiivne. Sellisel juhul peaks B surma põhjustamise eest

ettevaatamatusest vastutama kõik korteriühistu W ühistu liikmed või kortermaja elanikud, ka

viimased garaažiukse hoolduse tegijad, kes said aru või pidid aru saama, et garaažiuks ei

tööta korrapäraselt, on rikkis, kuid kes vaatamata märgitud teadmisele jätkasid või

võimaldasid teadlikult rikkis garaažiukse kasutamist ega ei võtnud ette midagi selleks, et rike

kõrvaldada. Samuti ei pidanud süüdistatavad J ja O 23.09.2015.a ette nägema seda, et

garaažuksest, millisest on mõeldud eelkõige sõidukite sisenemine – väljumine võiks siseneda

inimesed, seda veel olukorras, kus jalakäijatele hoonesse sisenemiseks -väljumiseks on

mõeldud teised uksed. Kohtu hinnangul sellise tagajärje ettenägemine võiks tulla kõne alla

üksnes siis, kui garaažiuksest sisenemine või sealt väljumine oleks ainus võimalus majja sisse

ja välja pääsemiseks.

Kohtu hinnangul J ja O ei olnud 23.09.2015.a garaažiust W, Tallinn hooldades hooletud.

Kohus tõdeb, et karistusõiguse põhimõtete kohaselt võib hoolsuskohustust põhistada, kas

toimepanija tegevusalal kehtivad õigusnormid või ka konkreetses valdkonnas välja

kujunenud tegutsemistavad. Juba eelnevalt märgitud 19.11.2020.a asjatundjana üle kuulatud

T kinnitas kohtus, et vaatamata sellele, et alates 2008.a kehtisid ka Eestis kohustusliku uued

nõuded, mis nõuavad, et tõstustel oleksid kukkumiskaitse seadmed, puudus tegelikkuses

igasugune riiklik järelevalve ja kontroll, et tõstuksed vastaksid nõuetele ning seda, et uksed

vastaksid nõuetele oleks pidanud korteriühistu samuti teada saama üldistest normidest ja

seadusandlusest. Samuti täpsustas asjatundja, et 2015.a mingeid normatiivakte, millised

pidanuks reguleerima uste hooldust või remonti ei olnud. Märgitust tulenevalt ei ole põhjust

ka Jle ja Ole ette heita seda, et nemad 2015.a 23. septembril jätsid kontrollimata ja

märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte

või kas see on töökorras. Samuti ei ole käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus

kogutud tõendite pinnalt üheselt selge, mida pidid 23.09.2015.a Q OÜ töömehed J ja O

hoolduse käigus tegema. Kohtule on teada, et W korteriühistu garaažiuksele sooviti hooldust

seetõttu, et garaažiuks „krigises ja kägises juba pikemat aega s.t kisendas hoolduse

(määrimise järele) ühistu hinnangul pikemat aega“, kirjeldatud olukorra tõttu pöördus E

13.08.2015.a e-kirja teel H AS poole (kd I kd 108). Kuna täpselt ei ole tuvastatud

süüdistatavate konkreetne töökäsk sel päeval, siis ei saa kohus süüdistatavate poolt

hoolduskohustuse täitmata jätmist sisustada ka n-ö konkreetses valdkonnas välja kujunenud

tegutsemistavade rikkumise kaudu. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas Jle ja Ole

etteheidetud süüdistusest ei tule välja ka see, et isegi, kui isikud oleksid hoolduse käigus

märganud, et korteriühistu W garaažiukse mehhanismil puudub kukkumisvastane kaitse, siis

mida oleksid pidanud isikud tegema. - kellele märgitud puudusest teada andma, kas oma

tööandjale, töö tellijale, korteriühistule. Kohtu hinnangul süüdistus märgitud osas on

konkretiseerimata.

Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on tuvastamist leidnud fakt, et korteriühistu

liikmetel ja elanikel, kes 2016.a maikuus kasutasid garaažiust, seda kas siis sõidukitega

hoonesse sisenemiseks või väljumiseks või ilma sõidukita hoonesse sisenemiseks –

väljumiseks pidi endal olema arusaam, et kui uks on pidevalt tavapäratus (avatud) asendis,

võib tegemist olla rikkis uksega ning selle kasutamine tulnuks koheselt tõkestada, teavitades

sellest teisi majaelanikke või juhuslikke hoonesse sisenejaid vajaliku teabega, nt. teadete

jätmisega hoone üldkasutatavatele ustele, koridori infoseinale või elanikele postkasti. Sellist

teavitust kohtule teadaolevalt majas ei olnud.

Kohtule on käesolevas kriminaalasjas uurimiseks esitatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate

Liidu poolt koos Tööinspektsiooniga 2013.a välja töötatud üldine avatäidete juhend AT 3-

2013 EETL AT 2-2013 kasutusjuhend tõstustele (kd I tl 114-117). Märgitud dokumendist

nähtub, et tegemist on informatiivse juhendiga, suunatud esmaseks informatsiooniks

masinkasutusega tõstuste tellijatele ja kasutajatele. Kohtu hinnangul märgitud tõend ei oma

käesolevas asjas tõendi väärtust, kuna ei ole tuvastatud, et süüdistatavad 23.09.2015.a

garaažiustele hooldust tehes oleks pidanud märgitud juhisest juhinduma ning antud tõendi

sisust nähtub, et see on suunatud masinkasutusega tõstukse tellijatele ja kasutajatel, kuid

süüdistatavad 23.09.2015.a garaažiuksele hooldust tehes ei olnud kumbki sihtgrupp, seega

jätab kohus märgitud tõendi tõendikogumist välja.

KarS § 13 lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud

tegutsema ehk ta oli garant. Kõnealune norm annab võimaluse võtta vastutusele isiku, kes

paneb süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-3-16, p 14). Süüdistatavate J ja

O karistusõigusliku vastutuse jaatamiseks tuleb seega ära näidata, et viimastel oli kohustus

hoida hukkunud kannatanu elu ja tervist neid hüvesid ähvardavate ohtude eest.

Riigikohus lahendis 31-1-1-33-14 punktis 16 on märkinud, et õiguslik kohustus KarS § 13

lg 1 tähenduses on normatiivne mõiste, mille olemasolust saab kohtupraktika kohaselt

kõneleda kahel juhul: kaitsegarant peab tagama, et tema kaitse all olevat õigushüve ei

kahjustataks, valvegarant peab ära hoidma mõne õigushüve kahjustamise tema valve all

oleva ohuallika poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus asjas

nr 3-1-1-104-09, p 12.1). Seega ei saa isikule garandistaatust omistada vaid tsiviilõigusliku

kohustuse alusel, vaid tuleb ära näidata, et isiku kaitse all oli teatud õigushüve, mida ta pidi

ohtude eest hoidma, või pidi isik teatud ohuallikast tulenevad kahjulikud mõjud elimineerima.

Kohtu hinnangul ei esine antud kriminaalasjas ühtegi alust, mis võimaldaks püstitada

hüpoteesi, et süüdistatavate J või O tegutsemiskohustus tulenenuks sellest, et viimased oleks

pidanud mõnda ohus olevat õigushüve kaitsma.

Kõne alla võiks tulla üksnes süüdistatavate vastutus valvegarantidena. Kuid antud hetkel

kohus asub seisukohale, et valvegarandi staatust ei saa aga tuletada asjaolust, süüdistatavad

J ja O tegid 23.09.2015.a oma igapäevast tööd s.t hooldasid korteriühistu W tõstust.

Märgitud tegu saaks garandistaatuse analüüsil olla asjasse puutuv üksnes juhul, kui see

olnuks ohtlik ja õiguslikult hukkamõistetav. Tavaline tõstukse hooldamine või ka

remontimine ei ole vaadeldav ohtliku ega hukkamõistetava teona. Kohus tõdeb, et teatud

juhtudel võib valvegarandistaatus tuleneda hoopis omandist. Omaniku tegutsemiskohustusest

saab kõneleda juhul, kui omandist lähtub mingi oht s.t nii näiteks peab just majaomanik

hoolitsema selle eest, et tema vara inimeste tervisele või võõrale varale kahju ei tekitaks.

Kuid antud kaasuses ei saa Q OÜ töötajatel olla kohustust hoida ära teisele omanikule s.o

korteriühistu W kuuluva rikkise garaažiukse kasutamise tõttu tekkinud isiku või varakahju.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate Jl ja Ol ei olnud hooldustööd tehes kohustust ära

hoida saabunud tagajärge, sest antud kohustust kontrollida hoolduse käigus, kas tõstukse

mehhanismil on kukkumisvastane kaitse olemas või mitte nendel ei olnud. Märgitud seadme

kontrollimise kohustust ei tulnud nendele ei seadusest ega ka muust lepingulisest kohustusest

nt töölepingust.

Kohus nõustub käesolevas kaasuses tsiviilkostja Q OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat

Jaanus Tehveriga selles, et süüdistuses esitatud viide SeOS § 4 lg 1 ei ole asjakohane ja

põhjendatud, sest tõepoolest märgitud paragrahv viitab seadmetöö tegemise ajal ohutuse

tagamise kohustusest seda siis seadmetöö tegemisel ja kasutamisel ning antud ohutus oli

23.09.2015.a süüdistatavate poolt ka tagatud.

Kokkuvõtvalt kohus asub seisukohale, et nii J kui ka O käitumises ei esine nendele KarS §

117 lg 1 - § 13 lg 1 alusel inkrimineerivata süüteo koosseisule vastavaid tunnuseid ning

seetõttu tuleb nii J Romanov kui ka O nendele esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Tsiviilhagi:

28. juulil 2020.a süüdistatavaid kohtu alla andes võttis kohus menetlusse kannatanute D, N

ja C esitatud tsiviilhagi J, O ja Q OÜ vastu, millises taotleti nimetatud isikutelt solidaarselt

välja mõista varalise kahju hüvitisena 3059,72.- eurot ning mittevaralise kahju hüvitisena

kannatanu D kasuks 50 000.- eurot, kannatanu N kasuks 50 000.- eurot ning kannatanu C

kasuks 50 000,- eurot. Kohtumenetluses kannatanud laiendasid nõuet ning palusid kohtul

mõista süüdistatavatel Jlt, Olt ning tsiviilkostjalt Q OÜ-lt solidaarselt D, N ja C kasuks välja

kahjuhüvitis mittevaralise kahju eest vastavalt kohtu äranägemisele (kd III tl 30-40, 212-214).

KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi

vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse

kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus on

seisukohal, et antud juhul, süüdistatavate õigeksmõistmisel, on viidatud säte kohtule täielikult

siduv ning tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas edasise põhistuse esitamine ei ole enam

seega vajalik. Kuna kohus mõistis nii süüdistatava J kui ka süüdistatava O õigeks, siis jätab

kohus kannatanute poolt süüdistatavate ja tsiviilkostja vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja

mittevaralise kahju nõuetes läbi vaatamata ning selgitab, et kannatanutel Dl, Nl ja Cl on õigus

esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Märkimisväärne on teadmine, et kohus jätab kriminaalasja materjalide juurde lisatud

kannatanute D, N ja C tervist puudutavatele tõenditele sh matusekulusid kinnitavatele

tõenditele sisulise hinnangu andmata, sest kohus asub seisukohale, et märgitud tõendid esitati

kohtule ja taotleti nende uurimist seoses kannatanute poolt esitatud tsiviilhagides märgitud

nõuete toetamiseks, kuid arvestades asjaolu, et kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, siis ei

ole käesoleval hetkel kohtu hinnangul ka vajadus anda kohtupoolset hinnangut märgitud

tõendite asjakohasuse ja põhjendatuse osas (kd I tl 139-227).

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma

seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või

arestitud asjade suhtes võetavate meetmete osas.

Käesolevas kriminaalasjas on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana

Helila teinud Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.08.2021.a toimunud kohtulike

vaidluste käigus ettepaneku asitõendite suhtes võetavate meetmete osas, millistele nii

süüdistatavad, kui ka viimaste kaitsjad, samuti kannatanud ning kannatanute esindajad ja

tsiviilkostja ning tsiviilkostja esindaja vastu ei vaielnud. Nimelt on prokuratuur asunud

seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevad must rohekas jope, must

hallikas kampsun tõmbelukuga, mustad lühikesed püksid, botased Adidas, pikkade

varrukatega särk, paar halle sokke, valge – sinise triibuga müts, aluspüksid, vedru kahes

tükis, kaks polti, 1 mutter ja kaks tihendit, millised asuvad hoiul Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn tuleks KrMS § 126 lg 3 p 4 sätetest tulenevalt

kohtuotsuse jõustumisel hävitada (kd IV tl 267 pöördel).

Kohus märgib, et prokuratuuri ettepanek asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas

ei ole kohtule siduv, kuid käesolevas kriminaalasjas kohus ei näe mingit takistust tehtud

ettepanekuga nõustumiseks. Kohtu hinnangul on ringkonnaprokuröri poolt tehtud ettepanek

asjakohane ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses taotletud kujul.

Antud kriminaalasja materjalide juures on digitaalsed andmekandjad (2 CD plaati,

kriminaalasja I köites), millised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jäetakse kohtuotsuse

jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluskulude otsustus tuleb vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-

le 14 teha samal ajal kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a

määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p 9), seda muu hulgas põhjusel, et menetlusseadus seob

otsustuse menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku kohta üldjuhul kriminaalasja

lõpptulemusega (RKKK 1-16-4197). Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks: surnu ekspertiisi teostamisega kaasnenud

ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 16E-PõS0026/264) summas 250.- eurot (I kd tl 44). J

määratud kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill õigusabiteenuse osutamisega seotud

kulud kohtueelses menetluses summas 485.- eurot ja kohtumenetluse kulud summas

3704,70.- eurot (kd III tl 16-17, kd II tl 21, 23, 27, 30, 35, kd IV tl 107, 189 ja 270-271. O

määratud kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe õigusabiteenuse osutamise seotud kulud

kohtueelses menetluses 517,20.- eurot ja kohtumenetluse kulud summas 4463,40.- eurot (kd

III tl 19-20, II tl 39, 42, 45, kd IV tl 105, 191, 272). Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine

kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjatele tasud tuleb jätta riigi

kanda. Samuti jääb riigi kanda surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu summas 250.- eurot. KrMS

§ 182 nimetatud erandeid antud juhul ei esine. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilkostja Q

OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver esitanud tsiviilkostja taotluse

menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud taotluses palutakse kohtul jätta

menetluskulud riigi kanda ja mõista riigilt tsiviilkostja kasuks välja menetluskulude hüvitus

summas 10750.- eurot (kd IV tl 243-244). Seonduvalt tsiviilkostja lepingulise esindaja

õigusabi kuludega märgib kohus, et taotlusele on lisatud ka tsiviilkostjale Advokaadibüroo

Tehver ja Partnerid poolt eelpool märgitud summade osades arved, millised kinnitavad

tekkinud õigusabiteenusega seotud kulutusi (kd IV tl 244-266). Kohtule on teada antud, et

advokaadibüroo tunnihindeks on 150.- eurot ning seoses kõne all oleva kriminaalasja

menetlemisega on tsiviilkostjale advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi teenust 71 tunni ja

40 minuti ulatuses s.t tsiviilkostjal on tekkinud kulusid 10 750- euro ulatuses. Kohtule on

esitatud Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid pangakonto väljavõte ajavahemiku

20.03.2019.a kuni 15.03.2021.a kohta, millisest nähtub, et tsiviilkostja Q OÜ on

advokaadibüroole tasunud 11370.- eurot. Arvestades käesoleva kriminaalasja keerukust ja

mahukust ning kriminaalasja menetluse pikaajalist kulgu, peab kohus tsiviilkostja tehtud

kulutusi õigusabiteenuse saamiseks oma õiguste kaitseks põhjendatuks taotletu ulatuses ning

kohtul puudub alus kahelda, selles, et tsiviilkostja ei oleks õigusabiteenust vajanud. Märgitust

tulenevalt peab kohus asjakohaseks mõista tsiviilkostja kasuks käesoleva kriminaalmenetluse

käigus viimasel tekkinud menetluskulud summas 10 750 eurot välja Eesti Vabariigilt.

Seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja õigusabi kuludega märgib kohus järgmist.

Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-st on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega

tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud esindajana tuleb käsitleda

kannatanu valitud esindajat KrMS § 41 tähenduses. Mõistlikku suurust ületav esindajatasu

menetluskuluna käsitatav pole ja seda ei hüvitata. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel

tuleb arvesse võtta nt. kriminaalasja keerukust ja mahukust (RKKK 3-1-1-99-11 p. 12; 3-1-

1-28-11 p. 18; 3-1-1-25-04 p. 9), aga samuti esindaja töökvaliteeti ja muid asjaolusid.

Käesolevas kohtuasjas on kannatanud D, N ja C esindajaks kohtus olnud jurist Y ja

vandeadvokaat Lauri Talumäe. Kohtule on kannatanute valitud esindaja Y 01.08.2021.a

esitanud õigusabikulude taotluse 9147.- eurot nimelt taotletakse kohtult kindlaks määrata N,

D ja C kasuks ja mõista viimaste kasuks välja nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses kantud

õigusabikulud seoses Yi tegevusega, välja mõistetud õigusabi kulud kanda Yi arveldusarvele.

05.08.2021.a s.o peale kohtulike vaidluste lõppu laekus Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale kannatanute valitud esindaja Yi digitaalselt allkirjastatud taotlus täiendavate

õigusabikulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks. Kohtule esitatud taotluses

märgitakse, et arvestades asjaolu, et õigusabi tasu kohtuistungil osalemise eest arvestatakse

istungil viibitud aja eest, seda koostatud protokolli alusel ja, et käesolevas kriminaalasjas

koostatakse protokoll hiljem, siis kannatanu valitud esindaja taotleb määrata täiendava

õigusabikuluna kohtu poolt protokolli kantud ajavahemik arvestusega 90 eurot üks tund,

millele ei lisandu käibemaksu. Kohus asub seisukohale, et kannatanute valitud esindaja Y

käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude taotlused on põhjendatud osaliselt

s.t kuulub Eesti Vabariigi poolt kannatanute kasuks välja mõistmisele ja seda alljärgnevatel

põhjendusel:

Kannatanud on otsustanud, et kohtulikul uurimisel esindab neid nii jurist Y, kui ka

vandeadvokaat Lauri Talumäe ja samuti on menetluses osalenud vandeadvokaat Maria Mägi

- Rohtmets.

Kohtumenetluse kestel on kannatanu valitud esindaja jurist Y on toonud kohtule

õigusabikulude kindlaksmääramise taotluses välja, et seoses käesolevas kriminaalasjas

tsiviilhagi ja selle täienduste esitamisega, tsiviilkostjate kaasamise vaidluste lahendamisega

ning menetluslike dokumentide õigusliku analüüsi teostamisega on temal kulunud kokku

kogu kriminaalasja menetluse kestel aega 15 tundi ja 39 minuti s.o summas 1358,60.- eurot

ja ülejäänud osas (kohtueelses uurimises menetlustoimingutes osalemise ja kohtus

kohtuistungil osalemiste eest ja kannatanutega kohtuistungiteks ettevalmistamise eest) s.t 85

tundi ja 99 minuti s.o 7788,40.- eurot. Kohtule on teada, et Y osutas kannatanutele õigusabi

tunnihindega 90.- eurot tund, millisele käibemaksu ei lisandu, õigusabiteenuseid on

kannatanutele osutatud alates 21.06.2016.a kuni 01.06.2021.a. Kohus peab õigusteenuse

tunnihinda põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi tasu määradele.

Õigusabikulude osas (mis ei seondu tsiviilhagiga) leiab kohus, et kohtule esitatud

dokumentatsioon on konkreetne ning arusaadav ja kannatanutele tekkinud kulud on

põhjendatud. Kohus märgib, et kannatanute jaoks on tegemist olnud äärmiselt traumeeriva ja

stressirohke kriminaalmenetlusega ning on olnud igati põhjendatud, et nad kaasasid

menetlusse endi õiguste ja huvide kaitseks esindaja enda ära nägemise järgi.

Märgitust tulenevalt peab kohus juhindudes KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 põhjendatuks

välja

mõista

kannatanute

kasuks

Eesti

Vabariigi

eelarve

vahenditest

nendel

kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja tasu summas 7788,40.- eurot.

KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata

jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu

kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik.

Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise

korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud

kulud

kõiki

asjaolusid

arvestades

kannatanu

ja

riigi

vahel.

Menetluskulude

dokumentatsioonist nähtub, et tsiviilhagiga seonduvalt (kliendiga nõupidamine, tsiviilhagi

koostamine, selle täiendamine jne) on kokku kulunud 15 tundi 39 minutit s.o summas

1358,60.- (tunnihind 90 eurot, märgitud summale käibemaksu ei lisandunud). Antud

kriminaalasjas koosnes tsiviilhagi kannatanute esitatud nii varalistest kui ka mittevaralistest

nõuetest. Kohutule esitati tsiviilhagi materjalide juurde ka hulgaliselt tõendeid, millised pidid

toetama kannatanute esitatud tsiviilhagide nõuet, aga kuna J ja O mõistetakse õigeks, kohus

jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, ei anna kohus ka sisulist hinnangut tsiviilhagi toetavatele

tõenditele (matusekulu tõendid, kannatanute ravi ning ravikulusid tõendavad tõendid).

Arvestades käesolevas kriminaalasjas tekkinud vaidlust, kes peaks olema kaasatud

kriminaalmenetlusse kostjatena, kriminaalmenetluse juriidilist keerukust, siis kohus peab

põhjendatuks kannatanul valitud esindaja poolt eelpool märgitud summa ulatuses tekkinud

kulutusi.

Arvestades kõike eeltoodut, loeb kohus kannatanu valitud esindajale makstud tasu

mõistlikuks ja põhjendatuks summas 1358,60.- eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb KrMS

§ 182 lg 5 alusel riigilt kannatanute D, N ja C kasuks välja mõista.

Kannatanute valitud esindaja Y Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 05.08.2021.a esitatud

taotlus täiendavate õigusabikulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks jätab kohus

läbi vaatamata, kohtu hinnangul tehtav otsus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Nii on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-76-09 p 12 juhtinud tähelepanu sellele, et tulenevalt

varasemas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadest ei ole sellise taotluse esitamine peale

kohtu lahkumist nõupidamistuppa lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta

läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus

kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08 - RT III 2009, 1, 3, p 14 ja 12. jaanuari 2009. a määrus

kriminaalasjas nr 3-1-1-78-08 - RT III 2009, 3, 11, p 8). Kohtulikud vaidlused käesolevas

kriminaalasjas toimusid 02.08.2021.a. Kohus juhtis kannatanute valitud esindaja tähelepanu

juba tol korral sellele, et õigusabikulu tekke kohta esitatud taotlus peab olema kohtule esitatud

enne, kui kohus lahkub nõupidamistuppa. Käesoleval hetkel on märgitud taotlus kohtule

esitatud paaripäevase hilinemisega ning märgitust tulenevalt jätab kohus taotluse läbi

vaatamata.

Kohus asub seisukohale, et taotlus kannatanute valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks

ei ole käesoleval hetkel esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, ning seetõttu

puudub kohtul alus taotlus läbi vaadata ja võtta seisukoht taotluses märgitud

kriminaalmenetluse kulude määramiseks ja hüvitamiseks.

Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine

Kohtule on esitatud Ji kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli poolt 09.03.2021.a

koostatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Märgitud taotluses

selgitatakse, et J taotleb enda õigeks mõistmise korral SKHS § 5 lg 1 p.p 4, 6 alusel

kriminaalmenetlusega temale tekitatud kahju s.o saamata jäänud tulu tööpäevade eest

hüvitamist, millal ta oli kohustatud osalema kohtuistungil. Kohtule antakse teada, et J

igakuine netopalk on 666.- eurot.

Seoses kohtuistungitel osalemisega sai J 2020.a oktoobris palka 588,82.- eurot, 2020.a

novembris 612,10.- eurot ja 2020.a detsembris 582,15.- eurot s.t puudujääk 2020.a eest

koosneb summast (666-588,82) + (666+582,15) + (666+582,15) s.o 214,93.- eurot.

Puudujääk 2021.a on prognoositavalt 75.- eurot. Eeltoodust tulenevalt palutakse hüvitada

õigeksmõistva otsuse korral Jle süüteomenetluses tekitatud varaline kahju 239,93.- eurot,

ülekanne teha J arvelduskontole (kd IV tl 165-174).

Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras

(SKHS § 4). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (SKHS § 12).

Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne

kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada

kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust

polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu

jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik

jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude

aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4).

Käesoleval hetkel on J kaitsja esitanud oma kaitsealuse nimel kõne all oleva taotluse

õigeaegselt, taotluse juurde on lisatud taotluse sisu toetavad dokumendid, maksekorraldused

Jle laekunud töötasu s.t vähenenud töötasu kohta (kd IV tl 166-174). Kohus märgib, et

taotluses välja toodud faktid on tõesed ning märgitust tulenevalt peab kohus J esindaja

esitatud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks asjakohaseks ning

põhjendatuks, millisest tulenevalt kuulub taotlus rahuldamisele selles välja toodud

motiividel.

Kohus tõdeb, et käesolevas, kriminaalasjas on kohtuistungid, millises osales J toimunud

järgnevalt:

06.10.2020.a kell 13:01 kuni kell 15:46;

07.10.2020.a kell 10:02 kuni kell 16:06;

29.10.2020.a kell 10:03 kuni kell 15:32

19.11.2020.a. kell 10:06 kuni kell 16:41

30.11.2020.a kell 10:03 kuni kell 14:24

04.12.2020.a. kell 10:04 kuni kell 16:05

11.12.2020.a. kell 10:03 kuni kell 16:05

28.01.2021.a kell 10:05 kuni kell 15:17

01.06.2021.a kell 10:00 kuni kell 10:08

02.08.2021.a kell 10:03 kuni kell 13:49

Kõik kohtuistungid on toimunud tööpäevadel ning tavapärasel tööajal. Kohtu hinnangul

taotluse esitaja on detailselt oma nõude suurust selgitanud, esitades dokumentaalsed tõendid

selle kohta, millisest nähtub, et J on saanud vähem palga kui seda on 666.- eurot. Samuti peab

kohus põhjendatuks taotluses välja toodud 75.- euro suuruse prognoositava kahju tekkimist

seoses J kohtus osalemisega 2021.a sest viimane viibis 2021.a seoses kohtuistungil

osalemisega kohtus ca 9 tundi. Kohus tõdeb, et käesoleva kriminaalasja nii kohtueelne - kui

ka kohtumenetlus on olnud kõikidele menetlusosalistele äärmiselt raske, tegemist on olnud

keerulise ajaliselt pika vaidlusega, milline on ilmselgelt häirinud viimaste igapäevaelu

tegemisi. Eeltoodu alusel ja juhindudes SKHS § 5 lg 1 p 4, 6 kohus rahuldab J kaitsja esitatud

taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning seoses viimase suhtes õigeks

mõistva kohtotsuse tegemisega tuleb Eesti Vabariigil hüvitada kahju saajale 289,93.- eurot

Jil töötasu saamata jäämisega seoses.

Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18

lg 1 kohast taotlust esitatud kõik isikud, kellel nõude alus võiks olla, seega kohus selgitab, et

kahju saanud isik võib esitada selle SKHS § 21 lg 1 kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2021. a otsusega nr 1-20-

3209.