2-20-19237/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19237

Kohtuasi

OÜ Estlanda hagi OÜ MPa Ehitus vastu leppetrahvi

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Estlanda apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3253,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

Estlanda

(registrikood

11690829),

lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja OÜ MPa Ehitus (registrikood 14003120),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Estlanda kanda.

4. Mõista OÜ-lt Estlanda OÜ MPa Ehitus kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 600 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-19237

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Estlanda (hageja) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule OÜ MPa Ehitus (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 3253,28 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 06.01.2020

alltöövõtulepingu nr 17-IE-03 ATV (alltöövõtuleping), mille lahutamatuks lisaks olid

mh lepingu üldtingimused (ÜT). Alltöövõtulepingu järgi oli kostja ülesandeks Vihula mõisa

spaa- ja saunakeskuse betoonitööd – olemasoleva välisseina vundamendi alla uue vundamendi

rajamine ning süvendite põhjaplaatide, seinte ja aluspõrandate valamine. Kokkulepitud tööd

olid sisuliselt jagatud nelja suuremasse etappi. Kolm esimest etappi töödest tegi kostja ära ja

sai tehtud töö eest ka tasu. Kostja jättis viimase etapi tööd tegemata, sest soovis vältida hagejale

garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks nõutava garantiikirja andmist.

Alltöövõtulepingu

lisaks

oleva

hinnapakkumise

kohaselt

oli

kokkulepitud

tööde

kogumaksumuseks 34 387,20 eurot, sh käibemaks. Lõplikuks tasu suuruseks kujunes pärast

korrigeerimisi 32 532,82 eurot, sh käibemaks.

Kostja peatas tellijana COVID-19 pandeemia tõttu 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorraga

seoses ehitusobjektil kõik tööd. Töödega jätkati juunis 2020.

1.2. Pooltel tekkisid erimeelsused kostja poolt esitatud kolmanda etapi töid puudutava akti osas

(akt nr 03). Hageja leidis, et kostja koostatud akt nr 03 ei ole korrektne. 26.06.2020 toimunud

kohtumisel jõudsid pooled akti nr 03 osas kokkuleppele. Kostja edastas kohtumise järel

(30.06.2020) hagejale parandatud akti nr 03 ja arve, mille hageja tasus. Alltöövõtulepingu

p-i 4.2. kohaselt tellija tasub töövõtja poolt kohaselt esitatud arve 14 päeva jooksul selle

saamisest. 26.06.2020 kohtumisel leppisid pooled kokku ka selles, et kostja jätkab

ehitusobjektil lepingujärgsete tööde teostamisega 29.06.2020, kuid kostja seda ei teinud. Kostja

töölised tulid ehitusobjektile töid jätkama 09.07.2020 (dtl 108). Hilisemal kontrollimisel selgus,

et kogu sellel päeval tehtu oli ebakvaliteetne töö, mis tuli hagejal lasta hiljem ümber teha.

1.3. Alates 10.07.2020 kostja töötajaid ehitusobjektile enam ei tulnud. 26.07.2020 saatis hageja

kostjale kirjaliku päringu, miks ta töödega ei jätka, mille peale vastas kostja, et nad on puhkusel

(dtl 111). Töödega jätkamise kohta ei öelnud kostja midagi. 29.07.2020 esitas hageja kostjale

kirja Lepingust taganemise teade lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu ja tekitatud kahju

sissenõudmine Harju Maakohtus. Kirjas esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude. Kostja kirjale

ei reageerinud.

1.4. ÜT p 1.2 kohaselt oli töövõtjal kohustus teostada tööd lepingus ja selle lisades toodud

tingimustel ja korras, pidades kinni lepingus ja selle lisades toodud tähtaegadest ning lepingus

sätestatud maksumust ületamata. ÜT p 11.7 järgi iga töövõtja poolse lepingu rikkumise korral,

2-20-19237

mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi summas kuni

10% lepingulisest tasust. Kui tellijal on õigus vastavalt lepingule või seadusele lepingust

taganeda või see üles öelda, kuid ta ei kasuta seda õigust, on tal sellele vaatamata õigus nõuda

leppetrahvi. Hageja hinnangul nägi ÜT p 11.7 ette õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi mistahes

rikkumise eest, mille puhul tal tekib õigus lepingust taganeda või see üles öelda ning seda

sõltumata sellest, kas hageja seda õigust ka kasutab.

1.5. Kostja rikkus alltöövõtulepingut sellega, et vaatamata korduvatele hoiatustele ja

lubadustele ei teostanud ta lepingulisi töid kogumahus, mis andis hagejale õiguse nõuda kostjalt

leppetrahvi. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda kokkulepitud tööde tegemisest. Kostja on

alltöövõtulepingut oluliselt rikkunud ning selline rikkumine ei ole vabandatav. Hageja on

sunnitud tekkinud olukorras peatöövõtjana võtma tellija ees enda kanda kõik riskid kostja poolt

teostatud ebakvaliteetsete tööde eest, samuti tuli tal leida kostja asemele teine töövõtja, kes

kostja poolt teostamata tööd ära teeks. Kostja selline käitumine andis hagejale õiguse öelda

kostjaga sõlmitud töövõtuleping enne tähtaega üles (võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1).

1.6. Kostja vastuväidete kohta märkis hageja järgmist. 26.06.2020 kohtumisel lubas hageja

maksta kostjale tasu seni akteeritud tööde eest, kui kostja jätkab 29.05.2020 kokkulepitud

töödega. Kostja jättis tegemata viimase etapi tööd, mis olid märgitud töövõtulepingu p-s 3,

sh lisas 6 ja mille lõpetamise järel pidid pooled kinnitama kõigi kokkulepitud tööde valmimist

lõppaktiga (alltöövõtulepingu p-d 5.1 ja 7). Aktist nr 03 nähtub, et real 26 – lastebasseini trepi

ehitusest on valmis 50%, real 25 – lastebasseini ülevoolurennist on valmis 50%, ridadel 8–10

märgitud töödest on teostatud 95%, real 13 märgitud töödest 95% ning tabeli all on kokku võetud,

et pärast kolmanda tööetapi valmimist oli kostjal tehtud kokkulepitud töid 96% ulatuses. Kostjal

jäid tegemata kokkulepitud töödest seega 4%. Hageja palus tööd lõpetada mõistliku aja jooksul,

kuid mitte hiljem kui 28.07.2020.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole arusaadav, millisele alusele hageja nõue tugineb ning

milliste tõenditega hageja oma nõuet tõendab. Hageja kinnitas, et 26.06.2020 koosolekul jõuti

akti nr 03 osas kokkuleppele. Kostja esitas parandatud akti nr 03, mille hageja kooskõlastas

ning tasus nimetatud akti alusel esitatud arvetel märgitud summa. Sellega kinnitas hageja, et

lepingujärgsed tööd olid nõuetekohaselt tehtud ja hageja poolt 30.06.2020 ka vastu võetud.

Kostja on alltöövõtulepingus kokku lepitud tööd korrektselt teostanud ning edasised tööd on

käsitatavad lisatöödena, mille osas oli vajalik täiendav kokkulepe. Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et kokkulepe lisatööde tegemise ja lisatööde mahu kohta oleks poolte vahel

saavutatud. Kostja ei ole alltöövõtulepingut rikkunud, mis annaks hagejale õiguse nõuda

leppetrahvi.

2.2. Hageja täiendavate seisukohade osas selgitas kostja, et ta ei nõustu, et aktis nr 03 ridadel

8–10, 13 ja 25–26 märgitud tööd jäid lõplikult teostamata. Akt nr 03 kajastab töid, mis tehti

enne tööde peatamist märtsis 2020 (akti pealkiri on eksitav).

Ridadel 8–10 ja 13 märgitud tööd on teostatud täies mahus. Pooled leppisid 26.06.2020

kohtumisel kokku, et ridadel 8–10 ja 13 loetletud töid akteeritakse 95% ulatuses ning teostatud,

ent akteerimata tööde eest maksmata summa jääb garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatiseks

(alltöövõtulepingu p 5.2). Ridadel 8–10 ja 13 loetletud tööde akti järgi tegemata tööde

(tegelikult olid tööd tehtud täies ulatuses) maksumus on 616,05 eurot (koos käibemaksuga

2-20-19237

739,26 eurot), s.o 2,27% tööde maksumusest. Pooled leppisid 26.06.2020 kohtumisel kokku, et

viimane osa töödest akteeritakse ning tasutakse kostjale pärast garantiiperioodi lõppu. Hageja

esindaja KK on kostjale saadetud e-kirjas kinnitanud, et aktis nr 03 ridadel 8–10 ja 13 olevad

tööd on täies mahus teostatud (dtl 124-125).

Aktis nr 03 ridadel 25 ja 26 loetletud tööd ei olnud algses hinnapakkumises kokku lepitud, need

lepiti kokku alles 27.03.2020 (dtl 126-127). Neid töid ei olnud võimalik lõpetada, sest

eriolukorra tõttu tööd objektil hageja korraldusel katkesid. Tööde katkemist märtsis 2020 ja

jätkumist juunis 2020 on hageja kinnitanud (hagiavalduse p 2). Akti nr 03 ridadel 25 ja 26

loetletud tööd on osaliselt teostamata. Selle põhjuseks on hageja käitumine tööde vastuvõtmisel

ja tasumisega viivitamine.

Kõik aktis nr 03 märgitud tööd olid teostatud juba märtsis 2020. Hageja keeldus põhjendamatult

kostjale tööde eest tasumast ca kolme kuu jooksul. Kuni 10.07.2020, mil hageja tasus kostjale

juba märtsis 2020 tehtud tööde eest, oli kostja õigustatud, tuginedes VÕS § 111 lg-le 1,

keelduma edasiste tööde teostamisest. Kostja ei ole kunagi keeldunud tööde teostamisest.

Pärast seda kui hageja alustas objektil uuesti töid (juunis 2020), ei olnud kostjal teiste

kohustuste tõttu hageja poolt nõutud tähtajaks tööde teostamine objektiivselt võimalik.

Olukorras, kus hageja tõttu lükkus tööde lõpetamine edasi (tööde peatamine eriolukorra tõttu),

ei saa kostjalt oodata, et ta jätkaks poolelijäänud töödega koheselt, kui see on hagejale sobilik.

Selle asemel, et selgitada välja, millal on kostjal võimalik töid teostada, edastas hageja kostjale

lepingust taganemise teate koos kahjunõude ja leppetrahvinõudega. Hageja poolt 29.07.2020

kostjale saadetud teatest ei selgu, kas kostja taganeb töövõtulepingust, mis ajast see toimub ja

millisel alusel hageja lepingust taganeb. ÜT p-ide 11.5 ja 11.7 kohaselt andis ainult teostatud

tööde oluline mittevastavus lepingu tingimustele hagejale õiguse lepingust taganeda ning seda

ka juhul, kui kostja ei kõrvaldanud puudusi (hageja esitatud nõude kohaselt on see samastatav

tööde teostamata jätmisega) hageja poolt määratud tähtaja jooksul. Tööde, mille maksumus on

534,5 eurot ja mis moodustab lepingu hinnast vähem kui 2%, tegemata jätmine kostja poolt ei ole

käsitatav olulise lepingurikkumisena. Kuna tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega, mis oleks

andnud hagejale õiguse lepingust taganeda, ei ole hagejal õigust nõuda ka leppetrahvi.

2.3. Kostja palub leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui kohus leiab, et hagejal on

õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Hageja nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, sest see on

ca kuus korda suurem kui tegemata tööde maksumus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsusega hageja hagi rahuldamata. Samuti jättis maakohus

hageja kanda menetluskulud, määras need kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

2240 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähud ulatuses.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2020 alltöövõtulepingu Xxxxxxxx mõisa endise

Xxxxxxxxi ümberehitamiseks spaa- ja saunakeskuseks;

-

kostja pidi hagejale tööd üle andma hiljemalt 13.01.2020 järgmiselt:

o hiljemalt 27.01.2020 mullivanni 1 ja 3 ning tehnoruumi süvendi põhjade

betoonivalu;

o hiljemalt 02.02.2020 mullivanni 1 ja 3 ning tehnoruumi süvendi seinte

betoonivalu;

o hiljemalt 11.02.2020 suure basseini istme betoonivalu;

2-20-19237

o hiljemalt 11.02.2020 „jõgi“ ja „cold pool“ põhjade betoonivalud ja 18.02.2020

sama seinte betoonivalud;

o hiljemalt 28.02.2020 põrandate valu, kõik tööd lõpetatud ja tellijale üle antud

koos dokumentatsiooniga;

-

hageja pidi kostjale tasuma tööde eest 28 656 eurot, millele lisandub käibemaks 20%,

14 päeva jooksul arve saamisest;

-

hageja peatas märtsis 2020 tööd, tööde peatamine tulenes tellija soovist;

-

aktis nr 3 nimetatud tööd olid teostatud seisuga 10.03.2020;

-

26.06.2020 jõudsid hageja ja kostja kokkuleppele, et kostja jätkab töödega 29.06.2020

ja hageja tasub akti nr 03 alusel teostatud tööde eest esitatud arve;

-

kostja jätkas 29.06.2020 töödega;

-

hageja tasus kostjale märtsis 2020 tehtud tööde eest 10.07.2020;

-

29.07.2020 esitas hageja kostjale lepingust taganemise teate ning leppetrahvi nõude

10 500 eurot lepingu täitmisega hilinemise eest ning leppetrahvi nõude 3438,72 eurot

lepingu lisa p 11.7 alusel;

-

hageja ei soovinud tööde jätkamist kostja poolt;

-

hageja ei määranud kostjale tähtaega tööde lõpetamiseks (ÜT p 11.5);

-

hageja võttis 30.06.2020 tööd kostjalt vastu.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja pole

töövõtja lepingurikkumist (ebakvaliteetne töö, tööde kogumahus tegemata jätmine) tõendanud.

Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline

lepingurikkumine. Materiaalsed eeldused alltöövõtulepingust taganemiseks ja leppetrahvi

nõudmiseks ei olnud täidetud. Menetluses puuduvad tõendid, millest nähtuks, et esialgne tööde

teostamise graafik oleks muutunud kostjast tulenevalt. Hageja on ise esile toonud, et tööde

peatamine tulenes tellija soovist. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda

kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

3.3. Töövõtja põhikohustuseks on saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus

(VÕS § 635 lg 1). Hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele (VÕS § 76 lg 1,

§ 637). Kostja kasutas põhjendatult VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud võimalust keelduda edasiste

tööde teostamisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige

tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja rikkus tasu maksmise kohustust ning

kostjal puudus veendumus, et hageja tulevikus arveid tasub.

3.4. 29.07.2020 lepingust taganemise avaldusest nähtub, et hageja ei soovinud tööde jätkamist

kostja poolt. ÜT p 11.5 sätestatud tähtaega hageja kostjale ei määranud. VÕS § 638 järgi on

tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on

töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud

puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast

puuduse avastamist. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane

ja täielik (VÕS § 76 lg 4) ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja ei tõendanud

kostjapoolset lepingurikkumist. Tööd olid 30.06.2020 hageja poolt vastu võetud.

2-20-19237

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Eelmenetlus ei olnud piisavalt põhjalik. Kohus oleks pidanud selgitama pooltele

tõendamiskoormist ning andma selleks selged juhised ja määrama tähtajad. Hageja soovis

reageerida kostja 06.04.2021 esitatud täiendavatele tõenditele, kuid ei saanud tehnilistel

põhjustel töötamise registrist andmeid kätte. Hageja esitas maakohtule 06.05.2021 täiendava

tõendi ja taotluse, kuid maakohus jättis hageja taotluse menetlemata.

4.2. Tõendite pinnalt ebaõige järelduse tegemise ning lepingu tingimuste ja hageja selgituste

arvestamata jätmise tõttu leidis maakohus ebaõigesti, et kostja kasutas põhjendatult

VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud võimalust keelduda edasiste tööde teostamisest. Kohus jättis

arvestamata, et hageja võis arve tööde eest esitada vaid nõuetekohaselt tehtud töö eest

(alltöövõtulepingu p-d 4.1 ja 4.2). Kuivõrd kostja ei suutnud korrektset akti teostatud

töömahtude kohta hagejale kinnitamiseks esitada, viibis ka kostjale tasu maksmine kolmanda

tööetapi eest ja selles ei olnud süüdi hageja. Seisukoht kostja poolt VÕS § 111 lg-st 1 tuleneva

õiguse kasutamise kohta on vastuolus hageja selgituste, tõenditega ja seadusega.

VÕS § 111 lg 1 võis kostjale anda õiguse lepingu täitmisega viivitada seni, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud. Pooled ei vaidle, et hiljemalt 10.07.2020 sai kostja tasu

seni tehtud tööde eest. Tasu kättesaamisest lõppes kostjal VÕS § 111 lg-st 1 tulenev õigus

lepingu täitmisega viivitada ning ta oleks pidanud lepingut jätkama, mida ta aga ei teinud.

Hageja esitas nõude mitte sellepärast, et kostja viivitas tööde jätkamisega kuni 10.07.2020

(hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud aastaarvuna 2021 – ringkonnakohtu

märkus), vaid sellepärast, et kui kostja oli raha kätte saanud 10.07.2020 (hageja on

apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud aastaarvuna 2021 – ringkonnakohtu märkus), siis

vaatamata oma lubadustele ei jätkanud ta enam töövõtulepingu täitmisega, jättes neljanda etapi

tööd tegemata ning garantiitagatise andmata.

4.3. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 116 lg 2 punkti 2. VÕS § 116 reguleerib lepingust

taganemist ja lepingu ülesütlemist. Ka kostja pole väitnud, et ta oleks hagejaga sõlmitud

töövõtulepingust taganenud või selle üles öeldud.

4.4. Maakohus on andnud ebaõige hinnangu KKi kirjale, mille pinnalt maakohus tuvastas, et

aktis nr 03 nimetatud tööd olid seisuga 10.03.2020 teostatud. Hageja soovis esitada vastuväite

ja tõendi selle kohta, et alates 31.03.2020 oli hageja ja KKi töösuhe lõpetatud. Samuti jättis

maakohus märkamata küsimuse, millele KK vastas. Kostja palus KKilt kinnitust selle kohta, et

akti nr 03 ridadel 8-10 ja 13 loetletud tööd oli juba enne akti allkirjastamist teostatud. Maakohus

ei arvestanud, et KKi (hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud TT – ringkonnakohtu

märkus) arvamus puudutas vaid osa aktist (ridu 8–10 ja 13) ning mitte neid ridu, kus veel oli

akti allkirjastamise aja seisuga tegemata tööd kajastatud (read 25 ja 26). Maakohus ei

analüüsinud KKi kirja vastuolu aktiga nr 03.

4.5. Maakohus on hageja 29.07.2020 lepingust taganemise teatest ebaõigesti järeldanud, et

hageja ei soovinud tööde jätkamist kostja poolt ega määranud kostjale ÜT p-s 11.5 sätestatud

tähtaega. Tegemist oli leppetrahvi nõudekirjaga, kus ei tehtud tahteavaldust lepingust

taganemiseks. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja juhatuse liikme YY 21.07.2020 e-kirja,

milles juhatuse liige teavitab enda puhkusest. Kostja ei oleks lepingu täitmisele asunud ka siis,

kui hageja oleks talle andnud rohkem aega.

2-20-19237

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus käsitleb esmalt alltöövõtulepingu rikkumist kostja poolt ja hindab, kas

tegemist on lepingu olulise rikkumisega. Seejärel annab ringkonnakohus hinnangu hageja

leppetrahvi nõude aluseks olevale lepingu punktile ja hindab, kas kostja on alltöövõtulepingut

rikkunud määral, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Kuivõrd ringkonnakohus

muudab ja täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, annab ringkonnakohus hinnangu

maakohtu otsusele läbi hagi rahuldamise eelduste, et tagada ringkonnakohtu otsuse põhjenduste

parem jälgitavus.

8. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et kostja jättis

akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööd pooleli. Tööd, mille kostja pooleli jättis, moodustasid

ca 2% alltöövõtulepingus kokku lepitud töödest ning nende kogumaksumus oli 534,50 eurot.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

8.1. Hageja esindaja U U on oma 06.07.2020 e-kirjas kostja juhatuse liikmele RRle toonud

esile, et ülevoolu renni ja basseinitrepi betoneerimine on hetkel üks olulisemaid murekohti (dtl

107). Tööd, millele U U viitab, on akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööd (lastebasseinis

ülevoolurenni ja trepi ehitus), mille osas ei olnud pooltel maakohtus vaidlust, et need jäid kostjal

pooleli. Kuigi maakohus on otsuse p-s 11 viidanud, et kostja möönab, et akti ridadel nr 25 ja 26

märgitud tööd on teostamata, on maakohus vastuoluliselt asunud otsuse p-s 14 siiski

seisukohale, nagu oleksid aktis nr 03 märgitud tööd olnud teostatud juba märtsis 2020.

Maakohtu selline seisukoht on ekslik. Kostja juhatuse liige RR on hageja esindaja U U eelnevalt

viidatud e-kirjale samal päeval (06.07.2020) vastates väljendanud valmisolekut töödega jätkata

(MPa Ehitus tuleb kell 10.00, kuid enne sooviks et vanade tööde eest ka arved tasutud saaks

(dtl 107)). Sellele järgnes kostja juhatuse liikme RR 09.07.2020 hagejale esitatud ülevaade

tehtud töödest ja nende seisust (dtl 108). Tegemist oli akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud

lastebasseini puudutavate töödega (vana trepiraketise, ülevoolurenni ja tagumise põranda

betoneerimine). Kostja kirjelduse kohaselt jäid need tööd betooni ootele. 10.07.2020 saatis

kostja hagejale kooskõlastamiseks lisatööde hinnad. 10.07.2020 kirjast ei nähtu, et lisatööd

(duširuumide esise põranda betoneerimine; suure basseini servas trapi ümbruse saalung ja valu;

külmatünni ja süvendi 1 vaheline betoneerimine; lastebasseini põhja valu ja lastebasseini esise

augu betoneerimine) oleksid olnud need tööd, mis kostja 09.07.2020 kirja kohaselt betooni

ootele jäid (vana trepiraketise, ülevoolurenni ja tagumise põranda betoneerimine). Seega ei ole

õige kostja väide, et edasised tööd oli käsitatavad lisatöödena, mille osas tuli hagejal ja kostjal

täiendavalt kokku leppida. Samamoodi ei ole õige ka maakohtu hinnang, nagu oleks kostja kõik

aktis nr 03 märgitud tööd teostanud juba 10.03.2020. Akti nr 03 ridade 25 ja 26 kohaselt tuli

kostjal ehitada lastebasseini ülevoolurenn ja trepp ning need tööd olid pooleli 50% ulatuses

(akti nr 03 veerg nr 5 Leppehinna jääk peale aruandeperioodi (%) (dtl 72)).

8.2. KKi 06.04.2021 e-kiri ei kinnita samuti, nagu oleksid kõik tööd olnud valmis 10.03.2020

(dtl 124). Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et KK kinnitab oma viidatud e-

2-20-19237

kirjas üksnes akti nr 03 ridadel 8–10 ja 13 nimetatud tööde valmimist. KKi kiri ei puuduta aga

akti 03 ridadel nr 25 ja 26 märgitud töid. Akt nr 03, mille kostja on allkirjastanud, ning kostja

enda hilisem tegevus (akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööde lõpetamisega alustamine – dtl

107-108) viib järelduseni, et akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööd jäid kostjal aktis märgitud

ulatuses (50%) pooleli.

8.3. Lisaks eelnevalt viidatud hageja esindaja U U 06.07.2020 saadetud kirjale, pöördus hageja

kostja poole ka 14.07.2020 (dtl 109). Hageja esindaja U U saatis kostja juhatuse liikmele RRile

kirja, selgitades, et on püüdnud kostjat kätte saada, mis ei ole õnnestunud. Samas kirjas

väljendas hageja, et soovib kostja poolt lastebasseini astmete ja ülevoolurenni

betoneerimistööde tegemist (dtl 109). Alles 21.07.2020 vastas kostja juhatuse liige RR, et on

puhkusel kuni 10.08 (dtl 111). Tööde jätkamise kohta ei öelnud kostja e-kirjas midagi.

Maakohtu menetluses väitis kostja, et pärast seda kui hageja alustas objektil uuesti töid (juunis

2020), ei olnud kostjal teiste kohustuste tõttu hageja poolt nõutud tähtajaks tööde teostamine

objektiivselt võimalik. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hagejale seda

väljendanud. Kostja 21.07.2020 e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kostjal oleks olnud

kavatsus tööd lõpetada, kuigi hageja oli kostja poole pöördunud mitmel korral palvega jätkata

tööde teostamisega (dtl 107, 109). Kostja etteheide, et hageja edastas kostjale lepingust

taganemise teate koos kahjunõude ja leppetrahvinõudega, selle asemel, et selgitada välja, millal

on kostjal võimalik töid teostada, ei olnud põhjendatud. Hageja pöördus kostja poole palvega

teostada lastebasseini astmete ja ülevoolurenni betoonivalu ka veel 22.07.2020 (dtl 65) ehk päev

pärast seda, kui kostja juhatuse liige teavitas oma puhkusest. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu,

et kostja oleks kirjale reageerinud.

Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kostja rikkus alltöövõtulepingut sellega, et jättis

lõpetamata akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööd 50% ulatuses. Tööde kogumaksumus oli

akti nr 03 kohaselt 534,50 eurot (= 242 + 292,50).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, nagu oleksid olnud teostamata ka akti

nr 03 ridades 8–10 ja 13 märgitud tööd. Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks palunud kostjal

need tööd lõpetada, ega seegi, et hageja oleks neid hilisemas suhtluses kostjaga kordagi

maininud. KKi 06.04.2021 e-kiri tööde valmimise kohta (dtl 124) ja akt nr 03 (dtl 72) on akti

ridades 8–10 ja 13 nimetatud tööde valmiduse osas vastuolus. KKi e-kirja kohaselt on akti nr

03 ridades 8–10 ja 13 märgitud tööd täies ulatuses teostatud, akti kohaselt on aga nimetatud

tööd 5% ulatuses lõpetamata. Kostja on vastuolu selgitanud sellega, et akti nr 03 ridades 8–10

ja 13 märgitud tööd akteeriti garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatise võrra väiksemas

summas (alltöövõtulepingu p 5.1. – dtl 10). Kuigi viidatud tööd oli akti nr 03 kohaselt

lõpetamata 5% ulatuses, on tööde sisu arvestades (süvend-1 r/b (s.o raudbetoon –

ringkonnakohtu märkus) seinete ehitus; süvendi „jõgi“ r/b seinte ehitus; külma basseini

r/b seinte ehitus) ebatõenäoline, et need saanuks ka tegelikult olla sellises mahus lõpetamata.

Kuigi osaline akteerimine ei vasta hageja ja kostja vahel alltöövõtulepingus kokkulepitule,

on kostja selgitus siiski veenev, sest see on kooskõlas hageja enda käitumise ning KKi e-kirjaga.

KK oli alltöövõtulepingu p 8.1. kohaselt hageja esindaja, kes oli volitatud töövõtulepingut

täitma ja juhtima ehitusprotsessi objektil (dtl 11). Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda KKi

kinnituse õigsuses, et kõnealused tööd olid valmis 10.03.2020. Sellel, kas KK oli kinnituse

andmise ajal jätkuvalt hageja töötaja, ei ole tähtsust. Eelnevatest asjaoludest kogumis järeldub,

et akti nr 03 ridades 8–10 ja 13 märgitud tööd ei olnud pooleli ning kostja ei ole selles osas

alltöövõtulepingut rikkunud.

10. Kuigi maakohus leidis ekslikult, nagu oleks kostja olnud kõik aktis nr 03 märgitud tööd

teostanud, on maakohus siiski õigesti järeldanud, et kostja ei ole alltöövõtulepingut oluliselt

2-20-19237

rikkunud. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et akti nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööd olid

mõlemad tegemata 50% ulatuses. Nende tööde maksumus oli vastavalt 242 eurot ja

292,50 eurot ning need moodustasid ca 2% kogu töödest. Arvestades alltöövõtulepingu mahtu

ja hinda (32 532,82 eurot), ei ole aktis nr 03 ridadel 25 ja 26 märgitud tööde lõpetamata jätmise

puhul tegemist alltöövõtulepingu olulise rikkumisega, mis oleks hagejale andnud õiguse

alltöövõtulepingust seaduse (VÕS § 116 lg-d 1 ja 2, § 647 lg 1) või alltöövõtulepingu

(ÜT p 12.3.) alusel taganeda. Tegemist oli rikkumisega, mis oli võimalik hagejal kõrvaldada –

hageja on menetluses toonud esile, et lasi tööd kolmandal isikul lõpetada. Samuti oleks hagejal

olnud võimalik kostja suhtes panna maksma täitmisnõue, kuigi kostja selgesõnaliselt tööde

lõpetamist ei lubanud (dtl 111). Kohtumenetluses on kostja väljendanud, et oleks olnud valmis

tööd lõpetama. Kuigi hageja esindaja U U on oma 06.07.2020 e-kirjas kostja juhatuse liikmele

RRle märkinud, et ülevoolu renni ja basseinitrepi betoneerimine on hetkel üks olulisemaid

murekohti (dtl 107), ei väljenda kiri ringkonnakohtu hinnangul seda, nagu võiks tegemist olla

olulise lepingurikkumisega. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et kostja jättis lepingust

täitmata vaid paari päeva jagu töid (dtl 177 viimane lõik).

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal ei ole kostja vastu ÜT p-st 11.7. tulenevat

leppetrahvi nõuet, kuid muudab ja täiendab ka selles osas maakohtu põhjendusi.

11.1. ÜT p 11 näeb ette hageja õiguse leppetrahvile kahel juhul. Esiteks näeb ÜT p 11.3. ette

hageja õiguse leppetrahvile, kui kostja ei ole kinni pidanud alltöövõtulepingus ettenähtud

mistahes tähtajast. Leppetrahvi suuruseks on sellisel juhul 300 eurot iga viivitatud päeva eest.

Nendel asjaoludel ja alusel ei ole hageja leppetrahvi nõuet esitanud. Seetõttu ei ole asjakohased

maakohtu viited tööde teostamise graafikule ja selle muutumise põhjusele. Ringkonnakohus

jätab maakohtu otsusest need põhjendused välja. Teiseks näeb ÜT p 11.7. ette hageja õiguse

leppetrahvile iga Töövõtja poolse Lepingu rikkumise korral, mis annab Tellijale õiguse

Lepingust taganeda, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 10% Lepingulisest

Tasust. Kui Tellijal on õigus vastavalt Lepingule või seadusele Lepingust taganeda või see üles

öelda, kuid ta ei kasuta seda õigust, on tal sellele vaatamata õigus nõuda leppetrahvi.

Hageja on leppetrahvi nõude esitanud ÜT p 11.7. alusel.

11.2. ÜT p 11.7. esimene lause seob hageja õiguse leppetrahvile õigusega lepingust taganeda.

Kuivõrd taganeda saab lepingust selle olulise rikkumise korral (VÕS § 116 lg 1), mida

praegusel juhul ei esinenud, polnud hagejal kostja vastu ÜT p-st 11.7. tulenevat leppetrahvi

nõuet.

11.3. Hageja on viidanud nii õigusele alltöövõtulepingust taganeda kui ka alltöövõtuleping

üles öelda. Hageja tõlgendus, et tal on kostja vastu leppetrahvi nõue ka juhul, kui hagejal on

tekkinud õigus alltöövõtuleping üles öelda, ei ole esiteks kooskõlas ÜT p 11.7. esimese lausega

– [i]ga Töövõtja poolse Lepingu rikkumise korral, mis annab Tellijale õiguse Lepingust

taganeda, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 10% Lepingulisest Tasust.

ÜT p 11.7. teine lause ütleb küll, et kui tellijal on õigus vastavalt lepingule või seadusele

lepingust taganeda või see üles öelda, kuid ta ei kasuta seda õigust, on tal sellele vaatamata

õigus nõuda leppetrahvi, kuid hageja nõutavat leppetrahvi ÜT p 11.7. esimene lause lepingu

ülesütlemisõigusega sellegi poolest ei seosta. ÜT p 11.7. esimene lause näeb ette leppetrahvi –

suurusega 10% lepingulisest tasust – üksnes seoses töövõtjal tekkinud õigusega

alltöövõtulepingust taganeda. Ükski poolte vastutust reguleeriv säte alltöövõtulepingus

(ÜT p 11) ei seo kostja vastutust hageja õigusega alltöövõtuleping üles öelda. Ülesütlemine

õiguskaitsevahendina kohaldub kestvuslepingute puhul (VÕS § 116 lg 6, § 196).

Teiseks seondub leppetrahv lepingu rikkumisega (VÕS § 158 lg 1), kuid tellija võib

töövõtulepingu igal ajal üles öelda (VÕS § 655 lg 1 esimene lause, ÜT p 12.5.). Seega asus

2-20-19237

maakohus õigesti hindama seda, kas kostja võib olla alltöövõtulepingut oluliselt rikkunud.

Ringkonnakohus leidis eelnevalt niisamuti, et kostja ei ole alltöövõtulepingut oluliselt

rikkunud. Seetõttu ei olnud hagejal ka õigust leppetrahvile ning maakohus jättis hagi õigesti

rahuldamata.

12. Arvestades eeltoodut ei ole tööde peatamisel hageja poolt 2020. aasta kevadel

ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Ringkonnakohus jätab

maakohtu otsusest sellekohased põhjendused välja.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti tuginenud ka VÕS § 111 lg-le 1

(kohustuste täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul). Kuivõrd ringkonnakohus leidis

eelnevalt, et kostja ei ole alltöövõtulepingut oluliselt rikkunud, ei oma kohustuse täitmisest

keeldumise vastuväide asjas tähtsust. Kostja õigus keelduda enda kohustuste täitmisest lõppes

igal juhul 10.07.2020 hageja poolt kostjale tasu maksmisega ning alates sellest ajast ei olnud

kostjal alust tööde lõpetamisest keelduda.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased ka maakohtu otsuses tehtud viited sellele, et

kostja esitatud tööd olid ebakvaliteetsed. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest vastavad

põhjendused välja. Hageja ei ole hagiavalduses seostanud oma leppetrahvi nõuet kostja

ebakvaliteetse tööga. Hageja on hagiavalduse p-des 5 ja lk 4 teises lõikes küll viidanud kostja

poolt ebakvaliteetse töö tegemisele, kuid ei ole sellele eraldiseisvalt tuginenud (dtl 3 ja 5).

15. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et maakohus jättis lahendamata

hageja 05.05.2021 taotluse võtta tõendina vastu töötamise registri väljavõte, millest nähtub, et

hageja on töösuhte KKiga lõpetanud (dtl 132). Kuivõrd ringkonnakohus märkis eelnevalt, et

tegemist ei ole asjaoluga, mis omaks asja lahendamisel tähtsust, pole tegemist olulise

menetlusõiguse normi rikkumisega maakohtu poolt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuigi ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Kolleegium

nõustub maakohtuga, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kolleegium märgib juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 ringkonnakohtus kantud menetluskulude

jaotuse ning määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja menetluskulud ringkonnakohtus.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1

alusel

hageja

kanda.

Järgnevalt

käsitleb

ringkonnakohus

kostja

apellatsioonimenetluse menetluskulusid.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Kostja palub mõista hagejalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 600 eurot

(ilma käibemaksuta) ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetlusekulude

nimekirja

järgi

on

kostja

apellatsioonimenetlusega

seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Kostja lepinguline esindaja on teinud

2-20-19237

apellatsioonimenetluses neli toimingut – tutvunud maakohtu otsusega, analüüsinud

apellatsioonkaebust, koostanud apellatsioonkaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja.

Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole

eraldiseisvalt

vaidlustanud

kostja

menetluskulude

suurust

(hageja

vaidlustas

apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse, sest leidis, et hagi tulnuks jätta rahuldamata).

21. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja

vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele

kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud kostja lepingulise esindaja

tunnitasu, sest see ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

22. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

600 eurot (3,75 t × 160 eurot), mis tuleb kostja kasuks välja mõista. Lepingulise esindaja kulud

tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane. Vastavalt kostja

taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing