2-20-17193/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2021

Tsiviilasja number

2-20-17193

Tsiviilasi

A.A.

hagi

B.B.

ja

C.C.

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

1314 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Liina

Karlson

Vastustajad (kostjad):

1. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

eindaja vandeadvokaat Madis Päts

2. C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Ülle Koppel

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2021. a otsus

muutmata, ringkonnakohus täiendab maakohtu

otsuse põhjendusi.

3. Võtta tsiviilasja materjalide juurde B.B. poolt

koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud B.B.

pangakonto väljavõte perioodi 1. mai 2020. a –

14. juuli 2021. a kohta, 18. juuni 2021. a lisa 2

töölepingule nr X ning 10. septembril 2021 esitatud

7. septembri 2021. a täitemenetluse lõpetamise

otsus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 22. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi vanavanemate B.B. (kostja

I) ja C.C. (kostja II) vastu elatise seadusega kehtestatud miinimummääras alates 1. detsembrist

2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi 1. november 2019

– 30. november 2020 eest väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 17. novembri 2017. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-17-15348 hageja isalt, s.o kostjate pojalt D.D.lt hageja kasuks välja elatis pool Vabariigi

Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 1. oktoobrist 2017 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr XXX/XXXX/XX. Täitemenetlus on edutu, kohtutäituri kinnitusel puudub hageja isal

pikema aja vältel ametlik sissetulek ning registervara, mille arvelt täitmisele antud kohustus

täita.

Hageja saatis 28. juulil 2020 kostjatele kohtuvälise ettepaneku ülalpidamiskohustuse

ülevõtmiseks asenduskohustuse korras, et tagada hageja heaolu ja vajaduste katmine. Alates

augustist 2020. a on kostja I täitnud ülalpidamiskohustust summas 175 eurot kuus ja alates

10. veebruarist 2021 200 eurot kuus. Kostja I poolt laekunud raha on arvestatud perioodi

1. detsember 2019. a kuni 30. november 2020. a tagasiulatuva elatise võla katteks. Kostjalt II

ei ole elatise laekumisi tulnud.

Hageja isalt ei ole võimalik kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses ülalpidamist saada.

Täitemenetluses on laekunud 15. veebruaril ja 15. märtsil 2021 kokku 635 eurot 59 senti, mis

arvestati 2018. a aasta elatise võla katteks. Kuna isalt ei ole võimalik elatist saada, on

ülalpidamiskohustus vanavanematel, s.o kostjatel.

Kuigi hageja teab, et hageja isa on kohtumeneltuse ajal asunud tööle, leiab hageja jätkuvalt, et

hagi tuleb rahuldada. Sissetuleku teenimine kahe – kolme kuu jooksul pole piisav, et uskuda, et

nii see ka jätkub.

2. Kostja I vaidles hagile vastu ning palus jätta selle enda suhtes rahuldamata. Hageja isa on

alates 25. jaanuarist 2021 asunud tööle X-is. Kohtutäitur on täitemenetluse raames nõudnud

hageja elatise nõude täitmiseks sisse märkimisväärse summa, mis igakuiselt suureneb. Seega

puudub hagejal alus nõuda kostjatelt elatist asenduskohustuse täitmisena.

Kostja I on alates augustist 2020. a tasunud vabatahtlikult oma majanduslike võimaluste piires

hagejale igakuiselt elatist ning on jätkanud maksmist ka kohtumenetluse ajal, suurendades

summat 200 euroni kuus. Kostja I on jätkanud elatise maksmist ka siis, kui taastus hageja isa

poolt elatise maksmine. Elatise tasumine tagasiulatuva perioodi osas koos jooksva elatise

osalise tasumisega on kõiki asjaolusid arvestades kostjale I ebamõistlikult koormav.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata. Kostjale II teadaolevalt

on hageja isa alates 25. jaanuarist 2021 asunud tööle X-is, seega puudub hagejal alus nõuda

kostjatelt elatist asenduskohustuse täitmisena. Kostja II juba täidab ülalpidamiskohustust kahe

isiku suhtes, s.o tasub enda isa hooldekodu osamaksu ning kasvatab alaealist tütart. Kohustuste

lisandumine asenduskohustuse näol kahjustaks kostja II enda ja tema alaealise lapse igapäevast

ülalpidamist. Hagi rahuldamise korral oleks elatis välja mõistetud samal ajal mitmelt isikult,

mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 19. mai 2021. a otsusega kostjate taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks rahuldamata, hageja hagi kostjate vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise

kohustus. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb

kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada

(PKS § 105 lg 2).

PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud

sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Kuna vanem

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka

vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal,

kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma

lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus PKS § 106 lg 2 alusel, s.o juhul, kui vanema vastu ei

ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on raske saavutada.

Praeguses asjas on hagi esitatud, kuna hageja isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil

järjepidevalt ülalpidamist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada. Hagiavaldusele lisatud

kohtutäituri 12. novembri 2020. a e-kirja (tl 10) kohaselt on täitemenetlus hageja isa suhtes

elatise sissenõudmiseks algatatud 16. jaanuaril 2018, raha laekus hageja isa töökohast.

Täitemenetlus on lõpetatud 9. juulil 2018 sissenõudja avalduse alusel ja kogu võlgnetav summa

seisuga 30. juuni 2018. a on tasutud. Sissenõudja 7. veebruari 2019. a avalduse alusel jätkati

täitemenetlust elatise võlgnevuse 1300 eurot perioodi juuli 2018. a – veebruar 2019. a eest

sissenõudmiseks. 12. oktoobril 2020 esitas sissenõudja avalduse igakuise elatise arvestamise

lõpetamiseks, kuna igakuist elatist tasub vanavanem ja palus jätkata tekkinud elatise võla

sissenõudmist.

Kostja I on tasunud vabatahtlikult augustist 2020. a elatist, hageja on arvestanud makseid oma

elatise võlgnevuse nõude kindlaksmääramisel (tl 150, pöördel). Mõlemad kostjad kinnitasid, et

hageja isa on alates jaanuarist 2021. a asunud tööle X-is (tl 107–109) ning täitemenetluse

raames on kohtutäitur täitnud hageja isa suhtes elatise otsust.

Maakohus leidis, et asenduskohustuse puhul elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda eeldusest, et

hageja isa lõpetab töötamise ja seega ei ole täitemenetluses võimalik elatise nõuet täita. Elatise

väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eelkõige siis, kui täitemenetluse

raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole

kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Praeguses asjas on tõendatud, et täitementluse raames

toimub hageja isalt kohtuotsuse alusel elatise nõude rahuldamine, sh elatise võlgnevuse

sissenõudmine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega mõista

kostjatelt kui osavõlgnikelt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 1861 eurot perioodi

1. detsember 2019. a – 30. november 2020. a eest; mõista kostjatelt kui osavõlgnikelt hageja

kasuks välja igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärast alates 1. detsembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni

27. septembril 2033; mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivised elatise nõudelt seadusega

kehtestatud määras ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud materiaalõigust, leides, et PKS § 106 lg 2

kohaselt kohaldub elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustisena eelkõige siis, kui

täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet

ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Asenduskohustuse tekkimist saab jaatada juba

siis, kui vanem on olnud viivituses kasvõi ühe kuu elatise maksmisega. Asenduskohustuse

korral täidab vanavanem vanema, mitte enda, kohustust ja vanavanemal on PKS § 106 lg 2 teise

lause alusel regressinõue vanema vastu. PKS § 106 lg-st 2 ei tulene, et asenduskohustust ei teki

juhul, kui vanem asub tööle. Asenduskohustuse tekkimist ei saa välistada vanema tööle

asumine, seda veel kohtumenetluse ajal, ega töötasu arvelt vana elatise võlgnevuse osaline

tasumine. Asenduskohustus tekib vanavanematel ka juhul, kui elatise sissenõudmine

täitemenetluses on olnud ülemäära raskendatud, mida hageja on ka tõendanud.

Hageja isa tööle asumine jaanuaris 2021. a ning tööandjalt laekuva töötasu arvestamine hageja

elatise võlgnevuse katteks ei anna garantiid, et kohustuse täitmine hageja isa sissetuleku arvelt

jätkub. Hageja isa ei ole omanud ametlikku sissetulekut aastaid. Senine kogemus näitab, et

hageja isa võime töökohta omada ning kokkuleppeid täita on lühiajaline.

Kuivõrd kostjad täidavad oma poja ülalpidamiskohustust, mitte enda ülalpidamiskohustust, ei

ole hagejal võimalik saada elatist topelt, st kahe kohtuotsuse alusel. PKS § 106 lg 2 alusel elatise

väljamõistmine mitmelt isikult ei ole välistatud.

Maakohus jättis täielikult põhjendamata, miks kohus ei rahuldanud hageja tagasiulatuvat nõuet

kostjate vastu perioodi 1. detsember 2019. a – 30. november 2020. a eest. Vaidlust ei ole, et

viidatud perioodil oli elatise sissenõudmine täitemenetluses raskendatud ning hageja isa hageja

ülalpidamiskohustust ei täitnud, sh ei ole hageja isa tasunud viidatud perioodil tekkinud elatise

võlgnevuse katteks ka kohtumenetluse ajal.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks võib eeldada, et edaspidiselt on kohtulahendi täitmine

hageja isa suhtes tulemuslik. Maakohus ei ole märkinud, mis kuupäevadel ja mis summas on

toimunud hageja isa poolt elatise nõude rahuldamine, mis annaks alust jätta hagi kostjate vastu

rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginedes on

võimalik eeldada, et hageja isa suhtes toimuv täitemenetlus elatise nõudes viib soovitud

tulemuseni, s.o elatise võlgnevuse ja jooksva elatise tasumiseni.

Maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-t 3, jättes omal algatusel tõendid kogumata. Maakohtul

oli võimalik teha päring töötamise registrile selgitamaks välja, kui pikk on hageja isa tööstaaž

ning kas tema varasemad töösuhted võimaldavad eeldada, et tema töösuhe X-ga on jätkusuutlik.

Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on tekkinud olukord, kus hageja nõude katteks ei laeku

mitte midagi, ei täitemenetlusest ega kellegi poolt vabatahtlikult. Isegi kostja I on alates

12. maist 2021 lõpetanud elatise maksete tegemise hagejale.

Kohus on rikkunud menetlusõigust, jättes menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja vaidles vastu kostja I taotlusele täiendavate tõendite tsiviilasja materjalide juurde

võtmiseks. Töölepingu muutmise tõendist pole tuvastatav, kelle vahel on see sõlmitud või

millise töölepingu juurde see kuulub. Seega on vaieldav, kas või kus hageja isa tööl käib.

Töölepingu lisa 2 allkirjastamine ja ringkonnakohtule esitamine alles pärast maakohtu otsust

on pahauskne ning menetlusreeglitega vastuolus ning tuleb jätta vastu võtmata. Kostja I oleks

saanud töölepingu esitada ka maakohtus. Hageja hinnangul omab täitemenetluse lõpetamise

otsus tähtsust üksnes tagasiulatuva elatise nõude suhtes. Selle järgi võib olla on põhjendatud

1861 euro suurusest nõudest kostjate vastu loobumine, kuid selle tõendi abil ei ole võimalik

luua ettekujutust pikaajalisest kohustuse täitmisest. Hagejal puudub usaldus hageja isa suhtes,

mistõttu senisele maksekäitumisele ei saa omistada pikaajalist mõju. Asenduskohustus kostjate

kui hageja vanavanemate suhtes on endiselt aktuaalne.

6. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Hageja apellatsioonkaebuse taotlus mõista kostjatelt osavõlgnikena välja tagasiulatuv elatis

perioodi 1. detsember 2019 kuni 30. november 2020 eest 1861 eurot on ebaselge. Hageja on

22. novembri 2020. a hagiavalduses esitanud kostjate vastu elatise 3081 eurot nõude perioodi

1. november 2019. a kuni 30. november 2020. a eest, s.o hagiavaldusele eelnenud 13 kuu kohta.

Hageja ei ole menetluses oma nõuet muutnud ning ka apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas on

hageja nüüd jõudnud lühema elatise võla perioodi ja väiksema nõudesummani. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Hageja on esitanud nõude ühe aasta ja ühe kuu eest. Kostja I osundas sellele asjaolule

ja hageja 31. märtsi 2021. a istungil sellele vastu ei vaielnud. Seetõttu tuleb ka hagi võimaliku

osalise rahuldamise korral tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata ühe kuu elatise 292 eurot.

Kostjale I teadaolevalt on hageja isa pärast tööle asumist alates veebruarist kuni käesoleva ajani

tasunud hagejale igakuiste maksetena elatist ja elatise võlga täitemenetluses kokku 4760 eurot

94 senti. Seega oli hageja isal nii kohtuotsuse tegemise ajal kui ka käesoleval ajal püsiv töökoht

ja piisav sissetulek, mis viimase seitsme kuu jooksul on võimaldanud tal järjepidevalt täita

täitemenetluses nii elatise kui ka elatise võla tasumise kohustusi. Seega on ebaõige hageja

väide, et tal on ülemäära keeruline saavutada ülalpidamist isalt ja tal puudub kindlus, et elatise

maksmine isa poolt jätkub.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kuidas on hageja oma nõude kujundamisel arvesse

võtnud asjaolu, et kostja I tasus hagejale elatist ajavahemikul august 2020. a kuni mai 2021. a

kokku 1821 eurot. Kuivõrd kostja I tasus vabatahtlikult hagejale elatist, puudus hagejal

nõudeõigus kostja I vastu ja hageja esitas hagi kostja I vastu pahauskselt. Apellatsioonkaebuse

rahuldamisel tuleb ringkonnakohtul kindlaks määrata ka kostjate konkreetsete osakohustuste

suurused. Kostjate vastavate osakohustuste kindlaks määramisel tuleb juhindudes PKS § 105

lg-st 3 ja VÕS §-st 63 kostjalt I välja mõistetava tagasiulatuva elatise summast maha arvata

kostja I poolt hagejale alates augustist 2020. a kuni maini 2021. a tasutud summad.

Elatise võla tasumise nõue koos jooksva elatise tasumisega oleks kostjale I majanduslikult

ebamõistlikult koormav.

Kostja II osakohustuse võimalik vähendamine ei tohiks tuua endaga kaasa kostja I kohustuse

suurendamist. Puudub alus arvata, et kostja II majanduslik seisund on kostja I majanduslikust

seisundist niivõrd suures ulatuses halvem, et vabastada kostja II üldse hagejale elatise maksmise

kohustusest ja/või panna vastav kohustus täies ulatuses ainult kostjale I ja/või kalduda kõrvale

osakohustuste suuruse kindlaksmääramisel osavõlgnike osade võrdsuse põhimõttest.

Kostja I osakohustuse suurus peaks kõiki asjaolusid arvestades jääma väikemaks poolest elatise

summast ja kostja I tuleks vabastada tagasiulatuva elatise tasumise kohustusest, kuivõrd hageja

emast tulenevatel põhjustel on katkenud kostja I ja hageja vahelised suhted (PKS § 105 lg 3).

Hageja ei ole arvestanud hagejale makstud riiklike toetusi 780 eurot ega riigilt saadud elatisabi

700 eurot. Kostjatelt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb vähendada poole lapsetoetuse ehk

30 euro võrra.

Kostjate menetluskulude jätmine täies ulatuses nende endi kanda ei ole õige ega põhjendatud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral tuleks kostjate menetluskulud ringkonnakohtu

menetluses mõista välja hageja hooldusõiguslikult esindajalt. Apellatsioonkaebuse osalise või

täieliku rahuldamise korral tuleb kulude jaotus otsustada iga kostja suhtes eraldi vastavalt iga

kostja suhtes tehtava nõude lahendamisele.

Kostja I palub võtta tsiviilasja materjalide juurde uued tõendid, s.o enda pangakonto väljavõtte

perioodi 1. mai 2020. a kuni 14. juuli 2021. a kohta, millest nähtuvad kostja I maksed hagejale

elatise katteks ning hageja isa töölepingu muutmine. Kostja I ei saanud hageja isa töölepingu

muutmise lisa 2 varem esitada, kuivõrd see on koostatud pärast maakohtu otsuse tegemist.

10. septembri 2021. a menetlusdokumendis palub kostja I võtta tsiviilasja materjalide juurde

7. septembri 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr XXX/XXXX/XX.

7. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja isa on alates 25. jaanuarist 2021 asunud

tööle ning on loonud sellega eeldused hagejale elatise maksmise jätkamiseks. Elatis on

laekunud kuue kuu jooksul alates hageja isa tööle asumisest.

Tagasiulatuvat elatist nõuab sisse kohtutäitur täitemenetluses. Kohtutäitur on täitemenetluse

raames nõudnud hageja elatise nõude täitmiseks sisse juba märkimisväärse summa, mis

igakuiselt suureneb. Hageja jätab apellatsioonkaebuses täpsustamata ja lisamata dokumendid,

kui palju on kohtutäitur täitemenetluse käigus teinud kinnipidamisi hageja isalt perioodil aprill

– juuni 2021. a. Kostjale II teadaolevalt on kohtutäitur pidanud hageja isa sissetulekust kinni

mitmeid tuhandeid. Seega peaks hageja tagasiulatuva elatise nõue olema täidetud.

Vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast

täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kui ühe vanema

asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased,

s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma

varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende

varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda. Kostja II

tegi ettepaneku maksta hagejale igakuiselt 50 eurot kuus. Kostja II ei saanud suuremas summas

ettepanekut teha, kuna ta täidab ülalpidamiskohustust juba kahe isiku suhtes. Ettepanek oli

tehtud arvestades kostja II majanduslikku seisu.

Hagi rahuldamise korral oleks elatis välja mõistetud samal ajal mitmelt isikult, mis ei ole

kooskõlas seaduse mõttega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

9. Kostja I esitas apellatsiooniastmes uued tõendid, s.o enda pangakonto väljavõtte hagejale

elatise tasumise kohta, tõendi hageja isa 18. juuni 2021. a töölepingu muutmise kohta

(töölepingu lisa 2) ning 7. septembri 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsuse. Hageja vaidles

tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmisele vastu.

TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende

esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata

maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta

ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostja I poolt

apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on

vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

Hageja ei vaidle apellatsiooniastmes ega ei ole vaielnud ka maakohutus vastu asjaolule, et

kostja I on teinud makseid hagejale elatise kohustuse katteks. Maakohtu menetluses on esitatud

kostja I pangakonto väljavõte perioodi 1. juuli 2020. a – 15. veebruar 2021. a kohta.

Ringkonnakohtule on esitatud väljavõte pikema perioodi kohta.

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et hageja isa 18. juuni 2021. a töölepingu muutmise

lisast 2 ei nähtu üheselt selgelt, kelle vahel on leping sõlmitud: hageja isa tööandja nimetust

sellelt ei nähtu. Samas ühtib lisas märgitud töölepingu kuupäev 25. jaanuar 2021. a töötamise

registri andmetega hageja isa X-iga töölepingu sõlmimise kohta (tl 107). Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist asjas tähtsust omava tõendiga, mis tõendab, et hageja isal on püsiv

tähtajatu tööleping ning ta omab sissetulekut. Samuti on asjakohane tõend täitemenetluse

lõpetamise otsus. Hageja ei vaielnud vastu täitemenetluse lõpetamise otsuse asja materjalide

juurde võtmisele.

10. Ringkonnakohus märgib, et pooled arutasid hageja tagasiulatuva elatise nõude suurust ja

perioodi 31. märtsi 2021. a istungil (tl 129). Hageja esindaja kinnitas, et hageja nõuab

tagasiulatuvat elatist perioodi 1. detsember 2019. a – 30. november 2020. a eest. Samuti on

hageja kinnitanud nii 31. märtsi 2021. a istungil kui ka 5. mai 2021. a menetlusdokumendis

(tl 150 pöördel) kostja I poolt tehtud makseid ning on sellest tulenevalt korrigeerinud

tagasiulatuva elatise nõude suurust.

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuet suurendada või vähendada. TsMS § 376 lg 4

p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude suurendamist ega vähendamist. Seega

oli hageja õigustatud ja ka kohustatud menetluse jooksul tehtud laekumisi nõude täpsustamisel

arvestama ja ka nõuet vastavalt seadusele korrigeerima (PKS § 108 järge tagasiulatuv nõue kuni

ühe aasta eest).

11. Hagejad on esitanud maakohtule nõude kostjate vastu elatise saamiseks PKS §-de 105 ja

106 alusel.

Kostjad on hageja vanavanemad. Hageja elab emaga. Tartu Maakohtu 17. novembri 2017. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15348 on hageja isalt alates 1. oktoobrist 2017 välja mõistetud

elatis hageja kasuks seadusega kehtestatud miinimummääras (tl 6–8). Hagiavalduse esitamise

ajaks oli hageja isal elatise võlgnevus, mida ei õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda (tl 10).

PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise

kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne

kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad.

Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla

eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

12. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled selle üle, kas asenduskohustuse tekkimise eeldused on

käesoleval juhul täidetud või mitte.

PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole

võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske

saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud

(tl 6–8). Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole

asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud.

Sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist

andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest

PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära

raske saavutada (PKS § 106 lg 2 esimese lause teine alternatiiv) . Hageja hinnangul on praegusel

juhul täidetud PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi eeldused, s.o hageja isalt elatise

väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostjate vastu nõude esitamiseks.

Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega,

et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma

kohustatud vanem, hoidub kohustuse täitmisest kõrvale.

Hageja isa vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja

mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal

puudus vara, mille arvel kohustust täita.

13. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu

PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada,

tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja

võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused,

tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2

järgi. Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

PKS § 105 lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

75-11, p 20). Kuivõrd tegemist on lapse huvides peetava vaidlusega, oli maakohtul iseenesest

õigus tõendeid ise koguda (TsMS § 230 lg 3).

Hageja heitis maakohtule ette TsMS § 230 lg 3 rikkumist, leides, et maakohus oleks pidanud

teostama päringu töötajate registrisse ning registriandmete järgi saaks anda hinnangu hageja isa

töösuhte X-iga jätkusuutlikkusele.

Ringkonnakohtu hinnangul puudus käesolevas asjas vajadus omal algatusel tõendite

kogumiseks ning hageja etteheide maakohtule TsMS § 230 lg 3 rikkumise kohta ei ole

põhjendatud. Muuhulgas leiab ringkonnakohus, et ainuüksi hageja poolt taotletud töötajate

registri väljavõtte järgi ja hageja isa varasema tööstaaži andmete alusel ei saaks anda tõsikindla

hinnangu hageja isa kehtiva töösuhte püsimisele tulevikus. Hageja enda tõendist (kohtutäituri

12. novembri 2020 vastus, tl 10) nähtub, et hageja isa on varem töötanud ning kohtutäitur pidas

töötasust kinni raha hageja elatise nõude katteks.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise

alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud.

Kostjad on esitanud tõendi hageja isa tööle asumise kohta (tl 107), hageja on isa tööle asumist

kinnitanud (nt hageja 29. märtsi 2021. a menetlusdokument, 5. mai 2021. a menetlusdokument).

Samuti on kostjad esitanud tõendeid kohtutäituri poolt hageja isa töötasust kinnipidamiste

teostamise kohta (tl 109), hageja on 31. märtsi 2021. a istungil kinnitanud, et hageja isa maksab

vana elatise võlgnevust (tl 129 pöördel) ning et hageja isalt laekub raha täitemenetluse kaudu

(tl 131). Hageja väide, et kohtumenetluse lõppedes lahkub hageja isa töölt, on paljasõnaline.

Hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-18073 ja selles tuvastatule,

et viie kuu jooksul elatise maksete teostamise alusel ei saa teha järeldust, et kohustatud vanem

täidab ka edaspidi ülalpidamiskohustust, ei ole asjakohane. Tsiviilasja nr 2-19-18073 ja

käesoleva vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad. Hageja isa omab ametlikku sissetulekut Eesti

Vabariigis ning sellele sissenõude pööramine ei nõua hagejalt ebamõistlikke pingutusi.

Seega leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas puudub eeldus vanavanematelt elatise

nõudmiseks PKS § 106 lg 2 järgi. Asenduskohustuse tekkimiseks ei anna alust ka see, kas

hageja isa täitis kohtusse pöördumise hetkel varasemat või käesolevas kohtumenetluses

nõututavat elatise võlgnevust. Oluline on, et hageja isa teenib sissetulekut ning täidab oma

ülalpidamiskohustust. Seega ei ole hageja menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara,

mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud.

15. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja I poolt esitatud väitele ega tõendile, et tänaseks on

täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX lõpetatud nõude rahuldamise tõttu. Hageja

hinnangul on täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise tõttu oluline üksnes tagasiulatuva

elatise nõude puhul ning saab olla aluseks elatise võlgnevuse nõudest loobumiseks, kuid nõude

täitmine täitemenetluses ei mõjuta hageja edasiulatuva elatise nõuet kostjate vastu.

Kuigi hageja möönab 13. septembri 2021 ringkonnakohtule saadetud menetlusdokumnedis, et

elatise võlgnevuse nõue on täidetud ning võib esineda alus sellest loobumiseks, ei ole hageja

nõudest kohtumenetluses siiski loobunud. Vastavalt täitemenetluse lõpetamise otsusele täitis

kohtutäitur ka käesolevas asjas kostjate vastu esitatud nõuet. Täitemenetluse lõpetamise

otsusest tulenevalt täideti elatise nõuet kuni septembrini 2021 (perioodilise nõude võlgnevus).

Kuivõrd hageja kinnitas sisuliselt 13. septembri 2021. a menetlusdokumendis, et elatise nõue

on hageja isa poolt täitemenetluses täidetud, siis puudub juba ainuüksi nõude rahuldamise tõttu

alus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks elatise võlgnevuse osas.

Hageja heidab maakohtule ette, et maakohtu otsusest ei nähtu, mis kuupäevadel ja mis summas

on toimunud hageja isa poolt elatise nõude rahuldamine. Kuigi ülalpidamiskohustuse

rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui

vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal

võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske.

Elatise võlgnevus on hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole

täidetud, kuivõrd hageja isa täidab ülalpidamiskohustust ise.

16. Ringkonnakohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, kas hageja isa jätkab vabatahtlikult

edaspidi elatise nõuet täitma või mitte ning hageja oletus, et suure tõenäosusega lõpetab hageja

isa töösuhte pärast käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemist, ei ole aluseks ka jooksva elatise

nõude rahuldamiseks kostjate vastu.

Maakohus leidis põhjendatult, et elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena

kohaldub eelkõige siis, kui vanemalt ei ole võimalik elatist sisse nõuda. Praeguses asjas on

tuvastatud, et hageja isa on asunud täitementluse raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse

tegemise seisuga kogu võlgnevuse, nii varasema kui ka käesolevas asjas nõutava võlgnevuse,

likvideerinud. Hageja väited, et hageja isa lõpetab elatise maksmise, ei ole tõendatud.

17. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud,

puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit selgitamaks välja, kas nad võivad

vabaneda kohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike

kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest.

18. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu menetluse menetluskulude jaotust.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebuse esitanud alaealine

laps, s.o hageja. Ringkonnakohus leiab, et ülalpidamisasjas ei ole menetluskulude alaealiste

laste kanda jätmine mõistlik ja õiglane (TsMS § 162 lg 4). Menetluskulud ringkonnakohtus

tuleb jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

19. Vastuseks kostja I väitele ja taotlusele jätta menetluskulud hageja ema kanda, selgitab

ringkonnakohus, et hageja ema ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline, vaid on hageja

seaduslik esindaja. Tsiviilkohtumenetluses ei saa panna kohustust isikule, kes ei ole

menetlusosaline.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke