2-21-7504/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2021

Tsiviilasja number

2-21-7504

Tsiviilasi

Denis Dadoni avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 095/2010/398

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svetlana Roosalo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Svetlana Roosalo (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Vastustaja: Denis Dadon (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Roman Märtson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Svetlana Roosalo määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemise

kulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Denis Dadon (avaldaja, võlgnik) esitas 11. mail 2021 Viru Maakohtusse avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 095/2010/398.

Avalduse kohaselt on Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman algatanud 11. veebruaril 2010

sissenõudja Svetlana Roosalo (puudutatud isik) ja Pärnu Maakohtu 11. novembri 2009. a

lahendi tsiviilasjas nr 2-09-34756 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 095/2010/398.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, leides, et nõude aegumine on katkenud. Võlgnik

on soovinud sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepet ning sooritanud kohtutäituri kontole

makseid. Avaldaja ei ole läbinud nõutavat kohtueelset menetlust, kuna kohtutäiturile esitatud

avaldus on esitatud Condor Inkasso OÜ vastu. Ühtlasi on avaldaja taotlenud täitemenetluse

lõpetamist vaid põhivõlgnevuse nõudes, mitte täitmisel oleva nõude suhtes tervikuna.

Puudutatud isikul puudub 30. augusti 2017. a kirjalik kokkulepe. Kokkuleppe sõlmimiseks

edastas avaldaja e-kirja kohtutäiturile, puudutatud isik nõustus võla ositi tasumisega suuliselt.

Isegi kui kirjeldatud asjaoludel ei saa kokkulepet lugeda sõlmituks, on avaldaja enne

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 3 kehtima hakkamist väljendanud tahet

kokkulepet sõlmida, mis kujutab endast võla tunnistamist, mis katkestas aegumistähtaja

kulgemise ja alustas selle kulgemise uuesti.

3. Kohtutäitur Kristel Maalmani 3. juuni 2021 selgituse kohaselt on täiteasi nr 095/2010/398

algatatud 11. veebruaril 2010, täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 11. novembri 2009. a

lahend tsiviilasjas nr 2-09-34756. Nõude jääk on 3. juuni 2021 seisuga 2418 eurot 85 senti,

lisandub viivis 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni, täitekulu jääk on 385 eurot 80 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 15. juuni 2021. a määrusega avalduse, lõpetas täitemenetluse

täiteasjas nr 095/2010/398 nõude täitmise aegumise tõttu ning jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Avaldusest, kohtutäituri poolt esitatud andmetest ja täitemenetluse registrist nähtub, et

täiteasjas nr 095/2010/398 täidetakse Pärnu Maakohtu 11. novembri 2009. a lahendist

tsiviilasjas nr 2-09-34756 tulenevaid nõudeid. Täitemenetlus on algatatud 11. veebruaril 2010.

Kuni 4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg

30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab

TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid

mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

Kuni 20. märtsini 2016 kehtinud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt

kohaldati TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011. a tekkinud

aegumata nõuetele. Alates 21. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt

kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5. aprilli 2011. a tekkinud

aegumata nõuetele.

Enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10-aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13;

16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).

Pärnu Maakohtu 11. novembri 2009. a lahendist nr 2-09-34756 tulenevad nõuded oleksid

TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem

2040. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega 1. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9

lg 4 järgi hakkas 5. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat.

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati täitedokument

kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 11.veebruaril 2010. Seega on täitedokumendist

tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat.

Puudutatud isiku hinnangul on täitmise aegumine vahepeal katkenud ja uuesti alanud ning

sellest tulenevalt ei ole 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg veel saabunud. Puudutatud isiku

arvates on avaldaja oma kokkuleppega tasuda võlgnevus kohtutäiturile maksegraafiku alusel ja

sooritatud maksetega nõuet tunnustanud.

TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud

isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Alates 1. aprillist 2021 kehtiva TsÜS § 158 lg 3 redaktsiooni kohaselt ei loeta aegumist

katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega,

tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri selgitab, et TsÜS § 158 lg 3

seadusesse lisamisel ei ole tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte

täpsustamisega selguse huvides ning muudatus on ajendatud vaidlustest selle üle, kuidas tuleks

TsÜS § 158 lg-t 2 tõlgendada. Nimetatud sätet on asutud tõlgendama selliselt, et täitemenetluse

käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetakse samuti nõude tunnustamiseks aegumise

katkemise tähenduses, kuid selline tõlgendus ei tugine kehtivale õigusele ega ole leidnud

kinnitust ka kohtupraktikas. Tõlgendus viiks olukorrani, kus iga sundtäitmise käigus tehtava

maksega nõude täitmise aegumine katkeks ja algaks uuesti makse tegemisele (nõude

tunnustamisele) järgnevast päevast tervikuna ja venitaks nii nõude täitmise aegumise

ebamõistlikult pikaks ning kaoks igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta.

Maakohus leidis, et TsÜS § 158 tuleb tõlgendada nii, et täitemenetluses kohtutäituriga

kokkuleppe sõlmimine ega nõude osaline tasumine ei katkesta aegumise kulgemist. Seetõttu ei

ole puudutatud isiku täitemenetluse aegumise katkemise vastuväide põhjendatud.

Avaldaja on esitanud kohtutäiturile 6. aprillil 2021 täitemenetluse lõpetamise avalduse

täiteasjas nr 095/2010/398 aegumise tõttu. Siinkohal ei ole maakohtu hinnangul määrav

asjaolu, et kohtutäiturile esitatud avalduses on sissenõudjaks märgitud Condor Inkasso OÜ.

Täiteasjas nr 095/2010/398 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 11. novembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 2-09-34756, mille järgi on sissenõudjaks puudutatud isik. Ühtlasi on kohtutäitur

esitanud avaldaja avalduse puudutatud isikule arvamuse andmiseks.

Kohtutäiturile esitatud avalduses on võlgnik palunud lõpetada täitemenetluse põhinõude osas

aegumise tõttu, mille sõnastus on oma sisult avalduse vormis etteantud (vt avalduse sisu juhis:

„Vabas vormis palve lõpetada täitemenetlus põhinõude osas aegumise tõttu“) ning mille vorm

on ka kättesaadav veebileheküljel https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/dokumnetide-ja-avalduste-

vormid/. Seega tuleb avaldaja poolt avaldatut tõlgendada kui soovi lõpetada täitemenetlus nr

095/2010/398 täitedokumendist tulenevate nõuete aegumise tõttu.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse pale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on aegumistähtaeg nõude tunnustamisega avaldaja poolt korduvalt

katkenud ja alanud uuesti. TsÜS § 158 lg 3 ei ole varem kehtinud regulatsiooni täpsustav säte,

vaid uus iseseisev norm. TsÜS § 158 lg 3 jõustus 1. aprillil 2021 ja seda ei saa kohaldada

tegudele, mis tehti enne selle kehtima hakkamist. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid, et

avaldaja oli oma võlga enne 1. aprilli 2021 tehtud maksetega ja ka kahel korral sissenõudjaga

võla tasumiseks kokkuleppe sõlmimisega (augustis 2017 ja septembris 2020) tunnustanud.

TsÜS § 158 lg-test 1 ja 2 tulenevalt katkes sellega nõude aegumistähtaeg ja algas uuesti.

Avaldaja ei ole läbinud nõutavat kohtueelset menetlust. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks Condor Inkasso OÜ ehk vale isiku vastu ja üksnes põhinõude osas.

Võlgnik võib oma taotluse sõnastada küll vabas vormis, kuid taotluse sisuline ulatus tuleneb

siiski tema valitud sõnastusest, laiendav tõlgendamine ei ole lubatud. Ebaselge on, kust pärineb

avalduse täitmise juhis täitemenetluse lõpetamiseks põhinõude osas.

6. Avaldaja leidis, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS 673 lg 1 p 6

alusel, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada, st et

kaebus on õiguslikult perspektiivitu.

TsÜS § 158 lg 3 puhul on tegemist TsÜS § 158 lg 2 täpsustusega. Täitemenetluse seadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt

ei ole TsÜS § 158 lg 3 seadusesse lisamisel tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid

sätte täpsustamisega selguse huvides ning muudatus on ajendatud vaidlustest selle üle, kuidas

tuleks TsÜS § 158 lg-t 2 tõlgendada.

Kohtutäitur selgitas, et sissenõudja esindaja ise märkis täitmisavalduses ekslikult sissenõudjaks

ennast, s.o Condor Inkasso OÜ-d. Täitedokumendi järgi on sissenõudjaks siiski puudutatud isik

- Svetlana Roosalo. Tööprogrammi vea tõttu märkis programm dokumentides jätkuvalt

sissenõudjaks Condor Inkasso OÜ-d. Eksinud on sissenõudja esindaja ja kohtutäituri

tööprogramm. Kuna kõikides dokumentides on täiteasja number õige (095/2010/398), siis

avaldaja eksimust sissenõudja märkimisel ei saa pidada asjaoluks, mis viitab kohtueelse

menetluse puudulikkusele või asuda seisukohale, et kohtueelne menetlus on läbimata.

TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud,

on aegunud ka viivisenõue (Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07, p

25). Seega puudub vajadus taotleda avalduses eraldi põhinõude ja eraldi viivise aegumist. Ka

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda on avalduse vormi kehtestades soovinud avalduses

üksnes vabas vormis palvet lõpetada täitemenetlus põhinõude osas aegumise tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski

määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid kõiki

TsMS § 654 lg 6 alusel. Maakohus käsitles õigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatusest

tulenevat nõuete aegumise regulatsiooni.

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja ja

puudutatud isik vaidlevad selle üle, kas avaldaja on oma kohtutäiturile saadetud e-kirjadega ja

teostatud maksetega nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis katkestas aegumise.

Pooled ei vaidle täitemenetluse algatamise aja ja täitedokumendi üle.

TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega ning lõike 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule

võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 1. aprillil

2021 jõustunud TsÜS § 158 lg 3 sätestab, et aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses

sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või

muu teo tegemisega.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku TsÜS § 158 lg 3 tõlgendusega. Nimetatud sättega

täiendati TsÜS §-i 158 eesmärgil täpsustada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumise katkemise aluseid. Maakohus on põhjendatult tuginenud seadusemuudatuse

eesmärgile seaduseelnõu seletuskirjas, mille kohaselt on TsÜS § 158 lg 3 eesmärgiks selguse

huvides täpsustada TsÜS § 158 lg-t 2 ja välistada nimetatud sätte tõlgendamine viisil, et

täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetakse samuti nõude

tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses.

Avaldaja 30. augusti 2017 ettepanek kohtutäiturile maksegraafiku sõlmimiseks, 25. septembri

2020 e-kiri kohtutäiturile ega tehtud maksed täitemenetluses ei katkestanud nõude täitmise

aegumist. Nõude tunnustamist avaldaja poolt ei saa jaatada kolmanda isiku (Ksenia Dadon)

poolt teostatud maksetega ega tuletada maksetesse märgitud selgitusest „vastavalt

kokkuleppele“ (tl 38-40). Puudutatud isik ei ole tõendanud just avaldajaga kokkuleppe

sõlmimist. Puudutatud isiku enda poolt esitatud kohtutäituri ja avaldaja e-kirja vahetusest

septembris 2020. a nähtub, et puudutatud isik sissenõudjana ei olnud avaldaja poolt pakutud

summadega nõus (tl 36-37).

9. Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos

põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka

viivisenõue (Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07, p 25). Seega

puudus vajadus avalduses eraldi käsitleda põhi- ja kõrvalnõudeid. Avaldusest nähtub, millises

konkreetses täiteasjas täitmisel oleva nõude aegumist avaldaja taotleb.

10. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole kohustuslikku kohtueelselt menetlust läbinud.

Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikul on võimalik esitada avaldus kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu (TMS § 481 alusel), kui jõustunud kohtulahendist

või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

TsÜS §-s 157 nimetatud tähtaeg, ning kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetama, kui

sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei

ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikule alternatiivse ja lihtsama

võimaluse loomisega. Muudatuse kohaselt tekib võlgnikul valik, kas pöörduda avaldusega otse

kohtusse (TMS § 2231 alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 481 alusel). Seega on

ekslik puudutatud isiku seiskoht, et enne kohtusse pöördumist tuleb läbida kohtueelne menetlus,

vaid tegemist oli avaldaja valikuvõimalusega.

Asjaolu, et avalduses oli märgitud ebaõige sissenõudja, ei ole avalduse rahuldamata jätmise

aluseks. Maakohus jättis kohtule esitatud avalduse käiguta ja kohustas avaldajat sissenõudja

isikut täpsustama, mida avaldaja ka tegi. Avaldaja selgitas menetluses, millest sissenõudja osas

segadus tekkis. Tegemist ei ole avaldaja teadmatusega või asjaoluga, mis oleks avaldaja

kontrolli all. Avaldusele lisatud kohtutäituri teadetest nähtuvalt on teadetes sissenõudjana

märgitud nii puudutatud isik kui ka Condor Inkasso OÜ (tl 7-9). Kohtutäituri selgitusest

nähtuvalt on segaduse tekitanud sissenõudja enda esindaja, kes märkis täitmisavaldusse

ekslikult sissenõudjaks ennast, s.o Condor Inkasso OÜ-d (tl 80-81).

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse menetluskulud on õiglane jätta

TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isik on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot,

mis on 20 eurot rohkem, kui riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 101 ja lg 15 järgi tulnuks tasuda.

Seega on puudutatud isikul TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas

riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke