3-19-1652/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-1652

Haldusasi

A.S.a kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. juuni 2019. a

vastutusotsuse nr 13-7/00924-19 ja 30. juuli 2019. a

vaideotsuse nr 6-1/4434-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.S.a apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja A.S.

esindaja v.adv Robert Sarv

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.

2. Jätta A.S.a apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri

2020. a otsus muutmata.

3. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. november 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras UÜ-le Leematu Invest kui ATM Hooldus OÜ

õigusjärglasele 5. aprilli 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/040352-21 ja 20. novembri 2018. a

otsusega nr 12.2-3/040352-22-2 tasumiseks maksusumma 25 628,63 eurot.

2. Pärast maksuotsuse tegemist (29. aprillil 2019) ühines UÜ Leematu Invest Paltec Invest UÜ-ga,

mille tulemusena kustutati UÜ Leematu Invest äriregistrist.

3. 14. juunil 2019 andis MTA vastutusotsuse nr 13-7/00924-19, millega kohustas kaebajat tasuma

solidaarselt Paltec Invest UÜ-ga kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest õigusjärglasega

maksuvõla 37 151,97 eurot, millest põhivõlg moodustab 25 628,63 eurot ja intressivõlg 11 523,34

eurot.

Maksuhaldur selgitas, et UÜ Leematu Invest ega Paltec Invest UÜ ei ole maksuvõlga tasunud, neil

puudusid pangakontod, samuti registritesse kantud vallas- või kinnisvara, mille arvel maksunõuet

oleks saanud rahuldada. Ühingud ei ole kunagi deklareerinud käivet, töötasu väljamakseid ega

esitanud majandusaasta aruandeid.

ATM Hooldus OÜ on kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, veebruari kuni aprilli 2017

käibemaksudeklaratsioonidel alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 10 980 eurot ning jätnud

tulumaksudeklaratsioonidel deklareerimata tööjõumaksud 4736,95 eurot ja tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 9911,68 eurot. Kaebaja rikkus tahtlikult MKS § 8 lg-s 1

sätestatud deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust.

Kaebaja tahtliku tegevuse ja Paltec Invest UÜ kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest

õigusjärglase maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. ATM Hooldus OÜ esitas kaebaja juhatuse

liikmeks oleku ajal valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele

kuuluvaid maksusummasid ning jättes maksukohustused tähtpäevaks täitmata. Maksuvõlalt

arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga.

4. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse

tühistamise nõudes, leides, et vastutusnõude esitamine tema suhtes on alusetu, sest puudub

maksuvõlg ja tahtlus.

Kaebaja selgitusel oli ATM Hooldus OÜ tegevusalaks koristusteenuste vahendamine. OÜ KK

Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli

tavapärane majandustegevus ning neil oli seos ATM Hooldus OÜ-ga töövõtulepinguliste suhete

alusel. Ekslik on vastustaja järeldus, et SodaClean Grupp OÜ, OÜ KK Koolitus ja ATM Hooldus

OÜ moodustasid ühtse majandusüksuse. Ainus, mille põhjal maksuhaldur oma seisukoha

kujundas, on tunnistajate ütlused. Tunnistajate ütlused aga koguti vastuolus hea halduse ja

mõistlikkuse põhimõttega. Ütlustes esinevaid vastuolusid ei ole kõrvaldatud ning neile on antud

ühekülgne kaebaja positsiooni kahjustav tõlgendus. ATM Hooldus OÜ tasus arved, kus

müügihinnale oli ka käibemaks liidetud. See tähendab, et ATM Hooldus OÜ on riigi ees oma

käibemaksu tasumise kohustuse juba ühe korra täitnud.

ATM Hooldus OÜ ühinemisel UÜ-ga Leematu Invest läks viimasele üle kogu ATM Hooldus OÜ

vara, mille arvelt oleks MTA saanud maksukohustuse sundtäita. Seetõttu on MKS § 96 lõikes 5

sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused täitmata.

5. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.

7. Halduskohus nõustus vastutusotsuse seisukohtadega ega korranud täies ulatuses MTA

põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

8. Kaebaja hinnangul ei võimaldanud vastustaja enne vastutusotsuse tegemist talle mõistlikku aega

vastuväidete esitamiseks. Kaebaja sai vastutusotsuse projekti kätte 13. mail 2019 ja seega oli

vastuväidete esitamise algne tähtpäev 23. mai 2019. Kaebaja esindajate taotlusel pikendas

vastustaja vastuväidete esitamise tähtaega kahel korral kokku kuni 12. juunini 2019 (kaebaja

esindaja taotles tähtaja pikendamist 24. juunini 2019). Kaebaja esindajad põhjendasid tähtaja

pikendamise taotlusi eelkõige sellega, et põhivõlgniku maksumenetluse materjalid on mahukad ja

nõuavad tutvumiseks tavapärasest rohkem aega. Oluline on siinkohal aga see, et dokumendid tehti

kaebaja esindajale kättesaadavaks juba 4. märtsil 2019 ja maksumenetlus ei olnud eriliselt

mahukas. Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma vastuväidete esitamiseks, kuid see võimalus

jäi kasutamata kaebaja esindajatest tingitud mittevabandatavate asjaolude tõttu.

9. ATM Hooldus OÜ maksukohustus liikus õigusjärgluse korras edasi UÜ-le Leematu Invest ja

seejärel Paltec Invest UÜ-le. Kaebajale ei ole tehtud vastutusotsust UÜ Leematu Invest ja Paltec

Invest UÜ kohustuste täitmata jätmise eest. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta ei

vastuta MKS § 40 lõike 1 alusel, sest ta ei olnud UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ osanik.

10. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean

Grupp OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse, nendevahelistel tehingutel

puudus majanduslik sisu ning tehingute ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist ATM Hooldus

OÜ poolt.

Maksuotsuses ja kontrollaktis on esile toodud asjaolud, mis kinnitavad, et OÜ KK Koolitus ja

SodaClean Grupp OÜ majandustegevust juhtis ATM Hooldus OÜ (maksuotsuse punkti 2.1.2.1.

alapunkt 1 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt a); asjaolud, mis kinnitavad, et tehingute

toimumist tõendav dokumentatsioon on puudulik ja selgitused nende osas vastuolulised

(maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 2 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt b); asjaolud, mis

kinnitavad, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus

(maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 3 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt c); asjaolud, mis

tõendavad, et ATM Hooldus OÜ kui majandav ning OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ kui

majandatavad äriühingud olid omavahel otseselt seotud (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 4 ja

kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt d); asjaolud, mis kinnitavad, et ATM Hooldus OÜ on saanud

maksueelise (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 5 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt e).

Vastustaja on tõenditena kasutanud kaebajale esitatud arveid; äriühingutesse tööle vormistatud

töötajate ning kaebaja kui ATM Hooldus OÜ juhatuse liikme seletusi; äriühingute

maksudeklaratsioone, pangakonto väljavõtteid ja käibemaksukohustuslasena registreerimise

andmeid; töötamise registri andmeid; äriregistri andmeid; ATM Hooldus OÜ kodulehelt nähtunud

andmeid; OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ teostatud tööde akte; ATM Hooldus OÜ

e-kirjaga saadetud vastuseid; Tele2 Eesti AS arvet; ATM Hooldus OÜ majandusaasta aruannet.

Halduskohtu hinnangul on vastustaja oma väidete ja järelduste kinnituseks kogunud piisavalt

tõendeid. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on oma seisukoha kujundanud ainult

tunnistajate ütluste põhjal.

11. Vastustaja järeldused on piisavalt ja veenvalt põhjendatud. MKS § 150 lõikest 1 tuleneb, et

maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus

tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud üksnes

üldsõnalisi vastuväiteid. Maksuotsuses tehtud järeldusi ei saa ümber lükata paljasõnaliste väidete

ja etteheidetega.

12. Ühtse majandusüksuse olemasolu tõttu ei tekkinud ATM Hooldus OÜ-l kohustust OÜ-le KK

Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-le käibemaksu tasuda ega õigust arvete alusel sisendkäibemaksu

maha arvata ning OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l ei tekkinud ka arvete väljastamisel

käibemaksukohustust. Lisaks sisendkäibemaksu kajastamisele oma käibemaksuarvestuses seisnes

maksueelise saamine ka selles, et kaebaja jättis tööjõumaksude tasumise kohustuse reaalset

majandustegevust mitteomavatele äriühingutele (OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ), kes

on oma tegutsemisperioodil jätnud suurema osa maksudest tasumata. Olukorras, kus kaebaja

kasutab oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, saab kaebaja

maksueelise seeläbi, et vabaneb töötasude maksmisega kaasnevatest maksukohustustest.

13. Vastustaja kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et kontrolliperioodil ei teinud ATM

Hooldus OÜ tegelikult tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga. Tõendite

kogum ei anna alust järelduseks, et mõned tehingud võisid siiski toimuda. Vastustaja on

selgitanud, et OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajad tuli

tegelikult lugeda ATM Hooldus OÜ kui ühist majandusüksust majandava äriühingu töötajateks.

Samuti on vastustaja kindlaks teinud, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ainus käive

seisnes vaidlusalustes tehingutes, mille kohta on aga vastustaja veenvalt ära näidanud, et neid

tegelikult ei toimunud.

14. MKS § 96 lõikest 5 tulenevalt võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil

ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1

punkti 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja

täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Vastustaja selgitustest nähtuvalt

alustas ta 6. novembril 2018 MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil UÜ Leematu Invest

suhtes sissenõudmist, kuid pangakontode puudumise tõttu ei olnud võimalik kolme kuu jooksul

maksuvõlga sisse nõuda. See on piisav, et teha seejärel vastutusotsus. Vastustaja on siiski teinud

kindlaks veel selle, et UÜ-l Leematu Invest ei olnud ka registervara. Lisaks on vastustaja

korraldusel arestitud UÜ Leematu Invest õigusjärglase Paltec Invest UÜ pangakonto, kuid ka see

pole andnud tulemusi.

15. Kaebaja oli kontrolliperioodil ATM Hooldus OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seega

vastutas ainult kaebaja selle eest, et ATM Hooldus OÜ kohustused saaksid nõuetekohaselt

täidetud. Kuna kogu ATM Hooldus OÜ tegevus oli kaebaja juhtimise ja kontrolli all (sh olid tal

olemas kõik võimalused raamatupidaja tegevuse kontrollimiseks), pidi ta olema teadlik ka sellest,

et tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga ei ole tegelikult toimunud ning

KMD-d ja TSD-d on selles osas ebaõiged. Kaebajal endal lasub kohustus tõendada, et ta on kõik

oma kohustused täitnud tähtaegselt ja täielikult. Seda ei ole kaebaja aga suutnud teha.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

16. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et olukorras, kus vastustaja esitatud tõenditest ei ole

vastutusotsuse tegemiseks vajalike asjaolude esinemist võimalik järeldada (nt seda, et kaebaja

rikkus oma MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult või vähemalt tulenevalt raskest hooletusest),

puudub kaebajal vajadus kohtule oma seisukoha kaitsmiseks.

Täielikult tõendamata on, et ATM Hooldus OÜ-l oleks eksisteerinud maksuvõlg. ATM Hooldus

OÜ, KK Koolitus OÜ ning SodaClean Grupp OÜ ei moodustanud ühelgi juhul ühtset

majandusüksust. Maksukontrolli perioodil kuulus äriühingute osalus eri isikutele, üksnes ATM

Hooldus OÜ ja SodaClean Grupp OÜ jagasid ühte ja sama füüsilisest isikust osanikku, kelleks oli

kaebaja. ATM Hooldus OÜ tegevusalaks oli koristusteenuste vahendamine. Kogu teenus telliti

vastavalt vajadusele allhanke korras kolmandatelt ettevõtetelt. OÜ KK Koolitus ja SodaClean

Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli tavapärane

majandustegevus.

Aga isegi kui asuda seisukohale, et äriühingud moodustasid ühtse majandusüksuse, ei keela KMS

ega ükski teine seadus äriühingutel, kes moodustavad ühtse majandusüksuse, omavahel tehinguid

teha, ning deklareerida selliste tehingutega seoses ka sisendkäibemaksu ning tasaarvestada seda

maksustamisperioodil tasumisele kuuluva käibemaksuga.

Isegi kui ATM Hooldus OÜ-l oli maksuvõlg, siis on tõendamata, et maksuvõlg oleks tekkinud

kaebaja MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

Isegi kui kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, on tõendamata kaebaja poolt nende

kohustuste tahtlik või vähemalt raskelt hooletu rikkumine. Kohtus ei uuritud ühtegi tõendit, millest

nähtuks, et kaebaja oleks MKS §-i 8 rikkunud kas tahtlikult või raskelt hooletult. Tema süü

esinemise kohta ei ole esitatud ka ühtegi õiguslikult aktsepteeritavat põhjendust.

ATM Hooldus OÜ pangakontode arestimist ning vararegistritesse päringute tegemist ei saa pidada

maksukohustuse sissenõudmisel piisavateks toiminguteks MKS § 96 lg 5 mõttes.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus on põhjalikult selgitanud äriühingu juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimise

aluseid ning kontrollinud maksuhalduri järeldust, et kaebaja suhtes on eeldused täidetud nii

õiguslike kui faktiliste asjaolude osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

19. Pooled ei vaidle selle üle, et vastutuskohustuse tekkimiseks kaebajal ja seega õiguspärase

vastutusotsuse andmiseks oli nõutav, et

-

Paltec Invest UÜ kehtiva maksuvõla olemasolu vastutusotsuse andmise ajal (MKS § 96

lg 6);

-

kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise ajal (MKS § 96 lg 1 ja

§ 40 lg 1);

-

enne

vastutusotsuse

andmist

on

nurjunud

maksuvõla

sissenõudmine

maksukohustuslaselt (MKS § 96 lg 5);

-

maksusumma määramise aegumistähtaeg ei olnud möödunud vastutusotsuse andmise

ajal (MKS § 96 lg 5);

-

maksukohustuslase õigusvõime ei olnud lõppenud vastutusotsuse andmise ajal.

20. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vähemalt osa nimetatud eeldustest ei olnud

täidetud vaidlustatud vastutusotsuse andmisel.

Apellatsioonkaebusele vastamiseks hindab ringkonnakohus esmalt maksuvõla olemasolule

esitatud vastuväiteid, samuti etteheiteid halduskohtu otsuse põhjendustele (I), seejärel vastuväiteid

põhjusliku seose ja kaebaja süü tuvastamisele maksuvõla tekkimisel (II) ning annab hinnangu

apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele ja lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (III).

I

21. Kaebuses halduskohtule esitas kaebaja vastuväited Paltec Invest UÜ õiguseellase, UÜ-le

Leematu Invest tema õiguseellase, ATM Hooldus OÜ, tegevuse tõttu maksuotsusega määratud

maksukohustusele. Samas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses toonud välja varem esitamata

väiteid ega põhjendusi, miks ta leiab, et ATM Hooldus OÜ tegevusest maksuvõlga ei tekkinudki.

Seega apellatsioonimenetluses tugineb kaebaja samadele väidetele ja põhjendustele, mis ta esitas

juba halduskohtus. Ringkonnakohtu hinnangul vastas halduskohus piisava põhjalikkusega kaebaja

väidetele ja põhjendustele. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja maksuvõla puudumist väites

esitanud selliseid argumente, mis võimaldaks asuda maksuvõla suhtes teistsugusele seisukohale,

kui seda on tegi haldusasjas.

22. Otsuse punktis 14 selgitas halduskohus, miks ta leiab, et maksuhaldur asjas kogutud tõendite

pinnal õigustatult järeldas, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ

moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse ning ATM Hooldus OÜ tehingutel OÜ-ga

KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga puudus majanduslik sisu ning tehingute eesmärk oli

vältida maksude tasumist. Seejuures viitas halduskohus vaidlustatud maksuotsusele ja

maksumenetluses koostatud kontrollaktile punkti täpsusega, osutades, et: OÜ-l KK Koolitus ja

SodaClean Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus; ATM Hooldus OÜ juhtis OÜ KK

Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ majandustegevust; dokumentatsioon äriühingute omavaheliste

tehingute kohta on puudulik ja selgitused nende osas vastuolulised; ATM Hooldus OÜ ning OÜ

KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ olid omavahel otseselt seotud; ATM Hooldus OÜ on saanud

maksueelise. Maksuotsuse ja kontrollaruande põhjendused on detailsed. Nende kordamine

paisutaks kohtuotsuse mahtu käesolevas asjas, muutes otsuse raskemini jälgitavaks, andmata

samas midagi juurde põhjenduste arusaadavuse osas ega võimalda seega ka kaebaja õiguste

efektiivsemat kaitset. Kui kohus nõustub haldusaktis kaebaja väite kohta esitatud põhjendusega,

ei pea ta seda põhjendust kohtuotsuses kordama, vaid võib piirduda viitega haldusaktile (HKMS

§ 165 lg 2). Otsuse punktides 15 kuni 20 selgitas halduskohus sedagi, miks kaebaja vastuväited ei

vii maksustamise aluseks olevate asjaolude osas maksuotsuses toodust erineva järelduseni.

Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja isegi püüdnud näidata, millises osas ja miks halduskohtu

viidatud tõendite kogumi pinnalt ei saa teha järeldust äriühingute seotusest ja vaidlusaluste

tehingute majandusliku sisu puudumisest. Kaebaja on jäänud juba halduskohtus esitatud väidete

juurde korrates neid, kuid jättes selgitamata, miks halduskohtu otsuses toodud põhjendused väiteid

ümber ei lükka. Muu hulgas väidab kaebaja endiselt, et koristusteenust pakkunud äriühingute

töötajatelt võeti seletused eesti keeles, millest nad aru ei saanud; äriühingutel ei olnud kohustust

sõlmida kirjalikke lepinguid teenuse saamiseks; ning ka ühiselt tegutsenud äriühingutel ei olnud

keelatud omavahel lepinguid sõlmida. Ringkonnakohtu hinnangul on aga halduskohus kaebaja

väiteid piisalt analüüsinud, neile vastanud ning ainuüksi kaebaja poolt väidete kordamise pinnal

ei ole alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu veendumust, et maksuhaldur põhjendatult tuvastas ATM

Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ tegutsemise ühise majandusüksusena,

mistõttu vaidlusalustel tehingutel puudus majanduslik sisu ning vaatamata OÜ KK Koolitus ja

SodaClean Grupp OÜ poolt arvete esitamise puudus ATM Hooldus OÜ-le õigus kajastada neid

oma maksuarvestuses ja võtta arvetel näidatud käibemaksu arvesse sisendkäibemaksuna. Lisaks

tuleb arvete alusel tehtud makseid pidada ettevõtlusega seotud makseteks ning vastavalt tekkis

ATM Hooldus OÜ-l tulumaksu tasumise kohustus. Samuti oli ATM Hooldus OÜ-l kohustus

tasuda KK Koolitus OÜ-sse ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud isikutele tehtud

palgamaksetelt arvestatud tööjõumakse. Siinkohal ei ole määravat tähendust sellel, kas iseseisvate

eraõiguslike juriidiliste isikutena registreeritud äriühingutel oli õigus astuda lepingulistesse

suhetesse. Määrav on hoopis maksuhalduri veenvalt põhjendatud järeldus, et vaidlusalustel

tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu, s.t tegelikult ei osutanud OÜ KK Koolitus ja

SodaClean Grupp OÜ teenuseid ATM Hooldus OÜ-le, vaid ATM Hooldus OÜ ise korraldas

teenuse osutamise ja töid teostanud füüsilised isikud üksnes vormistati OÜ KK Koolitus või

SodaClean Grupp OÜ töötajateks.

23. Apellatsioonkaebust

ilmneb,

et

kaebaja

arvates

jagas

halduskohus

ebaõigesti

tõendamiskoormuse ning et tegelikkuses pidanuks maksuhaldur tõendama oma väiteid nii

maksukohustuse olemasolu, selle sissenõudmise võimatuse kui kaebaja poolt maksude

deklareerimise ja tasumise kohustuse vähemalt raskest hooletusest rikkumise kohta. Seetõttu

kaebaja ei peagi tõendama maksukohustuse puudumist, vaid kaebuse rahuldamiseks piisab, kui

näidata, et juba osagi vastustaja tuvastatud asjaolusid ei ole tõendatud. Ringkonnakohus kaebajaga

ei nõustu. Kuigi vastutusotsuse vaidlustamisel on kaebajal õigus seada kahtluse alla ka

maksukohustuse olemasolu, siis kehtib selles osas siiski MKS § 150 lg-s 1 sätestatud

tõendamisreegel, s.t maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna praegusel juhul on

maksuhaldur maksuotsuse andmisel maksusumma määramist piisavalt põhjendanud, siis tuli

kaebajal endal tõendada, et ATM Hooldus OÜ-le maksuotsusega määrati maksu tasumise kohustus

ebaõigesti. Seda ei ole kaebaja aga suutnud.

II

24. Kaebaja heidab maksuhaldurile ja halduskohtule ette sedagi, et poolt äriühingu juhatuse

liikmena MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse süüline rikkumine ei ole

nõuetekohaselt tuvastatud.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

25. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud vastutusotsuses kirjeldatud kaebaja tegevust ATM

Hooldus OÜ juhatuse liikmena, tema teadmist äriühingu tegevusest, rolli tegevuse juhtimisel ning

teadmist vaidlusalustest tehingutest. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses vastu vaielnud

halduskohtu järeldusele, et vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli ta ATM Hooldus OÜ

ainuosanik ja ainus juhatuse liige, tegeles sel perioodil ise äriühingu juhtimisega, koostas

raamatupidamise algdokumente ja esitas need raamatupidamisse, vastutas sularaha kassa eest,

otsustas raha liikumise üle jms. Nendel asjaoludel on tuleb tõdeda sedagi, et kaebaja oli teadlik

äriühingu tegevuse korraldusest, suhetest OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga, samuti

ATM Hooldus OÜ-le esitatud arvetel kajastatud andmete ebaõigsusest ning kasutas ebaõigeid

andmeid äriühingu maksuarvestuses, maksudeklaratsioonide esitamisel, maksusummade

tasumisel. Kaebaja poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on ilmne. Ilmne on seegi,

et kaebaja käitumine sai üldjuhul olla tahtlik (eesmärgiks oligi maksueelise saamine). Tegevuse

võiks kvalifitseerida raskelt hooletuks, kui kaebaja ei mõistnud oma rolli juhatuse liikmena ega

maksuarvestuses ebaõigete andemete kasutamise tähendust. Kaebaja ei ole aga väitnud, et ta ei

teadnudki, millised on äriühingu juhatuse liikme kohustused, s.h ei teadnud ta, et maksuarvestuses

tuleb kajastada tõeseid andmeid äriühingu majandustegevuse kohta.

Selles olukorras ei olnud maksuhaldur vaja enam täiendavalt tõendada kaebaja rikkumise

asjaolusid, vaid kaebajal endal lasus kohustus tõendada, et ta ei rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustusi. Vastutusotsuses ja halduskohtu otsuses toodu on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et

jaatada kaebaja tahtlust vaidlusaluste tehingutega seotud deklareerimis- ja tasumiskohustuse

rikkumisel.

III

26. Kaebaja leiab veel, et vastutusotsuse tegemine ei olnud lubatud ka seetõttu, et kaebajal puudub

seos UÜ-ga Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ-ga, mistõttu ei ole maksukohustuse täitmata

jätmine nende ühingute poolt kaebajaga seostatav. Lisaks ei ole maksuhaldur teinud piisavalt

jõupingutusi maksuvõla sissenõudmiseks neil ühingutelt selleks, et lugeda MKS § 96 lg 5 ls-s

sätestatud tingimus täidetuks.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja nende seisukohtadega.

27. MKS §-st 96 ega muust normist ei tulene tingimust, et vastutusotsusega maksuvõla

sissenõudmine kolmandalt isikult oleks lubatav üksnes juhul, kui maksuvõla tasumise kohustus ei

ole õigusjärgluse korras läinud üle muule juriidilisele isikule. Selline piirang oleks eesmärgitu ning

võiks soodustada maksukohustuste pahatahtlikku tasumata jätmist.

MKS § 114 lg 1 p-st 1 kohaselt kannab maksuhaldur maha juriidilise isiku maksuvõla tema

pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise

korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole

võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Seega ei ole maksuvõla üleminek algse maksukohustuslase

õigusjärglasele maksuvõla lõppemise aluseks ega saa takistada ka maksuvõla sissenõudmist

kolmandalt isikult.

28. MKS § 96 lg 5 ls 2 järgi võis kaebaja suhtes teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui

maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.

Halduskohus selgitas otsuse punktis 21 põhjalikult, millised toimingud olid vajalikud vaidlusaluse

tingimuse täitmiseks. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue

rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

Praegusel juhul alustas maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist UÜ-lt Leematu Invest 6. novembril

2018 MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil, kuid ühingul puudus arvelduskonto krediidiasutuses.

Seetõttu ei olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks tegi vastustaja

kindlaks, et UÜ-l Leematu Invest puudus ka registervara. Hiljem arestiti vastustaja korraldusel UÜ

Leematu Invest õigusjärglase Paltec Invest UÜ pangakonto, kuid rahaliste vahendite puudumise

ei olnud ka seeläbi võimalik maksunõuet rahuldada. Kaebaja ei ole neid asjaolusid kahtluse alla

seadnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnev on piisav MKS § 96 lg 5 ls-s 2

sätestatud vastutusotsuse andmise eelduse täitmiseks, arvestades, et maksuhaldur andis

vastutusotsuse 14. juunil 2019, s.o enam kui 8 kuud pärast maksuvõla sissenõudmiseks esmase

toimingu tegemist. Maksuhaldur tegi toiminguid sissenõude pööramiseks maksukohustuslase

rahalistele õigustele, kuid nende arvel ei olnud võimalik maksukohustust täita. UÜ-l Leematu

Invest arvelduskonto puudumist ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis välistab vastutusotsuse

andmise eelduse täitmise, kuna vastupidise tõlgenduse korral võiks ühingul arvelduskonto

puudumisel olla üldse välistatud maksuvõla sissenõudmine juhatuse liikmelt. Kaebaja väited

võimaliku vara olemasolu kohta UÜ-s Leematu Invest ei ole asjakohased, kuna vastutusotsuse

tegemise eelduseks ei ole maksukohustuslase vara koosseisu tervikuna väljaselgitamine.

Vastutusotsuse andmise õiguspärasuse hindamisel on oluline üksnes, kas maksuhaldur on teinud

seaduses sätestatud toimingud maksuvõla sissenõudmiseks maksukohustuslaselt.

29. Kuna Leematu Invest UÜ vara koosseisul ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, siis leidis

halduskohus põhjendatult, et tulenevalt HKMS § 62 lg-st 2 puudub põhjus Taivo Israeli

tunnistajana ülekuulamiseks. Samadel asjaoludel ei ole asja õigeks lahendamiseks põhjendatud

Taivo Israeli ülekuulamine ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus jätab kaebaja sellekohase

taotluse rahuldamata.

30. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a

otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

31. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)