2-21-12189/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2021.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-12189

Tsiviilasi

Restorlin Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik:

Restorlin

Ehitus

OÜ

(registrikood

12569018, asukoht Laki tn 30, 12915 Tallinn) juhatuse liige

H T

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht Ristiku 10

10612 Tallinn, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Restorlin Ehitus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Restorlin Ehitus OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Restorlin Ehitus OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Restorlin Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige H T (isikukood

xxx)

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 1947,50 eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasust 584 eurot. Tasu kanda

Lembit Ülperi arvelduskontole nr xxx AS-s SEB Pank.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1363,50 eurot mõista välja võlgnikult.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Võlgnik esitas 04.08.2021 pankrotiavalduse ja 16.08.2021 kõrvaldas puudused. Avalduse kohaselt

tegeles

võlgnik

ehitusteenuse

pakkumisega

Eesti

Vabariigis.

Võlgniku

arvestatavad

makseraskused said alguse suurklient W C H OÜ maksejõuetusest.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige esitanud ajutisele haldurile

kirjalikud vastused, kuid võlgniku juhatuse liikmel ei olnud kõiki vajalikke dokumente. Ajutine

pankrotihaldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku tegevust kajastava dokumentatsiooni

mahus, mis oli ajutisele pankrotihaldurile esitatud ning muudest erinevatest allikatest

kättesaadav, teinud päringuid registritele ja pankadele. Võlgniku varasem juhtorgani liige D F

oli/on tegev järgmistes äriühingutes: 2FA BUILDING OÜ, FINLORD PROFESSIONAL OÜ,

FOND33 OÜ ja HCN OÜ. Kuivõrd võlgniku juhtorganite liikme tegevus lähikondsetes

ettevõtetes mõjutas võlgniku majanduslikku käiku, võlgniku õiguste/kohustuste mahtu,

võlgniku enda ja/või võlgniku võlausaldajate huve, tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus.

Samuti tuleb pankrotimenetluse käigus selgitada, kui palju oli võlgniku ja viidatud lähikondsete

majandustegevus omavahel põimunud ja seotud, kas selline seotus tõi võlgnikule ja võlgniku

võlausaldajatele majanduslikku/varalist kahju ning kas toimus kohustuste ja riiklike maksudega

manipuleerimine/jaotamine. Võlgnik esitas ajutisele haldurile 2019.a. majandusaasta aruande,

kuid selgitas, et selles sisalduvad andmed ei vasta tegelikkusele. Seega ei ole ajutisel halduril

võimalik välja tuua võlgniku netovara suurust, põhivara suurust ning puudub teave inventari jm

seadmete kohta. Võlgniku 2020 ja 2021 majandusaasta tegevusaruannet koostatud ei ole.

Võlgniku makseraskused algasid juba aastal 2018, mil tekkisid maksuvõlad. Võlgnik selgitab

vastuses ajutise halduri teabenõudele, et võlgnikul 2019 II pooles enam majandustegevust ei

olnud ja 2019 II kvartalis võlgnikul enam töötajaid ei olnud. Seega oli võlgnik maksejõuetu

juba aastal 2019, mis kandus edasi ka 2020. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku

juhtorganite otsustavat sekkumist ja tegevust vastavalt ÄS § 171 lg. 2 ja ÄS § 176 nõuetele,

vältimaks võlausaldajatele kahju tekkimist ja selle suurenemist. Raskeks juhtimisveaks loetakse

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikultvõi raske

hooletuse tõttu. Seega ei ole võlgniku juhtorganid täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega

juhtinud võlgniku majandustegevust vajaliku hoolsusega, mis on käsitletav raske juhtimisveana.

Ajutisel halduril oleva info ning dokumentide põhjal selgub, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta

ei suuda rahuldada võlausaldaja sisse nõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise

halduri hinnangu kohaselt võlgnikust ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole

võimalik,

kui

võlgniku

ainuosanik

ei

tee

selleks

vajalikke

täiendavaid

investeeringuid/sissemakseid. Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad võlgnikul likviidsed varad

majandustegevuse jätkamise tagamiseks, siis ilma täiendavate investeeringuteta või

majandustegevuse ümberkorralduseta ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik.

Võlgnikul on nõue T T vastu summas 28 349,61 eurot, kuid ajutine haldur ei arvesta seda

summat varade hulka, sest raha laekumine on ebatõenäoline. T T ei oma kinnisvara ega

transpordivahendeid, mille arvelt tasuda võlga, täitemenetluse korras laekus perioodil

19.08.2020 kuni 19.08.2021 võlgniku kontole T T kinni peetud summa 7,59 eurot ning T T

suhtes on täitemenetluses sundtäitmisel 28 erinevat nõuet. Sõiduk Ford Ranger Pikap kuulub

Luminor Liising AS-le ja võlgnik on vastutav kasutaja. Liisingleping nr xxx ei ole lõpetatud.

Ajutine haldur ei arvesta selle sõiduki väärtust varade hulka, kuna sõiduki väljaostmiseks

puuduvad võlgnikul vahendid, mistõttu tuleb sõiduk liisingandjale tagastada. Ajutine haldur

tuvastas esialgset vara 21,94 eurot. Teadaolevate kohustuste esialgne suurus 29 366,27 eurot.

Ajutise halduri arvates võivad esineda kahjunõude esitamise võimalused võlgniku juhtorganite

vastu. Kas esinevad muud varade tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalused, ei ole hetkel

täpselt teada ja tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri arvates tuleb võlgniku

suhtes alustatud pankroti väljakuulutamise menetluse lõpetada raugemise tõttu võlgniku

pankrotti välja kuulutamata, sest olemasoleva info põhjal teadaolevad varad võlgnikul

puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku pankrotiavalduse rahuldamine ja

pankroti väljakuulutamine ei ole perspektiivikas, kuna see ei aita oluliselt kaasa võlausaldajate

nõuete rahuldamisele, pigem suurendab pankrotimenetluse kulusid, mis ei ole võlausaldajate

huvides.

Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja

kitsast äriplaani, mis ei arvestanud võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Antud

juhul võlgniku majandustegevusrisk realiseeruski müügitulu mittelaekumise kaudu, kuigi

võlgniku kasuks oli HMK 29.11.2018.a. ts. asjas nr. 2-18-12162 välja mõistetud 31 206,96

eurot. Võlgnikul ei olnud välja töötatud majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane

ega kogutud selleks vajalikke reserve. Olukorras, kus võlgniku müügitulu saamine luhtus, kuid

selle saamiseks vajalikud kulud olid juba kantud, nõudeõigust toetav (kuid mitte tagav)

kohtulahend oli olemas, ei soosinud ega toetanud see võlgniku majandustegevust ehitusteenuse

osutamisel, mistõttu tekkisidki võlgnikul majanduslikud raskused, millest väljatulemiseks

puudusid võlgnikul vahendid. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel on ajutine haldur

arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga

esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes).

Ajutine haldur on arvamusel, et kui huvitatud isikud nõutud summat deposiiti ei tasu, siis

lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, võlgnik likvideerida ja kustutada, määrata

dokumentide hoidjaks juhatuse liige ning haldur vabastada. Ajutine haldur palub määrata tasuks

1 947,50 eurot, millest 584 eurot hüvitada riigieelarve vahenditest ning 1363,50 eurot mõista

välja võlgnikult.

17.09.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks

deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 24.09.2021.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning selles avaldatud seisukohtadega.

Samuti nõustub ajutise halduri tasu arvutuskäigu ja summaga. Võlgnikul puuduvad rahalised

vahendid väljamaksete tegemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 21,94 euro väärtuses ning teadaolevaid

kohustusi on 29 366,27 euro ulatuses. Aruandes esile toodud asjaoludest nähtuvalt on ka kohus

seisukohal, et raha laekumine T T on ebatõenäoline ning sellest ei ole võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo

tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur leiab, et vara

tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused küll ei puudu, kuid sellest saadav laekumine

ei ole piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus nõustub halduriga, et arvestades

aruandes esile toodud asjaolusid võivad esineda tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise

võimalused, kuid saadav võimalik tulu ei pruugi katta pankrotimenetluse kulusid. Ükski

võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute

infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba aastal 2019, mis kandus edasi

ka 2020. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist.

Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt varem kui avalduse

esitamise ajaks 04.08.2021. Kuivõrd juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, siis on tal

jooksvalt olemas andmed nii tulude, kulude kui ka kasumi või kahjumi kohta ning võimalused

rakendada meetmeid netovara seadusega kooskõlla viimiseks ja/või esitada pankrotiavaldus.

Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise

kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud

kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s

136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20

päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja

arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 183 sätestab, et osaühingu raamatupidamist korraldab juhatus.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale,

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning

tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste

tegemisel kasutada. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustuse tahtlikku või raske

hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana (Riigikohtu 7. detsembri 2004

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04, p 10).

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et olemasoleva dokumentatsiooni ja info

alusel nähtub, et esinevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses.

Ajavahemikul 28.01.2014 kuni 30.06.2021 oli võlgniku juhatuse liige D F. Äriregistrist nähtub,

et 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanded on esitatud alles 31.03.2021. Esitamata on 2020

majandusaasta aruanne. Praeguse juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile saadetud vastusest

nähtub, et 2019. majandusaasta aruande kohta on selgunud, et see ei vasta tegelikkusele, kuna

maha on kandmata 2018. aastal objektidel kasutatud varud (ehitusmaterjalid) ja nõuded

pankrotistunud W C H OÜ vastu. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige D F täitnud oma

kohustusi vajaliku hoolsusega jättes õigeaegselt äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded,

moonutades 2019 majandusaasta tulemust ja esitades selles mitte tõepärast informatsiooni,

mistõttu pole võimalik välja tuua ka aega, millal netovara langes alla seadusega lubatud piiri

ning jättes esitamata kohtule õigeaegselt osaühingu pankrotiavalduse.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg

6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub 20,5 töötunni eest tasuks määrata 1947,50 eurot. Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub

kehtestatud piirmäärasse.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on

kuupalga alammääraks 584 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi

vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (01.02.2021 Justiitsministri määrus nr 2 § 2 lg

1). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu

hüvitatakse summas 584 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1363,50

eurot (1947,50-584) mõistab kohus välja võlgnikult.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta

juhatuse liikme H T vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik