1-08-13964/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-13964

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2010.a kohtumajas Jõgeva Kriminaalasja number 1-08-13964 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi

Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja R.G lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Kaitsja

R.G, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxx

Adv. Heiki Kuningas Karl Saavo , OÜ Advokaadibüroo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg KarS § 76 lg maakohus m ä ä r a s : 3, 2,

Mitte vabastada R.G temale Tartu Maakohtu 17.04.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 4 aastat

.

1 kuu 28 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Määrata õigusabi eest vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningale tasu

300 krooni (tasu

250 krooni

50 krooni). + käibemaks

Mõista välja ilt riigi tuludes tasu õigusabi eest * R.G summas 300 (kolmsada) se krooni.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034800017 SEB P arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber angas või 2800049874

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10

2 (3) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja m

enetluse käik.

R.G maja 17.04.2009.a

on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtu kohtuotsusega

200 lg 2 p 7

4 aastat KarS § järgi ja karistuseks mõisteti vangistust; KarS § 199

lg 2 p 4, suurendati

8 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõis vangistust. KarS § 68 lg teti 4 aastat 2 kuud

1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuu ja 28 päeva vangistust.

4 aastat 1

Karistusaja algus 13.05.2008.a 10.07.2012.a. ja lõpp

Elektroonilise valve alla vaba 12.06.2010. nemise võimaluse alates a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 22.03.2011.a.

Tartu Vangla esitas 25.06.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G elektroonilise valvega tingimi a vabastamise otsustamiseks. si enne tähtaeg

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde,xxxxxxxxxxxxxx. Enne vangistust ei töötanud ning puudus korrapärane sissetulek.

Vangistuses on lõpetanud 7. klassi ning läbinud eesti k Läbitud eele algtaseme kursuse.

sotsiaalprogramm 12 sammu. Tasumat summas 46 263,30 krooni.

a rahalisi nõudeid

Diagnoositud krooniline haigus, mis igapäevast toimetulekut ei piira. Tartu Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta R.G t , kuna ingimisi enne tähtaega vabastamist tema karistuse eesmärk ei ole veel täidetud ning karistuse kandmata jääk on veel suur. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on väärtushinnangute ja hoiakutega seotud riskid ning narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid.

Kohtuistungil 18.08.2010.a avaldas, et enne kinnipidamiskohta minekut elas ta süüdimõistetu

Tartus õe juures, vanglast vabanedes läks õe juurde elama. Nüüd läheks Narva ema juurde elama. On olnud probleeme narkootikumidega, kuid nüüd on vanglas sotsiaalprogramme läbinud, ennast analüüsinud, tõsiselt järele mõelnud. Tervis on kallis ja enam ta narkootikume tarvitama ei hakka. Vangistus on olnud pikk, varasemad lühikesed vangistused ei ole mõtlema pannud. Vabaduses tahab jätkata õppimist. Kuriteokaaslased olid juhututtavad, vaid O.U oli tuttav varasemast vangistusest.

Prokurör

R. ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kriminaalhooldaja on G

ettekandes välja toonud tõsised riskid ja prokurör neile toetudes on arvamusel, et R. ei G saa vabastada.

Kaitsja

- ta on vanglas leiab, et R. elus on võrreldes varasemaga toimunud muutused G

läbinud mitu sotsiaalprogrammi, mis on sisulised ja aitavad inimest. See on positiivne nihe, mis annab aluse R. ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivne on ka kavandatav G elukohavahetus. Kaitsja palub R.G vabastada.

Kohtu seisukohad

Kohus, tutvunud esitatud materjalideg

ja tema a ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu kaitsja arvamused, leiab, et R.G elektroonilise valvega tingimisi enne

tuleb jätta tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik.

3 (3)

KarS § 76 lg

1 kohaselt võib

2 p esimese astme kuriteo tahtlikus imepanemises to

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud poole

karistusajast ud elektroonilise valve

ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestat kohaldamisega R.G . Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast kandnud

ära ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve rohkem kui 2 aastat 3 kuud

kohaldamiseks, seega on

eeltingimus vangistusest täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg järgi katseajaga tingimisi vabastamise otsustamisel enne tähtaega vangistusest

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

12.juunil 2010 saabus R. le esmakordne võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, G-

lisatingimus-

jääks praeguse vabanemise korral

elektrooniline järelevalve. R.G vangistust kanda veel umbes kaks aastat. Kohus on seisukohal, et isiku vabastamisel tingimisi enne tähtaega, eriti veel vabastamisel minimaalse võimaliku karistusaja ärakandmise järel peavad kõik KarS § 76 lg.3 osutatud asjaolud olema vabastamist toetavad. Kohtu hinnangul ei kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdistatava isik, varasem elukäik ega vabanemisel saabuvad tagajärjed ole sellised, mille põhjal võiks Anton belovi ennetähtaegselt vabastada.

Röövimine, mille R. 21.04.2008 toime pani, on raske astme kuritegu ja selle kuriteo G I

sooritas R.G kaks kuud pärast seda kui ta oli vabanenud eelmise vangistuse kandmiselt

28.02.2008. See tähendab, et varasemad karistused, s.h. vangistuse näol, ei ole talle kuritegudest hoidumise mõju avaldanud. R. on pikaajaline narkootikumide tarvitaja. G Praegune vangistus annab viiteid, et läbitud sotsiaalprogrammid ja vangistuses veedetud aeg võib omada positiivset tulemust ja R. st võib saada narkootikumidest loobuja. Samas G-

leiab kohus, et võimalikku positiivset mõju tuleb kinnistada ja vangistuse jätkumise kestel tuleb R. läbida veel sotsiaalprogramm, vähemalt „Agressiivsuse asendamise G

treening“. tule võimalikus elukohavahetuses näha seda võluvitsa, mis Kohtu hinnangul ei

R.G kuritegude sooritamisest eemal hoiabviimanegi kuritegu on tal sooritatud koos juhututtavatega, mis tähendab, et tema puhul ei ole kuriteo toimepanemisel määrav sõprade mõju. Vabaduses puudub R.G puhul garantii saada sissetulekut ja puudub ka teadaolev ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus, millega aega sisustada. Need on liiga suured riskid, et

R. ennetähtaegselt vabastada. G

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu temale Tartu Maakohtu R.G

17.04.2009.a vabastamata.

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega

Kõrvalpõikena märgib kohus, et kriminaalhooldaja on oma ettekandes kirjeldanud R.G registrijärgse elukoha külastust aadressilxxxxxxxxxxx, tegelikult on R.G avaldanud, et ta asub elama xxxxxxxxxxxxxxx. Samas ei muuda see kohtu seisukohta. Kaitsjatasu määrab ja mõistab kohus välja taotletud ulatuses.

Kohtunik Ülle Raag