3-21-1121/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1121

Määruse kuupäev

29.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Narva-Jõesuu linna kohustamiseks taastada kaebaja

elukohaandmed rahvastikuregistris

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Narva-Jõesuu linn

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde rahvastikuregistri väljavõte X

elukoha andmete kohta.

2. Tagastada X kaebus.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Narva-Jõesuu linnale.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtusse saabus 03.12.2020 X kaebus Narva-Jõesuu linna tegevuse peale. Viru

Maakohtu 22.12.2020. a kohtumäärusega asjas nr 2-20-17909 keelduti X kaebuse menetlusse

võtmisest maakohtu pädevuse puudumise tõttu ning määruse resolutsiooni punkt 2 nägi ette, et

kaebus tuleb edastada Tartu Halduskohtule. Viru Maakohus edastas kohtuasja materjalid

halduskohtule 25.05.2021 (pärast 22.12.2020. a määruse jõustumist).

2. X kaebuse kohaselt sai ta 11.11.2020 teada, et ta on Narva-Jõesuu linna poolt

rahvastikuregistrist n-ö maha kantud. Kaebaja märgib, et ta oli enne 2019. aastat

rahvastikuregistris ja ta ei ole esitanud linnale taotlust enda andmete muutmiseks või maha

kandmiseks. Kaebaja palub tunnistada enda maha kandmise Narva-Jõesuu linna

rahvastikuregistrist õigusvastaseks ning palub kohustada linna taastama tema andmed Narva-

Jõesuu linna rahvastikuregistris. Kaebuse juurde on lisatud erinevaid dokumente (riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, elukoha andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist seisuga

13.12.2018, Maanteeameti 20.11.2020. a kiri kaebajale (osaliselt kinni kaetud), makseinfo

Maksu- ja Tolliametile ülekande tegemise kohta).

3. Kohus edastas käesolevas asjas kahel korral kohtunõuded Narva-Jõesuu linnale, paludes

teavet kaebaja elukohaandmete muutumise ning tema poolt linnale esitatud avalduste kohta.

3-21-1121

Narva-Jõesuu linn vastas kohtunõuetele 02.09.2021 ja 28.09.2021, lisades juurde kaebaja ja

linna vahel aastast 2016 toimunud kirjavahetuse ning haldusasjas nr 3-19-576 koostatud

kohtumäärused.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada

alljärgnevatel põhjustel.

5. Kaebusest nähtub, et kaebaja sai 2020. a novembrikuus teada, et ta on rahvastikuregistrist

n-ö maha kantud ning kaebaja viitab seejuures kaebuse juurde lisatud Maanteeameti

20.11.2020. a kirjale nr 28-7/20/52615-2. Nimetatud kirjast nähtub, et kaebaja oli 11.11.2020

esitanud Maanteeametile taotluse digitaalse sõidumeeriku juhikaardi vahetamiseks ning

Maanteeamet oli kaebajale kirjas selgitanud, et tal puudus taotluse esitamise hetkel Eestis

elukoht. Kirjas märgitakse, et rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja viimane elukoht

registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega (Eesti, Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn)

perioodil 27.04.2016–01.01.2019. Sellest edasi andmed puuduvad.

Arvestades eeltoodut ning kaebuses kirjeldatut, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja on

kohtule esitanud kaebuse seonduvalt sellega, et tal puuduvad alates 02.01.2019

rahvastikuregistris

elukoha

andmed.

Kaebaja

soovib,

et

tema

elukoha

andmed

rahvastikuregistris taastataks.

6. Kohus märgib, et rahvastikuregistrist nähtub, et kaebajal puudub praegusel ajal

rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Rahvastikuregistrist nähtuvad kaebaja endised

elukoha aadressid, milleks on Vabaduse tänav 43-4, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

(periood 28.07.1992–26.04.2016) ja kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega märgitud aadress

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (periood 27.04.2016–01.01.2019). Alates 02.01.2019

kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad.

7. Narva-Jõesuu linna poolt 02.09.2021 kohtule edastatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

21.12.2018. a kirjast nr 3-3.4/68-1 (digitoimiku leht 27) nähtub, et kaebaja elukoha (Vabaduse

tänav 43-4, Narva-Jõesuu linn) aadressiandmeid on muudetud 27.04.2016 eluruumi omaniku

taotluse alusel. Kohus märgib, et seega on alates 27.04.2016 kaebaja elukoht olnud märgitud

rahvastikuregistrisse vaid kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega.

8. Rahvastikuregistri seaduse (jõustunud 01.01.2019, osaliselt 01.01.2020) §-s 110 on

sätestatud, et enne rahvastikuregistri seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel isiku

elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas säilitatud

linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega, kaotavad kehtivuse.

Kohus märgib, et eelviidatud rahvastikuregistri seaduse rakendussäte jõustus 02.01.2019 ning

seega kaotasid ka kaebaja kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega rahvastikuregistrisse kantud

elukoha andmed kehtivuse. Tegemist ei ole olnud Narva-Jõesuu linna poolt täiendavate

toimingute tegemisega ning linna poolt kaebaja elukohaandmete muutmisega või

kustutamisega/maha kandmisega.

Siseministri 03.01.2019. a määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord,

vormid ja nende täitmise juhend“ § 18 lg 1 sätestab, et kui isik või tema seaduslik esindaja taotleb

rahvastikuregistri seaduse § 110 alusel muudetud elukohaandmete taastamist, taastab kohaliku

omavalitsuse üksus elukoha aadressi linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega kohaliku

omavalitsuse algatusel rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud korras.

9. Narva-Jõesuu linn on 28.09.2021 kohtule esitatud vastuses märkinud, et kaebaja ei ole

alates 01.01.2019 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele esitanud kirjalikke pöördumisi, milles ta oleks

taotlenud rahvastikuregistris oma elukohaandmete taastamist linna täpsusega.

3-21-1121

10. Kohus märgib, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda

üksnes oma õiguse kaitseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda

haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõige 3

sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks

pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral

võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole pärast oma elukohaandmete kehtetuks muutumist

ehk pärast 01.01.2019 taotlenud kohalikult omavalitsuselt enda elukohaandmete taastamist.

Seega ei ole kohalik omavalitsus saanud teha kaebaja vastava taotluse osas otsust, mistõttu

puudub ka keelduv otsus, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Kaebaja õigusi ei ole seega

rikutud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib enda elukoha andmete taastamist rahvastikuregistris,

siis tuleb tal esmalt esitada vastav taotlus Narva-Jõesuu linnale. Kui Narva-Jõesuu linn peaks

jätma kaebaja taotluse rahuldamata, siis on kaebajal võimalik esitada uus kaebus kohtule või

vaie haldusorganile. Kaebus või vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates linna otsusest

teadasaamisest.

12. Kohus märgib, et kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebaja poolt

tasutud riigilõivu (15 eurot) ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebuse tagastamise tõttu

puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata ka kaebaja taotlust, mis puudutab istungile tõlgi

kutsumist.

13. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)