1-18-9062/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-18-9062

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 20.09.2021.a) Kriminaalasja number 1-18-9062 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Valdo Gerassimov (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Aksel Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu AKSEL MERILA

isikukood: 39509204919; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Aksel Merila Pärnu Maakohtu 19.12.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 18-9062 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aksel Merila on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 19.12.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-9062 KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitu aeg karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluva karistuse alguseks 25.09.2018. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.01.2023.

2 (3) Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Aksel Merila tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas enda arvamuse Aksel Merila tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Aksel Merila tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna tema suhtes on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele.

Aksel Merila selgitas kohtuistungil, kuidas tal on vangistuses läinud ja millega ta plaanib tegeleda vabanemise järgselt. Ta on vangistuses õppinud ja töötanud. Vabanemise korral naaseb ta oma varasemasse elukohtaxxxxxxx ning teda toetavad vanaema ja tädi.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aksel Merila temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Aksel Merila kannab vanglakaristust alaealise vastu toimepandud seksuaalkuritegude eest. Tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega. Kannatanuks oli Aksel Merila xxxxxxx, keda süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt vägistas. Laps oli tegude toimepanemise ajal 11-12-aastane.

Karistuse kandmise ajal on Aksel Merila käitumine olnud hea ning ta on läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi. Süüdimõistetu on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi Uus Suund. Lisaks on ta omandanud kutsehariduse plaatija erialal, osalenud vangla tööhõives ja vabanemiseelsel nõustamisel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Vaatamata kõigile läbiviidud tegevustele, ei ole kohus veendunud, et karistus on Aksel Merila suhtes eesmärgi praeguseks täitnud. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on määrava tähtsusega tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu küll suures osas tunnistab oma kuritegu, kuid samas leiab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nägi oma vanuse kohta vanem välja ja tegelikult toimus kõik vastastikkusel kokkuleppel. Aksel Merila sõnul ei osanud ta teo toimepanemise ajal selle peale isegi tulla, et seksuaalvahekord oma xxxxxxxxxxxxxxxxxx võiks olla väär ja seadusega keelatud. Praegusel hetkel on tal küll motivatsioon oma hälbelise käitumisega tegeleda, kuid vangla hinnangul on see motivatsioon pigem väline, sest isik ei tunnista täielikult

3 (3) toimepandud kuritegu. Ka süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu ei veena kohut selles, et ta saaks aru oma käitumise keelatusest ja selle võimalikest tagajärgedest kannatanule.

Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et süüdimõistetu ei mõista siiski toimepandud kuritegude olemust ja raskust. Kui süüdimõistetu ka pärast kolme aasta pikkust vangistust ja resotsialiseeruvates tegevustes osalemist lõplikult ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu suhtumine ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Aksel Merila suhtumine ei veena kohut selles, et temast tulenevad kuriteoriskid oleksid maandatud.

Kohtu seisukohta ei muuda ka Aksel Merila vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxx külas, kus ta elas ka enne vangistust ja kus pani toime kuriteod. Tema suhtlusringkond oleks vabanemise järgselt suuresti sama, mis kuriteo toimepanemise ajal. Vangla iseloomustusele tuginedes võib Aksel Merila kõige toetavamaks lähedaseks pidada vanaema, kes aitab teda ka majanduslikult. Kuigi see on iseenesest positiivne, tuleb silmas pidada, et pere toetus ei ole raskete kuritegude toimepanemist varasemalt ära hoidnud. Vabanemise järgselt ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mida tal ei ole olnud ka varasemalt, ja tõenäoliselt jätkaks ta elatumist toetustest ja abirahadest. Kokkuvõttes naaseks Aksel Merila täpselt samasse elukeskkonda, milles ta ei ole siiani õiguskuulekalt toime tulnud. Asjaolusid uskumaks, et isik samades elutingimustes edaspidi teisiti käitub, ei esine.

Hinnanud eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Aksel Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu puhul esineb küll mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema isikust, toimepandud kuritegudest ja vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenevaid võimalikke riske. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud ja seega ei ole Aksel Merila ennetähtaegne vabastamine võimalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik