3-21-174/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-174

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15. jaanuari

2021. a otsuse nr 7002010148-1 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

sisuliselt läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Markus Hallang

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete

Raidma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2021.

a otsus haldusasjas nr 3-21-174 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.11.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-174

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX lahkus päritoluriigist Nigeeria Liitvabariigist 06.02.2019 ja jõudis 12.02.2019 Rootsi

Kuningriiki, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi Migratsiooniamet esitas

20.02.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) palve taotleja vastuvõtmiseks, mille PPA

22.02.2019 rahuldas.

2. XX esitas 28.03.2019 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, mille PPA lükkas 30.03.2020

otsusega nr 7001910069-1 tagasi. Sama otsusega pandi XXle kohustus lahkuda Eestist Nigeeria

Liitvabariiki ja tema suhtes kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. XX

algatatud kohtumenetlus PPA 30.03.2020 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-642) ei olnud

edukas. Riigikohus ei võtnud 16.12.2020 määrusega tema kassatsioonkaebust menetlusse.

3. XX esitas 17.12.2020 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

4. PPA jättis 15.01.2021 otsusega nr 7002010148-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest taotlus on korduv ja

selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3, s.o ei esine uusi asjaolusid ning taotleja ei ole

esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel

rahvusvahelise kaitse saajana.

Korduvale taotlusele lisatud uus tõend – koopia ajakirjast Tell (24.05.2018) – kinnitab, et Benue

osariigis on toimunud rünnakuid, kuid mitte seda, et taotlejat ennast oleks otseselt usuvahetuse

tõttu rünnatud. Artikkel näitab, et Benue osariik ei pruugi olla täiesti ohutu koht elamiseks, kuid

Nigeeria valitsus on seal vähenenud turvalisuse olukorrast teadlik ega ole täiesti tegevusetu.

Taotleja on pärit Lagosest. Esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses selgus, et ohtlikud

olukorrad tekkisid siis, kui ta käis teistes piirkondades jutlustamas. Seda, et tal oleks olnud

Lagoses elades ohtlik, tema ütlustest ei nähtunud. Benue osariigi ja Lagose vahemaa on Google

Maps’i andmetel 763–802 km.

07.01.2021 esitas kaebaja PPA-le teise uue tõendina ajakirja väljavõtte, kus on pilt, millel on

väidetavalt tema onu nimega YY. Isegi kui nimetatud isik on taotleja onu, kes on seotud

terroristidega ja keda armee otsib taga (mida ei ole uduselt pildilt võimalik tuvastada), tähendab

see, et taotlejal on võimalik saada onu eest riigipoolset kaitset. Ajakiri ei tõenda, et taotleja on

terroristlike rühmituste sihtmärk. Asjaolu, et kohalik ajakirjanik on väite sel moel kirja pannud,

ei anna tunnistust rahvusvahelise kaitse vajadusest. Eelmises menetluses tuvastati, et taotleja

selgitused õe ja abikaasa tapmise kohta on vastuolulised ning ei ole usutav, et isik võiks

Nigeerias olla ohus oma usuvahetamise tõttu. Usuvahetamine on Nigeerias sallitud ja pigem

rünnatakse teatud Nigeeria osades kristlasi, mitte konkreetselt usuvahetajaid. Selle ohu

maandamiseks on isikul võimalik Nigeerias ümber paikneda. Jutlustaja ametit pidava isikuna

on taotleja kindlasti piisavalt kursis riigis ringiliikumise ja ümberpaiknemise võimalustega.

Taotlejal on võimalik Nigeeriasse tagasi pöörduda. Päritoluriigi teabe järgi toimub Nigeeria

teatud osariikides relvastatud kokkupõrkeid, kuid üldise vägivalla tase ei ole nii suur, et see

oleks ohtlik tsiviilisikute elule. Benue osariigis, kus esineb Fulani moslemitest karjaste ja

kristlastest põllumeeste vahelisi konflikte, elavad peamiselt kristlased, kus nende osakaaluks on

hinnatud 88–97%. Kogukondlikud konfliktid on Nigeerias väga levinud ja on teada, et Fulani

3-21-174

3(9)

mässulised on Benue osariigis näiteks kahel katoliiklasel pea maha raiunud. Fulani karjused on

hõivanud ka kohalikke külasid, millele omakorda on vastatud sõjalise operatsiooniga. See

näitab, et Benue osariik on oma eripäralt selline, kus võibki esineda rohkem vägivalda, kuid see

ei ole taotleja kodukoht. Nigeeria põhiseadus ja seadused tagavad nii riigisisese

liikumisvabaduse, välismaale reisimise ja emigreerumise kui ka tagasipöördumise. Nigeerias

on u 190 miljonit inimest – see on suur, suhteliselt tihedalt asustatud ning kultuuriliselt ja

etniliselt mitmekesine riik. Elanikkonnas on kristlasi ja moslemeid peaaegu võrdselt ning on ka

põlisusu või usulise kuuluvuseta vähemused. Mitmed kristlikud kogukonnad elavad eelkõige

riigi lõunaosas ja moslemid (valdavalt sunniidid) moodustavad valdava enamiku riigi

põhjaosas. Kummagi religiooni esindajaid leidub aga kõikjal riigis ning ka suuremates linnades

on segu erinevaid etnilise ja usulise taustaga inimesi.

5. XX esitas 25.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 15.01.2021 otsuse nr

7002010148-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus sisuliselt

läbi.

PPA pole arvestanud kaebaja esitatud uusi tõendeid ega argumente ning on rikkunud oluliselt

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimisprintsiipi ja teinud kaalutlusvigu,

mistõttu pole haldusakt lähtuvalt HMS §-st 54 õiguspärane. Korduv taotlus tulnuks läbi vaadata

sisuliselt, erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides.

Kaebaja tagakiusu põhjuseks on lisaks usuvahetamisele tema usuline kuuluvus, jutlustajaks

olemine ja pidev usukuulutamine üldiselt. Uue tõendina esitatud ajaleheartiklis on selgelt välja

toodud kaebaja tagakiusu põhjus (tema usuline kuuluvus ja usu kuulutamine), tagakiusaja

(terroristlikud rühmitused) ning see, et kaebaja on personaalselt olnud nende rünnakute

sihtmärgiks. Kaebaja ei saanud neid tõendeid varem esitada.

Kaebaja soovib välja tuua uue tõendi ‒ 06.01.2021 kuupäeva ajaleht New Telegraph (lk 8), mis

tõendab, et YY on kaebaja onu ning terrorist. Artiklis on öeldud, et kaebaja isa tapmine tema

onu poolt toimus usulistel põhjustel (mida kaebaja on ka intervjuudel öelnud) ning artiklis on

põhjalikult lahatud YYi suurt rolli terroristlikes organisatsioonides. Eraldi on välja toodud, et

ta on olnud vastutav paljude kristlusesse pöördunud inimeste ja deradikaliseerunud moslemite

vastu toime pandud rünnakute eest. Seega ei ole usutav PPA väide, et kaebaja onu ei kujuta

temale ohtu. Kaebaja onu riigi poolt tagaotsimine ei tähenda, et kaebajale oleks tagatud

riigipoolne kaitse. PPA varasemas menetluses tehtud etteheited vastuoludest kaebaja seletustes

oma õe ja abikaasa tapmise kohta ei oma olulist tähtsust, kuna kaebaja on esitanud uued tõendid

enda personaalse sihikule võtmise kohta terroristide poolt seonduvalt tema usulise kuuluvusega.

Ajakiri Tell on uus tõend ja sisaldab uusi asjaolusid. Esimeses PPA otsuses ei käsitletud seda,

et kaebaja on olnud oma usulise kuuluvuse ja usu kuulutamise tõttu terroristlike rünnakute

sihtmärgiks ning kaebajal ei olnud varem esitada tõendit (ajaleht New Telegraph) oma onust

lähtuva ohu kohta. PPA pole infot kontrollinud. PPA on tuginenud vastuoludele kaebaja

ütlustes, arvestamata, et kaebaja elas läbi traumaatilisi sündmusi ega pruugi kõike täpselt

mäletada. Asjaolust, et kaebaja oma onu esimesel intervjuul ei maininud, ei tulene, et oht onust

oleks välistatud. Kaebaja elas pidevas vägivallaohus, oli oma isiku tõttu mitmete rünnakute

ohver, millest ta napilt eluga pääses ning lisaks tapeti tema abikaasa ja politseinikust isa. Ei ole

mõistlik eeldada, et riik suudaks pakkuda talle piisavat kaitset. Kaebaja onu on kuulutatud

Nigeerias tagaotsitavaks koos teiste terroristidega, keda Nigeeria võimuorganitel ei ole aastaid

õnnestunud tabada.

6. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-21-174

4(9)

Ajakirja Tell artiklist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mis ei olnud teada eelnevas rahvusvahelise

kaitse menetluses ja sellele järgnenud kohtumenetluses (haldusasi nr 3-20-642). Haldusasjas 3-

20-642 läbiti kolm kohtuinstantsi ja kohtud jäid seisukohale, et päritoluriigi informatsiooni

valguses ei ohusta kaebajat koduriigis tagakius.

Kaebaja 14.11.2019 vestlusel antud vastus läheb täielikult vastuollu kaebaja väidetega

praeguses menetluses. Kaebaja selgitas esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses seoses 2018.

a-l Gweris toimunud rünnakuga, et ta sai hiljem teada, et inimesed said rünnakus surma.

Kaebaja väitel põgenes ta enne, kui nägi, kas inimesed said tulistamise käigus pihta. PPA

küsimusele, et kuidas kaebaja sai hiljem teada, et inimesed surma sai, vastas kaebaja, et talle

rääkisid inimesed, kes nägid seda pealt või oli see uudistes. PPA palvele otsustada kumb see

siiski oli vastas kaebaja, et sellest rääkis isik, kes oli näinud, kuidas inimesed maha kukkusid ja

seal oli verd. Kaebaja selgitas ka, et seda räägiti kohalikus kogukonnas. Praeguses menetluses

selgitab kaebaja, kuidas teda Gweris toimunud rünnaku käigus altaril sihiti ja kuidas kuul

möödus temast väga lähedalt ning tabas tema kõrval seisva preestri otsaesist, mille käigus

preester koheselt suri. Kaebaja väidab, et nägi tulistajaid. Samuti on kaebaja esitanud ajakirja

koopia, milles on väidetavalt pilt kaebajast pärast nimetatud rünnakut surnukeha tassimas. Ei

ole eluliselt usutav, et inimene ei mäleta nõnda olulisi vahejuhtumeid oma elus. Vastustaja ei

pea usutavaks, et kaebaja unustas esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses mainida, et

tegelikult oli Gweris toimunud rünnaku sihtmärgiks tema ise ja ta napilt pääses kuuli eest, mis

tappis preestri ta kõrval. Seega on kaebaja esitanud teadlikult valeütlusi ja valetõendeid.

Ajakirja Tell artiklis kajastatud sündmustest (kaks päeva varem rünnati Guma linna, Gweri

linna rünnaku käigus tulistati valimatult kristlasi, süüdati kristlaste maju) nähtub pigem see, et

Fulani karjaste sihtmärgiks olid kristlased üldiselt Benue osariigis ning rünnak ei olnud sihitud

personaalselt kaebaja vastu. Võimalik, et kirikusse sisenedes sooviti rünnata pastoreid ja

piibliõpetajat enne, kui tavalisi usujärgijaid. See ei tähenda aga, et Fulani karjased on võtnud

kaebaja eraldi personaalselt sihikule. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et nimetatud rünnakut

kajastasid mitmed teised avalikest allikatest kättesaadavad ajalehed, kus kaebaja nime pole

mainitud. Kaebajal on võimalik jätkata usukuulutamist Nigeeria teistes piirkondades, kus taolisi

konflikte ei esine.

Kaebaja esitatud artikkel ei tõenda, et päritoluriigi informatsioon, millele ringkonnakohus

03.11.2020 otsuses nr 3-20-642 tugines, on vale ega seda, kuidas sai kaebaja 12 aastat

kodukohas ilma ennast peitmata elada, kui tema onu on mõjuvõimas terrorist, kes süüdistas teda

perekonna au rikkumises. Ka ei lükka see ümber ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuse p-s 14

märgitut, et esimesel vestlusel PPA-ga ei maininud kaebaja ühtegi korda oma onu ning kaebaja

ei suutnud istungil öelda, millal tema abikaasa ja õde tapeti. Seega võib nimetatud asjaolusid

pidada ikka veel ebausaldusväärsust tekitavateks. Ringkonnakohus märkis, et isegi juhul, kui

kaebaja väited oleksid usaldusväärsed, oleks tal võimalik Nigeerias ümber paikneda, et vältida

tagakiusu. Seega on kaebaja meelevaldselt asunud seisukohale, et kõige olulisem põhjus, miks

kaebaja ei kvalifitseerunud rahvusvahelise kaitse saajaks, on vastuolud tema onu kohta esitatud

väidetes. Kaebaja esitatud artiklid ei tõenda korduvas rahvusvahelise kaitse menetluses kaebaja

kvalifitseerumist rahvusvahelise kaitse saajaks.

Kaebaja esitatud ajaleheartikli järgi üritavad Nigeeria ametivõimud kaebaja onu kinni võtta.

PPA on õigesti ja põhjendatult tuletanud sellest, et vajaduse korral saab kaebaja paluda riigilt

kaitset. Vastustajale jääb arusaamatuks, mille alusel peab kaebaja PPA hinnangut

meelevaldseks. On eluliselt usutav, et riik pakub kodanikule kaitset isiku eest, kes on kuulutatud

tagaotsitavaks. Kaebaja onu ei kvalifitseeru VRKS § 19 lg 5 järgi tagakiusajaks.

3-21-174

5(9)

PPA on arvestanud kaebaja poolt esitatud uute tõendite ja argumentidega ning on vaidlustavas

otsuses põhjendanud selgelt ja arusaadavalt, miks nimetatud asjaolusid ei saa käsitada kui uusi

asjaolusid. PPA ei ole rikkunud HMS §-st 6 tulenevat uurimisprintsiipi, ei ole teinud

kaalutlusvigu ning PPA haldusakt on kooskõlas HMS §-ga 54 ja õiguspärane.

7. Tallinna

Halduskohus

jättis

22.03.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

PPA otsuse p-st 3 nähtuvalt on PPA üle kontrollinud olukorra kaebaja päritoluriigis ja leidnud,

et seal ei esine relvakonflikte määral, mis kujutaks ohtu tsiviilisikute elule pelgalt riigis

viibimise tõttu. Benue osariigis esineb kogukondlikke ja usukonflikte, kuid see pole kaebaja

elukoht. Riigisisene liikumisvabadus on tagatud ning kodanikel on võimalik riiki tagasi

pöörduda.

PPA hindas VRKS § 18 lg-t 2 järgides kaebaja esitatud uusi tõendeid lähtuvalt sellest, kas need

omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. PPA leidis (otsuse p

2), et ajakiri Tell kajastab asjaolusid, mida on varem käsitletud. Arvamuse ja vastuväidete

ärakuulamisel 07.01.2021 esitatud tõendite osas leidis PPA (otsuse p 3), et isegi kui YY on

kaebaja onu ja seotud terroristidega, ei saa esitatud tõenditest välja lugeda, et ta sooviks kaebajat

tappa, arvestades mh, et ta ei teinud seda Nigeerias 15 aasta jooksul enne kaebaja riigist

lahkumist. Ükski esitatud tõend ei tõenda, et kaebaja personaalselt oleks terroristlike rühmituste

sihtmärk usuvahetuse ja jutlustajaks olemise tõttu ning tal poleks võimalik riigisiseselt ümber

paikneda. Kaebaja väidetav onu on riigi poolt tagaotsitavate terroristide nimekirjas, mis samuti

näitab, et riigi poolt on võimalik kaitset saada. Kaebaja on oma 07.01.2021 vastuses PPA-le

viidanud veebis avaldatud artiklile, millest nähtub, et Lagoses on vahistatud Boko Haram’i

liikmeid ning nähtub üheselt, et riigivõim tegeleb terroristide tegevuse ohjamisega.

Kaebaja esitatud New Telegraph artiklist ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oleks

personaalselt üle Nigeeria oma onu või temaga seotud terroristliku rühmituse poolt taga otsitud.

Tegemist on üksnes kaebaja oletusega, mida PPA ei pidanud võtma tõena, arvestades kaebaja

üldisele usaldusväärsusele varasemas menetluses antud hinnangut. Küll on kaebaja tõendanud

ajaleht Daily Sun koopiaga, et riiklikult tagaotsitav on YY ehk riik tegeleb terroristlike

rühmituste liikmete, sh kaebaja onu, otsimisega.

Kaebaja poolt viidatud ajakiri Tell kirjeldab terroristlike rühmituste rünnakuid Benue osariigis,

mh rünnakut Gweris, millest kaebajal õnnestus pääseda. Viidatud artiklist ei nähtu, et kaebaja

oleks üle terve Nigeeria terroristide poolt taga otsitud oma evangeelse töö tõttu ja seetõttu

puuduks tal võimalus oma religiooni avalikult praktiseerida riigi osades, kus terroristide

rünnakud kristlaste vastu on moslemitega asustatud aladega võrreldes harvad.

Ringkonnakohus on 03.11.2020 otsuses (p-d 12, 14) lähtunud samadest asjaoludest, millele

kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tugineb. Vahe on üksnes selles, et

kaebaja on esitanud tõendid oma onu kohta. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus on

võtnud seisukoha, et isegi kui kaebaja paljasõnaliste väidete põhjal eeldada, et kaebaja mõned

pereliikmed on tapetud usuvahetuse tõttu ning isapoolne perekond on esitanud ultimaatumi

pöörduda tagasi islamiusku, on riigisisene ümberpaiknemine tagakiusu vältimiseks võimalik.

Seega ei lükka korduva taotluse menetluses esitatud uued tõendid ümber kohtute ja PPA

varasemat seisukohta, et usuvahetus ei ole asjaolu, mis kaebaja päritoluriigis tingiks üleriigilise

tagakiusu ohu. Kaebaja ei pea asuma elama Benue või Oyo osariiki. Kaebajal on võimalik

Nigeeria suuruses riigis kristlaste enamuse poolt asustatud aladel leida endale piisavalt turvaline

elukoht, isegi kui eeldada, et tema isapoolse pere moslemitest liikmed peavad usuvahetust

lubamatuks ja on valmis selle tõttu tapma. Ringkonnakohus tuvastas juba eelmises

3-21-174

6(9)

kohtumenetluses, et kaebaja on usuvahetuse tulemusel kristlane ning tegutseb pastorina, kes

käis erinevates kohtades jutlustamas. PPA ja kohtud on varasemas menetluses kaebaja väiteid

koos päritoluriigi teabega käsitlenud. Kohtud on leidnud, et ohutu riiki tagasipöördumine ja

elamine kristlust austavates riigi piirkondades on võimalik. Kaebaja pole korduva taotlusega

koos esitanud tõendeid selle kohta, et kristlastele turvalistes piirkondades elamine oleks temale

mingite isiklike asjaolude tõttu ohtlik ning riik ei suudaks tagada tõhusat, püsivat ega kaebajale

kättesaadavat kaitset. Kohtud ega PPA pole välistanud, et kaebaja elu ja tervis võivad sattuda

ohtu, kui ta avalikult jutlustab evangeeliumi (praktiseerib avalikult kristlust) terroristlike

rühmituste poolt enim ohustatud aladel. See ei tähenda aga kaebajale südamelähedase religiooni

praktiseerimise võimatust või ohtlikkust mujal selle riigi territooriumil. Usuvabaduse olulise

piiranguna ei saa käsitleda seda, kui kaebaja ei saa oma jutlusi turvalisuse kaalutlustel üle kogu

riigi reklaamida. Usuvabaduse olulise piiranguna poleks käsitatav ka see, kui riigivõim

soovitaks vältida evangeeliumi jutlustamist piirkondades, mis on teada islamiäärmuslaste

tegevuspiirkonnana või kehtestaks seal ajutisi liikumispiiranguid.

Nigeeria paiknemine globaalses terrorismiohu edetabelis kõrgel positsioonil ja kuulumine nn

musta nimekirja pole muutunud ning sellele viitamine ei tõenda individuaalset tagakiusuohtu

kaebajale. Ringkonnakohus on üheselt asunud seisukohale, et kaebaja puhul esinevatel

asjaoludel ei ole alust asuda seisukohale, et Nigeeria tervikuna oleks kaebajale elamiseks ohtlik.

Menetluslikke rikkumisi kohtule ei nähtu. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus ja võimalus

esitada oma seisukoht. Arvestades, et tegemist oli taotluse sisulise läbi vaatamata jätmisega, on

kaevatav haldusakt õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub 20.04.2021 apellatsioonkaebuses (ja 13.09.2021 täiendavas seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus.

Halduskohus eksis, nõustudes Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2020 otsusega. Ringkonnakohtu

otsus põhines teistel tõenditel kui need, mis olid halduskohtule esitatud. Ringkonnakohtul ei

olnud tõendeid kaebaja onu ja tema terroristliku organisatsiooni mõjuvõimu kohta Nigeerias.

Uues rahvusvahelise kaitse taotluses on esitatud uusi tõendeid.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ajalehe New Telegraph artiklist ei ole võimalik

järeldada, et kaebaja oleks personaalselt üle Nigeeria tema onu või temaga seotud terroristliku

rühmituse poolt taga otsitud. Artiklis on laialdaselt kirjeldatud Boko Haram’i toime pandud

terrorirünnakute ulatust ning need toimuvad üle kogu riigi territooriumi. Lisaks on artiklis välja

toodud, et kaebaja onu rahastab Boko Haram’i tegevusi üle kogu riigi lõunaosa (mis on

valdavalt kristlik ja kuhu halduskohtu väitel on kaebajal võimalik ümber paikneda). Artiklis on

välja toodud, et YY on propageerinud sõnumit, et „kõigil, kes keelduvad islamist, tuleb pead

maha raiuda“, ning ta on olnud ka teise terroristliku organisatsiooni – Darul Salam Islamiyah –

üks asutajaid. Artiklis on selgelt öeldud, et YYi „sugulased ja need kes temale lähedal on, ei ole

olnud säästetud tema radikaalsest islamismist /…/ mõned on oma elud selle protsessi käigus

kaotanud, mõned on pidanud põgenema ja mõned on lihtsalt ära kadunud“. Artikkel jätkab: „ta

esines ühes esimeses AS poolt väljastatud videos, kus ta võttis vastutuse oma noorema venna,

kes töötas valitsuse jaoks vanempolitseinikuna, pea maharaiumise eest usulistel põhjustel.“ Ka

on välja toodud, et „uurimised näitavad, et ta oli paljude kristlusesse konverteerunute ja

deradikaliseerunud moslemite vastaste rünnakute planeerijaks.“

3-21-174

7(9)

Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 määrusele nr 3-21-174, kus on öeldud, et

korduvas menetluses esitatud täiendavate tõendite kohta ei ole PPA 15.01.2021 otsuses

seisukohta võtnud, ning et „uute tõendite usaldusväärsust tuleb põhjalikumalt hinnata asja

sisulise läbivaatamise käigus, kuid neid ei saa pidada kaebaja rahvusvahelise kaitse saajaks

kvalifitseerimisel ilmselgelt asjassepuutumatuks.“ Seadus ei nõua kaebaja väidete

sajaprotsendilist tõendust. Antud olukorras ei saa eeldada, et kaebaja esitaks kohtule kirjaliku

tõendi selle kohta, et tema onu ja tema terroristlik organisatsioon kaebajat nimeliselt taga otsiks

– seda tuleb järeldada asjaolusid kogumis hinnates. Hinnates ajalehe New Telegraph artiklit

kaebaja poolt haldusasjas 3-20-642 esitatud artikliga „Businessman Escapes Death, Family

Faces Persecution“, kus on kaebaja isik nimeliselt välja toodud, ning seda, et kaebaja on

kristlusesse pöördumise tõttu kogenud oma sugulaste poolt tagakiusu, on ainujäreldatav, et

kaebaja on oma onu poolt Nigeerias tagaotsitav. Kaebaja onu terroristliku rühmituse haarde

tõttu on tema ohutu ümberpaiknemine Nigeerias välistatud. Kuna tagasipöördumise korral

peaks kaebaja oma ohutuse tagamiseks oma usuliste toimingute tegemise lõpetama, oleks

selline otsus õigusvastane.

9. PPA palub 24.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Asjaolust, et isik esitab uued tõendid/dokumendid, ei tulene automaatselt järeldust, et tegemist

oleks ka uute asjaoludega ning neist lähtuvalt tuleks isikut tunnustada rahvusvahelise kaitse

saajana. Seda kinnitab VRKS § 24 lg 2. Halduskohus uuris kõiki kaebaja väljatoodud artikleid

ning

kõrvutas

neid

ringkonnakohtu

03.11.2020

otsusega.

Halduskohtu

otsusega

mittenõustumine ei anna alust väita, et kohus ei ole uusi tõendeid üldse uurinud.

Kaebaja esitatud ajakirja Tell artiklist ei nähtu, et kaebaja oleks üle terve Nigeeria terroristide

poolt taga otsitud oma evangeelse töö tõttu ja seetõttu puuduks tal võimalus oma religiooni

avalikult praktiseerida riigi osades, kus terroristide rünnakud kristlaste vastu on moslemitega

asustatud aladega võrreldes harvad. Kuna kaebaja on suurema osa oma elust elanud Lagoses,

puudub tal otsene vajadus Benue osariiki külastada. Arvestades päritoluriigi informatsiooni ja

ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuse p-s 14 toodud põhjendusi, ei lükka Benue osariigis toimunud

rünnak ümber kohtute seisukohta haldusasjas nr 3-20-642, et kaebajal on võimalik siseriiklikult

ümber paikneda ja vältida kristlastele ohtlikke piirkondi. Tegemist ei ole tõendiga, mis olulisel

määral suurendaks rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust.

Kaebaja väide, et tema onu on mõjuvõimas ekstremist, oli üheks oluliseks põhjuseks, mille

alusel nii PPA kui kohtud leidsid esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses, et kaebaja

selgitused on ebausaldusväärsed. Korduvas rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud artiklid

ei lükka ümber haldusasjas nr 3-20-642 tuvastatud ebausaldusväärsust tekitavaid asjaolusid

seoses kaebaja onuga. Esiteks unustas kaebaja esimeses vestluses PPA-ga ekstremistist onu

üldse mainida, viidates üksnes onule kui kohalikule imaamile, kes andis isale ultimaatumi usu

vahetamiseks. Teiseks ei ole kaebaja tänaseni suutnud anda veenvaid selgitusi, kuidas oli tal

võimalik pärast avalikku usuvahetust, millest oli kaebaja väitel teadlik ka onu, 12 aastat

kodukohas ilma ennast peitmata elada, kui tema mõjuvõimas onu süüdistas teda perekonna au

rikkumises. Kaebaja selgituste ja tõendite järgi on aga selge, et ta sai tegeleda äriga, vabalt

reisida ja liikuda ning aktiivselt jutlusi pidada, käia ülikoolis ning abielluda (moslemi ja kristlik

tseremoonia).

Ühestki esitatud ajaleheartiklist ei nähtu, et kaebaja onu on personaalselt kaebaja sihikule

võtnud. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei tõenda vastupidist. Avalikest allikatest ega

kaebaja esitatud tõenditest või väidetest ei nähtu, et kaebaja oleks väga tuntud kristlik jutlustaja

või ta oleks jutlustamise eesmärgil reisinud üle kogu Nigeeria.

3-21-174

8(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Haldusmenetluses ja kohtumenetluses esitas kaebaja 3 uut tõendit, võrreldes eelmise

rahvusvahelise kaitse menetlusega: ajaleht Daily Sun (12.11.2020, dtl 15 jj), ajakiri Tell

(24.05.2018, dtl 19 jj) ja ajaleht New Telegraph (06.01.2021, dtl 33 jj, tõlge dtl 339). Nendes

ajakirjanduslikes väljaannetes avaldatud artiklitega on kaebaja soovinud tõendada, et 2018. a

kevadel toimus rünnak Gweris kristlaste vastu ning kaebajal õnnestus sellest rünnakust

põgeneda (ajakiri Tell); YY on terrorist ning Nigeeria armee poolt tagaotsitav (ajaleht Daily

Sun); YY on mõjuvõimas Boko Haram’i terrorist, keda peetakse vastutavaks oma vennal pea

maha raiumise eest. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et need väited – kaebaja

oli 2018. a kevadel Gweris, kus toimus rünnak kristlaste vastu; kaebaja onu YY on terrorist ja

mõjuvõimas moslem; kaebaja isa tapeti – olid esitatud juba esmases rahvusvahelise kaitse

menetluses ning eeldades, et need väited on õiged, ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks

kaebaja tunnustamist pagulasena, kuna kaebajal on võimalik riigis ohutult ümber paikneda (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuse haldusasjas nr 3-20-642 p 14). Ringkonnakohus

on jätkuvalt samal seisukohal. Ringkonnakohtu hinnangut ei väära uutest tõenditest nähtuvad

nüansid, et kaebaja onu on Boko Haram’i liige ja tema tappis oma venna, kaebaja isa. Kaebaja

poolt esitatud uutest tõenditest ei nähtu kuidagi, et kaebaja oleks personaalselt oma onu poolt

üleriigiliselt taga otsitud.

12. Ringkonnakohus on jätkuvalt ka sellel seisukohal, et kaebaja väiteid ei saa pidada

usaldusväärseteks ning ka seda seisukohta ei lükka ümber esitatud uued tõendid. Nagu

ringkonnakohtu 03.11.2020 otsuse p-s 14 välja toodud, oli kaebajal võimalik hoolimata

väidetavast pidevast tagakiusust Nigeerias pea 12 aasta jooksul tegeleda äridega, vabalt ringi

reisida ja jutlusi pidada, käia ülikoolis ja abielluda (nii islami kui kristlik tseremoonia). Kaebaja

ei ole väitnud, et ta rändas palju ringi seoses vajadusega end varjata, vaid hoopis seetõttu, et

jutlustas erinevates paikades kristlusest. Esimesel intervjuul (22.04.2019, dtl 189 jj) ei maininud

kaebaja sõnagagi tagakiusajana oma isapoolset perekonda (vt küsimus nr 5 – mu isale anti

ultimaatum, et ta peab uuesti islami usku pöörama. Kes andis ultimaatumi? Ultimaatumi andis

üks kohalikest imaamidest) ning kaebaja ütlused on olnud ebajärjepidevad seonduvalt oma õe

ja abikaasa väidetava tapmisega – kaebaja ei osanud halduskohtu istungil öelda, mis kuus ta õde

ja abikaasa tapeti, isegi aastaaega mitte. Arvestades sündmuste olulisust kaebaja jaoks ning

seda, et tegemist oli suhteliselt värskete sündmustega (2018. a), ei ole eluliselt usutav (isegi

kaebaja üleelamisi arvestades), et kaebaja ei oskaks nende asjaolude kohta täpsemaid selgitusi

anda.

13. Kaebaja ütlused on oluliselt muutunud seoses 2018. a kevade sündmustega Gweris. Kui

14.11.2019 intervjuul (dtl 229, vt küsimus 35) väitis kaebaja: „Ma pidin tundi läbi viima.

Inimesed küll juba istusid, aga meie tund ei olnud veel pihta hakanud. Ma mäletan seda päeva,

sest see oli väga halb. Ma pidin läbi põõsaste põgenema. Mõned inimesed said seal surma ja

see oli väga verine. Seal oli mingi mees ja mina ei tea, kuidas ma põõsastesse põgeneda sain.

Inimesed said surma, see oli väga tõsine. Ma valmistasin piiblitunniks ette ja kuulsin laske ja

siis põgenesin. Hiljem ma sain teada, et inimesed said surma. Ma põgenesin enne, kui nägin,

kas inimesed said tulistamise käigus pihta. See toimus kõik väga kiiresti nagu sähvatusena.

Kuidas te teada saite hiljem, et inimesed surma said? Mulle rääkisid inimesed, kes seda pealt

nägid. Need, kes põgenema said. Või oli see uudistes. Palun täpsustage, oli see siis ikka

konkreetne isik või kuulsite uudistest? See oli üks isik. Mida see isik teile rääkis? Ta nägi,

kuidas mõned inimesed maha kukkusid ja seal oli verd. Seda räägiti kohalikus kogukonnas, mis

oli juhtunud.“ Uues menetluses 07.01.2021 esitatud seisukohas (dtl 95 jj) väidab kaebaja sama

3-21-174

9(9)

rünnaku kohta aga hoopis: „Ma külastasin kirikut Benues ja pidasin piibli õpetust, kui ründajad

tormasid ruumidesse ja tulistasid täpselt minu suunas altaril. Püstolikuul möödus lähedalt minu

peast ja tabas preestri otsaesist, kes oli minu kõrval mulle tõlkimas, ja ta suri koheselt. Oli pikalt

tihedat tulistamist, nii et paljud inimesed said kuulidega pihta ja teised jooksid kirikust välja, et

varjuda. Ma nägin tulistajaid. Nende eesmärk oli tappa. Me olime kirikus piibliõpetusel, nii et

see ei olnud üksnes karjaste ja põllumeeste kokkupõrge. Minul õnnestus põgeneda, ronides üle

kantsli kõrval oleva aia ja joostes põõsastesse. Ajakirja koopial on pilt minust kandmas inimeste

surnukehasid, kes olid tapetud selle massirünnaku käigus.“ Need kaks kaebaja esitatud

versiooni samast sündmusest erinevad kardinaalselt. Lisaks eelnevale, kui esimesel intervjuul

22.04.2019 (küsimus 6) väitis kaebaja, et on sündinud ja elanud Lagoses ajani, kui kolis elama

abikaasa juurde Benuesse, siis 07.01.2021 seisukohas on kaebaja asunud väitma, et on pärit

hoopis Oyost (seda ilmselt seetõttu, et ajalehe New Telegraph artikkel kirjeldab terrorist YYi

päritolu piirkonnana Oyot). Niisiis ei pea ringkonnakohus kaebaja ütlusi endiselt

usaldusväärseteks.

14. Kaebaja isapoolne perekond ning täpsemalt onu ja terrorist YY ei kvalifitseeru

tagakiusamise ega tõsise ohu allikana VRKS § 19 lg 5 tähenduses. Perekond või

terroriorganisatsioon saaks olla tagakiusaja või tõsise ohu allikas juhul, kui riik, rahvusvahelised

organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha

pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5 p 3). Praegusel juhul see nii

ei ole. Kaebaja esitatud Daily Sun ja New Telegraph artiklid (ja ka päritoluriigi info üldiselt)

näitavad pigem seda, et Nigeeria ametivõimud ja sõjavägi tegelevad pidevalt terrorijõukude ja

igasuguse vägivalla allasurumisega.

15. Ringkonnakohus jääb ka selle seisukoha juurde, et kaebajal on võimalik Nigeerias ümber

paikneda. Ehkki üldine julgeolekuolukord Nigeerias ei ole kiita, ei kinnita päritoluriigi info, et

olukord Nigeerias oleks halvenenud määrani, mis tingiks kaebajale täiendava kaitse andmise

vajaduse. Boko Haram on endiselt kõige aktiivsem Kirde-Nigeerias1 (kuhu Nigeeria sõjavägi

on terrorismivastaseks võitluseks rajanud ka nn superlaagrid)2 ning Lõuna-Nigeeria on

kristlastele elamiseks suhteliselt rahulik paik3. Boko Haram’i tegevuse tõttu Kirde-Nigeeriast

mujale Nigeeriasse ümber paigutatud inimesi on hakatud tagasi koju suunama.4 Fulani karjaste

rünnakud kristlaste vastu toimuvad eelkõige Põhja- ja Kesk-Nigeerias5.

16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kuna menetluskulude hüvitamiseks ei ole taotlusi esitatud, jäävad

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Human Rights Watch. Nigeria events of 2020 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/nige-

ria

2 Human Rights Watch. Nigeria events of 2019 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/nige-

ria#

3 Open Doors: Nigeria (vaadatud 28.09.2021) ‒ https://www.opendoorsusa.org/christian-persecution/world-

watch-list/nigeria/

4 Human Rights Watch. Nigeria events of 2020 ‒ https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/nige-

ria

5 National Review. The U.S. should not ignore the Plight of Nigeria’s Christians, 15.08.2021 ‒ https://www.na-

tionalreview.com/2021/08/the-u-s-should-not-ignore-the-plight-of-nigerias-christians/