3-21-2194/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas

162 182 (ükssada kuuskümmend kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) eurot

26 senti Xile (isikukood Z) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Tartu

linn, Y (registriosa numbriga Q).

3. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse,

nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xile.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27. septembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Xile kuuluvale

kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Y (registriosa nr Q) summas 162 182 eurot 26 senti.

Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-le 1 ja § 130 lg-le 1.

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-2194

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit

Kikas

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –X

(isikukood Z)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

2(7)

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt:

2.1. Maksuhaldur tegeleb Ruumi Lahendused OÜ (registrikood 11007962) maksuvõla sissenõudmisega.

Seisuga 27. september 2021 on Ruumi Lahendused OÜ maksuvõlg 152 546,26 eurot, sh põhivõlg 134

825,82 eurot ja intress 16 871 eurot ning arvestuslik intress 849,41 eurot. Maksuvõlg põhivõla osas

koosneb 13. juuli 2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/053512-9 (dtl 15-21) täiendavalt tasumisele

määratud, kuid tasumata jäetud erijuhtude tulumaksu kohustusest (kokku 18 917,06 eurot) ja

deklareeritud kuid tasumata käibemaksuvõlast (kokku 115 908,79 eurot). Elektroonilise äriregistri

teabesüsteemi andmetel on X (isikukood Z) Ruumi Lahendused OÜ ainus juhatuse liige alates 6.

septembrist 2012.

2.2. Käesoleva taotlusega halduskohtule algatab maksuhaldur Ruumi Lahendused OÜ juhatuse liikme

Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille tõenäoline tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X vastutada solidaarselt Ruumi

Lahendused OÜ maksukohustuse ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi eest MKS § 40

lg 1, § 8 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 alusel.

2.3. Maksuhaldur kontrollis 11. septembri 2020. a korralduse nr 12.2-3/053512-1 alusel Ruumi

Lahendused OÜ september 2018 kuni august 2020 maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust. Ruumi Lahendused OÜ kontrolli tulemusel asus maksuhaldur seisukohale, et Xile kantud

summa 20 596,50 eurot ning ettevõttest väljaviidud sularaha summas 51 053,82 eurot ei ole ettevõtlusega

seotud ning neilt summadelt tuleb tasuda tulumaks. Maksuhaldur määras 13. juuli 2021. a maksuotsusega

nr 12.2-3/053512-9 Ruumi Lahendused OÜ-le täiendavalt tasumiseks 17 912,60 eurot, mis on tasumata.

Maksude määramise õiguslikuks aluseks oli tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 54

lg 2 ja 4.

2.4. Pärast 5. aprillil 2021 koostatud kontrolliakti nr 12.2-3/053512-8 (dtl 52-64) kättesaamist esitas

Ruumi Lahendused OÜ parandatud andmetega 2020. aasta september ja oktoober käibedeklaratsioonid,

milles deklareeris Tartus Raatuse 85 ja Ida 11 asuvate kinnisasjade müügiga seotud käibemaksu 115

115,25 eurot. Eeltooduga tekkis Ruumi Lahendused OÜ-le käibemaksuvõlg, mis on tasumata.

2.5. Eelnevalt märgitud maksuvõlg on tekkinud Xi juhatuse liikmeks oleku ajal. Ta on Ruumi

Lahendused OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Juhatuse ainsa liikmena oli tal

ligipääsuõigus äriühingu e-maksuametisse, ta omas äriühingu pangakaarti ning oli internetipangas

allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja. Ruumi Lahendused OÜ kanti äriregistrisse 16. aprillil 2004, X

on äriühingu juhatuse liige alates 6. septembrist 2012 ning alates 31. oktoobrist 2013 äriühingu

ainuosanik. Maksuhalduril on käesolevaks hetkeks tekkinud põhjendatud kahtlus, et Xi süülise tegevuse

ja Ruumi Lahendused OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. kui X oleks taganud

õiguspärase deklareerimiskohustuse äriühingus ning käibena tekkinud laekumisi kasutanud

maksukohustuste tasumiseks, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Ruumi Lahendused OÜ-l

puudub vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt Xi tegevusest Ruumi Lahendused

OÜ juhina.

Kontrolli käigus selgunud asjaolud koosmõjus ja kogumis näitavad Xi teadlikku käitumist pahausksena.

See väljendub mh asjaolus, et samal ajal kui ta kinnitas kontrollimenetluses oma viibimist COVID-i

kahtlusega karantiinis ning kopsupõletikuga haiglas, osales ta Ruumi Lahendused OÜ esindajana

notaritehingutes, võõrandades Ruumi Lahendused OÜ kinnistuid, millega muutis äriühingu sisuliselt

varatuks (kontrollakti p 1.1.2.4, p 1.1.2.5). Kontrollimenetluse käigus jättis juhatuse liige X teadlikult

täitmata maksuhalduri korraldused, jättes täitmata kaasaaitamiskohustuse ja takistades maksumenetluse

kiiret ja efektiivset läbiviimist. Ta viis äriühingust ilma sellekohaseid alusdokumente esitamata välja

sularaha ning kandis enda pangakontole äriühingu raha selgitustega „majanduskulud, laen, üür, Endo

talu sissemakse tagastus“.

3(7)

MKS § 96 lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1 tulenevalt on vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse

tõenäoliseks tulemuseks, et X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Ruumi Lahendused

OÜ-ga.

2.7. Xi võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 151 696,85 eurot

(põhimaksuvõlg 134 825,82 eurot, millele lisandub tasumata jäetud maksukohustustelt arvestatud

intress).

2.8. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt oli Xi 2020.

aasta sissetulekuks Teguri Raamatupidamisbüroo OÜ väljamaksete alusel keskmiselt 814 eurot kuus

ning OÜ Tartu Elamuhaldus väljamaksed keskmiselt 433,61 eurot kuus, viimane väljamakse pärineb

2021. aasta veebruarist. Tulumaksuga maksustatavaid töötasu väljamakseid alates 2021. märtsist ei

nähtu. Rahvastikuregistri andmetel on Xil kaks ülalpeetavat – 2010. a ja 2015. a sündinud lapsed. Alates

1. märtsist 2016 on tal töötamise registri kohaselt kehtivad töölepingud Teguri Raamatupidamisbüroo

OÜ-ga ja Ruumi Lahendused OÜ-ga, ta on mõlema äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik. Xi käitumine,

mis seisnes teadlikus ja tahtlikus maksudeklaratsioonidele valeandmete esitamises, jättes samal ajal

maksukohustused täitmata, iseloomustab maksuhalduri hinnangul tema suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamine on maksuhalduri hinnangul otseses

põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Maksuhalduri hinnangul ei saa kindel olla, et isikul on

edaspidi piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb

tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri

hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne.

2.9. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

2.10. MKS § 96 lg-s 6 nimetatuid aluseid ei esine. Maksuhaldur on välja selgitanud maksuvõla

olemasolu. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

2.11. Nähtuvalt maksuhalduri poolt sooritatud päringutest äriregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskusesse,

Maanteeameti liiklusregistrisse ja elektroonilisse kinnistusraamatusse, ei ole äriühingul registervara,

mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Maksuhaldur on teostanud pangakontode areste

erinevate perioodide osas äriühingu poolt deklareeritud ja maksmata jäetud maksude ning MTA 13.

juuli 2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/053512-9 määratud maksukohustuse sissenõudmiseks (taotluse

lisad 9 ja 10).

Äriühingu esitatud KMD-dest ilmneb, et alates käesoleva aasta juunikuust maksustatud käivet

deklareeritud ei ole. Ka ülejäänud kuudel käesoleval aastal ei ole käivet äriühingus olnud. TSD

väljavõttest nähtub, et tööjõumakse ei ole deklareeritud alates 2020. a juunist, mil samuti deklareeriti

vaid Xile tehtud väljamakset. Seega puudub äriühingul vähemalt alates märtsikuust 2021 igasugune

tegevus.

Maksuotsuse ja deklaratsioonide alusel tekkinud võla arestidega alustati 1. juulil 2021. Pangakontodel

olev raha on edastatud maksuhaldurile ning pangakontodel raha ei ole. KMD-l deklareeritud kuid

tasumata jäetud summa osas alustati sissenõudmistoiminguid 1. juuli 2021. a korraldusega (lisa 13).

Ruumi Lahendused OÜ pangakontol SEB AS-is oli korralduse edastamise hetkel 24,08 eurot.

Maksuhalduri tegevus Ruumi Lahendused OÜ maksuvõlgade sissenõudmisel on osutunud edutuks.

Kuna MTA on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Ruumi Lahendused OÜ-lt

registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on olemas alus vastutusotsuse

koostamiseks (MKS § 96 lg 5).

2.12. Ruumi Lahendused OÜ ei ole registrist kustutatud.

2.13. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Xile elamumaa registriosa numbriga Q (korteriomand

asukohaga Tartu maakond, Tartu linn Y, eluruum üldpinnaga 124,10 m2), millele on seatud hüpoteegid

AS LHV Pank kasuks summas 91 000 eurot ja 40 000 eurot ning AS Eviko kasuks summas 380 000

eurot. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel müüakse Tartu kesklinnas saam tänaval kortereid keskmise

4(7)

ruutmeetrihinnaga 2 241 eurot. Seega võib Xile kuuluv kinnisasi maksta vähemalt 278 100 eurot.

Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine Xile

kuuluvale kinnistule registriosaga nr Q kõige sobivam põhjusel, et hüpoteegi seadmine ei takista isikule

kuuluva kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist selliselt,

et oleks tagatud Ruumi Lahendused OÜ sissenõutav maksuvõlg 152 546,26 eurot ja eeldatavad

sundtäitmise kulud.

2.14. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib

tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 152 546,26 eurot.

2.15. Vastuseks kohtunõudele esitas MTA 28. septembril 2021 täpsustused (dtl 88-89) taotluse p-s 7

sisaldunud sõnastuse kohta ning täiendavad tõendid Xi varalise seisu kohta (dtl 90-91).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus

võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361)

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse,

samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab

esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline

kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1

nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus

5(7)

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur leiab, et praegusel juhul on Ruumi Lahendused OÜ maksuvõlg kujunenud Xi

juhatuse liikmeks oleku ajal ning on tuvastanud, et ta on olnud selle äriühingu ainus juhatuse liige.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama

esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava

vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult

või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes

seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh

Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool

juhindub.

9. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on

halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud juhatuse liikme vastu

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud määrus

asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus

esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (vt

Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

Maksuhaldur on sisse nõudmas Ruumi Lahendused OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on seisukohal, et

juhatuse liikmele Xile suunatud menetluse võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40

alusel.

10. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud Ruumi Lahendused OÜ juhatuse liige ka

maksuvõla kujunemise ajal kontrollitaval perioodil (september 2018 kuni august 2020). Maksukohustus

(maksuvõlg 152 546,26 eurot - põhivõlg koos intressiga, millele lisandub arvestuslik intress 849,41, dtl

11-13) on tekkinud ajal, mil ta juhatuse liikmena on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mille

hulka kuulub deklareerimis- ja tasumiskohustus.

Maksuhaldur on selgitanud Ruumi Lahendused OÜ maksukohustuse kujunemist ning Xi kui juhatuse

ainuliikme rolli esitatud taotluse punkti 2.1 ja 2.2. all (dtl 4-6; vt käesoleva määruse p 2.3 ja 2.4),

viidetega kontrolliakti (dtl 52-64) asjakohastele punktidele. Taotluses on rõhutatud, et Ruumi

Lahendused OÜ maksuvõlg on tekkinud Xi ainsa juhatuse liikmeks olemise ajal maksuhaldur on

taotluses välja toonud, et Xil oli reaalne kontroll Ruumi Lahendused OÜ rahaliste vahendite üle

(taotluse p 2.2 esimene lõik; käesoleva määruse p 2.6).

Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

nõude või kohustuse määramine Xile kui Ruumi Lahendused OÜ juhatuse liikmele.

11. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Xi eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end maksejõuetuks muuta. Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud

Xe tegevust kontrollimenetluse ajal, mille tulemusena muutis ta äriühingu varatuks (käesoleva määruse

p 2.6.; kontrollakti p-d 1.1.2.4, 1.1.2.5, 1.2.2.1, 1.2.2.2, 1.2.2.3).

6(7)

Maksuhaldur on oma järeldust tehes põhjendatult tuginenud Xi senisele käitumisele ja hoiakutele Ruumi

Lahendused OÜ juhatuse liikmena. Eeltoodu koos maksuhalduri välja selgitatud asjaoludega Xi

sissetulekute ja varalise olukorra kohta (vt määruse p 2.8; dtl 70) viivad järeldusele, et sundtäitmine

tulevikus võib olla vähemalt raskendatud kui mitte võimatu.

Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid

selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9).

Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse

tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust.

See, kas isiku tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või

kantud raskest hooletusest ning kas ta

vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt

maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute

sooritamise taotluses (Riigikohtu 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).

12. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle

tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

Taotlusest ilmneb, et maksuhalduri tegevus maksuvõla sissenõudmisel ei ole tulemust andnud (vt

määruse p 2. 11). Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingul puudus registritesse kantud vara (dtl 71

ja 72) ning et pärast seniseid arestimisi on äriühingu pangakontol SEB AS-s vaid 24 eurot 8 senti.

Tegemist ei ole ka aktiivselt tegutseva äriühinguga, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks

võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Seega on täidetud ka MKS § 96 lg-st 5 tulenev eeldus vastutusotsuse koostamiseks.

13. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). MKS § 98 lg 1

kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või

kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel MKS §-s 41 nimetatud isiku poolt

kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg

algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati.

Maksuhalduri selgituste (taotluse p 5) kohaselt on tegemist tahtlusega ning sel juhul kohaldub

maksusumma määramise 5-aastane tähtaeg. TuMS § 54 lg 2 kohaselt esitatakse tuludeklaratsioon

maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ning KMS § 27 lg 1 kohaselt

esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20.

kuupäevaks. Maksuhalduri selgituste kohaselt on praegusel juhul vanim Ruumi Lahendused OÜ

tasumata maksukohustus 2018. a septembrikuu erijuhtude tulumaksmaks. Perioodi 09.2018 TSD

esitamise tähtaeg oli 10. oktoober 2018. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab

vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2023. aasta oktoobris. Seega ei ole MKS

§ 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat käesoleval juhul

möödunud ning möödas ei oleks isegi MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg.

Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid,

mis välistaksid vastutusotsuse tegemise ning Ruumi Lahendused OÜ ei ole registrist kustutatud.

14. Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut, arvestades seejuures

Xe sissetulekuid ning tema vara koosseisu.

14.1. Maksuhaldur on välja selgitanud, et kinnistusraamatu kohaselt kuulub Xile elamumaa registriosa

numbriga Q (korteriomand asukohaga Tartu maakond, Tartu linn Y, eluruum üldpinnaga 124,10 m2),

millele on seatud hüpoteegid AS LHV Pank kasuks summas 91 000 eurot ja 40 000 eurot ning AS Eviko

kasuks summas 380 000 eurot (dtl 81-83).

7(7)

14.2. Transpordiameti liiklusregistri päringu vastusest (dtl 90) nähtuvalt kuulub isikule 2004. aasta Fiat

Punto Van. Maksuhalduri selgituste kohaselt on liikuvale vallasvarale sissenõuet pöörata oluliselt

keerulisem kui kinnisasjale ning 17 aastat vana sõiduki seisukorrast tulenevalt võib selle väärtus olla ka

sisuliselt olematu. Sõidukite müügiportaalis Auto24 andmetele viidates märgib maksuhaldur, et sarnane

sõiduk on olnud müügis maksumusega 850 eurot, mistõttu on tõenäoliselt tegemist väheväärtusliku

mittelikviidse varaga. Isikul pole ka väärtpaberite registri andmetel väärtpabereid (dtl 91).

14.3. Maksuhaldur on analüüsinud ka Xi sissetulekuid (taotluse p 9, viies lõik) ning märkinud, et tal on

kaks ülalpeetavat.

14.4. Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja iseloomustavat teavet arvestades

põhjendatuks hüpoteegi seadmist ülalnimetatud kinnistule. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel müüakse

Tartu kesklinnas samal tänaval kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga 2241 eurot, mistõttu võib Xile

kuuluv kinnisasi maksta vähemalt 278 100 eurot.

15. Riigikohtu üldkogu on viidatud määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul

tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas

võrdluses

maksukohustusega,

mille

täitmist

soovitakse

tagada.

Samas

p-s

viidatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari

2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks

ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku

hüpoteegi (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 53).

15.1. Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks 162 182 euro 26 sendi ulatuses,

mis kujuneb maksuotsusega määratud summast (152 546,26 maksuvõlg koos intressiga), kohtutäituri

tasust (6636 eurot) ja täitetoimingute eelduslikest kuludest (3000 eurot). Täitetoimingute kulude

kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikult kajastanud taotluse p-s 9 (dtl 9). Taotluses märgitud

täitetoimingute kulu moodustab umbes 6% hüpoteegiga tagatavast maksukohustusest. Kohtu hinnangul

on tegemist mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi

seadmine taotletud ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne.

15.2. Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt.

Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasmena) ega käsutamist, kuid

tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne

viis maksuhalduri nõude tagamiseks.

16. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul,

kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud

tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

Taotluses (p 10) on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt

MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 suuruses 162 182,26 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s

122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 152 546,25 eurot.

17. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil ja

suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik