2-20-19243/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-19243

Tsiviilasi

Y hagi C ja Y vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.06.2021 määrus (hagi läbivaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aire Põder

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2021 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

2. Rahuldada Y määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas hagi C ja Y vastu võla nõudes. Kohtul ei õnnestunud Eestis teadaoleval aadressil

ega elektrooniliselt hagiavaldust koos määrusega, millega hagiavaldus menetlusse võeti

(edaspidi koos menetlusdokumendid), Y-le kätte toimetada.

2. Maakohus püüdis menetlusdokumendid Y-le kätte toimetada hagiavalduses märgitud

aadressil 10.02.2021, 20.02.2021 (tähtkiri tagastati hoiutähtaja möödumisel), 09.03.2021 ja

13.03.2021 (tähtkiri tagastati, sest Y ei ela hagiavalduses märgitud aadressil). Samuti püüdis

maakohus Y-le menetlusdokumendid kätte toimetada 06.05.2021 e-posti aadressil

XXXXXXXXXXX@eesti.ee.

3. 14.04.2021 määrusega kohustas maakohus hagejat esitama kostja elukoha kohta täiendavaid

andmeid. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud. Hagejale teadaolevalt on Y elu- või

viibimiskoht hagiavalduses märgitud aadress.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus

jättis

25.06.2021

määrusega

hagi

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 punkti 8 alusel läbi vaatamata. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu

nõudmisele

kohtu

määratud

tähtpäevaks

andmeid,

mis

võimaldaksid

kostjale

2 (4)

menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele

suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuna kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja elukohta

rahvastikuregistri

andmetel

Eestis

ei

oma,

siis

ei

pidanud

maakohus

õigeks

menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 25.06.2021 määruse tühistamist

ning asja saatmist tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

5.1.Maakohus ei ole põhjendanud, millest nähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et Y ei ela

hagiavalduses märgitud aadressil. Hageja leiab, et ei ole alust arvata, et Y peaks omama

muud elukohta kui hagiavalduses märgitud aadress.

5.2.Hageja esitas 09.02.2021, 09.04.2021 ja 30.04.2021 menetlusdokumentides maakohtule

taotluse toimetada kostjale hagimaterjalid avalikult kätte. Maakohus ei avaldanud

väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet ega põhjendanud avaldamata jätmist. Puuduvad

ka andmed, et maakohus oleks püüdnud menetlusdokumente Y-le kätte toimetada

kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu

kohtuametniku vahendusel. Samuti ei andnud kohus hagejale võimalust toimetada

menetlusdokumendid Y-le kätte kohtutäituri vahendusel.

5.3.Kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku

omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või

praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt

andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või

tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Puuduvad andmed, et kohus oleks

sääraseid

andmeid

nõudnud.

Hageja

on

kohtule

esitanud

pärimistunnistuse

pärimismenetluses, kus üheks pärijaks oli Y. Notar on saanud kõik vajalikud andmed Y-le

kätte toimetada.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaaskirjas ringkonnakohtule märkis maakohus, et

augustis 2021 helistas kohus täiendavalt Y pojale, kes ütles, et tema ema Y elab aastaid juba

Venemaal ja Eestis ei käi. Y elukoha andmeid tema poeg kohtule ei andnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab hagi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

8. Hageja väitel on Y elu- või viibimiskoht hagiavalduses märgitud aadress (XXX, Tallinn).

Ringkonnakohus on tuvastanud, et rahvastikuregistri andmetel on Y elukoht Venemaa

Föderatsioonis. E-toimiku menetlemise infosüsteemi (e-toimik) andmetel on Y elukohaks

XXX, Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress on e-toimikusse märgitud tsiviilasjas

nr 2-19-6631, kus kohtul ei õnnestunud sellele aadressile saadetud dokumente Y-le kätte

toimetada. Seega võib kostja elukoht olla nii Eesti Vabariigis kui ka Venemaa Föderatsioonis.

9. TsMS § 423 lg 1 punkti 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu

nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud

ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid,

muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi

menetlusabi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kasutanud kõiki mõistlikke võimalusi

kostja

elu-

või

viibimiskoha

kindlakstegemiseks

ning

on

seetõttu

eksinud

TsMS § 423 lg 1 punkti 8 kohaldamisel. Samuti ei olnud ammendunud kõik võimalused

3 (4)

püüdmaks menetlusdokumente Y-le kätte toimetada, arvestades hageja veendumust, et Y elab

või viibib hagiavalduses märgitud aadressil.

10. Maakohus peab vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 3-2-2-4-10, p 12 teine lõik ja seal viidatud

lahend). Praegusel juhul oleks maakohus saanud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

nõuda andmeid näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt (andmed Eestis viibimise seadusliku aluse

ja aadressi olemasolu kohta; Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel fikseeritud

piiriületused) või notari käest, kelle korraldatud pärimismenetluses Y pärijana osales.

Arvestades, et maakohtu tuvastatu järgi on Y elukoht Venemaa Föderatsioonis, Y ei ole

Eesti Vabariigi kodanik ning tal puudub rahvastikuregistris Eesti elukoha-aadress, olnuks

maakohtul võimalik TsMS § 317 lg 2 viimase lause alusel pöörduda ka Justiitsministeeriumi

poole, et Justiitsministeerium pöörduks tuginedes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (ÕAL) artiklitele

2, 3 ja 4 Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poole taotlusega selgitada välja Y

viibimiskoht. Neid võimalusi ei ole maakohus kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul võiks

kohus teha endast oleneva, et saada dokumentide kättetoimetamist võimaldavad andmed.

11. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus püüdnud menetlusdokumente Y-le kätte

toimetada kohtutäituri vahendusel ega andnud ka hagejale võimalust toimetada

menetlusdokumendid ise kostjale kätte kohtutäituri vahendusel. TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib

menetlusdokumendi kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu

kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või

kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele

kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. Menetlusosaline, kelle esitatud

menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi

kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamist.

Hageja hinnangul on kohtutäituri vahendusel võimalik kostjale menetlusdokumendid kätte

toimetada, sest hageja on veendunud, et Y elab või viibib hagiavalduses märgitud aadressil

Eesti Vabariigis. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks ei võiks kohtutäituri

vahendusel kas kohtu enda või hageja abil püüda Y-le menetlusdokumente kätte toimetada.

Postiasutus tagastas maakohtule tähtkirja, millega menetlusdokumente püüti Y-le kätte

toimetada, märkega, et Y ei ela antud aadressil. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei tee

postiasutus tähtkirjade edastamisel isiku tegelikku elukohta kindlaks, vaid tegemist on

standardse vastusega, mida postiasutus kasutab, kui isikule ei õnnestu tähtkirja samale

aadressile korduvalt kätte toimetada. Sellele viitavad menetlusdokumendi väljastusteatel

asuvad lahtrid menetlusdokumendi kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. Praegusel

juhul ei ole menetlusdokumendi väljastusteatele märgitud selgitust, millest postiasutuse töötaja

järeldas, et Y vastaval aadressil ei ela (tl 40 pöördel). Postiasutuse töötaja on väljastusteatel ära

märgistanud kaks lahtrit: (i) saaja ei olnud kohal; ning (ii) ei ela/asu sel aadressil. Postiasutuse

töötaja järeldus, et Y vastavalt aadressi ei asu/ela, lähtus sellest, et Y ei olnud vastaval aadressil

mitmendat korda võimalik kätte saada.

12. Hageja on korduvalt esitanud kohtule taotlusi kohtumaterjalide kättetoimetamiseks

avalikult. Maakohus ei pidanud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist põhjendatuks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul tuleb esmalt proovida Y elukoha-aadress kindlaks

teha ning püüda menetlusdokumendid Y-le kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Alles siis,

kui need ei anna tulemust, saab kaaluda, kas menetlusdokumendid on võimalik Y-le kätte

toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei

ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei

ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti

kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil (RKTKm 3-2-2-3-14, p 7

kolmas lõik). Hagejale peab olema tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (nt õigus nõuda

4 (4)

TsMS § 317 alusel menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist), kuid seejuures tuleb

hagejal ja kohtul hinnata Eestis tehtava tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavuse tõenäosust

teises riigis (vt RKTKm 3-2-1-179-14, p 15).

13. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud hagiavalduse Y

suhtes ennatlikult läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

14. Viimasena märgib ringkonnakohus, et kui Y elukoht on Venemaa Föderatsioonis, aga

eelkõige juhul kui ta on selle riigi kodanik, tuleb maakohtul täiendavalt kontrollida, kas hagi

allub Eesti kohtule. ÕAL art 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui viidatud leping ei näe ette

teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal

on tema territooriumil elukoht. ÕAL üldsätete järgi kohaldatakse lepingut mõlema

lepinguosalise riigi kodanike suhtes.

15. Kuna ringkonnakohus saadab asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks, ei märgi

ringkonnakohus menetluskulude jaotust ega määra kindlaks menetluskulusid.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse

Riigikohtule

üksnes

juhul,

kui

see

on

seaduse

järgi

lubatud.

TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing