2-20-8328/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-8328

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

A.A. nõude osas 396 eurot

B.B. nõude osas 504 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

D.D.,

lepinguline esindaja Georgi Džaniašvili

Hageja

(vastustaja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

(apellant):

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejev

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(8)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 25. märtsi 2021. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud C.C. kanda.

A.A.l ja B.B.l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid 8. juunil 2020 Viru Maakohtule hagi C.C. (kostja)

vastu, milles palusid kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise

miinimummääras, s.o 292 eurot kuus, alates 1. maist 2020 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt lõppes kostja (hagejate isa) ja hagejate ema kooselu 1. mail 2020

ning hagejad elavad sellest ajast ema juures. Kostja ei ole alates 1. maist 2020 oma

ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejad leiavad, et neile kummalegi tuleks maksta elatist

miinimummääras s.o kummalegi 292 eurot kuus. Puuduvad asjaolud, mis võiks tingida

elatise vähendamise. Hagejad paluvad elatis maksta oma ema arvelduskontole.

Kostja ei ole andnud piisavat infot oma sissetulekute kohta ja kostja töötus ei ole

pikaajaline. Seega ei saa see mõjutada elatise väljamõistmist. Kostja nimele on

registreeritud muud vara, mille arvelt on võimalik elatise maksmise kohustust täita.

Kostjale kuulub kinnistu XX aadressil XXXXXX, millel asub elamu (ca 200 m2) koos

garaažiga. Kinnistu väärtus on 90 000 eurot. Kostja ise elab XX aadressil XXXXXX.

Kostjale kuuluvad garaažiboksid Hooneühistus XXXXXX (XXXXXX) ja XX

Hooneühistus XXXXXX (XX XXXXXX). Vastavalt KV.ee portaali andmetele on

keskmine garaažiboksi hind 4233 eurot 33 senti, seega võib kostjale kuuluvate bokside

hind kokku moodustada 8466 eurot 66 senti. Lisaks kuulub kostjale kuus sõidukit. Kostja

on oma vara varjanud, millega on kostja soovinud hagejatele kahju tekitada. Hagejate

hinnangul moodustab kostja vara väärtus ligikaudu 18 166 eurot 66 senti.

3(8)

Narvas aadressil XXXXXX asuv korter kuulub hagejate emale kostja ja hagejate ema vahel

varem sõlmitud abieluvaralepingule. Seda ei saa elatise suuruse määramise juures

arvestada.

Hagejate ema sissetulek on XXXXXX saadav töötasu 1500 eurot. Lisaks saab ema

peretoetust 153 eurot 36 senti (38 eurot 36 senti ja 120 eurot). Pere väljaminekud augusti

näitel on umbes 791 eurot, sh eluasemekulud umbes 100 eurot, lasteaia tasu umbes 65

eurot, toit ligikaudu 450 eurot, ravimid umbes 35 eurot, taskuraha umbes 41 eurot, riided

ligikaudu 100 eurot.

Hagejad leiavad, et puuduvad elatise vähendamise alused.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et A. tasutava elatise suurus peaks

olema 129 eurot ning B. tasutava elatise suurus 176 eurot.

Kostja ei tööta ning on alates 25. juunist 2020 Eesti Töötukassas (töötukassa) arvel, on

läbinud buldooserijuhi koolituse, kuid püsivat tööd pole leidnud. Hooajaliselt töötab kostja

OÜ-s XXXX netotasuga 562 eurot 72 senti kuus.

Kostja leiab, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kolmandas lauses nimetatud

asjaolud elatise vähendamiseks. Kostja pole kunagi nii palju teeninud, et tasuda mõlemale

lapsele miinimummääras elatist, ning puudub alus eeldada, et ta rohkem teenima hakkaks.

Laste elulaad ei ole kunagi olnud selline, et neile kuluks ligi 600 eurot ja kostja ei pea

õigeks, et peale vanemate kooselu lõppemist oleksid laste kulud suuremad kui siis, kui

vanemad koos elasid. Ka laste ema sissetulek on olnud väike.

Kostja viitab ka Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud uuringule lapse ülalpidamiskulude

kohta. A. elab Tallinnas ning uuringu kohaselt on 3-aastase lapse vajadused Tallinnas 318

eurot. B. elab vanematest eraldi Narvas ja uuringu kohaselt on tema minimaalne vajaduste

suurus 412 eurot. Arvestada tuleb ka hagejate ema saadavaid lapsetoetusi. Lähtudes

uuringust ja arvestades lastetoetuste suurust, peab kostjalt väljamõistetav elatis A.

ülalpidamiseks olema 129 eurot kuus ((318-60)÷2) ja B. ülalpidamiseks 176 eurot ((412-

60)÷2) kuus.

Kostja ja hagejate ema kooselu lõppes 2020. a mai keskel. Mais tasus kostja Narvas

aadressil XXXXX asuva korteri kulusid 132 euro ulatuses ja A. lasteaiakulu 59 eurot 32

senti. Seega võttis kostja mais osa hagejate ülalpidamisest ning elatise väljamõistmine selle

kuu eest ei ole põhjendatud.

Kostja kinnitab, et tema omandis on Narvas aadressil XXXXXX asuv kinnistu, kuid see

on emalt saadud kingitus, mistõttu ei soovi kostja selle kinnisasja omandit kaotada.

Korteriomand aadressil XXXXXX, Narva kuulub kostja õele. Kostja elab õe

ülalpidamisel. Kostja asjad jäid varasemasse elukohta. Aadressil XXXXXX asuv

korteriomand oli kostja ja hagejate ema ühisvara, kuid 2020. a mais sõlmitud

abieluvaralepinguga loobus kostja oma osast, arvestusega, et loobub korterist hagejate

kasuks. Kostjale kuuluvat ainsat pangakontot ei ole kostja kasutanud, kuna vanemate

kooselu ajal oli kostja raha hagejate ema kasutuses. Pärast lahkuminekut on kostja sellelt

kontolt kandnud oma hambaraviga seotud kulusid, kütusekulusid, ostnud ehitusmaterjale

ning tasunud elatist. Muud kostja kulud (eelkõige kulud toidule) on kandnud kostja õde.

XXXXX OÜ on tasunud kostjale vanametalli eest (metall on viidud XXXXX kinnistult).

4(8)

Kahe garaažiboksi väärtuseks hindab kostja kokku 2000 eurot (1000 eurot kumbki). Kostja

ja hagejate ema ühisvara hulka kuulub viis sõidukit, millest neljal on vanametalli väärtus,

viienda sõiduki, Ford Transiti (esmane registreerimine 2003) väärtus on ca 1800 eurot.

Kostja omandis on sõiduk Peugeot 807 (esmane registreerimine 2003), mille väärtus kostja

hinnangul on 400 eurot.

Pärast kooselu lõppu hagejate emaga on kostja maksnud igakuiselt elatist 350 eurot

(175 eurot lapse kohta).

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 25. märtsi 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

B. kasuks välja elatise alates 1. juunist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 150 eurot

kuus ning A. kasuks alates 1. juunist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 190

eurot kuus. Kohus kohustas kostjat tasuma hagejatele makstava igakuise elatise hagejate

ema E.E.) pangakontole. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

PKS §-de 96 ja 97 järgi on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist,

mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis)

iga kalendrikuu eest ette.

Kohtu hinnangul oli tõendatud kostja väide, et ta osales 2020. a mais perekonna

ülalpidamises vahetult ning seetõttu saab elatise välja mõista alates 1. juunist 2020. Alates

sellest ajast ei ole kostja hagejate ülalpidamises vahetult osalenud.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2020 on kuutasu

alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg 1 järgne elatusraha miinimummäär

on 292 eurot. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu, on miinimumelatise suurus

muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike

vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg-tes 1 ja 2,

mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad

võimaldada.

Kohus märkis, et vanem on oma halvast varalisest seisundist hoolimata üldjuhul

kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane

vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtupraktikast lähtudes ei ole välistatud

vähendada elatist PKS § 102 lg 1 alusel alla miinimummäära, arvestades kohustatud

5(8)

vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas

esiletoodud asjaolud seda tingivad.

Kostja sissetulekud ajavahemikul alates 1. septembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 on

umbes 540 eurot kuus (neto). See moodustub erinevatest tasudest (töövõimetuse hüvitis,

töötuskindlustushüvitis, töötasu). Töötasu on kostja saanud OÜ-st XXXX.

Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja saab oma elatise maksmise kohustust täita muu

vara arvelt. Kostjale kuuluv vallasvara (sõidukid ja osalused hooneühistutes) ei muuda

oluliselt kostja majanduslikku olukorda ega suurenda märkimisväärselt tema võimekust

elatist maksta. Kostjale kuuluva kinnisvara osas on kostjal ja hagejate emal pooleli

ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-12198. Lisaks lastele makstavale elatisele on

kostjal vajalik ka ennast ülal pidada. Hagejad on menetluse kestel küll viidanud, et kostja

varjab oma sissetulekuid, kuid tõendid selle kohta puuduvad.

Kohus tegi hagejate emale ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja hagejate

kulutuste kohta. Hagejad on augusti 2020 näitel leidnud, et põhilised väljaminekud on

kokku 791 eurot (sh eluasemekulud umbes, A. lasteaia kohatasu, kulud toidule, kulud

ravimitele umbes, taskuraha ja kulud riietele). Nimetatud kalkulatsioon on väga

umbmäärane ja samuti ei ole hagejad esitanud oma kulusid eraldi, tegemist on ülevaatega.

Kostja

viidanud

uuringu

"Lapse

vajaduspõhine

miinimumelatis"

(https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) järgi on eri

vanuses laste ülalpidamiskulud erinevas suuruses. 1–2-aastaste laste ülalpidamiskulud on

534 eurot ning 14–18-aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 327 eurot kuus. Samas

uuringus on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude suurus vanuse kaupa ja

vanuses 13–17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost

412 euroni. Vanuses 1–2 aastat varieeruvad kulud 252 eurost 534 euroni. Kohus lähtus

keskmisest ning leidis, et 17-aastase lapse puhul on realistlikuks ühe kuu kuluks 355 eurot.

2-aastase lapse keskmine kulu on 440 eurot kuus. Hagejad ei ole toonud välja asjaolusid,

mille pinnalt võiks järeldada, et hagejate kulud oleksid tavapärasest erinevad.

Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on võimeline teenima, ei ole kostja

kokkuvõttes

võimeline

täitma

hagejate

ülalpidamiskohustust

miinimummääras,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada

hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja majanduslikust olukorrast tingituna on

põhjendatud arvestada ka peretoetusega.

Kostjalt tuleb mõista A. ülalpidamiseks välja elatis 190 eurot kuus ja B. ülalpidamiseks

elatis 150 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal

olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.

Elatise nõude eesmärgiks on tagada laste ülalpidamine, mitte aga tekitada vanemal elatise

võlgnevust, mida ta ei suuda tasuda.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud menetluse ajal mõlemale hagejale

kokku 3060 eurot, millega tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6(8)

4. Kostja palub 26. aprillil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse väljamõistetud elatise summade osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ja mõista kostjalt B. kasuks välja elatis alates 1. juunist 2020 kuni lapse

täisealiseks saamiseni 106 eurot kuus ning A. kasuks alates 1. juunist 2020 kuni lapse

täisealiseks saamiseni 134 eurot kuus. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta

poolte endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ilmnesid pärast maakohtu otsuse tegemist asjaolud, mis ei

võimalda kostjal maksta elatist kohtu poolt määratud suuruses. Nimelt esitas kosja tütar

F.F. (IK XXXXXXXXXXX) hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks, mille kohus võttis

tsiviilasjas nr 2-21-2090 menetlusse 22. märtsil 2021, s.o vahetult enne maakohtu otsuse

tegemist käesolevas asjas. Hagis palub F.F. välja mõista kostjalt elatise 100 eurot alates 1.

septembrist 2020. Hagi esitamisest sai kostja teada alles pärast otsuse tegemist käesolevas

asjas.

Kostja nõustub maakohtu mõttekäigu ja otsuse põhjendustega kostja sissetuleku,

ülalpidamisvõime ja laste vajaduste suuruse osas, kuid arvestades oma võimalusi ei suuda

ta kõiki elatisenõudeid rahuldada. Vaatamata sellele, et F.F. on täisealine, jätkab ta

õpinguid Tartu Ülikoolis päevaõppes täiskoormusega ja nõuab kostjalt ülalpidamist PKS §

97 p 2 alusel. Arvestades senist kohtupraktikat, mõistetakse kostjalt elatis F.F. kasuks

tsiviilasjas nr 2-21-2090 välja.

Olukorras, kus kostjalt nõutakse elatist kolmele lapsele, tuleb kostja majanduslikku seisu,

sissetulekut ja ülalpidamisvõimet (maakohtu otsuse järelduste kohaselt 340 eurot kuus)

arvestades hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud summasid vähendada, säilitades

maakohtu määratud proportsiooni. Arvestades maakohtu poolt väljendatud seisukohta, et

varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt

kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema

ülalpeetavate vahel (kuna eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski

suuremad kui alaealisel lapsel), tuleb käesolevas asjas väljamõistetud summad arvutada

järgmise valemi alusel: kostja ülalpidamisvõimest 340 eurot tuleb esmalt maha arvata

100 eurot F.F. ülalpidamiseks ning alles jäävast 240 eurost tuleb A. ülalpidamiseks

arvestada elatis 134 eurot kuus ja B. ülalpidamiseks 106 eurot kuus.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle

rahuldamata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta täies ulatuses kostja kanda.

Käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamise aja ja tsiviilasjas nr 2-21-2090 hagi menetlusse

võtmise määruse koostamise aja vahe on kolm päeva. Kostjal oli võimalik Viru Maakohtu

22. märtsi 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2090 tutvuda alates samast päevast ning

asjaolu, et kostja sai kohtumääruse kätte alles pärast kohtuotsuse teatavakstegemist

käesolevas asjas, on väheusutav. Samuti tuleb arvestada, et menetlusdokumentide

edastamisel e-posti teel loetakse menetlusdokument kätte saaduks kolme tööpäeva

möödumisel saatmisest alates (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 3141 lg 1).

Kostjal ei esinenud maakohtu otsuse tegemise hetkel ega esine ka praegu mõjuvaid põhjusi

elatisenõude vähendamiseks. Määrates vanema osa lapsele elatise andmisel, tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja tugineb menetluses läbivalt

7(8)

enda halvale majanduslikule olukorrale, kuid ei ole oma väiteid majandusliku seisundi

kohta tõendanud. Lisaks on kostja vastavad väited vastuolulised (nt jääb arusaamatuks, kas

kostja töötab ja elatub miinimumpalgast, mida ta saab töötasuna, või on kostja enda õe

ülalpidamisel).

Hagejad paluvad ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel arvesse võtta kõiki

hagejate poolt maakohtule esitatud seisukohti ja põhjendusi. Maakohtu poolt

väljamõistetud elatis on niigi väike, arvestades hagejate vajadusi, ning selle vähendamine

on lubamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis B. kasuks

alates 1. juunist 2020 välja suurema elatise kui 106 eurot kuus ning A. kasuks suurema

elatise kui 134 eurot kuus. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi seega jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

8. TsMS § 652 lg 1 p-st 1 tuleneva üldpõhimõtte kohaselt võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus

tuvastatud faktilised asjaolud. TsMS § 652 lõike 1 punkt 2 ning lõike 3 punkt 2 lubavad

ringkonnakohtul võtta apellatsioonkaebuse läbivaatamisel arvesse ja tuvastada siiski ka

neid asjaolusid ning hinnata tõendeid, mis jäid maakohtus mõjuval põhjusel esitamata või

hindamata. Sama paragrahvi 4. lõike järgi peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise

lubatavust ringkonnakohtule põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

F.F. poolt kostjalt elatise saamiseks tsiviilasjas nr 2-21-2090 esitatud hagi on

ringkonnakohtu hinnangul selline uus asjaolu, millega tuleb apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel arvestada. Kohus võttis hagi tsiviilasjas nr 2-21-2090 menetlusse 22. märtsi

2021. a määrusega ning kostja on Kohtute infosüsteemist nähtuvalt selle määruse kätte

saanud 24. märtsil 2021. Kuigi kostja sai hagist eelduslikult teada seega üks päev enne

maakohtu poolt otsuse tegemist käesolevas asjas, ei olnud sellele maakohtu menetluses

objektiivselt võimalik enam tugineda (ega maakohtul vastava asjaolu osas seisukohta

võtta). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud 17. veebruari 2021. a

e-kirjaga pooltele TsMS § 403 lg 1 kohase tähtaja lõplike seisukohtades ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks kuni 3. märtsini 2021 (I kd, tl 157). Seega lõppes hiljemalt

3. märtsil 2021 ka tähtaeg, millal pooled oleks saanud veel erandina uusi asjaolusid ja

tõendeid esitada ning maakohus nendega arvestamist kaaluda (TsMS § 330 lg 3 ja § 331).

Puuduvad tõendid, et kostja oleks juba sellel ajal olnud teadlik F.F. poolt tsiviilasjas nr 2-

21-2090 esitatud hagist.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna elatisenõude esitamine F.F. poolt (kui uus

asjaolu) siiski alust maakohtu otsuse muutmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on F.F.

8(8)

sündinud XXXXXX ning saab seega 21-aastaseks XXXXXX. Eeldusel, et F.F. omandab

kõrgharidust, on ta hetkel PKS § 97 p 2 järgi õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Samas

on maakohtu poolt mõlema hageja kasuks välja mõistetud elatised niigi oluliselt väiksemad

PKS § 101 lg 1 kohasest miinimumelatisest (hetkel 292 eurot kuus) ning nende

täiendavaval vähendamisel kostja apellatsioonkaebuse alusel saaks elatise maksmise

eesmärk ebaproportsionaalselt kahjustada (st veelgi väiksema elatise puhul ei oleks

hagejate igapäevased vajadused rahuldatud ega arenguks piisavad vahendid tagatud).

Lisaks tuleneb PKS § 98 lg-st 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis

eelistatakse alaealist last teistele lastele. Seega kui kostja ei ole võimeline kõigile lastele

ülalpidamist andma, tuleb eelistada hagejaid F.F.le. Ringkonnakohus märgib, et alates 20.

septembrist 2021 ei ole ka B. enam alaealine ülalpeetav.

Kostja arvates ei ole ta suuteline tasuma ühes kuus elatist rohkem kui 340 eurot. Sellega

seoses rõhutab ringkonnakohus hagejate poolt korduvalt märgitut, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige

peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei

vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles viidatud praktikaga). Maakohtu tuvastatu

kohaselt on kostja Narvas asuvate XXXXXX ja HÜ XXXXXX liige ning tema kasutuses

on seega hooneühistutele kuuluvad omaette kasutust võimaldavad hooneosad.

Apellatsioonimenetluses ei ole pooltel nimetatud asjaolude üle vaidlust. Ringkonnakohtu

hinnangul oleks kostjal ka selle vara arvelt (tema kasutusse antud ruumide üürimisel või

hooneühistu liikmesuse võõrandamisel) võimalik ülalpidamiskohustusi laste ees täita.

10. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude

jaotuse muutmiseks.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse menetlemisel

tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hagejad ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust

ning kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Seega ei ole vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest