2-21-9884/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9884 Tsiviilasi

T. U. hagi K. U. ja A. S. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. U. (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Võru Vallavalitsus Kostja I: K. U. (isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja II: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt T. U. hagi K. U. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista K. U. T. U. kasuks välja elatis 20 eurot kuus alates 1. oktoobrist 2021 kuni T. U. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxx).

3. Elatis tasutakse kalendrikuu eest ette.

4. T. U. kasuks välja mõistetud elatis tuleb K. U. kanda T. U. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS SEB).

5. Jätta menetluskulud T. U. ja K. U. enda kanda.

6. Toimetada otsus kätte T. U. seaduslikule esindajale (Võru Vallavalitsusele) ning K. U. .

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. T. U. (hageja) esitas 21. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi K. U. (kostja I) ja A. S. (kostja II) vastu, milles palub mõista kummaltki kostjalt enda kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 1. juuni 2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx täielikult ära võetud hageja hooldusõigus ning hageja eestkostjaks on määratud Tartu Linnavalitsus. Maakohtu 5. augusti 2019 määrusega on hageja eestkostjaks määratud Võru Vallavalitsus. Hageja viibib asendushooldusteenusel SOS Eesti Lasteküla Ühingus. Kostjad ei ole vabatahtlikult elatist tasunud ega muul viisil ülalpidamist andnud.

2. Kostja I ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud. Kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja II kompromissi, mille kohus kinnitas 28. septembri 2021 määrusega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja I vastu tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi mõlema vanema vastu elatise väljamõistmiseks.

23. septembri 2021 kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja II kompromissi, mille kohus eraldi määrusega ka kinnitas. Kostja I osas teeb kohus TsMS § 450 lg 1 alusel osaotsuse.

5. Hageja on esitanud kostja I vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatis

292 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimene lause). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja I on hageja ema. Hageja on alaealine laps. Kuigi kostjalt I on Tartu Maakohtu 1. juuni 2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx võetud hageja hooldusõigus, on ta kohustatud andma hagejale ülalpidamist.

6. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr

115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020 584 eurot. Seega on miinimumelatise suuruseks 2021. aastal 292 eurot. Selliselt ongi hageja palunud mõista kostjalt I enda kasuks välja elatis 292 eurot kuus.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s

1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 4 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmeid ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha lõikes

5 nimetatud järelepärimine. TsMS § 230 lg 5 sätestab, et kohus võib lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4) Maksuja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt.

8. Kohus saatis 2. septembril 2021 kohtunõude krediidiasutustele (dtl 28), Maksuja Tolliametile (dtl 22) ning Sotsiaalkindlustusametile (dtl 24). Sotsiaalkindlustusameti vastusest kohtunõudele (dtl 43) nähtub, et kostjale I on määratud puudega tööealise toetus 41 eurot 17 senti kuus. Maksuja Tolliameti vastusest (dtl 38) nähtuvalt ei ole kostjale I perioodil augustist 2020 kuni juulini 2021 väljamakseid deklareeritud. Krediidiasutuste vastustest selgus, et kostja I konto Swedbank AS-is on blokeeritud, lõppsaldo

9. septembri 2021 seisuga on 67 senti. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja I saab Sotsiaalkindlustusametilt toetust 41 eurot 17 senti, samuti toetust Eesti Töötukassalt 469 eurot 3 senti kuus. Konto väljavõttest nähtub ka see, et kohtutäitur Jane Rumjantseva peab kinni

178 eurot 67 senti kuus. Kostjal I puudub ka muu vara.

9. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esinevad alused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Siinkohal arvestab kohus eelkõige kostja I väga halba majanduslikku olukorda. Kostja I ei ole tööd, kostjal I on puue ning tema sissetulekuks on toetused (kokku

510 eurot 2 senti kuus), lisaks on kostjal I ka kohustused, mida täidetakse täitemenetluses. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimummääras (292 eurot) tooks kaasa olukorra, kus kostja I ei oleks võimeline kohtuotsust täitma ning tal tekiks väga suur elatise võlgnevus.

10. Samuti arvestab kohus ka seda, et hageja on riiklikul ülalpidamisel. Selliselt on Võru Vallavalitsus kohtuistungil selgitanud, et riik maksab pearaha lapse kohta ning praeguseks on kulud kaetud (lapse heaolu on tagatud). Hageja ja kostja II sõlmisid kompromissi, mille kohaselt tasub kostja II lapse ülalpidamiseks 20 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et ka kostjalt I tuleb välja mõista elatis 20 eurot kuus.

11. Hageja on palunud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 21. juunist 2021. Kostja väga halba majanduslikku olukorda arvestades ei pea kohus seda aga põhjendatuks. Elatise väljamõistmisel alates 21. juunist 2021 tuleks kostjal I tasuda elatist osaliselt juuni eest, samuti juuli, augusti ja septembri eest (seega koheselt ca 65 eurot). Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks mõista elatis välja alates 1. oktoobrist 2021. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis maksta hageja arveldusarvele.

12. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud hageja ja kostja I enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik