2-17-3860/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Gea Lepik ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3860

Tsiviilasi

Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu)

hagi

OÜ

Inrestauraator

Projekt

vastu

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jõelähtme valla apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

108 426,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/apellant Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 75025973), lepinguline esindaja

Kristiine Urb

Kostja/vastustaja OÜ Inrestauraator Projekt (registrikood

10088154), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Aava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3860 jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Jõelähtme valla kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Jõelähtme vald (hageja) esitas 10.03.2017 maakohtule hagi OÜ-lt Inrestauraator Projekt

(kostja) kahjuhüvitise 100 395,16 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

määras

viivise

alates

kohtulahendi

jõustumisest

kuni

põhinõude

täitmiseni

väljamõistmiseks.

2. Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89 ehitusprojekti koostamiseks

Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt tellija

lähteülesandele. Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17.04.2009.

3. Projekteerimisvigade

tõttu

osutus

vajalikuks

täiendavate

ehitustööde

tegemine

kogumaksumuses 103 395,16 eurot. Kuna kostja tehtud projekt oli vigadega, esitas hageja

kostjale 26.07.2013 nõude kahju 103 395,16 eurot hüvitamiseks. Kostja väljendas

valmisolekut kahju hüvitamiseks ja andis hagejale teada, et esitas If Kindlustusele seoses

projekteerimisvigadega kahju hüvitamise taotluse. Pooled allkirjastasid 20.06.2016

tasaarveldusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3000 euro

võrra. Tasaarvelduskokkuleppes märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise

kogusummaga ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Vastuväiteid

kostja ei esitanud, mistõttu tuleb hageja hinnangul eeldada, et kostja on

projekteerimisvigade põhjustamisel süüd tunnistanud.

4. Hageja tõi 05.08.2020 menetlusdokumendis esile järgmised vead kostja koostatud

projektis, mis selgusid ehitamise käigus: projektoritel puudus vajalik nõrkvool ning

seetõttu tuli teha nõrkvoolu muudatused; laepaneel ei olnud piisava paksusega ja tuli teha

betoonpõrandate lisatäide; projekteeritud keldri tuulutusavadesse (mis oli Päästeameti

nõue) oli projekteeritud juba ventilatsiooni väljaviik, mistõttu oli vaja lisada keldrisse

aknad; seinte seisukord oli halvem, kui projekteerija ette nägi, ja tuli ehitada täiendavalt

kipsseinu; akustilised mõõtmistulemused ei olnud normi piirides ja seetõttu tuli lisada

ripplagesid ning lagede taguseid isoleerida; kuna kostja ei võtnud arvesse tööülesande

püstitust, mille kohaselt tegutses kool remondi ajal uues osas, tuli teha nõrkvoolu

muudatusi; päästeameti nõudel oli vaja paigaldada lisavalgusteid ja soojasõlme lisakilp

akumulatsioonipaakide kütteks; ehitada tuli 3-astmeline trepp; ette ei olnud nähtud

radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmist, mistõttu tuli lisada katted; arsti kabineti

pistikute vajadused olid arstiga kooskõlastamata ja tuli lisada pistikuid; algse projekti järgi

jooksid tualettide seinad akendesse, mis välistanuks nende avamise, mistõttu tuli teha

muudatused; kuna ei olnud arvesse võetud olemasoleva võimla põranda olukorda, tuli teha

lisatöid põranda kasutuskõlblikuks muutmiseks; projekti kohaselt jooksis sadevesi katuselt

otse laste kooliteele, mistõttu tuli teostada täiendavaid välitöid ja konstrueerida sadevee

äravool; projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ja tekkis vajadus

teostada eritööde muudatused; ei olnud arvestatud olemasolevate välistreppide olukorraga

ja tuli teha lisatöid nende korrastamiseks; seoses kütte osas Adveni eripäraga tuli ehitada

soojasõlme akumulatsioonipaagid; drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool;

trepipiirete osas oli projektis vale pikkus; tulevikus kehtima hakkavate nõuetega kooskõlla

viimiseks tuli teha ventilatsiooni projektimuudatus.

5. Hageja hinnangul olid projekteerimisvead sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud

avastada projekti vastuvõtmisel tavalist hoolsust rakendades. Hageja sai hinnata, kas

projekt on terviklik ja omab lisasid, kuid eriteadmised projekteeritud tööde eripärade

hindamiseks hagejal puudusid. Ehituse käigus toimusid hageja poolt organiseeritud

ehitusnõupidamised, mida ka protokolliti. Kostja tegi projekti jooksvalt muudatusi ning

tehtud muudatused protokolliti ehitusnõupidamiste protokollides. Kostja käitus

vastuoluliselt, kuna lõi ebaõige ettekujutuse selle kohta, et kahju hüvitab kindlustus.

Eeltoodu tõttu on kostja tuginemine aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on

rikkunud lepingut, sest tegi projekti vigadega. Kuna projektivigade tõttu kallinesid

ehitustööd, esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on aegunud.

7. Projekteerimislepingust tulenev nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146

lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või

kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või

vastuvõetuks lugemisest. Projekteerimistööd on antud üle 30.04.2009, mistõttu aegus nõue

30.04.2014. Kõik väidetavad puudused, mida hageja ette heidab, olid nähtavad või pidid

olema avastatavad projekti dokumentatsiooni tavapärase ülevaatamise käigus. Hageja on

05.08.2020 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et ta on ehitajaga puudusi ehitustööde

koosolekutel arutanud alates septembrist 2012 kuni maikuuni 2013. Hageja on

väidetavatest projekteerimisvigadest saanud kõige hiljem teada vahetult enne

ehitustöödega alustamist, mistõttu on ilmselge, et tegemist ei ole Riigikohtu poolt

kirjeldatud hea usu põhimõtte vastase erijuhtumiga, mille puhul hageja nõue kostja vastu

ei aeguks enne viie aasta möödumist, alates ehitise valmimisest. Seejuures ei ole ükski

etteheide ka sisuliselt selline, mis ilmneks alles ehitise kasutusele võtmisel.

8. Ehitusluba on Kostivere põhikoolile väljastatud 30.07.2012. Ehitustööde koosolekute

protokollidest nähtub, et kõik vaidlusalused küsimused, mida hageja projekteerijale ette

heidab, on enamuses läbi arutatud juba ehitustöödele eelnevalt sügisel 2012 või siis veidi

pärast ehitustöödega alustamist. Seega isegi juhul, kui hageja etteheidetud puuduste näol

oleks tegemist projekteerimisvigadega (asjaolu, mida kostja õigeks ei võta), ei ole

tegemist selliste varjatud puudustega, mida hageja ei saanud avastada projekti

vastuvõtmisel.

9. Ehitusinsener PS arvamusest nähtub, et hageja poolt etteheidetud puudused on nähtavad

nii joonistes kui ka projekti seletuskirjas. Osa lahendusi, mida hageja peab puudustega

olevateks, tuleneb lähteülesandest ning täiendavad tööd (puudused) oleks tulnud kajastada

projekteerimistööde vastuvõtmisel puuduste loetelus. Võttes arvesse, et hageja heidab

kostjale

ette

muuhulgas

trepi,

vaheseinte,

akende,

sadeveesüsteemi

ja

akumulatsioonipaakide puudumist, ei ole eluliselt usutav, et hageja neid puudusi projekti

tavapärase ülevaatamise raames ei saanud tuvastada, sest loetletud asjade puudumine on

joonistelt ja plaanidelt nähtav ning tuvastatav ilma eriteadmisi omamata.

10. Kostja hinnangul ei ole ta projekteerimislepingut rikkunud. Projektis ega valmis ehitatud

hoone juures ei esine vigu, mis oleksid tingitud ebaõigest projekteerimisest, mistõttu ei ole

täidetud VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Võimalikku

varalist kahju ei nähtu ka mitte ühestki hageja poolt esitatud ehitustööde koosoleku

protokollist. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagi esemeks olev rahaline nõue on

tõendamata. Kostja hinnangul ei ole hageja enda poolt koostatud kalkulatsioon asjakohane

tõend ja sellest ei nähtu väidetava kahju kujunemine, hüvitatavate tööde loetelu jms.

11. Hagejale olid kõik hagis esile toodud puudused teada või vähemalt, pidid teada olema,

seejuures ei ole eluliselt usutav, et hageja ei kontrollinud talle 2009. aastal üle antud

projekti üldse ning asus seda tegema alles vahetult enne ehitustöödega alustamist kolm

aastat hiljem.

12. Kostja ei ole varem ega kohtumenetluses hageja nõuet tunnustanud.

Vahepealne menetlus

13. Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis 28.09.2018

vaheotsusega

kostja

taotluse

aegumise

kohaldamiseks

rahuldamata.

Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30.05.2019 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus

tühistas 27.03.2020 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saatis tsiviilasja

Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole kohtud

tuvastanud, kas hageja väidetud projekteerimisvead olid olemas. Juhul, kui projektis olid

vead, siis kas need põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei

saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada, mis võimaldaks

lugeda kostja tuginemise aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Esimese astme kohtu otsus

14. 26.02.2021 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

15. Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille esemeks oli ehitusprojekti

koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks. Projekt valmis

osadena ja kostja kohustus valminud projekti hagejale lõplikult üle andma hiljemalt

17.04.2009. Ehitusprojekt anti hagejale üle 30.04.2009. Hageja esitas kostjale 26.07.2013

kahjunõude 103 395,16 eurot. Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarvestuse kohta

dokumendi, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3000 euro võrra.

Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga, ning

kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Kostja vastuväiteid ei esitanud.

16. Riigikohtu 27.03.2020 otsusest järeldus, et enne aegumise üle otsustamist tuleb tuvastada,

kas projektis olid hageja väidetud vead, kas need põhjustasid puudused ehitises ja kas

vead olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti

vastuvõtmisel avastada.

17. Järgnevalt tuvastas maakohus, kas hageja poolt loetletud projekteerimisvead on tõendatud:

17.1. Projektoritel nõrkvoolu puudumine. Nõrkvoolu puudutavat küsimust arutati

27.09.2012 toimunud ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 25 nähtub, et toimus

nõrkvoolu projekti ülevaatus koos alltöövõtjaga ning kool esitas oma soovid ja

ettepanekud. Uued lahendused tuli täpsustada projekteerijaga. Seega oli nõrkvoolu osas

tegemist projekti muudatusega, mitte puudusega.

17.2. Laepaneel ei olnud piisava paksusega, mistõttu tuli teha betoonpõrandate lisatäide.

Kõnealust küsimust käsitleti 18.10.2012 ehituskoosolekul. Koosoleku protokolli p-st 19

ei järeldu, et tegemist oleks projekteerimisveaga.

17.3. Akende lisamist keldrisse arutati 15.11.2012 toimunud ehituskoosolekul, mille

protokolli p-st 7 nähtub, et tellija soovis keldriaknad kinni laduda, mida aga ei lubanud

Päästeamet. Lisaks on arutatud keldriakende küsimust 18.04.2013 ehituskoosolekul,

mille protokolli p-st 12 järeldub, et juba esialgse projekti järgi olid ette nähtud keldrile

aknad. Seega projekti muudeti ehitustööde käigus ja tegemist ei ole projekteerimisveaga.

17.4. Ehitustööde

käigus

tuli

lisada

kipsseinu.

Küsimust

käsitleti

22.11.2012

ehituskoosolekul, mille protokolli p 13 kohaselt oli tegemist telgedel P ja 6/1 asuvate

seintega, mis olid ehitaja hinnangul ebatasased ja pragudega. Ehitaja soovis

viimistluskvaliteedi tagamiseks ehitada need ümber katteseinana. Protokollist nähtuvalt

ei olnud vaja projekti muuta ning seina juures ei esinenud ka heliisolatsiooni puudusi.

Tegemist ei olnud tehnilise või projekteerimisveaga.

17.5. Hoone akustiliste normidega vastavusse viimiseks tuli hagejal hoonesse paigaldada

täiendavaid ripplagesid ning lagesid isoleerida. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud,

et tööde tegemine oli tingitud projekteerimisveast. Projekti muutmine või tehniliste

lahenduste täiendamine ehitustööde käigus ei ole käsitletav projekteerimisveana.

17.6. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole arvesse võtnud tööülesande püstitust, mille

kohaselt pidi kool toimima remonttööde ajal uues osas. Hageja ei ole tõendanud, et

pooled leppisid selles lepingus kokku. Samuti on tõendamata, et tööülesande püstitust

arutati ehituskoosolekul ning et tööülesande püstitusega mittearvestamine on

projekteerimisviga.

17.7. Kostja ei olnud projekteerinud soojasõlme lisakilpi akumulatsioonipaakide kütteks

ning lisavalgusteid, mis tuli lisada Päästeameti hilisemal nõudel. Hageja ei ole

tõendanud, et lisavalgustitega seotud puudusi on kostjale arusaadavalt ehituskoosolekutel

arutatud. Seoses akumulatsioonipaakidega on hageja viidanud ehituskoosoleku protokolli

nr 23 p-le 23, millest nähtub, et hagejal ei ole liitumislepingut Adven Eestiga, mistõttu ei

kooskõlasta Adven soojasõlme jooniseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ülesandeks

oli Adven Eestiga hageja nimel lepingute sõlmimine. Nimetatud kohustus ei nähtu ka

projekteerimislepingust.

17.8. Päästeameti nõudel 3-astmelise trepi ehitamist arutati 29.11.2012 ehituskoosolekul.

Protokolli nr 16 p-st 12 nähtub, et projekteerija on teinud ettepaneku rajada

kaheastmeline tasapind, mida saaks kasutada istepingina (kd I, tl 87). Tegemist on

projekti täiendamisega.

17.9. Radiaatorite

ja

ventilatsioonitorude

katmise

küsimust

arutati

17.01.2013

ehituskoosolekul. Protokolli nr 22 p-st 15 nähtuvalt tegi hageja ettepaneku paigaldada

radiaatoritele kaitserestid. Kohus leiab, et hageja poolt ettepaneku tegemine on käsitletav

tellija soovil projekti muudatusena.

17.10. Arsti

kabinetti

projekteeritud

pistikupesade

asukohti

arutati

21.02.2013

ehituskoosolekul. Protokolli nr 27 p-st 12 nähtuvalt soovis perearst muuta pistikupesade

asukohta. Tegemist ei ole projekteerimisveaga, vaid tellija initsiatiivil tehtud projekti

muudatusega. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu järgi oli kostjal kohustus rääkida

arstiga läbi pistikupesade asukohad.

17.11. Hageja ei ole tõendanud, et ehituskoosolekutel arutati asjaolu, et tualettruumid on

valesti projekteeritud. Juhul kui tualettruumid olid valesti projekteeritud, siis pidi hageja

projekti vastuvõtmisel nägema, et tualettruumid on valesti projekteeritud ja teatama

koheselt projekteerimisvigadest.

17.12. 13.06.2013 ehituskoosolekul on arutatud võimla põranda olukorraga seonduvat.

Protokolli nr 42 p-st 4 nähtub, et võimla olemasoleva puitpõranda avamisel selgus, et

osaliselt on põranda puidust kandekonstruktsioon amortiseerunud. Hageja ei ole

tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga ega seda, et kostja ülesanne oli enne

projekteerimisega alustamist hoone konstruktsioonide avamine.

17.13. Sadevee äravoolu projekteerimise osas ei olnud 15.11.2012 ehitusprotokollist võimalik

järeldada, et tegemist on projekteerimisveaga. Hageja viidatud protokolli nr 14 p-st 18

nähtub, et ehitaja soovib saada vihmavee äravoolu osas lahendust. Kostja selgitas, et

palutud lahendus on projekteeritud ning kostjale arusaadavalt ka välja ehitatud. Kostja

hinnangul on tegemist projekti täiendamisega ning hageja sellest varalist kahju saanud ei

ole.

17.14. Projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ära. Tõendamist on leidnud,

et ventilatsioonisüsteemi ümber projekteerimine oli seotud hageja sooviga muuta

ruumiprogrammi (16.05.2013 ehituskoosoleku protokoll nr 38 p 4). Tegemist on projekti

muutmisega, mitte projekteerimisveaga.

17.15. Välistreppidega seotud küsimusi on arutatud 16.05.2013 toimunud ehituskoosolekul.

Protokolli nr 38 p-st 12 nähtub, et ehitajal puudusid joonised välistreppide piiretele.

Projekteerija ettepanek oli teha analoogsed võimla osas oleva välistrepiga, mis projektis

olemas. Juhul, kui oli tegemist projekteerimisveaga (mida hageja ei ole tõendanud), pidi

see olema hagejale nähtav projekti vastuvõtmisel.

17.16. Adveni kaugkütte eripäradega seoses tuli rajada akumulatsioonipaagid soojasõlme.

Ehituskoosoleku protokolli nr 23 järgi ei olnud hagejal liitumislepingut Adven Eestiga

sõlmitud. Lepingu puudumise tõttu ei kooskõlastanud Adven soojasõlme tehnilisi

lahendusi.

17.17. Drenaaži eelvoolu osas ei ole hageja tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga.

Kostja selgitas, et drenaaži eelvooluga seotud lahendus on kostjale arusaadavalt ehitajale

antud.

17.18. Trepipiirete vale pikkuse osas ei ole tõendatud, et tegemist on projekteerimisveaga.

Juhul, kui ka oli projekteerimisviga, siis pidi see olema hagejale nähtav projekti vastu

võttes.

17.19. Ventilatsiooniprojekti muutmine seoses ruumiprogrammi muudatustega toimus

16.05.2013 ehituskoosoleku protokolli nr 38 p 4 järgi tellija soovil.

18. Seega ei ole hageja tõendanud, et etteheidetavate puuduste näol oli tegemist

projekteerimisvigadega. Ehituskoosoleku protokoll nr 43 ei tõenda, et tegemist oli

puudustega projekteerimislepingus. Samuti ei tõenda protokollile lisatud tabel

projekteerimislepingus olevaid puuduseid. Projekteerimisvead ei nähtu ka hageja poolt

esitatud muudest ehituskoosoleku protokollidest. Tegemist oli projekti muudatustega,

mida on pooled koosolekutel arutanud ning seejärel palunud kostjal välja töötada

lahendused või muuta olemasolevaid. Projekteerimisveaga oleks tegu sellisel juhul, kui

valmis ehitatud hoone juures esineks selliseid puudusi, mis on tingitud ebaõigest

projektist. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad projekteerimisvead põhjustasid

puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust

rakendades projekti vastuvõtmisel avastada. Hageja ei ole ka tõendanud, et valmis

ehitatud hoonel olid puudused, mis olid põhjustatud projekteerimisvigadega projekti

järgi hoone valmis ehitamisest.

19. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja rikkus projekteerimislepingut. Eeltoodu tõttu ei

ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

20. Kooskõlas Riigikohtu 27.03.2020 selgitustega on hageja nõue kostja vastu aegunud.

Projekteerimistööd anti üle 30.04.2009. Seega tuleb aegumist hakata arvestama alates

30.04.2009 ning hageja nõue kostja vastu on aegunud 30.04.2014, s.o enne käesolevas

tsiviilasjas hagiavalduse esitamist.

21. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole hageja nõuet 20.06.2016 tasaarvestuse

dokumendis tunnustanud, kuna kostja on esile toonud, et ta ei nõustu hageja

kahjunõudega.

22. Kohus ei tuvastanud, et hageja väidetavad projekteerimisvead põhjustasid puudused

ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades

projekti vastuvõtmisel avastada. Seega ei ole alust järeldada, et kostja tuginemine

aegumise vastuväitele on hea usu põhimõttega vastuolus.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

24. Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on jätnud hageja esitatud

tõendid, eelkõige tasaarvestamise avalduse, igakülgselt ja objektiivselt hindamata.

25. Selgusetuks jääb maakohtu seisukoht, et tegemist oleks olnud projekteerimisvigadega

ainult siis, kui vead oleksid ilmnenud valmis ehitatud ehitisel. Hageja ei mõista, miks

viga, mis avastatakse ehituse käigus, on projektimuudatus, kuid viga, mis ilmneb pärast

ehitise valmimist, on projekteerimisviga. Selline seisukoht tekitaks olukorra, kus

projekteerijad teatud olukorras ei vastutagi oma ebakvaliteetse töö eest, kuna

projekteerimisvead, mis avastatakse ehituse käigus, on automaatselt projektimuudatused.

Selline olukord ei saa teenida õiguskindluse eesmärki.

26. Maakohtu arvates peab tellija omama projekteerimisalaseid eriteadmisi, et projekti

vastuvõtmisel märgata trepikäsipuude valet pikkust, osa välistreppide puudumist ja

tualettruumide ebaõiget projekteerimist. Projekti puudusi ei saanud hageja tellijana

märgata ilma eksperdi palkamiseta. Kohus on otsuse teinud ilma projektiga tutvumata.

Kuna kohus leidis, et tellija pidi avastama projekteerimisvead projekti ülevaatamisel

hoolsuskohustuse rakendamise käigus, siis oleks pidanud ka maakohus avastama need

vead projektiga tutvudes.

27. Maakohus nõustus, et projektil oli palju puuduseid, kuid kuna puudused kõrvaldati töö

käigus, siis ei saa neid nimetada projekteerimisvigadeks. Kogumis näitab puuduste hulk

seda, et tegemist oli äärmiselt rohkete vigadega tööga. Asjaolu, et projekteerimisvead

ehituse käigus kõrvaldati, ei muuda neid vigu olematuks ega projektimuudatusteks. Ka

projektimuudatus võib tuleneda projekteerimisveast ja võib olla seega hädavajalik, kuid

sellisel juhul ei tohiks projekteerimisviga jääda nö karistamata. Selline olukord muudab

projekteerimisel tehtavad vead täiesti ebaoluliseks, kuna need muutuvad alati

projektimuudatusteks, mille algpõhjus ei ole oluline.

28. Aegumise üle otsustamisel ei ole kohus analüüsinud tasaarvestusakti sisuliselt.

Tasaarvestusaktile esitatud vastuväites on kostja märkinud, et ta ei nõustu kahjunõude

kogusummaga ja soovib esitada oma vastuväited kahju suuruse kohta. Seega ei ole kostja

vaielnud vastu kahju olemasolule ja on omaks võtnud kahjunõude aluseks olevad

asjaolud. Kokkulepitud tähtajaks kostja tasaarvestusaktile vastuväiteid ei esitanud.

Apellant leiab, et vastuväidete esitamata jätmisega on kostja nõude suurust tunnustanud,

mistõttu ei ole hageja nõue aegunud.

29. Kohtuotsus oli üllatuslik. Otsustamaks, kas tegemist oli projekteerimisveaga, oleks

maakohus pidanud võtma seisukoha iga hageja esiletoodud vea kohta. Maakohtu otsus ei

ole piisavalt põhjendatud. Kohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja ei suutnud

tõendada, et tegemist oleks projekteerimisvigadega. Kohus ei viidanud, et hageja oleks

pidanud esitama täiendavaid tõendeid või ekspertiisi (kuigi seda võimalust arutati

kohtuistungil). Hageja ei mõista, kuidas ta pidi peaaegu kõik vead avastama projekti

ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades. Kohus on põhjendamatult laiendanud projekti

ülevaatamisel tavalist hoolsuskohustuse käigus leitavate vigade ulatust. Hageja leiab, et

tõendamiskoormus muutus ja kostja pidi esitama iga vea kohta tõendi, et tegemist ei

olnud projekteerimisvigadega. Kostja on olnud eelnevalt nõus, et tegemist oli tema

tehtud vigadega, allkirjastades tasaarvestusakti ning jättes selles toodud kahjude suuruse

vaidlustamata. Kohus jättis tasaarveldusavalduse ja selles sisalduva omaksvõtu

analüüsimata ja arvesse võtmata. Lähtuvalt eeltoodust rikkus kohus selgitamiskohustust,

kui jättis selgitamata tõendamiskoormuse ja selle, et hageja peab täiendavalt oma väiteid

tõendama.

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

31. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus neid ei korda.

32. Maakohus

on

õigesti

leidnud,

et

poolte

vahel

29.12.2008

sõlmitud

projekteerimislepingule kohalduvad võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätted. Vaidlus oli

selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud ja juhul kui on, siis kas rikkumise tõttu on

hagejale tekkinud kahju ning kas hageja nõue kahju hüvitamiseks on aegunud. Pooled ei

vaidle menetluse käesolevas etapis enam selle üle, et nõude aegumise üle otsustamisel

kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 2.

33. Pooled ei vaidle selles, et kostja koostatud projekt anti hagejale üle 30.04.2009, projekti

järgi alustati ehitamist suvel 2012 ja ehitisele anti kasutusluba 03.12.2013.

34. VÕS § 651 lg 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab

nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega on

töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel oluline

tuvastada, millises töös oli töövõtulepinguga kokku lepitud ja millal sai see töö valmis

(või kui töö tuleb vastu võtta, siis millal töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti).

Riigikohus on selgitanud, et kui ehitise projekteerimislepingu järgi on töövõtja

kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab projekteerimislepingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg VÕS § 651 lg 1 alusel ehitusprojekti kui töö valmimisest või kui tellija

on kohustatud projekti vastu võtma, siis selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks

lugemisest. Seega aegub projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on

projekteerimisviga, TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta

möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis

projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (Riigikohtu 25.03.2020 otsus

tsiviilasjas

nr 2-16-14644/50, p 14).

Eelviidatust tulenevalt

pooltevahelisest

projekteerimislepingu rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 01.05.2009 ja

nõue aegus 30.04.2014.

35. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-16-14644 tehtud otsuses, et ehitise projekteerimise

leping on spetsiifiline töövõtuleping, mis on lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega.

Ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist,

kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega. Juhul kui ehitise puudus on tingitud

projekteerimisveast, mida tellija ei saanud tavapärast hoolsust rakendades avastada enne

ehitise valmimist (ehitise vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist), võib projekteerija

põhjustatud projekteerimisveast tuleneva nõude aegumise vastuväitele tuginemine enne

viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks

lugemisest) olla hea usu põhimõttega vastuolus (Riigikohtu 25.03.2020 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-14644/50, p 16).

36. Seega tuli maakohtul tuvastada, kas hageja väidetud projekteerimisvead olid olemas ja

kas need põhjustasid puudused ehitises. Kui projekt sisaldas vigu, siis tuli tuvastada, kas

need olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti

vastuvõtmisel avastada, mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise aegumise vastuväitele

enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks

lugemisest) hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Juhul, kui tegemist oli

projekteerimisvigadega, mille hageja sai tavapärast hoolsust rakendades avastada, on

hageja kahju hüvitamise nõue aegunud.

37. Pooltevahelise lepingu järgi pidi kostja tegema Kostivere Põhikooli hoone

rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekti ja taotlema ehitusloa. Maakohus leidis

vaidlustatud otsuses, et ei ole tõendatud, et kostja on töövõtulepingut rikkunud ja juhul,

kui hageja väidetud asjaolusid lugeda ka vigadeks projektis, siis oli need võimalik

avastada töö vastuvõtmisel. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu järeldused

vaidlustanud ja järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse

väidetest lähtudes maakohtu otsuse õigsust.

38. Kuna hageja oli töö vastu võtnud, siis VÕS § 76 lg 4 järgi eeldatakse, et töövõtulepingust

tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, s.t vastuvõetud töö oli lepingukohane ja

täielik (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 23). Pärast töö

vastuvõtmist lasub tellijal kohustus tõendada, et puudused töös esinesid selle

vastuvõtmise hetkel (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31).

VÕS § 643 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija töö viivitamata

üle vaatama või vaadata laskma ja § 644 lg-te 1 ja 2 järgi teatama töövõtjale töö

mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning kirjeldama mittevastavust.

39. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tema teadmisi arvestades ei saanud eeldada, et

ta saaks avastada töö vastuvõtmisel projekti puudused. Majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev isik peab töö vastuvõtmisel järgima käibes vajalikku hoolsust. Õige on hageja

arusaam, et ta ei oleks pidanud projekti vastuvõtmisel selle vastavuse tuvastamiseks

kasutama eksperti, kuid praegusel juhul, kus hageja on mahuka ja keerulise ehitusobjekti

projekteerimisel ja ehitamisel tellija, siis pidi tal eeldatavasti olema palgatud kas töötaja

või lepingu alusel tegutsev isik, kelle kvalifikatsioon võimaldab projektiga tutvuda ja

tuvastada selles olevad puudused. Maakohus järeldas hageja loetletud väidetavate

puuduste kohta, et hagejal oli projekti hoolsal ülevaatamisel võimalus need avastada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt projekti puudusena esile toodud

tualettruumide akende projektijärgne lahendus, sadevee äravoolu lahendus, välistrepi

lahenduse puudumine ja trepipiirete ebaõige pikkus ja muud hageja loetletud väidetavad

vead oleks saanud projekti vastuvõtmisel hageja kindlaks teha. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et piisavaks hoolsuseks valmis projekti ülevaatamisel saab pidada seda,

kui hageja tuvastab ainult projektdokumentide ja lisade olemasolu. Ehitusinsener PS

poolt esitatud arvamuse kohaselt on hageja poolt loetletud väidetavad vead nähtavad

projekti joonistes ja seletuskirjas (II kd, tl 19).

40. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vana hoone rekonstrueerimine on spetsiifiline

ehitustegevus, mille projekteerimisel ei saa projekteerija projekti koostades kõigi

ehitamisel ilmnenud asjaoludega arvestada, kuna kaetud konstruktsioonide puhul võib

alles ehitamisel selguda, millised tööd tuleb projekteerida. Pooled on esile toonud, et

ehitamise käigus on projekti täpsustatud ja muudetud ennekõike seetõttu, et teatud tööde

tegemise vajadus on selgunud alles ehitamise ajal või siis on hageja soovinud algsest

projektist

erinevat

lahendust.

Hageja

ei

ole

esile

toonud,

et

väidetavad

projekteerimisvead oleksid põhjustanud valmis ehitatud hoone puuduseid.

41. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja

jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Hageja käsitluse kohaselt on kostja olnud nõus

sellega, et ta on lepingut rikkunud ja tekitanud hagejale kahju, mida tõendab 20.06.2016

dokument tasaarvestuse kohta (I kd, tl 12). Hageja väitel tasaarvestuse kokkulepe pöörab

ümber tõendamiskoormuse ja kostja oleks pidanud tõendama seda, et tema poolt tehtud

projekt vastas kokkulepitule ega sisaldanud vigu.

42. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. 20.06.2016 dokumendis on hageja teinud

kostjale ettepaneku projekteerimisvigade tõttu hagejale tekkinud kahju hüvitise ja hageja

poolt kostjale tasumata tasu tasaarvestuseks summas 3000 eurot. Dokumendis on

kinnitatud, et kostja ei nõustu kahjunõude suurusega ja soovib esitada vastuväited. Kostja

selgitas, et tema käsitluse kohaselt oli tegemist kompromissiga, mis lõpetaks

pooltevahelised vaidlused, mitte aga sellega, et ta oleks tunnistanud hageja poolt

väidetud lepingu rikkumisi.

43. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole hageja nõuet 20.06.2016

dokumendis tunnustanud. Kui vaidluse all oleva õigussuhte pool tunnustab tema vastu

esitatud nõuet, siis peab see olema väljendatud selgelt ja üheti arusaadavalt. 26.06.2016

pooltevahelisest kokkuleppest tasaarvestamise kohta tuleneb selgelt, et kostja ei ole

olnud nõus, et ta on põhjustanud hagejale kahju 103 395,16 eurot. See, et kostja

kokkulepitud ajaks ei esitanud hageja nõudele konkreetseid vastuväiteid, ei tähenda, et

kostja oleks nõuet tunnistanud. Samuti ei anna tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimine alust

järelduseks, et tõendamiskoormus käeolevas menetluses oleks tulenevalt hea usu

põhimõttest ümberjagatud viisil, kus kostja peaks tõendama, et ta on lepingujärgsed tööd

kohaselt teinud. Samuti on hagejal võimalik oma tõendamiskoormuse esemeks olevaid

asjaolusid tõendada. Tegemist ei ole negatiivsete asjaoludega, mida hageja tõendada ei

saaks. Ei esine ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse tõendamiskoormuse

ümberpööramiseks.

44. Maakohus on 08.07.2020 kirjas pooltele selgitanud õigesti tõendamiskoormust (II kd, tl

1-2). Hagejale selgitas maakohus töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõude eeldusi ja tõendamiskoormust ning Riigikohtu otsusest tulenevalt aegumist

puudutavate asjaolude esiletoomise ja tõendamise vajadust. Selgituse kohaselt tuli

hagejal tõendada, et kostja rikkus oluliselt lepingut ja ta vastutab selle eest, hagejale

tekkinud kahju, kahju hõlmatust rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju

tekkimise ettenähtavust ning põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel.

Maakohtu menetluses ei ole hageja väitnud, et kohtu selgitus jäi talle arusaamatuks või ta

ei nõustunud sellega.

45. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud talle selgitama,

et tema tõendid ei ole piisavad. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, millised

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

46. Lepingu rikkumise tõendamiseks esitas hageja lisaks 26.06.2016 tasaarvestuse

kokkuleppele ehitusnõupidamiste protokollid. Maakohus on otsuses ehitusnõupidamiste

protokolle hinnanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokollidest ei saa

järeldada, et kostja oleks lepingut rikkunud. Koostatava ehitusprojekti mahu määrab

ennekõike lähteülesanne. Hageja esitatud lähteülesanne sisaldas tööde üldise loetelu,

mille kostja pidi tegema (I kd, tl 9). Projekteerimine on spetsiifiline tegevus, kus töövõtja

saab lähtuda eelkõige tellija poolt esitatud andmetest ja ehitamise käigus on pigem

tavapärane, et projekti detaile tuleb täpsustada. Esitatud ehitusnõupidamiste

protokollidest on tuvastatav, et kostja on hageja ja ehitajaga teinud koostööd ja vajadusel

projekti muutnud või täpsustanud. Seega isegi kui esialgne projekt ei vastanud hageja

poolt soovitule, siis on kostja enne ehitama hakkamist väidetavad vead parandanud ja

tööd tehti kohase projekti järgi.

47. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milliste väidetavate projekti vigade osas

on

maakohus

ehitusnõupidamiste

protokolle

ebaõigesti

hinnanud.

Hageja

apellatsioonkaebuse üldsõnaliste väidete põhjal ei ole ringkonnakohtul võimalik teha

hageja soovitud järeldust projekti vigade kohta.

48. Arvestades eeltoodut, on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja poolt valmistatud projekt oli vigadega. Eeltoodu on aluseks hagi rahuldamata

jätmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et juhul kui

hageja poolt esiletoodud väidetavaid puudusi saaks ka pidada projekti vigadeks, olid

need tavapärasel töö vastuvõtmisel tuvastatavad, mistõttu oleks hageja nõue sellel juhul

aegunud.

49. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks eksisteerinud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et

projekteerimisvigade tõttu kallines ehitus 103 395,16 euro võrra. Hageja on loetlenud

kahju arvestuses tööd, millised tehti projekti muudatuste alusel (I kd, tl 14). Kolleegium

leiab, et juhul, kui projekt oleks sisaldanud kõiki neid töid, mis ehitamise ajal lisandusid

ja milliste osas projekti täiendati või muudeti, ka siis oleks hageja pidanud nende eest

tasuma, mistõttu ei ole hageja projekti vigade tõttu kahju kandnud. Maakohus selgitas

08.07.2020 määruses hagejale vajadust asjaolude esiletoomiseks ja tõendamiseks.

05.08.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et Kostivere põhikooli hoone

rekonstrueerimist finantseeriti KOIT vahenditest ja seoses ehitise kallinemisega pidi

hageja 100 395,16 eurot katma oma eelarveliste vahendite arvel. Ringkonnakohtu arvates

kinnitab hageja selgitus kohtu eelnevat järeldust, et hageja ei ole esile toonud, et

väidetavate projekteerimisvigade tõttu oleks talle kahju tekkinud. See, millistest

vahenditest ehitamist finantseeriti, ei tähenda, et hagejale oleks tekkinud kahju.

50. Maakohus on ebaõigesti märkinud otsuses tsiviilasja hinnana ainult põhinõude summa

100 395,16 eurot. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude

hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale

summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on esitanud viivise

nõude viisil, kus ta palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on õige tsiviilasja hind 108 426,78 eurot (100

395,16 + 8031,62, s.o viivis ühe aasta eest viivisekalkulaator.ee järgi).

51. Maakohus on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud

menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

52. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult käesoleva lahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/