2-20-5762/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5762

Kohtuasi

XXi ja YYi hagi WWi vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

WWi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Hageja II YY (isikukood xxxxxxxxxxx), hagejate

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

Kostja WW (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5762 muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulud ei kuulu hüvitamisele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-5762

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1. XX ja YY (hagejad) esitasid 17.04.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 24.04.2020),

milles palusid mõista kummagi hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2019 kuni

17.04.2020 summas 2661,47 eurot kummalegi hagejale. Menetluskulud palusid hagejad jätta

kostja kanda. Hagejate 27.05.2020 ja 15.04.2021 taotluste kohaselt osutati hagejatele õigusabi

kokku 42 tundi 10 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus rahuldas hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse

osaliselt ning mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 5908 eurot ja viivise.

4. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hagejatele seaduses sätestatud ulatuses ülalpidamist

andnud. Kostja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust ja hagejatel on õigus nõuda kostjalt

kohustuse täitmist. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole

võimeline oma alaealistele lastele piisavat ülalpidamist andma või ülalpidamise teenimiseks

tulu teenima. Kostja on oma tegelikke sissetulekuid ja võimalusi hoolimata kohtu korduvatest

selgitustest varjanud ning on esitanud tõendeid valikuliselt, püüdes näidata ennast varatuna.

Kohtu kogutud andmed ei kinnita kostja väidet tema halva majandusliku olukorra kohta.

Vastupidi, kostja võimalused on piisavad, et pidada üleval nii ennast kui ka hagejaid. Kohus

selgitas kostjale, et asjaolud, mis saavad anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses

sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kuna kostja seda ei teinud, ei ole kohtul

seadusest tulenevat alust elatise vähendamiseks. Eeltoodu tõttu rahuldas maakohus hagi.

5. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja

kanda.

6. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hagejate lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, leidis maakohus, et hagejate esindaja tunnitasu määr tuleb lugeda

põhjendatuks 140 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Tegemist on elatise vaidlusega, mis ei

ole tõenduslikult ega õiguslikult keerukas.

7. Hagejate taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks pidas maakohus

põhjendatuks osaliselt. Maakohus leidis, et:

- ajakulu hagiavalduse koostamisele, nõupidamisele kliendiga ja dokumentide analüüsile 4

tundi 30 minutit on hagejate õigustatud huve ja menetluse staadiumit arvestades põhjendatud;

- ajakulu nõupidamisele kliendiga 1 tund 40 minutit eest ei ole põhjendatud välja mõista tasu

kostjalt;

- põhjendatud ei ole välja mõista kostjalt kulusid (2 tundi 50 minutit), mis seonduvad

kompromissläbirääkimistega. Kompromissläbirääkimistega seotud kulude väljamõistmine

teiselt menetlusosaliselt on vastuolus nii kompromissläbirääkimiste olemusega kui ka

kohustusega pidada kompromissläbirääkimisi heas usus;

2-20-5762

- hagejate esindaja ajakulu 6 tundi 10 minutit hagiavalduse vastusega tutvumisele ja sellele

seisukoha koostamisele oli vajalik ning põhjendatud, arvestades kostja vastuse ja selle lisade

ning hagejate seisukoha ja selle lisade mahtu ja sisu;

- ajakulu kostja 04.08.2020 ja 07.09.2020 seisukohtadega tutvumisele (1 tund 50 minutit) ja

nende osas seisukoha koostamisele (4 tundi 50 minutit) on põhjendatud. Kohus arvestas

seejuures poolte esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning nendega koos esitatud lisade mahtu;

- kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja strateegia nõupidamine kliendiga 2 tundi 30 minutit ei

ole põhjendatud ajakulu. Eelduslikult on tegemist kohtu 13.10.2020 kirjaga seotud kuluga.

Põhjendatud ei ole välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlemisega seotud kulu ning

kohtumääruse analüüsimisega seotud kulu sisaldub eelduslikult kohtumääruse alusel esitatud

menetlusdokumendiga seotud kulus (13.11.2020 menetlusdokument);

- hagejate esindaja ajakulu 5 tundi 40 minutit kostja 02.11.2020 seisukohaga tutvumisele ja hagi

13.11.2020 tervikteksti koostamisele on dokumentide, sh tõendite sisu ja mahtu, samuti

maakohtu 13.10.2020 kirjas antud juhiseid arvestades põhjendatud;

- kohtu poolt 01.02.2021 kogutud tõendite läbivaatamine ja analüüs 2 tundi 50 minutit ning

02.03.2021 seisukoha koostamine kohtu kogutud tõendite kohta 4 tundi 30 minutit, samuti

kohtu poolt 06.04.2021 kogutud tõendite analüüs 1 tund 10 minutit ning tõendite osas

15.04.2021 seisukoha koostamine 3 tundi 40 minutit on kogutud tõendite mahtu ja sisu ning

hagejate esitatud seisukohtade sisu ja põhjalikkust arvestades põhjendatud arvesse võtta täies

ulatuses.

8. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega

kokku 35 tundi 10 minutit (4 tundi 30 minutit + 6 tundi 10 minutit + 1 tund 50 minutit + 4 tundi

50 minutit + 5 tundi 40 minutit + 2 tundi 50 minutit + 4 tundi 30 minutit + 1 tund 10 minutit +

3 tundi 40 minutit). Arvestades hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hagejate õigusabikulud kokku 5908 eurot (35 tundi 10 minutit × 140 eurot + käibemaks).

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja teha menetluskulude jaotuse osas uue

otsuse, millega jätta kõik põhjendamatud menetluskulud hagejate kanda.

10. Maakohus hindas valesti esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nende vajalikkust ja

kohaldas ebaõigesti TsMS § 175, mistõttu jaotas maakohus ebaõigesti menetluskulud. Kohus

ei tuvastanud piisavalt olulisi asjaolusid ja tegi ebaõigeid järeldusi tõendite hindamisel. Kostja

palub hagejate lepingulise esindaja töötundide mahu detailselt ja kriitiliselt ümber hinnata,

kuivõrd maakohtu menetluskulude suurus on ebamõistlik, põhjendamatu ja ülepaisutatud.

11. Maakohus tegi menetluskulude arvutamisel arvutusvea, kuna menetluskulude nimekirja p-s

3.9 toodud kulu 4 tundi 30 minutit on maakohtu arvutuskäigus välja toodud kahel korral.

Menetluskulude nimekirjas sellist ajakulu kahel korral ei ole.

12. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda, kuivõrd õigusabile kulunud menetluskulude maht

on ülepaisutatud ning ka kulunud aeg ja keerukus ei ole eluliselt usutav. Arvestades, et hagejad

küsisid ülalpidamist miinimummääras, ei olnud vaidlus õiguslikult ülemäära keeruline, vaid

pigem mahukas hagejate enda esitatud kohati emotsionaalsete seisukohtade tõttu.

Õigusabikulude hulka ei peaks kuuluma sellised toimingud ja tegevused, mille kohta kohus ei

ole menetlusosalistelt selgitusi või tegevusi nõudnud ning mis ei puutu üldse vaidlusesse,

näiteks hagejate ema isiklikku laadi süüdistused kostjale.

2-20-5762

13. Õiguslikku sisu omab eelkõige kohtule esitatud hagiavaldus, mitte korduvalt esitatud

seisukohad ja tõendid. Ka kohtule esitatud hagiavalduses esineb infot, mis ei oma olulises

mahus juriidilist sisu, peamine sisu on hageja seadusliku esindaja poolt sotsiaalmeediast otsitu

või omavahelised vestlused, mis ei ole seotud elatise väljamõistmisega või mis vajaks

õiguslikku analüüsi, samuti ei puutu need elatise vaieldavasse ajaperioodi. Tsiviilasja

keerukusele ei viita iseenesest kohtumenetluse kestus ega lehekülgede arv toimikus. Ainuüksi

reageerimine igale kostja dokumendile või kontoväljavõtete analüüs ei muuda tsiviilasja

keeruliseks.

14. Kostja toob esile 17.04.2020 dokumendi p-d 1–12 ja 25.09.2020 dokumendi. Viidatud

dokumentide sisus ei ole ühtegi õiguslikku materjali ja on kirjutatud hagejate seadusliku

esindaja poolt, sisuks probleemid ja läbisaamine, mis ei puutu elatise vaidlusesse. Õigusliku

osa materjalidena ei ole käsitletavad ka lisad 1, 2 ja 4. Põhjendatud ei ole seega ajakulu, mis on

esitatud 15.04.2021 menetluskulude nimekirja p-des 3.3, 3.4 ja 3.5.

15. Kostja toob esile 22.06.2020 dokumendi p-d 1–16 ja 13.11.2020 dokumendi, millistes on

õiguslikud asjaolud esitatud korduvalt kopeerides eelnevalt esitatud dokumendi õiguslikke

argumente.

16. Samuti esineb kordusi 17.04.2020 dokumendi p-des 3, 4, 13–17, 20 ja 23 ning 22.06.2020

dokumendis p-des 4, 20, 29 ja 30.

17. 13.11.2020 hagiavalduse terviktekst on täiel määral kopeeritud 17.04.2020 esitatud

hagiavaldusest ja muudest varem esitatud dokumentidest. 13.11.2020 esitatud dokumendi

lisades 1–6 puudub õiguslik sisu, mida tulnuks analüüsida. Seega õiguslikku täiendavat tööd ei

tehtud, mistõttu on kulu põhjendamatu.

18. 02.03.2021 esitatud menetlusdokumendi koostamise menetluskulu on ülepaisutatud, kuna

esitatud dokumendi sisus ei ole ühtegi õiguslikku argumenti.

19. Hagejate kanda tuleb jätta ka 15.04.2021 menetluskulude p 3.10 ja 3.11 nimetatud ajakulu,

kuna dokumendiga tutvumise aeg 1 tund 10 minutit ei ole mahust lähtuvalt usutav ning usutav

ei ole ka vastusele kulunud ajakulu 3 tundi 40 minutit. Hagejate põhjendamatu taotluse jättis

kohus otsusega rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud nende kulude väljamõistmine kostjalt.

20. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Dokumentide metaandmetest on selgelt tuvastatav, et esitatud argumente ei ole koostanud

lepinguline esindaja, vaid dokumendi autor on hagejate ema ning dokumenti on redigeerinud

lepingulise esindaja büroo töötaja LL, kellel ei ole advokaadi kvalifikatsiooni. LL on büroo

veebilehe https://xxxxxxxxxxx kohaselt nõunik, kes ei osuta õigusteenust vastavalt

advokatuuriseaduse § 40 lg-le 3.

21. 22.06.2020 esitatud dokumendi autor on AA ja seda on redigeerinud 51 minuti vältel

hagejate ema sõbranna LL, mitte hagejate advokaat. Nimetatud kulude väljamõistmine kostjalt

ei ole põhjendatud, kuivõrd dokumendis ei sisaldu õiguslikku argumentatsiooni. Seega ei ole

tegemist vajaliku või põhjendatud menetluskuluga. Lisaks ei saa hüvitada büroo nõuniku

kulusid advokaadi tunnitasu määras. Juhul, kui hagejate ema dokumendi parandamise teenuse

eest oli nõus maksma advokaadi tunnihinda, siis on see tema valik. Nimetatud kulu aga ei saa

2-20-5762

välja nõuda kostjalt. Tsiviilasja menetluse hilisemas etapis on hagejate esindaja dokumente

esitatud pdf-failina, mistõttu ei ole võimalik enam dokumendi algandmeid tuvastada.

22. Kostja toob ka välja, et kui hagiavalduse koostamise, nõupidamise, dokumentide analüüsile

on kulunud 4 tundi 30 minutit ja kompromisslepingute kahekordsel koostamisel ja

läbirääkimisel 2 tundi 50 minutit, siis ei ole usutav, et ainuüksi 15.04.2021 esitatud dokument

võttis aega 3 tundi 40 minutit. Kogenud advokaadil kulunuks nimetatule vähem aega.

23. Riigikohtu varem väljendatud hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle

üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis. Käesoleval juhul tuleb

arvestada, et hagejate nõuded kattuvad sisu poolest ning kostja on kohtumenetluse vältel

tasunud hagejatele elatist, kui tal on see olnud võimalik. Seega ei ole kostja hinnangul

põhjendatud võtta n.ö maksimaalmäärana aluseks tsiviilasja koguhinda, mis on korrutatud kahe

hageja puhul kahega. Väljamõistetav hüvitis ega õigusabi kulud ei ole proportsioonis ning

seavad kostja raskesse majanduslikku olukorda.

24. Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja võlgnevuste tasumine lõpeb novembris 2021.

Nimetatud järeldus ei põhine mitte ühelgi tõendil, vaid on kohtuniku subjektiivne kallutatud

hinnang. Ülekanded T ja LLsalt ei ole sissetulek, vaid kostja vanemate toetus võlgade

maksmiseks. Lisaks jättis kohus tähelepanuta kostja selgitused, et ta on saanud laenu, mitte ei

ole raha välja laenanud. Kohus jättis ka tähelepanuta kostja selgitused, et kostja kulutas

taksoteenuse osutamisele ca pool teenitud tulust (kütus, auto kulud, taksoteenuse luba) ja

arvestas nimetatut puhta tuluna. Kostja ei saanud tõendada taastusravi kulusid, kuna need

tasutakse tavapäraselt sularahas teenuse osutajale. Samuti ei olnud kostjal mõtet taotleda

töövõimetuslehte, kuna ta ei olnud palgatööl. Kostjale ei oleks kaasnenud töövõimetuse

taotlemisel hüve. Kohtu viidatud kolm ettevõtet lõpetasid tegevuse menetluse ajal. Kostjal ei

olnud varem vahendeid, et tasuda ettevõtte lõpetamisega seotud kulusid.

Vastustajate seisukoht

25. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

27. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ja ringkonnakohus hagi rahuldamise kohta

tehtud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

28. Kostja apellatsioonkaebuse nõue on sõnastatud viisil, kus kostja palub tühistada maakohtu

otsuse nii menetluskulude jaotuse kui ka rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, paludes jätta

kõik põhjendamatud menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse tekstis on kostja

seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda osas, milles neid ei ole tulenevalt

menetlustoimingute ja -dokumentide sisust põhjendatud välja mõista kostjalt. Ringkonnakohus

leiab, et nii apellatsioonkaebuse põhjendustest kui ka nõude sõnastusest tuleneb, et apellant

2-20-5762

soovib vaidlustada hagejate menetluskulude, milleks olid lepingulise esindaja kulud, rahalise

suuruse kindlaksmääramist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et hüvitatavate lepingulise esindaja

kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust,

kuid menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ei kaaluta kulude põhjendatust. Apellant ei ole

esile toonud ega väitnud, et maakohus oleks TsMS § 162 lg 1, mille alusel kohus määras

menetluskulude jaotuse, ebaõigesti kohaldanud. Juhul, kui mingis osas ei ole hagejate

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud, siis saab kohus jätta need TsMS § 175 lg 1

esimese lause alusel vastaspoolelt välja mõistmata, kuid see ei tähenda menetluskulude jaotuse

muutmist. Seega on kostja apellatsioonkaebuses sisuliselt vaidlustanud üksnes hagejate

kindlaksmääratavate

menetluskulude

suurust

ja

ringkonnakohus

lahendab

esitatud

apellatsioonkaebust kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale esitatut.

29. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise

esindaja teenuse tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15,

p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse

üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

30. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud hagejate lepingulise esindaja töö mahtu, sellest tulenevalt õigesti

vähendanud nii lepingulise esindaja teenuse tunnihinna määra kui ka toimingute ajakulu

maakohtu otsuses märgitud ulatuses ning rahuldanud hagejate menetluskulude hüvitamise

taotluse põhjendatud ja vajaliku kulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas,

arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine

on vaidlustatud otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning ringkonnakohus TsMS § 654 lg

6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse väidetele.

31. Maakohus ei eksinud toimingute ajakulu arvutamisel. Hagejad esitasid kaks

menetluskulude nimekirja (I kd, tl 20 ja II kd, tl 78). Nii 27.05.2020 kui ka 15.04.2021 esitatud

menetluskulude nimekirjas on märgitud menetlustoimingud, mille ajakulu on 4 tundi 30

minutit. Tegemist on erinevate toimingutega.

32. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et elatise vaidlus ei ole õiguslikult ülemäära keeruline

ja seda on vaidlustatud otsuses märkinud ka maakohus. Samas on elatise vaidluses oluline tuua

esile elulised asjaolud seoses laste ja vanemate suhtlemise, kulude kandmise ning vanema

varalise olukorraga ning võimekusega elatist tasuda. Ringkonnakohus ei näe asja materjalide

pinnalt, et praegusel juhul oleks alust pidada ühte vaidluse poolt teisest emotsionaalsemaks. On

arusaadav, et selliseid elulisi asjaolusid teavad ja saavad esile tuua eelkõige elatist nõudvate

laste vanemad. See aga ei välista lepingulise esindaja töö põhjendatust ja vajalikkust

menetlusdokumentide koostamisel ja tõendite analüüsimisel.

2-20-5762

33. Kui pooled ei saavuta elatise maksmises kokkulepet kohtuväliselt, siis eelduslikult

hindavad pooled elatise väljamõistmise aluseks olevaid olulisi asjaolusid erinevalt ja sellest

võib tuleneda vaidluse suurem mahukus, menetlusdokumentide rohkus ning seisukohtade

keerulisus. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et kostja viidatud menetlusdokumendi

koostas hagejate lepingulise esindaja asemel hagejate seaduslik esindaja. Asjaolu, et faili

metaandmetest nähtuvalt on dokumendi autor hagejate seaduslik esindaja, võib tingida ka see,

et ta saatis faili omapoolsete seisukohtadega lepingulisele esindajale, kes koostas sama faili

alusel kohtusse esitatud menetlusdokumendi. Senise kohtupraktika järgi ei pea kohus

menetluskulude hüvitamise otsustamisel kontrollima menetlusdokumentide metaandmeid, vaid

seda, kas asja materjalidest nähtuvalt on menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja, ja

hindama tema töö vajalikkust ja põhjendatust. Ka asjaolu, et menetlusdokumenti on

redigeerinud advokaadibüroo töötaja, ei anna alust pidada dokumendi sisu koostamise ajakulu

põhjendamatuks. Advokaat võib oma ülesannete täitmisel kasutada büroo töötajaid, kelle tööd

tasustab advokaadibüroo. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt ei ole hagejad taotlenud

isikute, kes ei ole hagejate lepingulised esindajad, töö ajakulu hüvitamist.

34. Ringkonnakohus

möönab,

et

apellatsioonkaebuses

viidatud

hagejate

menetlusdokumentides esineb osaliselt asjaolude ja seisukohtade kordusi, kuid ka see on

kohtuvaidlustes pigem tavapärane. Menetlusdokumendid sisaldavadki mingis osas vaidluse

ülevaadet, sh faktilisi asjaolusid ning seni esitatud seisukohtade kinnitamist ja nende sidumist

vastaspoole argumentidega, ja mingis osas uusi seisukohti, sõltuvalt sellest, milliseid seisukohti

on vaidluse teine pool esitanud. Praegusel juhul ei ole korduste maht ringkonnakohtu hinnangul

märkimisväärne, mis võiks õigustada menetluskulude kindlaksmääramist maakohtu määratust

väiksemas ulatuses.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad esitanud põhjendamatuid seisukohti, mille

koostamise ajakulu ei peaks kuuluma hüvitamisele. Hagejate menetlusdokumentide sisu ja

mahukus olenes ennekõike kostja poolt hagile esitatud vastuväidetest. Kostja on

minimaalmääras elatise nõudele esitanud kokkuvõtvalt vastuväited, mille kohaselt tema

majanduslik olukord ei võimalda tasuda nõutud elatist, hagejate kulud on ülepaisutatud, kostja

soovib hagejaid ülal pidada vahetult ja hagejate ema majanduslik olukord on kostjast parem.

Oma vastuväiteid on kostja põhjendanud ja esitanud nende tõendamiseks tõendid. Kuna

tegemist on asjakohaste vastuväidetega, siis oli hagejate poolt neile vastamine põhjendatud ja

ajakulu hagejate menetlusdokumentides ei ole ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud.

Maakohus on 01.02.2020 ja 22.03.2021 TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 alusel nõudnud asjakohast

teavet kostja majandusliku seisundi kohta finants- ja riigiasutustelt. Arvestades esitatud tõendite

mahtu ei ole hagejate ajakulu nendega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks ülepaisutatud.

Ringkonnakohus märgib, et menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes

ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja -dokumentide

sisust ja mahust.

36. Eeltoodu tõttu puudub alus, et sekkuda kostja apellatsioonkaebuses esitatud argumente

arvestades maakohtu diskretsiooniotsusesse menetlusdokumentide koostamise ajakulu

hindamisel.

37. Seoses kostja väitega, et väljamõistetav hüvitis ja õigusabikulud ei ole proportsionaalsed,

selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus muutis 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr

2-19-10324 varasemaid seisukohti ja leidis, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt

tsiviilasja hinnaga. Seega ei ole kohus seotud menetluskulude hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel väljamõistetava elatise suuruse ega tsiviilasja hinnaga.

2-20-5762

38. Maakohtu tuvastatud kostja majanduslik olukord ei kinnita apellatsioonkaebuse väidet, et

väljamõistetud menetluskulude hüvitis seab kostja sedavõrd raskesse majanduslikku olukorda,

mis põhjendaks väljamõistetavate kulude vähendamist.

39. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtu otsusele ette ka rea sisulisi minetusi

asjaolude tuvastamisel, kuid otsust hagi rahuldamise osas kostja ei vaidlustanud. Kuivõrd hagi

rahuldamise osas on maakohtu otsus jõustunud, siis käesolevas menetlusetapis ei saa kostja

tugineda otsuse väidetavale ebaõigsusele selles osas. Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus

tähelepanuta kostja etteheited maakohtu otsusele seoses väidetavate menetlusnormide

rikkumisega tõendite hindamisel kostja majandusliku olukorra tuvastamisel.

40. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Seega ei kuulu hüvitamisele kulud, mis tekkisid seoses apellatsioonkaebuse

läbivaatamisega.

(allkirjastatud digitaalselt)