2-20-3666/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3666

Kohtuasi

AS-i

Lasita

Aken

hagi

OÜ

Sparta

vastu

põhivõlgnevuse,

kahju

hüvitise

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Lasita Aken AS-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 260,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

Lasita

Aken

AS

(registrikood

10164470), lepinguline esindaja Liina Karlson

Kostja (vastustaja): OÜ Sparta (registrikood 12464041),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.02.2021 otsus osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata rohkem kui 688,80 euro ulatuses ning menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus jõusse, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Välja mõista OÜ-lt Sparta AS-i Lasita Aken kasuks põhivõlgnevus 7840,20 eurot ja

viivis 2964,97 eurot seisuga 27.09.2021 ning alates 28.09.2021 viivis 0,1% päevas

tasumata põhinõude summalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud 92 % ulatuses OÜ Sparta

kanda ja 8 % ulatuses AS-i Lasita Aken kanda.

2-20-3666

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Lasita Aken (hageja) esitas 06.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Sparta

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista: 1) põhinõude 8046 eurot; 2) perioodi

25.05.2019 – 06.03.2020 eest viivise 2363,93 eurot; 3) kahjuhüvitise 450 eurot ja 4)

viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 07.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. 13.05.2020 täpsustas hageja oma nõudeid ning viivise osas palus kohtul viivist

arvestada alates 27.07.2019 ja suurendas kahjuhüvitise nõuet 483 eurole. Hageja palub

viivist arvestada alates 27.07.2019, kui aknad said paigaldatud, üle antud ja loetakse

vastuvõetuks, st nõue muutus sissenõutavaks. Alternatiivselt kahju hüvitisele palub

hageja mõista kulud välja menetluskulude koosseisus (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 144 p 4).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2019 müügilepingu nr 181819. Lepingu

sõlmimisega võttis hageja endale kohustuse valmistada aknad ja uksed vastavalt kostja

poolt esitatud ning hageja poolt kinnitatud tellimusele, mh korraldama valmis toodete

transpordi ning paigaldamise. Hageja täitis oma kohustused. Kostja võttis aknad vastu

ega esitanud hagejale pretensioone seoses tellimuse täitmise või tellimuse kvaliteediga.

4. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 9.7 kohustus kostja tasuma hagejale

tellimuse eest mitmes osas. 10.05.2019 väljastas hageja kostjale tasumiseks kaks arvet

- veoteenuse arve nr 190230 ning toodete transpordi ja paigaldamise arve nr 190240.

Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele on mõlemad arved kostja poolt tasumata.

Mõlemad kostjale esitatud arved on muutunud sissenõutavaks maksetähtpäeva

saabumisega järgmiselt: 25.05.2019 (arve nr 190230) ja 18.05.2019 (arve nr 190240).

Hageja nõuab põhikohuse täitmist ehk 8046 euro tasumist. Pooled on müügilepingus (p

9.5) leppinud kokku viivisemääras 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 3 esitab hageja kostja vastu ka kahju

hüvitamise nõude summas 483 eurot, mis tekkis kohtumenetlusele eelnenud

õigusteenuse osutamisest.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja (professionaalne tellija) tellis komposiitakna. Komposiitaken on aken, mis on

komplekteeritud kolmest eraldiseisvast aknast, kus üks osa ei pidanud olema tulepüsiv

(pos 41) ja ülejäänud kaks akent pidid olema tulepüsivad (pos 42-43). Nii sai tellimus

täidetud, st aknad toodetud, tarnitud ja paigaldatud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et aken

vastas kvaliteedile, mida kostja soovis ning selles osas pretensioone ei ole.

2-20-3666

7. Töö oli valmis (aknad paigaldatud) 23.07.2019. Paigaldus loetakse vastu võetuks

27.07.2019 (lepingu p 7.2 järgi 3 tööpäeva jooksul), alternatiivselt hiljemalt 12.12.2019,

kui kostja allkirjastas akti. Pärast nimetatud kuupäevi ei ole pretensioone akende

kvaliteedile esitatud.

8. Toodetud ja paigaldatud on aknaid, mis ei ole tulepüsivad, st nende akende osas on

leping 100%liselt täidetud ja võlg tuleb summas 6663,90 eurot (8046 – 1382,101)

tasuda. Viimase osamakse osakaal kogu lepingu mahust on u 7%, tuletõkke akende osa

kogu lepingumahust moodustab aga umbes 2%. Vaidlus puudutab üksnes tuletõkke

akende dokumentatsiooni.

9. Lepingu p-s 7.1. sätestatud kohase täitedokumentatsiooni küsimus on kolmandast

maksest eraldiseisev küsimus. Dokumentatsioon ei pidanud olema kohane

maksetingimuse saabumise ajaks ja selle väidetav esitamata jätmine (mis ei vasta ka

tõele) ei ole leping rikkumine. Lisaks on dokumentatsioon poolte kokkuleppe küsimus,

st hageja pidi edastama dokumendid, mis lepingus kokku lepiti.

10. Hageja on kostjale esitanud toote (akna) vastavussertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni.

Kasutus- ja hooldusjuhendid on kättesaadavad hageja kodulehel. Paigaldusjuhend on

kasutus- ja hooldusjuhendi osa. Hageja tõi välja ka, milliseid dokumente saab lugeda

kasutatud toodete dokumentideks.

11. Hetkel kui hageja aknad paigaldas, ei teostanud ta kaetud töid, st ei olnud kaetud töid,

mida eraldi kaetud tööde aktiga akteerida. Kaetud tööd võisid järgneda siis kui hageja

objektilt lahkus. Akt paigaldatud toodete ja teostatud tööde kohta on kostjale saadetud

11.12.2019. Materjalide ja kinnitusvahendite osa tuleneb müügilepingu lisaks olevast

tellimuse kinnitusest ja sertifikaadi-loogikast. Hagejal ei ole kohustust kostjale

paigaldusjuhendit ja kaetud tööde akti väljastada, kuna neid asendab sertifikaat ja

toimivusdeklaratsioon.

12. Hageja kui akende tootja ei ole ehitaja ehitusseadustiku (EhS) mõttes ja talle ei kohaldu

EhS regulatsioon. Hageja suhtes ei kohaldu ka Päästeameti juhend, kuna see on

suunatud ehitise omanikele ja ehitajatele. Nõuded hageja dokumentatsioonile tulevad

avatäidete standarditest ning kaetud tööde akt ei ole avatäite standardist tulenev nõue,

vaid see nõue tuleneb EhS-st ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2015 määrusest nr 115

„Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad

nõuded“ ning mitte hagejale vaid peatöövõtjale.

13. Kui käsitleda, et akende paigaldus sisaldab ka kohast dokumentatsiooni, on mõistlik aeg

kostja poolt pretensioonide esitamiseks dokumentatsioonile möödas. Mõistlik aeg

pretensioonide esitamiseks oli 3 tööpäeva. Kui lähtuda akti allkirjastamisest, st

12.12.2019 kuupäevast, tuli pretensioonid esitada hiljemalt 15.12.2019. Esitades

esimesed pretensioonid 27.01.2020, oli tähtaeg lõppenud.

14. Transpordi arve kohta hageja selgitab, et tühisõit tekkis, kuna kostja ei täitnud kohustust

tasuda II osa arvest (mille kostja lubas tasuda) enne akende laadimist ja paigaldust. Kaup

ja paigaldusmeeskond oli juba komplekteeritud ning töökäsk antud.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud, mistõttu kostjal on õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kostja

on esitanud ka tasaarvestuse avalduse summas 460,80 eurot.

16. Pooled sõlmisid 26.03.2019 müügilepingu, millega hageja kohustus objektile tarnima

ning paigaldama aknad vastavalt kostja tellimusele ning kostja kohustus akende eest

tasuma. Muuhulgas pidi hageja tarnima ja paigaldama nn komposiitakna, mis koosneb

ühest tavalisest aknast (lepingule lisatud tellimuse kinnituses aken positsioonil 41) ning

2-20-3666

kahest nn mittekandvast tuletõkkeaknast (tellimuse kinnituses aknad positsioonidel 42

ja 43) (komposiitaken). Tellimuse kinnituses on spetsiaalselt sätestatud ka

komposiitakna kooskõlastus, mis on iseäranis oluline ehitisele kasutusloa saamiseks.

17. Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja hagejat akende paigalduse valmimisest

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama ning hagejale ülevaatuseks

esitama paigalduse koos kohase täitedokumentatsiooniga. Täitedokumentatsioon on

möödapääsmatult vajalik ehitisele kasutusloa saamiseks. Päästeamet on avalikustanud

vastava juhendi, mille kohaselt on Päästeameti poolse kooskõlastuse saamise eeldus

tuletõkkeakende puhul (ehk ka ülalmainitud komposiitakna puhul) järgnevate

dokumentide esitamine: toote vastavussertifikaat ja toimivus- või vastavusdeklaratsioon

/ ekspertarvamus; kasutus- ja hooldusjuhend; paigaldusjuhend; kaetud tööde akt,

millest peab selguma, kuidas on aken paigaldatud, milliseid materjale ja kui palju

kinnitusvahendeid on kasutatud; akende paigaldamiseks kasutatud toodete dokumendid.

18. Päästeameti juhend kohaldub hageja tegevusele, kuna pooled on lepingus kokku

leppinud, et hageja lähtub oma tegevuses heast ehitustavast ja õigusaktides sätestatust.

19. Hageja ei ole vajalikke dokumente esitanud. Kostja on hagejat puudulikust

täitedokumentatsioonist korduvalt teavitanud. Kostja teavitused on seejuures

õigeaegsed, kuna kostjal ei tekkinud vastavat lepingulist kohustust enne seda, kui hageja

11.02.2020 täitedokumentatsiooni osaliselt esitas. Kostja esitas esimese asjakohase

pretensiooni hagejale juba 27.01.2020.

20. Kaetud tööde aktist peab selguma, kuidas on avatäide paigaldatud, milliseid materjale

ja kui palju kinnitusvahendeid on kasutatud. Kaetud tööde akti ei saa asendada lepingu

sõlmimisel

esitatavate

üldiste

dokumentidega

ega

sertifikaadi

või

toimivusdeklaratsiooniga. Nende dokumentide eesmärgid on erinevad. Kaetud tööde

akt peab kajastama reaalselt tellija akendega teostatud töid. Hageja viidatud

dokumendid kajastavad seda, kuidas hageja lubab või plaanib oma töid teha. Kuna

hageja ei ole esitanud kaetud tööde akti, millest selgub, mis tooteid hageja kasutanud

on, siis ei ole võimalik ka väita, et kõik kasutatud toodete dokumendid oleksid esitatud.

Hageja ei ole tõendanud, milliste akende paigaldusel reaalselt milliseid tooteid kasutati.

21. Kostja tasu maksmise kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole oma

kohustusi

nõuetekohaselt

täitnud.

Hageja

esitatud

dokumendid

ei

vasta

lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõistes ning kuivõrd ilma kasutusloata ei ole

võimalik komposiitakent eesmärgipäraselt kasutada, siis on tegemist lepingu

rikkumisega VÕS § 217 lg 2 p 2 mõistes. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohast

täitedokumentatsiooni nagu lepingus kokku lepitud, siis ei ole kostjal olnud võimalust

hageja teostatud tööde kvaliteeti hinnata. Seega, kuivõrd hageja ei ole tänaseni esitanud

nõuetekohast täitedokumentatsiooni, siis ei ole ka kostja pretensioonide esitamise

tähtaeg veel alanud.

22. Arve nr 190230 on esitatud veoteenuse eest, mida kostja ei ole kunagi tellinud. Arve nr

190240 hõlmab tasu tellitud akende ning muude tööde, sh akende paigaldamise eest,

mille juurde kuulub komposiitakna osas spetsiaalne kooskõlastus. Kostja pidi akende

eest tasuma kolmes osas. Kostja on esimese ja teise makse tasunud. Kolmanda makse

peab kostja vastavalt lepingule tasuma siis, kui aknad on paigaldatud. Aknad ei ole

hetkeseisuga endiselt paigaldatud, kuna hageja ei ole esitanud lepingule vastavat

täitedokumentatsiooni.

23. Vaatamata hageja puudulikult esitatud täitedokumentatsioonile on kostja saanud

vaidlusalusele ehitisele kasutusloa. Siiski pidi kostja ise spetsiaalselt lahti võtma hoone

konstruktsioonid, selleks et koostada kaetud tööde akt ning fikseerida teostatud tööd

fotodega, mis ta esitas kasutusloa taotlusele. Hoolimata asjaolust, et kostja on saanud

kasutusloa, ei saa hageja kohustusi siiski lugeda täidetuks.

2-20-3666

Maakohtu otsus ja põhjendused

24. Harju Maakohtu 01.02.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

25. Pooled on sõlminud lepingu, millel on nii müügilepingu (VÕS § 208) kui

töövõtulepingu (VÕS § 619) tunnused. Müügilepingu raames pidi hageja kostjale

09.03.2020 lepingu alusel võõrandama lepingu lisas 1 nimetatud aknad ja uksed. Hageja

nõude aluseks on VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1.

26. Hageja on oma kohustust rikkunud, kui kostjale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS §

217 lg-ga 2 lepingutingimustele. Lepingu punktis 7.1 on kokku leppinud, et toodete

paigalduse valmimisel kohustub müüja sellest ostjat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas

vormis

teatama

ning

esitama

paigalduse

koos

kohase

täitedokumentatsiooniga ostjale üle vaatamiseks. Lepingu punkti tuleb kooskõlas VÕS

§ 29 lg-ga 4 tõlgendada viisil, et kohane täitedokumentatsioon peab hõlmama kõiki

konkreetse aknaga seotud dokumente, mis on tarvilikud ehitisele kasutusloa saamiseks.

27. EhS § 51 lg 1 kohaselt annab kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti. Tuleohutuse seadus (TuOS) § 5 lg 1 sätestab, et kohaliku

omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui

Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitisele, mille

kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded (sh antud juhul). Päästeameti

juhendi

(https://www.rescue.ee/files/2018-11/ehitise-kohta-esitatav-tuleohutusalane-

dokumentatsioon.pdf?0aab42970f) kohaselt on Päästeameti poolse kooskõlastuse

saamise eeldus tuletõkkeakende puhul järgnevate dokumentide esitamine: toote

vastavussertifikaat ja toimivus- või vastavusdeklaratsioon/ ekspertarvamus; kasutus- ja

hooldusjuhend; paigaldusjuhend; kaetud tööde akt; kasutatud toodete dokumendid.

28. Kostjal tekkis kohustus III osamakse tasumiseks olukorras, kus aknad on paigaldatud,

ning lähtuvalt lepingu punktist 7.1 (dtl 14) hõlmab paigalduse valmimine ka paigalduse

kohase täitedokumentatsiooni kostjale ülevaatamiseks esitamist.

29. Asjaolu, et hageja poolt kostjale esitatav dokumentatsioon peab vastama Päästeameti

nõuetele tuleneb kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 4 mõistliku isiku lähtepunktist, kuna

mõistliku isiku arusaamise järgi peavad hoonele paigaldatud aknad olema igakülgselt

kooskõlas Päästeameti tingimustega, et isikul oleks võimalik oma ehitisele kasutusluba

saada ning ehitis seejärel kasutusse võtta. Kostja kohustus arve tasumiseks ei ole seatud

sõltuvusse asjaoludest, kas kostja on kasutusluba taotlenud või selle saanud, vaid antud

juhul on oluline, et hageja oleks täitnud kõik endapoolsed kohustused, millest sõltub

akende vastavus kasutusloa saamiseks kehtestatud tingimustele. Hageja kohustus

Päästeameti nõudeid järgida tuleneb ka müügilepingu punktist 5.1, mille kohaselt peab

lepingu alusel ostjale müüdud toodete kvaliteet vastama Eesti Vabariigis

ehitusmaterjalidele ja toodetele kehtestatud seadustele ja normidele. Hageja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on kostjale üle andnud kaetud tööde akti.

Asjaolu, et hageja ei ole EhS mõttes ehitaja, ei vabasta hagejat vastavast kohustusest.

30. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et hageja ei ole korrektselt täitnud lepingu punktist

7.1 tulenevat kohustust täitedokumentatsiooni üleandmiseks, on kostjal kooskõlas VÕS

§ 101 lg-ga 3 õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.o III osamakse

tasumisest. Hagejal ei ole õigust nõuda III osamakse tasumist ka proportsionaalselt

nõuetekohaselt täidetud kohustustega, kuna lepingust tulenevalt tekib kostjal kohustus

III osamakse tasumiseks üksnes juhul, kui hageja on oma kohustused tervikuna täitnud,

s.o andnud üle ka nõuetekohase täitedokumentatsiooni. Samuti ei ole hagejal kohustust

tasuda veoteenuse arvet nr 190230, kuna asjaolu, et hageja oli sunnitud tegema n-ö

tühisõidu, oli tingitud hagejast endast, sest hageja ei olnud täitnud lepingu punktist 7.1

2-20-3666

tulenevat kohustust ja kostjal esines alus makse tasumisest keeldumiseks. Seega tuleb

hageja nõue jätta rahuldamata.

31. Hageja nõude rahuldamist ei võimalda ka asjaolu, et kostjal on nüüdseks õnnestunud

vaidlusalusele hoonele kasutusluba saada, kuna nähtuvalt esitatud asjaoludest sai kostja

kasutusloa tänu sellele, et kostja koostas ise kaetud tööde akti, mitte hageja ei esitanud

seda kostjale. Seega ei ole hageja oma lepingulisi kohustusi täitnud.

32. Seoses hageja väitega, et kostja ei ole pretensioone seoses täitedokumentatsiooni

puudulikkusega esitanud mõistliku aja jooksul pärast akende paigaldamist, märgib

kohus, et nähtuvalt kostja esindaja 27.01.2020 e-kirjast (dlk 77) on kostja hagejat

informeerinud asjaoludest, et hageja ei ole kostjale üle andnud lepingu punktis 7.1

nimetatud täitedokumentatsiooni ja tegemist on kostja jaoks olulise puudusega, kuna

nimetatud puuduse kõrvaldamiseni ei ole kostjal võimalik saada ehitisele kasutusluba.

Võttes arvesse, et hageja on akende akti edastanud kostjale 11.02.2020 e-kirjaga (dtl

74), on kostja juba enne vastava akti esitamist juhtinud hageja tähelepanu kõnealuse

puuduse esinemisele, mistõttu ei saa kostja pretensioon olla hilinenult esitatud. Samuti

on kostja oma 14.03.2020 e-kirjas (dtl 78) hagejale täiendavalt selgitanud, et hageja

poolt esitatud akendega seotud dokumentatsioon on jätkuvalt ebapiisav.

Apellatsioonkaebus

33. Hageja

esitas

03.03.2021

apellatsioonkaebuse

ning

12.03.2021

täpsustas

apellatsioonkaebuse taotlust. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 8046

eurot, perioodi 28.07.2019-06.03.2020 eest viivis 1794,25 eurot, kahjuhüvitis 483 eurot

ja viivis põhinõudelt viivist 0,1% päevas alates 07.03.2020 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

34. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana uue tõendi (kaetud tööde akt). Hageja selgitas,

et vältimaks kõikvõimalikke tõlgendusi hagejale mittesoodsas suunas, allkirjastab

hageja kostja poolt koostatud kaetud tööde akti oma märkustega. Seda üksnes põhjusel,

et saada oma toote ja teenuse eest tasu, millele hagejal on õigus. Allkirjastamine ei

tähenda, et hageja võtab omaks kaetud tööde akti esitamise kohustuse.

35. Kostja nõuab dokumente, mille nõudmiseks tal igasugune alus puudub. Kaetud tööde

akt tuleb koostada üksnes juhul, kui toimub töövõtja tööga sellesama töövõtja mingi

varasema töö osa kinni katmine, mistõttu ei ole varasem töö hiljem enam töö valmimisel

ja üleandmisel vaadeldav/kontrollitav. Akna paigalduse osas sellist vajadust ei teki, sest

akna paigaldusega ei kaeta teist tööd selle klassikalises mõttes.

36. Kohus on rikkunud materiaalõigust, kus leidnud, et lepingu p 7.1. ja VÕS § 29 lg 4

tõlgendamise kohaselt tuleneb hagejale kohustus väljastada kostjale kaetud tööde akt.

37. Leping ja selles sätestatud dokumentatsioon on poolte kokkuleppe küsimus. Pooled ei

ole lepingus kokku leppinud, et hagejale on siduv Päästeameti juhend ja ta esitab kaetud

tööde akti. Päästeameti juhend on suunatud omanikele ja ehitajatele. Hageja ei ole ei

omanik ega ehitaja. Kohus oleks pidanud lähtuma lepingust, mitte asuma lepingut

tõlgendama. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta lepingu punkti 2.1.

38. Kuna hageja (kui akende tootja) ja tema alltöövõtja (kui akende paigaldaja) ei ole

ehitajad EhS mõttes, siis ei saa neile kohalduda ka EhS regulatsioon.

39. Kohus jättis analüüsimata, millised takistused on kostjal endal, et kaetud tööde akt

väljastada. Kostja sai kaetud tööde akti ise allkirjastada, seda ta ka tegi ning Päästeamet

aktsepteeris seda.

40. Maakohus on jätnud tähelepanuta avatäidete standardi, kust tulenevad nõuded hageja

dokumentatsioonile. Kaetud tööde akt ei ole avatäidete standardist tulenev nõue, vaid

2-20-3666

see nõue tuleneb EhS-st ja määrusest nr 115 peatöövõtjale, mitte hagejale. Lisaks ei ole

arusaadav, miks paigaldusakti ei sobi kaetud tööde akti asenduseks.

41. Esimest korda hakkas kostja nõudma kaetud tööde akti kohtu vastuses 22.04.2020, st u

9 kuud hiljem paigalduse valmimisest, u 4 kuud hiljem paigaldusakti allkirjastamisest.

Seega on möödunud mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks.

42. Kohus on ebaõigesti leidnud, et üksnes kaetud tööde akti puudumise tõttu kaotab hageja

kogu tasunõude. Puudus (kaetud tööde akti puudumine) on ebaoluline puudus. Kui

puudus on ebaoluline ja tööd on vastu võetud (või vastu võetuks loetud), tuleb ka tööde

eest tasuda (lepingu p 4.3). Leida tuleb kaetud tööde akti hind ning ülejäänud osas hagi

rahuldada.

43. Kostja peab tasuma veoteenuse eest. Tühisõit tehti enne III paigaldust, tulenevalt kostja

juhistest. Tühisõidu tingis objektile tehtud ebavajalik sõit. Selleks hetkeks ei saanudki

olla lepingu p-s 7.1 sätestatud kohustus täidetud.

Vastustaja seisukoht

44. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja palus keelduda apellatsioonkaebusele lisatud

tõendi vastuvõtmisest. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana uued tõendid (arve nr

24.09.2020, kompromissettepanek). Kostja esitas ka täiendava tasaarvestuse avalduse

summas 420 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata rohkem kui 688,80 euro ulatuses ning menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

selles osas ning jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele.

Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

46. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina hageja enda poolt 03.03.2021

allkirjastatud kaetud tööde akti. Hageja ei põhjendanud, miks ta ei allkirjastanud ega

esitanud kaetud tööde akti maakohtule ja sellest ei olene ka käesoleva asja lahendamine.

Kostja esitas koos vastusega tasaarvestuse avalduse ja uue tõendina Specialist OÜ

24.09.2020 arve. Kostja ei ole samuti põhjendanud, miks ta ei teinud tasaarvestust ega

esitanud vastavat tõendit juba maakohtule. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi

faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud

juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Kumbki pool ei ole teise poole tõendi

vastuvõtmisega nõustunud. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1

esimese lause ja § 652 lg 4 alusel uued tõendid vastu võtmata ja kostja tasaarvestuse

avalduse tähelepanuta. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja

tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.

47. Asjas on esile toodud järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

-

Pooled sõlmisid 26.03.2019 müügilepingu, mille järgi hageja kohustus valmistama

kostjale aknad ja uksed vastavalt kostja poolt esitatud ning hageja poolt kinnitatud

tellimusele ning korraldama ka toodete transpordi ja paigaldamise.

-

Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja hagejat akende paigalduse valmimisest

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama ning esitama paigalduse koos

kohase täitedokumentatsiooniga hagejale ülevaatuseks.

2-20-3666

-

Hageja paigaldas aknad 23.07.2019, kuid esitas akti paigaldatud toodete ja teostatud

tööde kohta kostjale alles 11.12.2019. Kostja allkirjastas akti 12.12.2019 ega

esitanud pretensioone akende kvaliteedile ega paigaldusele ( I kd, lk 67).

-

Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.7 kohustus kostja tasuma

hagejale tellimuse eest mitmes osas. 10.05.2019 väljastas hageja kostjale tasumiseks

kaks arvet: veoteenuse arve nr 190230 summas 228 eurot (koos käibemaksuga) ning

arve nr 190240 toodete valmistamise transpordi ja paigaldamise eest, miinus tasutud

ettemaksud, summas 7818 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole nimetatud

arveid tasunud.

-

16.01.2020 saatis hageja kostjale võlanõude, milles nõudis tasumata arvete, viivise

ja õigusabikulude tasumist.

-

27.01.2020 vastuses hageja nõudekirjale märkis kostja muuhulgas, et esitamata on

lepingu p-s 7.1 nimetatud kirjalik teatis paigalduse valmimise kohta ja

täitedokumentatsioon. Kostja märgib, et üks aken on tulemüüris olev tuletõkke

aken ning ilma vastava sertifikaadita majale kasutusluba ei väljastata ( I kd, lk 48).

-

11.02.2020 saatis hageja kostjale täitedokumentatsiooni.

-

21.02.2020 on kostja hagejale vastanud, et endiselt puudub akende kasutamiseks

vajalik dokumentatsioon.

-

06.03.2020 esitas hageja hagi kohtusse.

-

Septembris 2020 koostas hageja ise kaetud tööde akti, mille tellija/järelevalve

esindaja on allkirjastanud 15.09.2020 ( I kd, 208-209).

-

30.09.2020 esitas kostja kasutusloa taotluse ja 13.10.2020 väljastas Tallinna

Linnaplaneerimise Amet kasutusloa ehitisele Hagudi tn 26, Tallinn.

48. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga poolte õigussuhte kvalifitseerimisel. Pooled on

sõlminud lepingu, millel on nii müügilepingu (VÕS § 208) kui töövõtulepingu (VÕS §

619) tunnused.

49. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 8046 eurot, viivised 2363,93 eurot

ja kahjuhüvitise 483 eurot. Samuti palus hageja rahuldatud põhinõude summalt

kohustada kostjat tasuma hagejale viivist 0,1% päevas alates 07.03.2020 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et

hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu kostjal on õigus

keelduda omapoolsest kohustusest. Kostja on esitanud ka tasaarvestuse avalduse

summas 460,80 eurot.

50. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust

tasuta pärast akende paigaldamist III osamakse. Kostja leiab, et kostjal puudus kohustus

III osamakse tasumiseks, kuna hageja ei esitanud kostjale lepingu esemeks olnud

komposiitakna osas täitedokumentatsiooni, mistõttu on hageja ise lepingut rikkunud.

51. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude

rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele

nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid

õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja

tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt

poolt selle eest tasu maksmine.

52. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (vt

RKTKo asjas nr 2-14-61484, p 18). Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud

töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole

vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö

tegemise ning töö lepingukohasuse, tõendama töövõtja.

2-20-3666

53. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja töö vastu võtnud, allkirjastades 12.12.2019

pretensioonideta hageja poolt esitatud akti paigaldatud toodete ja teostatud tööde kohta.

Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

54. Töö vastuvõtmine ei muuda iseenesest VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

55. Hageja hinnangul rikkus maakohus materiaalõigust, kui leidis, et lepingu p 7.1. ja VÕS

§ 29 lg 4 tõlgendamise kohaselt tuleneb hagejale kohustus väljastada kostjale kaetud

tööde akt, kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et hagejale on siduv Päästeameti

juhend ja ta esitab kaetud tööde akti. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud lähtuma

lepingu tekstist, mitte asuma seda tõlgendama. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei

nõustu. Antud juhul vaidlevad pooled küsimuses, milliseid dokumente hõlmab lepingu

punktis 7.1 kasutatud mõiste „täitedokumentatsioon“. Kuna pooled ei ole seda ise

lepingus mingilgi viisil sisustanud, pidi maakohus lepingut tõlgendama. VÕS § 29 lg 4

kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse

lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma. Maakohus leidis põhjendatult, et lepingu punkti 7.1 kooskõlas VÕS § 29

lõikega 4 tuleb tõlgendada viisil, et kohane täitedokumentatsioon peab hõlmama kõiki

konkreetse aknaga seotud dokumente, mis on tarvilikud ehitisele kasutusloa saamiseks.

Hageja kohustus Päästeameti nõuetele vastavad dokumendid esitada, ei sõltu asjaolust,

kas lugeda hageja ehitusseadustiku mõttes ehitajaks või mitte, vaid oluline on asjaolu,

et müügilepingu pinnalt oli kostjal õigustatud ootus, et hageja esitab kõik akendega

seotud dokumendid viisil, et need vastavad kasutusloa saamiseks sätestatud nõuetele.

Nõue esitada nõuetekohane dokumentatsioon, sh kõik vajalikud dokumendid kasutusloa

saamiseks,

ei

tulene mitte ehitusseadusest,

vaid

lepingu punktist

7.1,

võlaõigusseadusest ja Päästeameti juhisest. Seega ei ole oluline, kas hageja

kvalifitseerub ehitusseaduse mõttes ehitajaks või mitte. Hagejal oli lepingust tulenev

kohustus anda kostjale üle dokumentatsioon, mis kostjale oli vajalik lepingu objekti

sihipäraseks kasutamiseks. Käesoleval juhul oli hagejale arusaadav, et kostjal on vaja

majale taotleda kasutusluba ning et kasutusloa saamise eelduseks on muu hulgas vajalik

ka kaetud tööde akt. Põhjendatud ei ole hageja väited, et tema töö kohta oleks kaetud

tööde akti pidanud koostama keegi kolmas isik. Kaetud tööde akti koostajaks on tööde

tegija.

56. Seega rikkus hageja lepingut, jättes hageja poolt nõutud kaetud tööde akti esitamata

ning kostja võis rakendada kohaseid õiguskaitsevahendeid.

57. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et VÕS § 101 lg 3 alusel on

kostjal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.o III osamakse tasumisest,

lõplikult.

58. VÕS § 111 lg 1 järgi võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni

teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks

tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, kui lepingupooltel on lepingust

tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping). Töövõtulepingu puhul on

töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine

ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist

(lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda

lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb

nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi

lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt.

2-20-3666

59. Kui tellija ei nõua töö parandamist, ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda

puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi

õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude ( vt

RKTKo asjas nr 3-2-1-18-16, p 16) .

60. Kostja küll väidab, et hageja ei ole ka käesolevaks ajaks esitanud nõuetekohast kaetud

tööde akti, kuid samas ei nõua ta kostjalt enam selle puuduse kõrvaldamist. Kostja on

puuduse ise kõrvaldanud, avanud kaetud töö, koostanud selle kohta akti koos vajalike

lisadega, mille on allkirjastanud järelevalve esindaja ( I kd, lk 208-209). Sellele

järgnevalt on kostja saanud hoonele ka kasutusloa ( I kd, lk 139). Seega ei saa

ringkonnakohtu arvates kostja enam puudustega tööle tuginedes keelduda VÕS § 101

lg 3 ja VÕS § 111 alusel kohase täitmiseni tasu maksmisest.

61. Tellija saab lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt

töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise

nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel)

töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda

(vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

62. Hageja esitas põhitasu nõude kahe arve tasumata jätmisest:1) veoteenuse arve nr 190230

summas 228 eurot (koos käibemaksuga) ning arve nr 190240 toodete valmistamise

transpordi ja paigaldamise eest (III osamakse), summas 7818 eurot (koos

käibemaksuga).

63. Ringkonnakohus käsitleb esmalt veoteenuste arvet. Maakohus jättis selle nõude

lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu

põhjendusi. Kostja vaidles veoteenuse arvele vastu põhjusel, et ta ei ole sellist sõitu

kunagi tellinud ning puudub õiguslik alus, miks ta peaks selle eest tasuma. Ka

ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellise sõidu tellinud

või näidatud, et see kulu oleks omistatav kostjale. Hageja on põhjendanud veoteenuse

arvet sellega, et kostja ei täitnud kohustust tasuda II osa arvest enne akende laadimist ja

paigaldust. Kaup ja paigaldusmeeskond oli juba komplekteeritud ja töökäsk antud.

Vastavalt lepingule tuli II osamakse tasuda peale akende valmimist. Hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud, millal aknad valmisid ja et kokku oleks lepitud II osamakse

tasumise aeg. Igal juhul oli hagejal enne kauba laadimist ja kohalevedu võimalik

kontrollida, kas II osamakse on tasutud ning mitte tühisõitu teha. Sel põhjusel jääb

nõue veoteenuse arve tasumiseks summas 228 eurot rahuldamata.

64. Nõue III osamakse tasumiseks summas 7818 eurot on põhjendatud. Kostja ei ole sellele

arve suurusele vastuväiteid esitanud.

65. Hageja nõuab ka kahju hüvitamist summas 483 eurot, mille hageja on tasunud

kohtueelse õigusabi eest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kahjuhüvitise nõue

põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist. Õigusabikuludega seonduva hüvitisenõude esitamise õigus tuleneb

VÕS § 128 lg-st 3, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud

või hävinenud vara väärtuse, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ka kohtupraktikas on

korduvalt välja toodud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses

menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud hiljem VÕS § 128 lg 3 alusel

hüvitatavateks.

66. Seega on õigustatud hageja põhitasu nõue kokku summas 8301 (7818+483) eurot.

2-20-3666

67. Kostja on maakohtu menetluses 21.09.2029 tasaarvestanud oma kahju hüvitamise

nõude hageja vastu summas 460,80 eurot hageja tasunõudega. Kostja kahjunõue on

samuti kohtueelne õigusabikulu. Hageja rikkus oma lepingulist kohustust dokumentide

esitamisel, mis andis kostjale õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist ja tasu maksmise

edasilükkamist. Samuti jääb hagi osaliselt rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul ka kostja kohtueelne õigusabikulu põhjendatud ning kostja tasaarvestus

kehtiv. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse maakohtule 21.09.2020, mis edastati

hagejale 05.10.2020. Seega vähenes hageja nõue kostja vastu alates 06.10.2020

7840,20 euroni.

68. Järgnevalt käsitleb hageja kostja viivisenõuet. Hageja nõuab rahuldatud põhinõude

summalt viivist lepingus kokkulepitud määras 0,1% päevas alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest 27.07.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Ringkonnakohus tuvastas, et hageja rikkus oma lepingulist kohustust, mis andis

hagejale õiguse keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kuni hageja puudused

kõrvaldab. Seetõttu on põhjendatud viivise nõudmine alates ajast, mil hagejal tekkis

kohustus tasu välja maksta. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis hagejal selline kohustus

ajast, mil puudus sai kõrvaldatud, see on 15.09.2020, kui kaetud tööde akt oli olemas ja

järelevalve esindaja poolt allkirjastatud ning sellega tingimused kasutusloa

väljastamiseks täidetud. Viivisemäära 0,1 % päevas ei saa pidada ülemääraseks

äriühingute

vahelistes

lepingutes,

kus

mõlemad

pooled

tegutsevad

oma

majandustegevuses. Viivise vähendamiseks puudub alus.

69. Ringkonnakohus mõistab viivise välja ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemise

päevani ja hageja taotlusel edasiulatuvalt vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule kuni

põhinõude täitmiseni. Viivisekalkulaator.ee raporti kohaselt on viivis 0,1 % summalt

8301 eurot ajavahemiku 16.09.2020 kuni 05.10.2020 eest 166,02 ja summalt 7840,20

eurot ajavahemiku 06.10.2020 kuni 27.09.2021 eest 2798,95 eurot, kokku 2964,97

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

70. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

71. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

72. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hageja põhinõude 92 % ulatus. Seega jäävad

nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud 92 % ulatuses kostja ja 8 % ulatuses

hageja kanda.

73. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)