2-20-12734/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-12734

Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi Luminor Bank AS hagi Vetapro CHATEAUBORG OÜ

(VLK Trading OÜ õigusjärglane) vastu vallasasjade

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

45 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

esindajad lepinguline esindaja Marjel Mõis

Kostja:

Vetapro

CHATEAUB (registrikood

12139068, esialgse hageja VLK Trading OÜ, registrikood

14298954, õigusjärglane),

seaduslik

esindaja

A. V.

Kohtuistungi toimumise aeg 07. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Luminor Bank AS hagi Vetapro CHATEAUBORG OÜ vastu.

2. Kohustada Vetapro CHATEAUBORG OÜ (VLK Trading OÜ õigusjärglane) andma

hagejale üle pakkemasin FILMAT LPA10 (väljalaskeaasta 2017, tehasetähis xxxx) ja

pakendisulgemismasin LUPECA 303 (väljalaskeaasta 2017, tehasetähis xxxx).

3. Tühistada Harju Maakohtu 15.12.2020 määrusega kohaldatud ja 12.03.2020

määrusega muudetud hagi tagamise abinõu.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud Vetpro CHATEAUBORG OÜ kanda.

5. Rahuldada

Luminor

Bank

AS

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata Luminor Bank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 1308,39 eurot ja

mõista see Vetapro CHATEAUBORG OÜ-lt Luminor Bank AS kasuks välja.

7. Mõista Vetapro CHATEAUBORG OÜ-lt Luminor Bank AS kasuks väljamõistetud

menetluskulude hüvitiselt Luminor Bank AS kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luminor Bank AS esitas 02.09.2020 Harju Maakohtule avalduse VLK Trading OÜ vastu,

milles palus peatada H.M. Seafood OÜ vallasasjade tervikvara müügiks väljakuulutatud

enampakkumise (lõpuga 03.09.2020 kell 12); keelata kostjal kinnistul asukohaga Rohuneeme

tee 1, Haabneeme alevik, Viimsi vald asuvate pakkemasina FILMAT (väljalaskeaasta 2017)

ja pakendisulgemisemasina LUPECA 303 (väljalaskeaasta 2017) valdamine, kasutamine ja

käsutamine, sh pandiõiguse teostamine ning kohustada kostjat andma seadmed kohtutäiturile

hoiule. Maakohus rahuldas taotluse 03.09.2020 määrusega osaliselt ja peatas nimetatud

enampakkumise.

2. Luminor Bank AS esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagi VLK Trading OÜ vastu, milles

palub kohustada VLK Trading OÜ andma ebaseaduslikust valdusest hagejale üle pakkemasin

FILMAT LPA10 (väljalaskeaasta 2017, tehasetähis xxxx) ja pakendisulgemismasin

LUPECA 303 (väljalaskeaasta 2017, tehasetähis xxxx), (28.07.2021 täpsustatud sõnastus).

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus 15.12.2020 määrusega

rahuldas. 12.03.2020 määrusega muutis kohus hagi tagamise määrust ja keelas kostjal

vaidlusaluse pakkemasina ja pakendisulgemismasina valdamise, kasutamise ja käsutamise sh

pandiõiguse teostamise ning kohutas kostjat andma need kohtutäiturile hoiule.

4. Kuna kostja ühines 23.04.2021 Vetapro CHATEAUBORG OÜ-ga (endine ärinimi

Basseiniehitus OÜ, registrikood 12139068), luges kohus 07.09.2021 määrusega kostjaks

VLK Trading OÜ üldõigusjärglase Vetapro CAHTEAUBORG OÜ.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja H.M. Seafood OÜ (liisinguvõtja) liisingulepingud

nr 480675 ja nr 484419, mille alusel hageja omandas pakkemasina FILMAT LPA10 ja

pakendisulgemisemasina LUPECA 303 ning andis need liisinguvõtja kasutusse.

Liisinguvõtja kasutas esemeid oma tootmisprotsessis Viimsi vallas Haabneeme alevikus

Rohuneeme tee 1 asuvates tootmisruumides.

6. Kuna liisinguvõtja ei tasunud liisingumakseid nõuetekohaselt, ütles hageja liisingulepingu

alates 06.08.2020 üles ja nõudis liisinguesemete endale üle andmist. Alates maist 2020

kasutab Rohuneeme tee 1 tootmisruume, kus eelnevalt tegutses liisinguvõtja, üürilepingu

alusel kostja. Kostja on avaldanud soovi hagejalt liisinguesemed soetada, kuid ei ole seda

siiani teinud. Kostja on teadlik, et liisinguesemed kuuluvad hagejale, kuid ta valdab ja

kasutab neid igapäevaselt oma tootmises.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ega vaidlusalune vara ei asu enam aadressil Rohuneeme

tee 1, Viimsi. Hageja ei ole tõendand, et vara oleks kostja valduses. Kostja võõrandas

seadmed 03.09.2020 enampakkumisel kolmandale isikule. Käesolevas asjas 03.09.2020

tehtud enampakkumise peatamise kohtumäärusest sai kostja teada alles 04.09.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS

§ 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

10. Hageja esitas kostja kui asjade valdaja vastu omandiõigusest tuleneva asjade

väljaandmise nõude. Hageja nõuab kostjalt pakkemasina FILMAT LPA10 ja

pakendisulgemismasina LUPECA 303 üle andmist temale. Hageja nõue võib kuuluda

rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagiavalduse rahuldamise eelduseks

on, et hageja on esemete omanik, kostja on nende valdaja ja kostja valdab esemeid õigusliku

aluseta (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus 3-2-1-178-14 p 11).

11. Hageja

ja

H.M.

SEAFOOD

OÜ

sõlmisid

27.10.2017

liisingulepingu

(kapitalirendileping) nr 480675, kehtivusega kuni 28.10.2021. Liisingulepingu ese oli

pakkemasin FILMAT LPA10, tehasetähisega xxxx, ehitusaasta 2017 (leping ja selle lisad kd

I tl 62 – 76). Hageja ja H.M. SEAFOOD OÜ sõlmisid 28.11.2017 liisingulepingu

(kapitalirendileping) nr 484419, kehtivusega kuni 28.12.2022. Liisingulepingu ese on

pakendisulgemismasin LUBECA 303, ehitusaasta 2017 (leping ja selle lisad kd I tl 82 – 92).

Lepingute kohaselt omandas hageja pakkemasina (müügileping tõlkega tl 77 – 81) ja

pakendisulgemismasina (müügileping tõlkega tl 93 – 96) ja andis need H.M. Seafood OÜ

kasutusse (üleandmise-vastuvõtmise aktid kd I tl 80 ja 97 – 98). Seega kuuluvad

liisingulepingute esemeteks olnud seadmed hagejale, kuid olid liisinguvõtja kasutuses, s.t

poolte vahel oli liisingulepingust tulenev suhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 lg 1

tähenduses. Seejuures on liisinguvõtja aadressina märgitud Rohuneeme tee 1, Haabneeme

alevik, Viimsi vald.

12. Hageja teatas liisinguvõtjale 07.07.2020, et tal on mh liisingulepingutest nr 484419 ja

480675 tulenev võlg ja kui liisinguvõtja võlga 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest

ei tasu, ütleb ta liisingulepingu üles (kd I tl 105 – 106). Samas kirjas teatas hageja, et

liisingulepingu ülesütlemise korral tuleb liisinguese hagejale tagastada. Liisinguvõtja sai

teatise kätte 22.07.2020 (kd I tl 107), kuid võlga ei tasunud. Hageja luges seetõttu

liisingulepingud lepingute p 12.2 alusel 06.08.2020 üles öelduks. Kostja ei ole neid asjaolusid

vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud

liisingueseme lepingu lõppemisel liisinguandjale tagastama. Esitatud liisingulepingute alusel

on tuvastatud, et pakkemasin ja pakendisulgemismasin kuuluvad hagejale ja H.M.

SEAFOOD OÜ-l oli kohustus need liisingulepingute lõppemise tõttu hagejale tagastada.

Seadmeid ei ole tagastatud. Kostja ei ole ka neid asjaolusid vaidlustanud.

13. Kostja teatas hagejale 26.05.2020 e-kirjas (kd I tl 117), et on sõlminud üürilepingu

Rohuneeme tee 1 tootmisruumide suhtes, kus varem tegutses H.M. Seafood OÜ ja soovis

tervikliku tootmisliiniga ise edasi töötada. 20.07.2020 e-kirjas kinnitas kostja, et H.M.

Seafood OÜ poolt liisitud vara seisab Rohuneeme tee 1 territooriumil kostja valduses ja tal

on soov seadmed vormistada enda nimele, kuna tegemist on tootmisseadmetega, mis on

spetsiaalselt valmistatud antud tegevuse tarbeks ning paigutatud konkreetsesse ruumi nii, et

ainult sellisel kujul on seadmete kasutamine võimalik (tl 118). Need e-kirjad tõendavad, et

varem H.M Seafood OÜ tootmises kasutatud seadmed olid nüüd kostja valduses.

Kirjavahetusest nähtub ka see, et kostja teadis, et seadmed kuuluvad hagejale, s.t et need ei

kuulu H.M Seafood OÜ-le, kes oli liisinguvõtja, mitte seadmete omanik. Hageja esitatud

tõendid kinnitavad seega, et seadmed on kostja valduses.

14. Kostja ainus hagile esitatud vastuväide seisneb selles, et ta võõrandas seadmed

03.09.2020 enampakkumisel kolmandale isikule. Kohus märgib, et AÕS § 80 alusel esitatud

nõude saab rahuldada isiku suhtes, kes on asja valdaja. Seega ei välista kostja väide, et ta on

seadmed edasi võõrandanud, hageja nõude rahuldamist. Kostja väide välistab hagi

rahuldamise siis, kui ta on seejuures kaotanud esemete valduse. Kohus leiab aga, et kostja

esitatud väited ja tõendid ei kinnita, et ta oleks esemete valduse kaotanud.

15. Kohus leiab, et hageja ei kaotanud 03.09.2020 enampakkumisega seadmete

omandiõigust.

Kostja

avaldas

Ametlikes

Teadaannetes,

et

võõrandab

avalikul

enampakkumisel pandipidajana H.M. Seafood OÜ-le kuuluvad vallasasjad, sh vaidlusaluse

pakkemasina FILMAT LPA10 xxxx ja sulgemisseadme Lubeca 303. Enampakkumise ajaks

oli määratud 03.09.2020 kell 16.00. Enampakkumist korraldas kostja käsundi alusel YLI

Nano OÜ (kd I tl 120). Hageja teavitas kostjat ja YLI Nano OÜ-d, et kostja on asunud müüma

hagejale kuuluvat vara (kd I tl 121 – 123). Kohus märgib, et ülal tuvastatud asjaoludel oli

kostjale tegelikult teada, et tegemist on hagejale, mitte H.M. Seafood OÜ-le kuuluva varaga.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 2821 lg 1 ja 2 kohaselt ei omanda pandipidaja pandiõigust

olukorras, kui ta ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne. Pandipidaja on

pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei

olnud eseme pandiga koormamise õigust. Seega isegi juhul, kui kostjal oli pandiõigus H.M.

Seafood OÜ varale, ei omandanud ta pandiõigust pakkemasinale ja pakendisulgemismasinale

ega saanud neid enampakkumisel võõrandada. Kostja asus enampakkumist läbi viima

hoolimata sellest.

16. Harju Maakohtu 03.09.2020 määrusega peatati H.M. Seafood OÜ vallasasjade

tervikvara müügiks väljakuulutatud enampakkumine (kd I tl 130 – 132). Hageja edastas

maakohtu määruse e-kirjaga nii kostjale kui enampakkumist käsunduslepingu alusel

korraldanud YLI Nano OÜ-le 03.09.2020 kell 11.57 (kd I tl 133). Kostja väide, nagu ei oleks

kirja kätte saadud, on sisustamata ja tõendamata.

17. Hoolimata eeltoodust sõlmisid kostja ja OÜ Grandlevel 03.09.2020 õhtul kell 19.54

müügilepingu, millega OÜ Grandlevel omandas enampakkumisel müüdud vallasasjad, sh

vaidlusaluse pakkemasina FILMAT ja sulgemisseadme Lubeca (kd I tl 167 – 168).

Müügilepingu kohaselt on nii kostja kui OÜ Grandlevel juhatuse liige A. V., kes on

allkirjastanud tehingu mõlema poole esindajana. Kohus leiab, et kuna kostja teadis, et

tegemist on hagejale kuuluva varaga, samuti teadis seda ostja, ei saanud kostja seda

võõrandada ja tegemist oli seega õigustamata isiku käsutustehinguga, mis on tühine. TsÜS §

144 kohaselt on õigustamata isiku käsutustühine kehtiv vaid siis, kui selleks on õigustatud

isiku nõusolek või heakskiit. Praegusel juhul ei ole hageja käsutust heaks kiitnud. Samuti on

müügileping vastuolus kohtu 03.09.2020 määrusega, millega vaidlusaluste esemete müügiks

välja kuulutatud enampakkumine peatati.

18. Kohus leiab, et igal juhul ei kinnita müügileping, et kostja oleks kaotanud seadmete

valduse. Müügilepingu p 1.6 kohaselt läks lepingu sõlmimisel omandajale üle vallasasjade

kaudne valdus, kuid pandipidaja või kolmas isik jääb vallasasju valdama (kd I tl 167). Seega

ei lepitud müügilepingus kokku seadmete üleandmist ostjale ja see ei tõenda asjaolu, et kostja

oleks oma valduse kaotanud. Hageja esitatud 03.09.2020 kell 13 tehtud fotodelt nähtub, et

hagejale kuuluv Lubeca 303 ja Filmat LPA10 asusid endiselt Rohuneeme tee 1

tootmishoones (kd I tl 134 – 134 pöördel). Kostja esindaja kinnitas 03.09.2020 e-kirjas, et

ruumide valdaja on kostja (kd I tl 135). Seega säilis kostjal ka tegelikult seadmete valdus.

Kostja samastab ebaõigesti väiteid omandi üleandmisest valduse üleandmisega. Ühtegi

tõendit või väidet selle kohta, et seadmed tegelikult kostja valduses enam ei ole, ei ole kostja

esitanud. Ainuüksi sellest, et kostja väidab, et tema ise ega vaidlusalused seadmed ei asu

enam Rohuneeme tee 1 aadressil, ei saa järeldada, et kostja on seadmete valduse kaotanud.

Hageja nõude lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, kus kostja hagejale kuuluvaid

seadmeid nüüdseks valdab. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja ümber lükanud hageja esitatud

tõendeid selle kohta, et kostja on vaidlusaluste seadmete valdaja.

19. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda siis, kui tal on

omaniku suhtes õigus asja vallata. Valdus on seaduslik siis, kui see põhineb õiguslikul alusel

(AÕS § 34 lg 1). Asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja valdusel on õiguslik alus, ei

ole esile toodud.

20. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi ja kohustab kostjat andma hagejale üle pakkemasina

ja pakendisulgemismasina valduse. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse,

jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna,

kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu

tuleb käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Kuna kostjat kohustati hagi tagamise abinõuna

andma seadmed üle kohtutäiturile, kuid käesoleva otsusega kohustatakse kostjat andma need

üle hagejale, ei ole hagi tagamine lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik.

21. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses

ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda, välja arvatud

08.01.2021 hagi tagamise taotluse esitamisega seotud kulu, mis tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel

jätta hageja kanda, kuna taotlus jäi rahuldamata.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh kohtutäituri

tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud (TsMS § 144).

Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1

p 3). Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1876,99 eurot.

24. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

25. Hageja 08.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja kulud

riigilõivust 1150 eurot ja kohtutäituri tasust hagi tagamise määruse täitmise eest 726,99 eurot.

Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.

26. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga ja see

tuleb hagejale hüvitada. Hageja tasus riigilõivu 02.09.2020 50 eurot, 10.12.2020 50 eurot ja

1000 eurot ning 06.01.2021 50 eurot. Kuna 08.01.2021 hagi tagamise taotluse esitamisega

seotud kulud jäävad hageja enda kanda, loeb kohus põhjendatud kuluks kokku 1100 eurot.

27. Hageja tasus hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäiturile 128,40 eurot ja Credit

Expert OÜ-le tagastusmenetluse läbiviimise ja tagastusmenetluse memo koostamise eest

seoses liisingulepingutega 480675 ja 484419 kokku 600 eurot (arve nr 05476) ning seoses

samade lepingutega demontaaži ja transpordi organiseerimise eest 22.12.2020 Rohuneeme

tee 1 käimiseks ning Ava-Ekspress OÜ arvest nr 2101201 2/9 osa edasi, s.o kokku 143,99

eurot (arve nr 05510).

28. Kohtutäiturile makstud tasu hagi tagamise määruse täitmise eest on põhjendatud kulu.

Kohus leiab aga, et Credit Expert OÜ arve nr 05476 ei ole käsitletav menetluskuluna

käesolevas tsiviilasjas. Arve on esitatud hagejale 10.11.2020, s.o enne hagiavalduse ja hagi

tagamise taotluse esitamist (kd II tl 43). Arvel viidatud tagastusmenetluse memo on koostatud

10.11.2020 (kd I tl 114 – 116). Seega ei ole tegemist hagi tagamise määruse täitmisega seotud

kuluga TsMS § 144 p 5 tähenduses ega ka muu menetluskuluga TsMS § 143 või § 144

tähenduses.

29. Credit Expert OÜ arvest nr 05510 on hagi tagamise määruse täitmisega seostatav 66,66

eurot (lisandub käibemaks) demontaaži ja transpordi organiseerimise eest 22.12.2020

Rohuneeme tee 1 käimiseks. Hageja volitatud Credit Expert OÜ käis 22.12.2020 koos

kohtutäituriga Rohuneeme tee 1 aadressil eesmärgiga täita hagi tagamise määrust (kd II tl

14). Arvel märgitud kulu, seoses AVA-Ekspress OÜ arvega nr 2101201 ei ole seostatav

käesoleva tsiviilasjaga.

30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks

1308,39 eurot (1100 + 128,40 + 66,66 + 20%) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik