1-21-5848/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(11)

1-21-5848

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24.09.2021, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-21-5848 (19230101145)

Kohtunik

Heili Sepp

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 29.07.2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X

OÜ

(registrikood

XXXXXXXX)

esindajate

vandeadvokaatide Norman Aasa, Carri Ginteri ja Albert

Linntami kaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X OÜ esindajate vandeadvokaatide Norman Aasa, Carri Ginteri ja Albert Linntami

kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 29.07.2021. a määrus muutmata.

2. Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri menetletavas kriminaalasjas nr 19230101145 esitati

Yle kahtlustus KarS § 25 lg 2 – KarS § 377 lg 1 järgi alljärgnevas.

X OÜ tegutseb metallitöötluse valdkonnas ja tegeleb neile üle antud metallijäätmete kogumise, veo

ning taaskasutamisega ja ümbertöötlemisega Eestis. Vastavalt X OÜ juhatuse liikme G 2019. a

veebruaris väljastatud käskkirjale hõlmab osaühingu ärisaladus titaanijäätmete töötlemise

tehnoloogilist

protsessi,

seadmeid,

kliente,

koostööpartnereid,

kaupade

turustamist

ja

finantsnäitajaid. X OÜ on võtnud teabe kaitseks tarvitusele alljärgnevad meetmed: territooriumile

on võimalik pääseda üksnes vastava loa olemasolul; tehase peavärav avaneb ainult X OÜ

juhtkonnale väljastatud kiipkaardiga; uksed tehasehoones on lukustatud ning avanevad üksnes

osaühingu juhtkonnale ja töötajatele väljastatud kiipkaartide või koodidega; tehase territoorium on

kaetud valvekaameratega; töötajad (v.a juhtkond) transporditakse X OÜ territooriumile ja

territooriumilt selleks ettenähtud sõidukites. Käskkirjas näidatud teave vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2

sätestatud kriteeriumitele, mistõttu on selle näol tegemist ärisaladusega.

2(11)

X OÜ töötaja Q tööülesandeks on titaanijäätmete puhastamine ja ta omab ligipääsu osaühingu

ärisaladusele. X OÜ-ga samal aadressil asub C OÜ, kelle töötaja W tööülesannete hulka kuulub mh

X OÜ ja C OÜ töötajate vedu. Sellest tulenevalt on tal piisav ligipääs X OÜ varale ning osaühingu

territooriumil olevatele seadmetele ja informatsioonile ehk ärisaladusele.

Y, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelse menetlusega seni tuvastamata isikuga, üritas

korduvalt ebaseaduslikult saada X OÜ ärisaladust – andmeid osaühingu tootmistehnoloogiast, -

protsessidest ja esemetest, mille järgi on äratuntavad X OÜ koostööpartnerid, ning avaldama

informatsiooni X OÜ tootmistegevuse nüansside kohta.

Y tegevus väljendus järgmises:

- ta pöördus 27.09.2019, viibides XXX, W poole, andis viimasele F OÜ, mille ainuosanikuks ja

juhatuse ainuliikmeks ta on, visiitkaardi ning palus võtta ühendust telefonil +XXX. W helistas

nimetatud numbril 30.09.2019. Telefonivestluse käigus palus Y W-l varjatult pildistada X OÜ

tehase territooriumil asuvat tootmistehnikat, protsesse ja esemeid, mille järgi on äratuntavad

osaühingu koostööpartnerid, ning saata pildid Y-le, pakkudes selle eest W-le rahalist tasu. Kuna W

keeldus, jäi Y kuritegu tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata;

- ta pöördus 30.09.2019 X alevikus Q poole ja palus viimast rahalise tasu eest avaldada

informatsiooni X OÜ tehase tootmistegevuse kohta. Kuna Q keeldus, jäi Y kuritegu tema tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata;

- ta avaldas 04.10.2019. a telefonivestluses X OÜ juhatuse liikme G-ga taaskord soovi hankida F

OÜ väidetava kliendi huvides teavet X OÜ tegevuse kohta, s.h infot osaühingu tarnitavate kaupade

sihtkohtade ja klientide kohta. Samal päeval saatis Y lühisõnumiga G kasutuses olevale

telefoninumbrile +XXX pildi kotti pakendatud materjalist, mida kasutatakse D OÜ tegevuses, ja

nimekirja seadmetest, mida kasutatakse X OÜ tootmises ning milliste pilte soovib Y saada (kokku

13 nimetust). Kuna G ei edastanud Y-le soovitud teavet, jäi kuritegu tema tahtest mitteolenevatel

põhjustel lõpule viimata.

Y-l ega tuvastamata kolmandal isikul, kellega ühiselt ja kooskõlastatult ta tegutses, ei ole olnud X

OÜ juhatuse liikme kui osaühingu ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekut,

pääsemaks juurde osaühingu ärisaladusena käsitletavale teabele. Seega oli Y tegevus X OÜ

ärisaladuse saamiseks ebaseaduslik. Üritades ebaseaduslikult saada X OÜ ärisaladust, tegutses Y nii

ärilisel kui kahju tekitamise eesmärgil. Esiteks seadis Y endale eesmärgiks, et X OÜ eelpool

nimetatud ja ärisaladusena käsitletavat teavet, mida ta üritas korduvalt saada, saaks enda

igapäevases majandustegevuses kasutada kolmas isik, kellega ühiselt ja kooskõlastatult ta tegutses.

Teiseks soovis Y tekitada X OÜ-le varalist kahju, kuna teadis kindlalt, et X OÜ eelpool nimetatud

ja ärisaladusena käsitletava teabe õigustamatu isiku poolt saamisega ning kolmandale isikule

edastamisega kaasneb paratamatult X OÜ majandustegevuse oluline kahjustumine – tooraine

tarnimise kaotamine, toorme ostuhinna tõus, valmistoodete müügi võimaluste kaotamine või nende

müügihindade alandamine.

Seega alustas Y vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult ärisaladuse ebaseaduslikku saamist

ärilisel ja kahju tekitamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 25 lg 2 – KarS § 377 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kahtlustatavana ülekuulamisel Y ennast süüdi ei tunnistanud, selgitades, et tema poole pöördus H

sooviga, et ta aitaks tõestada varguse asjaolusid. Vargus toimus M OÜ-st ning vargaks oli G ja tema

firma X OÜ. Tehnoloogia varguse kohta info kogumine kannatanu huvides ei saa olla tehnoloogia

(ärisaladuse) vargus ega vasta KarS § 377 lg 1 määratlusele.

3(11)

2.

16.06.2021

lõpetas

uurimisasutus

Põhja

Ringkonnaprokuratuur

kriminaalmenetluse

kriminaalmenetluse aluse puudumisel KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Menetlusotsuse põhistamisel

märgiti kokkuvõtvalt järgmist.

3. G 05.12.2019. a tunnistajana antud ütlustest ja muudest tõenditest nähtub, et nii X OÜ kui M OÜ

on äriühingud, mis tegutsevad romutitaani töötlemise valdkonnas Eesti territooriumil. Osad X OÜ

võtmeisikud on olnud M OÜ endisteks osanikeks ja juhatuse liikmeteks. Seega võib järeldada, et

titaanijääkide sorteerimise, töötlemise, puhastamise ja sulamiteks valamise tööstusprotsessid on

mõlemas äriühingus vähemalt osaliselt kattuvad. Tsiviilasja nr 2-19-2933 materjalide kohaselt on

tsiviilõigusliku nõude aluseks endiste M OÜ töötajate väidetav lojaalsuskohustuse rikkumine M

OÜ-le ja selle välispartnerile O kuuluvate ja ärisaladusena käsitletavate tehnoloogiate õigustamatu

kasutamise näol. Seega süüdistavad nii X OÜ kui M OÜ-ga seotud isikud teineteist vastastikku

ärisaladuse õigustamatus kasutamises. Kriminaalmenetluse lõpetamise tingivad järgmised asjaolud.

Y-le süüksarvatava käitumise ajal ei vastanud X OÜ sisemised protseduurid TRIPS-lepingu art 39

p-s 2 ega EKTÄKS § 5 lg 2 toodud ärisaladuse mõiste standardile; Y tegevuse eesmärk ei ole

vaadeldav kui äriline või kahju tekitamist taotlev, mis on KarS §-s 377 ettenähtud kuriteo

obligatoorseks elemendiks; ei ole võimalik väita, et käsitletava keelunormi valguses on Y tegevuses

ilmnenud ebaseaduslikkus, mis on samuti KarS §-s 377 sätestatud kuriteo obligatoorseks

elemendiks.

4. Kohustus kaitsta ärisaladust on isikul, kes omab selle üle seaduslikku kontrolli. Antud juhul on

sellisteks isikuteks X OÜ juhatuse liikmed Z, N ja G. Ärisaladuse kaitse sõltub faktilistest ja

õiguslikest abinõudest, mida saladuse omaja rakendab. Need peavad olema valitud selliselt, et oleks

tagatud tegelik kaitse. X OÜ-s on rakendatud terve rida abinõusid (loetletud käesoleva määruse p-s

1), mille eesmärgiks on kaitsta osaühingu ärisaladust. Tegemist on tehnilist laadi meetmetega, mille

abil on loodud füüsilised takistused X OÜ kontori- ja tootmisruumidesse vabaks pääsemiseks ning

on piiratud nendele ruumidele juurdepääsu omavate isikute ringi. Samas ei tähenda nende meetmete

kasutuselevõtt veel seda, et X OÜ kontori- ja tootmisruumides olev teave on käsitletav

ärisaladusena. Selleks on vajalik õiguslike abinõude nagu konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine

ja vastavate üldiste eeskirjade kehtestamine. Nii töötajatele kui ka käsunduslepingu alusel teenuseid

pakkuvatele isikutele kehtib VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt ärisaladuse hoidmise kohustus. Sama

kohustus kehtib ka äriühingute juhtorganite liikmetele. Siiski ei saa ärisaladuse omaja piirduda vaid

seadusest tuleneva kohustuse möönmisega, vaid töötajate puhul saab lugeda tööandja ärisaladuse

kaitseabinõude rakendamise kohustuse täidetuks eelkõige juhul, kui tööandja on töötajale teatanud

saladusena määratud teabe sisu. Kannatanu väidete kohaselt on selliseks õiguslikuks abinõuks X

OÜ juhatuse liikme G 2019. a veebruaris väljastatud Käskkiri.

Prokuröri hinnangul ei ole Y-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise perioodil (27.09.-

04.10.2019) X OÜ ärisaladuse olemasolu tõendamist leidnud, kuna sel ajal ei olnud osaühing

vastavat õiguslikku abinõu veel rakendanud. Kuigi Käskkirja väidetav loomise kuupäev on 2019. a

veebruar, tugineb see üksnes G 05.12.2019. a tunnistajana antud ütlustel.

Uurimisasutus nõudis 26.06.2020. a päringuga X OÜ-lt dokumendi koopiat, millest nähtub, kas,

millal ja kellele osaühingu töötajatest Käskkirja tutvustati ning väljastada nende töötajate

töölepingute koopiad, kellel oli kokkupuude kannatanu ärisaladusega 2019. a septembris-oktoobris.

X OÜ edastas 22.09.2020 oma esindajate vahendusel nõutud töölepingute koopiad, kannatanu

endiste töötajate U, K ja A kinnituskirjad ning kinnitas, et täiendavaid dokumente Käskkirjaga

seonduvalt kannatanul ei ole.

4(11)

Menetluse käigus uuriti Käskkirja originaali, mille G andis 02.12.2020 kell 12 üle prokuratuurile.

Selle visuaalsel vaatlusel ei tuvastanud prokurör, et dokument oleks rippunud stendil

tööstusettevõttes asuvas tsehhis. Samal päeval kell 17.58 edastati X OÜ esindajate vahendusel

vastus prokuratuuri 25.11.2020. a päringule, milles väideti, et Käskkiri koostati 2019. a oktoobris.

Käskkirja elektroonilise faili „A Приказ.docx“ meta-andmete 18.12.2020. a vaatlusprotokollist

nähtub, et fail on loodud 21.10.2019 kell 12.38. Gi kriminaalmenetluses nr 21730000009

kahtlustatavana antud ütlustest järeldub, et Käskkirja loomise tegelikuks ajaks on 21.10.2019. Seega

mainiti Käskkirja esmakordselt 22.10.2019. a X OÜ esindaja Carri Ginteri poolt prokuratuurile

adresseeritud e-kirjas, mis oli ka käesoleva kriminaalmenetluse alustamise ajendiks.

Y lähenes X OÜ töötajatele teatud informatsiooni saamiseks, kuid ükski neist ei olnud ise

ärisaladuse valdajaks ega isikuks, kellele anti teada, mida peab X OÜ tööandjana enda

ärisaladuseks. Teabele, millele Y soovis ligi pääseda (millised tööpingid ja agregaadid on

tööstusterritooriumil olemas), oli juurdepääs ka X OÜ tavatöölistel. Pelgalt tööpinkide ja

agregaatide kasutamise faktist ei saa järeldada ärisaladuse olemasolu. Seega on tõendatud, et

ärisaladuse saamise katse hetkeks ei ole kannatanu X OÜ terves ulatuses täitnud enda ärisaladuseks

peetavate andmete kaitsmise õiguslikku laadi eeltingimusi.

5. Kuriteokaebusest ega asja materjalidest pole võimalik järeldada, et hangitav informatsioon oleks

mõeldud millekski muuks kui kohtule esitamiseks. Y tegevus oli seotud teabe hankimisega

tsiviilkohtule hilisema esitamise eesmärgil ja seda kinnitab ka H OÜ 17.06.2020. a kiri, mille

kohaselt tegutses Y tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundilepingu alusel M OÜ huvides

kohtupidamiseks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Tunnistaja R 07.01.2020. a ütlustest

nähtuvalt soovis Y, et ta annaks ütlusi kohtus. Kõne taust viitab üheselt äriühingute vahelisele

kohtuvaidlusele.

KrMS § 377 mõistes peetakse ärisaladuse kasutamise all reeglina silmas ärisaladuse ebaseaduslikku

kasutamist ärisaladuse omava isiku poolt. Y ega H OÜ ei olnud huvitatud spetsiifilise

metallitööstuse käivitamisest. Samuti ei ole tuvastatud, et M OÜ oleks huvitatud uudse tehnoloogia

ülevõtmisest, vaid viimane heitis tsiviilkohtumenetluses X OÜ-le ette M OÜ-le ja temaga seotud

äriühingutele kuuluva ärisaladuse õigustamatut kasutamist ja proovis hankida selle kohta

tõendusteavet. Tavapäraselt on ärisaladuse avaldamine kohtus lubatud ja võimalik, kuna kohtuliku

arutamise protseduurid võimaldavad ärisaladust ka kaitsta. Ärisaladusena oleva või käsitletava

informatsiooni hankimine selle hilisema kohtule üleandmise eesmärgil ei ole ärisaladuse saamine

ega kasutamine KarS § 377 tähenduses.

6. KarS § 377 sõnastus ei sisalda selgitust, mida peab pidama ebaseaduslikuks nimetatud paragrahvi

mõistes. EKTÄKS § 5 lg-s 6 on nimetatud juhud, mil ei peeta ärisaladuse saamist, kasutamist või

avaldamist ebaseaduslikuks. Advokaadibüroo eelviidatud kirja kohaselt seisnes Y tegevuse eesmärk

tõendite hankimises M OÜ huvide kaitsmiseks, soovides teavet X OÜ seadmete kohta ning seda,

millise fraktsiooniga on valmistitaani graanulid ja kuhu saadetakse valmiskaup. Kuigi

tsiviilkohtumenetluse materjalide kohaselt soovivad pooled saada teisele poolele kuuluva väidetava

ärisaladuse valdajaks ja selle üle käib vaidlus, ei ole kumbki avanud, milles see ärisaladus seisneb.

EKTÄKS § 5 lg 6 punktist 3 ei selgu, millal muutub õigustatud huvi tunnustatuks ja kes peab seda

tunnustama. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ümber lükatud väited, et teabe hankimine toimus

mitte võõra ärisaladuse saamiseks, vaid tõendite otsimiseks oma ärisaladuse õigustamatu

kasutamise kohta. Nendel asjaoludel ei saa süüstada informatsiooni saamise katseid ette võtnud

isikuid selles, et nende tegevus on KarS § 377 tähenduses ebaseaduslik.

5(11)

7. Isegi kui asuda seisukohale, et Y tegi objektiivselt katseid saada ärisaladusena käsitletavaid

andmeid, ei ole võimalik temale karistusõiguslikku etteheidet teha. X OÜ esitatud telefonikõne

stenogrammist tuleneb üheselt, et informatsiooni küsimisel lähtub Y sellest, et ta kontrollib

tehnoloogia varguse juhtumit. Samal seisukohal on H OÜ, kelle väitel on temal õigus ja kohustus

lähtuda kliendi esitatud informatsioonist. Nendel asjaoludel asus prokurör seisukohale, et lisaks

objektiivsete eelduste puudumisele on asjas tõendamata Y tegevuses subjektiivse koosseisu

olemasolu.

8. Eeltoodud põhjendustel ei vasta Y tegevus KarS § 25 lg 2 – KarS § 377 lg 1 sätestatud

kuriteokoosseisule. Kiminaalasjas on tuvastatud menetlust välistav asjaolu (kriminaalmenetluse

aluse puudumine) ja selle kõrvaldamine edasise menetluse käigus on võimatu, mistõttu kuulub

kriminaalmenetlus lõpetamisele. Kõik eespool toodu kehtib täiel määral ka kohtueelses menetluses

tuvastamata isiku kohta, kellega koos tegutsemist Y-le inkrimineeritakse.

9. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustasid X OÜ esindajad Carri Ginter ja Albert

Linntam, kes taotlevad määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.

10. Riigiprokuratuur jättis 29.07.2021. a määrusega X OÜ esindajate kaebuse rahuldamata, asudes

seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud.

11. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.2020. a määrusega, millega jäeti

rahuldamata kaebajate taotlus esitada kriminaalasjas kahtlustus M OÜ-le ja E-le ning kuulata

viimane kahtlustatavana üle. Ilma piisavate tõenditeta isiku(te)le põhjendamatult kahtlustuse

esitamine on vastuolus KrMS § 33 lg-s 1 sätestatuga ega muuda kriminaalmenetlust

kvaliteetsemaks, pigem vastupidi.

12. H OÜ 17.06.2020. a pöördumisest nähtub muu hulgas alljärgnev. Advokaadibüroo esitas M OÜ

käsundil 22.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse G, V ja X OÜ vastu saamata jäänud tulu ning

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagi esitamise üheks asjaoluks oli fakt, et G

rikkus M OÜ direktori ja juhatuse liikmena jämedalt oma lojaalsuskohustust, asutades X OÜ. G

kogus M OÜ kulul ja huve kahjustades nii kaubanduslikku kui tootmisteavet titaanilaastude

töötlemiseks, mida hakkas kasutama X OÜ majandustegevuses. G omandas M OÜ juhatuse

liikmena teadmised ja kontaktid ning tehnoloogia, saades selleks koolitust osaühingu Vene partneri

ja sidusettevõtja O, mis võimaldasid X OÜ-l uue tegevussuuna (titaanlaastude töötlemine)

käivitamist. M OÜ, H OÜ advokaatide ja Y tegevuse eesmärgid ei ole ärilised ega suunatud kellegi

kahjustamisele, vaid sooviks oli koguda tõendeid Gi ja X OÜ rikkumiste kohta, sh titaanijääkide

töötlemise tehnoloogia õigusvastase ülevõtmise (varguse) kohta. Advokaadid on lähtunud M OÜ

käsundist ja tõendite kogumisega ei rikuta seadust ega X OÜ õigusi. Advokaadibüroo ja Y poolt

kliendi käsundil ning huvides teabe kogumine kliendile kahju tekitanud isiku õigusrikkumise kohta

ei saa olla KarS § 377 kuriteoks, sest M OÜ-l oli temalt õigusvastaselt üle võetud tehnoloogia

üksikasjalikult teada. Õigusrikkuja ja tema õigusrikkumise (tehnoloogia varguse) kohta tõendite

kogumine isiku poolt, kelle õigusi on rikutud, ei ole õigusrikkuja ärisaladusse tungimine KarS

tähenduses. Isegi kui eeldada, et tegemist on ärisaladusega, siis pole selge, kumma äriühingu

ärisaladus see on. Kuigi Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-2933 M OÜ poolt 22.02.2019 G,

V ja X OÜ vastu esitatud hagi läbi vaatamata, tühistas Tallinna Ringkonnakohus selle 25.01.2021. a

määrusega.

13. Sellest järelduvalt on M OÜ seisukohal, et G ja X OÜ on varastanud nende ärisaladuse, samas

kui viimane väidab, et Y koostöös M OÜ ja H OÜ-ga üritas varastada X OÜ ärisaladust. Tsiviilasjas

menetlus käesoleval ajal jätkub. Koos hagiavaldusega esitas M OÜ taotluse korraldada vaatlus TTT

asuvas tehases ja HHH laopindadel, kus toimub X OÜ titaanilaastude töötlemine. Vaatluse eesmärk

6(11)

oli tuvastada, millised seadmed (lintkonveierid ja metalli töötlemise seadmed) on X OÜ

majandustegevuse kohtades, et nimetatud seadmete tehnilisi andmeid (tootja, konveierliini kõrgus,

suurus, nurk) võrrelda nende seadmete päringutega, mida G teostas hageja palgal olles ja

väidetavalt hageja nimel. Kuivõrd metallisulatusahjud on kohtkindlad ning olid Ž OÜ kinnistul

eelnevalt, siis tuli X OÜ-l vajalikke konveierlinte ja seadmeid hankides lähtuda just sulatusahjude

mõõtmetest ja tehnilistest näitajatest, st tegemist on konkreetsele tootmiskoha vajadustele vastavate

tellimustega. Hoidla tee 2 kinnistul asuvad seadmete vaatlus tõendab, et G on pahatahtlikult ära

kasutanud hageja teenistuses olemise ajal omandatud teavet ning teadaolevaid laienemise kavatsusi.

14. F OÜ tegevusvaldkonnaks on inkasso- ja detektiiviteenuste osutamine ning selle juhatuse

liikmel Y-l puudus huvi hakata tegutsema X OÜ ja M OÜ tegevusvaldkonnas ehk ta polnud

huvitatud infost, mida antud asjas ärisaladusena käsitletakse. Y on samuti ülekuulamisel kinnitanud,

et üritas H OÜ ülesandel tuvastada ärisaladuse vargust X OÜ poolt, mis seisnes selles, et teada

saada, kas ülalmainitud aadressidel asuvad talle avaldatud tootmistehnika ja seadmed, s.o ta lähtus

informatsiooni küsimisel sellest, et ta kontrollib võimalikku tehnoloogia varguse juhtumit. Samal

seisukohal on ka H OÜ. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Y oleks teadnud, et M OÜ on

püüdnud kõnealust infot saada ka kohtu kaudu ja selles osas ebaõnnestunud. Samuti ei ole ümber

lükatav väide, et ta tegutses M OÜ ärisaladuse kasutamise paljastamise eesmärgil.

15. KarS § 377 subjektiivne koosseis eeldab, et isik pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta

saab ja/või kasutab ärisaladust ebaseaduslikult. KarS § 377 koosseisuline tunnus „ebaseaduslikkus“

on nn normatiivne koosseisutunnus, hõlmates lisaks teatud faktiliste asjaolude esinemisele ka neile

antavat õiguslikku hinnangut. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa vaid sellest, et teo toimepanija

tahtlus üksnes hõlmab üksnes õigusliku hinnangu andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid,

tahtlus peab hõlmama ka nende normatiivsete tunnuste nn üldkeelelise paralleelhinnangu (vt nt

RKKKo asjas nr 3-1-1-40-14, p 69 koos viidetega varasemale praktikale). Praegusel juhul viitavad

asja materjalid, et Y tegutses eradetektiivina M OÜ väidete alusel, mille kohaselt kasutatakse ära

viimase ärisaladust, ja advokaadibüroo kui õigusekspertide tellimusel, mis andis Y-le põhjendatud

alust arvata, et tema teod X OÜ-d puudutava teabe küsimisel ei ole KarS § 377 mõttes

ebaseaduslikud. Vastupidiseks tõsikindlaks järelduseks kriminaalmenetluse käigus kogutud

materjalid alust ei anna. Tegemist on kahtlusega, mida ei saa ka edasiste menetlustoimingutega

kõrvaldada ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks. Eeltoodud põhjendustel asus

riigiprokurör seisukohale, et püüdes saada kahtlustuses märgitud viisil teavet, ei tegutsenud Y

tahtlikult saada ebaseaduslikult ärisaladust.

16. Riigiprokuratuuri 29.07.2021. a määruse vaidlustasid Tallinna Ringkonnakohtus X-l OÜ

esindajad vandeadvokaadid Norman Aas, Carri Ginter ja Albert Linntam, kes paluvad

Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama.

Samuti taotlevad esindajad kohustada menetlejat tegema vähemalt järgmised menetlustoimingud:

esitada kahtlustus M OÜ-le, E-le ja V-le; kuulata esimesel võimalusel E ja V üle kahtlustatavana

või alternatiivselt tunnistajana.

17. Esindajad leiavad, et Y tegutses ärilisel eesmärgil. Tema tegevus oli ajendatud H OÜ-ga

18.09.2019 sõlmitud lepingust, mille kohaselt pidi Y kannatanu tootmishoones väidetavalt

asetsenud tootmisseadmete jäädvustamise eest saama 1500 eurot (lisandub käibemaks). Sellise

sisuga teenuse osutamine teenib ärilist eesmärki ning kahjustab KarS § 377 lg-ga 1 kaitstavat

õigushüve. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastupidine tõlgendus, nagu poleks ärisaladuse tasu eest

hankimine ja avaldamine KarS § 377 lg-ga 1 keelatud, on vastuolus nii sätte sõnastuse kui

eesmärgiga. Riigiprokuratuur jättis selle küsimuse analüüsimata.

7(11)

18. Varasemad menetlejad on tõlgendanud KarS § 377 lg 1 kunstlikult kitsendavalt, leides, et äriline

või kahju tekitamise eesmärk ei või hõlmata ebaseaduslikult saadud ärisaladuse kasutamist

kolmanda isiku poolt enda menetlusliku positsiooni tugevdamiseks õigusvaidluses. Kannatanu pole

M OÜ suhtes tehnoloogia vargust toime pannud ja tegemist on paljasõnalise etteheitega. Harju

Maakohus jättis samuti 10.07.2019 ja 10.07.2020 määrustega tsiviilasjas nr 2-19-2933 rahuldamata

M OÜ taotlused kannatanu territooriumil paikvaatluse läbiviimiseks. Kohus põhjendas keeldumist

sellega, et paikvaatluse korraldamine riivaks ebaproportsionaalselt kannatanu majandustegevust,

olukorras kus M OÜ ise ei ole kohtule kirjeldanud, millist tegevust ta kannatanule täpsemalt ette

heidab ja kuidas aitavad tundlikud andmed kannatanu majandustegevuse kohta kaasa tsiviilasja

lahendamisele. Kriminaalmenetluses ei ole samuti kannatanu poolt väidetava tehnoloogia varguse

kohta tõendeid esitatud, kuid see ei takistanud Riigiprokuratuuri rajamast oma määruse põhjendusi

paljasõnalisele väitele, nagu oleks kannatanu ärisaladusele ligipääsu hankimine olnud põhjustatud

kannatanu enda tegevusest ning et „pole seniajani üheselt selge, kumma äriühingu ärisaladus see

on.“ Kriminaalmenetluse lõpetamisel üksnes kahtlustatava väidetele tuginemine ei ole kooskõlas

KrMS § 6 põhimõtte ega KrMS § 211 lg-s 2 sätestatuga.

19. Olukorras, kus kohus on jätnud taotluse tõendite kogumise huvides mõne ettevõtte kinnisele

territooriumile sisenemiseks ja ettevõtte ärisaladuse välja nõudmiseks korduvalt rahuldamata, ei ole

aktsepteeritav, et mõni menetlusosaline asub tõendite otsimiseks hankima teise ettevõtte ärisaladust

ebaseaduslikul viisil. Kõnealuse tsiviilasja esemeks on M OÜ varaline nõue kannatanu vastu,

mistõttu on nii viidatud osaühingul kui tema huvides tasu eest käsundit täitnud Y-l tsiviilasja

lõpplahenduse suhtes varaline huvi ning kannatanul kahjuna menetluskulud. Kuna ettevõtete

majandustegevuse juurde kuulub muu hulgas õigusvaidluste pidamine, hõlmab ärilisel eesmärgil

ärisaladuse ebaseaduslik saamine ja avaldamine ka ärisaladuse hankimist õigusvaidluse tarbeks.

Õigusvaidluse jaoks teise äriühingu ärisaladuse ebaseaduslik saamine on samuti toime pandud KarS

§ 377 lg-s 1 nimetatud ärilisel eesmärgil (RKÜKo asjas nr 3-2-1-62-10, p 62.2).

20. Veenvad ei ole ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri viited EKTÄKS § 5 lg 6 p-le 3. Olukorras, kus

kohus oli jätnud hagi ebamäärasuse tõttu rahuldamata hageja taotlused kannatanu kinnisele

territooriumile sisenemiseks ja majandustegevuse detailidega tutvumiseks, ei saanud M OÜ-l ega

tema käsundit täitval Y-l olla kannatanu ärisaladusega salaja tutvumiseks tunnustatud õigustatud

huvi. Maakohus leidis 10.07.2019. a määruses, et selline huvi vastava teabe hankimiseks puudus.

Vastupidist pole väitnud ka Riigiprokuratuur oma 29.07.2021 määruses.

21. Esindajatele jääb mulje, et prokuratuur soovib kriminaalmenetluse lõpetamise abil optimeerida

töökoormust. Määruse jõustumine tähendaks aga nn eradetektiivide ebaseaduslike töömeetodite

aktsepteerimist ja tooks kaasa olukorra, kus ettevõtted võivad asuda hankima ebaausal teel

konfidentsiaalset infot oma konkurentide majandustegevuse kohta, õigustades seda sooviga kaitsta

oma väidetavaid õigusi kohtumenetlustes. Selline tõlgendus on vastuolus KarS § 377 lg 1

eesmärgiga ja muudaks eradetektiivide poolt ärisaladuste ebaeetilisel teel hankimise karistamatuks.

22. Riigiprokuratuuri määruses on loetletud 5 tehnilist meedet, millega kannatanu piiras kolmandate

isikute ligipääsu enda kinnisele territooriumile ja seal asuvale teabele. Põhja Ringkonnaprokuratuur

asus EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 tõlgendama meelevaldselt, eristades faktilise kaitse abinõusid õiguslikest

abinõudest ja järeldas, nagu eeldaks teabe ärisaladusena käsitlemine vältimatult mõlemat liiki

abinõude rakendamist. Ühestki allikast ei ole võimalik järeldada, nagu oleks teabe ärisaladuseks

pidamiseks

vältimatult

vajalik

sõlmida

ärisaladusega

kokku

puutuvate

töötajatega

konfidentsiaalsuskokkuleppeid või võtta tarvitusele muid vahendeid. Vastupidine tõlgendus on

vastuolus nii EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 kui ka selle aluseks oleva direktiivi (EL) 2016/943 art 2 (1) (c)

sõnastuse ja eesmärgiga ning välistab mainitud direktiivi sätte kasuliku mõju (effet utile).

8(11)

23. Käesolevas asjas heidetakse kannatanu ärisaladuse ebaseaduslikku saamise katset ette

kolmandale isikule (s.o Y-le), kes ei ole olnud kannatanuga lepingulises suhtes. Olukorras, kus

kolmas isik proovib ebaseaduslikult saada ligipääsu võõra ettevõtte konfidentsiaalsele ja

kaubanduslikku väärtust omavale informatsioonile, mille salajas hoidmiseks on kannatanu piiranud

ligipääsu oma territooriumile, ei oma eraldi konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine või sõlmimata

jätmine kannatanu töötajatega tähtsust, eriti kui töötajate konfidentsiaalsuskohustus tuleneb otse

seadusest (VÕS § 625 lg 1). Selliste kokkulepete sõlmimise kohustus ega seos ärisaladuse

definitsiooniga ei tulene ühestki õigusaktist. Kõnealusel juhul võttis kannatanu teabe salajas

hoidmiseks tarvitusele reaalseid meetmeid ja Y-le oli ära tuntav, et kannatanu territooriumil asuv

info on salajane. Seda kinnitab ka kahtlustatava poolt kannatanu töötajatele tehase salaja

pildistamise eest altkäemaksu pakkumine.

24. Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-40-14 (p 69) tehtud viitega seonduvalt märkisid esindajad, et Y

tegevusest nähtuvalt oli ta ilmselgelt teadlik, et tema poolt hangitav informatsioon kannatanu

tööseadmete, kasutatava tooraine, tööprotsesside, koostööpartnerite ja klientide kohta oli salajane

ning kannatanu varjas seda infot kolmandate isikute eest oma ettevõtte äritegevuse kaitseks. Samuti

pidi Y vähemalt möönma, et sellel teabel oli kaubanduslik väärtus, sest muidu poleks talle selle eest

lubatud tasuda 1500 eurot. Kuriteo subjektiivse koosseisu tuvastamisel tuleb lisaks kahtlustatava

enda ütlustele arvesse võtta ka kahtlustatava objektiivset käitumist ja selle konteksti. Prokuratuur

jättis need asjaolud välja selgitamata.

25. Prokuratuur lõpetas menetluse ennatlikult, tuginedes hüpoteesile, nagu oleksid M OÜ esindajad

teadlikult eksitanud Y selliselt, et viimane ei saanud olla teadlik KarS § 377 lg-s 1 sätestatud

objektiivse koosseisu esinemisest. Samas jätsid menetlejad tegemata vajalikud menetlustoimingud

selgitamaks välja, kes ja milliseid korraldusi M OÜ ja/või Vene Föderatsiooni O huvides Y-le andis

ning kas nimetatud isik(ud) võiksid ise vastutada KarS § 377 lg 1 alusel. Y sai juhised kannatanu

ärisaladuse ebaseaduslikuks saamiseks M OÜ-lt. Seda kinnitavad 18.09.2019. a sõlmitud leping H

OÜ ja F OÜ vahel ning M OÜ esindaja V 09.10.2019. a e-kiri H OÜ-le. Viidatud e-kirjast nähtuvalt

andis M OÜ Y-le juhiseid erinevate Eesti ettevõtjate ärisaladuste omandamiseks, eesmärgiga

teostada tööstusspionaaži M OÜ majanduslikes huvides. Seega võisid kõnealuste kuritegude

toimepanemises osaleda ka M OÜ ja selle esindajad. M OÜ ainus juhatuse liige oli sel perioodil E,

kes on asunud alaliselt elama Euroopa Liitu, olles seega uurimisasutustele vajadusel kättesaadav.

Seega paluvad esindajad kohustada menetlejat esitama kahtlustus M OÜ-le, V-le ja E-le ning

kuulata füüsilised isikud kahtlustatavatena üle. Alternatiivselt palub kannatanu kuulata E ja V üle

tunnistajatena, et selgitada välja, millistel motiividel püüdis Y kannatanu ärisaladust hankida ja kas

see võiks välistada Y karistusõigusliku vastutuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjaga, leiab, et kaebuse rahuldamiseks, Riigiprokuratuuri

määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks menetlust jätkama ei ole alust. Kohus nõustub

seniste menetlejatega, et kriminaalmenetlus lõpetati põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud

kaebuses välja toodud ei ole.

27. Ringkonnakohus nendib, et käesolevas asjas on prokuratuur täitnud talle KrMS § 223 lg-s 2

pandud kohustuse selgitada kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad

asjaolud. Just nende asjaolude pinnalt on aga prokuratuur tuvastanud KrMS § 199 lg 1 p-s 1

nimetatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu, mis tingib KrMS § 200 ja KrMS § 6 kohaselt

9(11)

kriminaalmenetluse lõpetamise. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks esindajate viidet

KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele, kuna see kehtib üksnes

ajani, mil asjas on tuvastatud muu hulgas KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistava

asjaolu (antud juhul kriminaalmenetluse aluse puudumine) esinemine.

28. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on detailselt välja toodud Y-le esitatud kahtlustuses

talle ette heidetavad teod, samuti tsiviilasja nr 2-19-2933 aluseks olevad asjaolud ning H OÜ

17.06.2020. a pöördumisest nähtuv teave, mille järel on prokurör sedastanud, et Y-le

kuriteokahtluse esitamise järgselt kogutud tõendite pinnalt esinevad asjaolud, mis tingivad

kriminaalmenetluse lõpetamise (vt käesoleva määruse p 3 teine lõik).

29. Ringkonnakohus nõustub prokuröri käsitlusega sellest, et Y-le süüksarvatava käitumise ajal

(27.09-04.10.2019) ei vastanud X OÜ sisemised protseduurid TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 ega

EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse mõiste standardile. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei

anna alust ka kaebuses sedastatu, et X-l OÜ oli rakendanud 5 eraldiseisvat tehnilist meedet, millega

piirati isikute ligipääsu enda kinnisele territooriumile ning seal asuvale teabele. Seda põhjusel, et

ärisaladuse üle kontrolli omava isiku (äriühingu juhatuse liikme) poolt üksnes tehniliste meetmete

rakendamist ei saa pidada piisavaks, väitmaks, et salajast teavet oleks aktiivselt kaitstud. Prokurör

on määruses õigesti sedastanud, et ärisaladuse kaitse sõltub faktilistest ja õiguslikest abinõudest,

mida saladuse omaja rakendab ning need peavad olema valitud selliselt, et oleks tagatud tegelik

kaitse. Kohustus kaitsta ärisaladust on vaid isikul, kes omab selle üle seaduslikku kontrolli ehk

äriühingu juhatuse liikmel. Kuigi töötajatele kehtib VÕS § 625 lg 1 alusel ärisaladuse hoidmise

kohustus, on esindajad jätnud siinkohal tähelepanuta, et ärisaladuse omaja ei saa piirduda vaid

seadusest tuleneva kohustuse möönmisega. Nimelt sätestab töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 3

üheselt, et kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja teatama töötajale

saladusena määratud teabe sisu. Vastavalt TLS § 22 lg-le 1 võib tööandja vastavalt VÕS §-s 625

sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust määrata, millise teabe kohta

kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Eeltoodust järeldub, et töötajate puhul ei

saa lugeda tööandja ärisaladuse kaitseabinõude rakendamise kohustuse täidetuks üksnes töötajal

VÕS §-st 625 tuleneva saladuse hoidmise kohustuse möönmisega, vaid seda saab teha üksnes juhul,

kui tööandja on töötajale teatanud saladusena määratud teabe sisu.

30. Prokurör tuvastas kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (ärisaladuse kaitset puudutavas

osas) asjaolud, mille pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et G koostas

Käskkirja, millega teavitati X OÜ töötajaid äriühingu saladusena määratud teabe sisust, alles

21.10.2019 ehk pärast Y-le kahtlustuses süüksarvatavat käitumist. Esindajad ei ole oma kaebustes

sellisele järeldusele vastuväiteid esitanud ega esitanud seda ümberlükkavaid tõendeid. Eeltoodust

järeldub, et Y proovis X OÜ töötajatelt saada osaühingut puudutavat informatsiooni ajal, kus

tööandja ei olnud töötajatele veel ettevõtte ärisaladusena määratud teabe sisu teatavaks teinud, st

töötajad ei olnud vastavasisulise andmete kogumi kandja (ärisaladuse valdajad). Kuna Y soovis

saada teavet tööstusterritooriumil olnud tööpinkide ja agregaatide osas, millele oli juurdepääs X OÜ

tavatöötajatel, ei saa ainuüksi nimetatud seadmete kasutamise faktist järeldada ärisaladuse

olemasolu. Õiguslikult on aga kaitstavad üksnes need olukorrad, kus salajast teavet on aktiivselt

kaitstud. Kuna antud juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel sellise olukorraga tegemist, ei saa Y

tegevus vastata KarS § 377 objektiivsele koosseisule, mis seisneb ärisaladuse avaldamises või

kasutamises.

31. KarS §-s 377 ettenähtud kuritegu on karistatav üksnes juhul, kui ärisaladus saadi, avaldati või

seda kasutati kas ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub varasemate

menetlejatega selles, et Y tegevus ei ole kõnealuse kuriteo kontekstis vaadeldav kui äriline või

10(11)

kahju tekitamist taotlev. Esindajad põhjendavad kaebuses väidet, et Y tegutses ärilisel eesmärgil,

sellega, et tema tegevus oli ajendatud H OÜ-ga 18.09.2019 sõlmitud lepingust, mille kohaselt pidi

Y kannatanu tootmishoones väidetavalt asetsenud tootmisseadmete jäädvustamise eest saama 1500

eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on esindajad kaebuses segi ajanud varalise

ja ärilise eesmärgi määratluse. Nimelt on karistusseaduse mõttes äriline eesmärk kitsam kui nt

varaline eesmärk, hõlmates üksnes selliseid varalisi tegevusi või eesmärke, mille puhul on

täheldatav teatud süsteemsus või korduvus. Ärilisest eesmärgist saab rääkida vaid juhul, kui teo

objektiivse koosseisu realiseerinud isik on seadnud endale teatud süstemaatilise või korduva

iseloomuga sihi (RKKK 3-1-1-112-12 p-d 13.2–13.3). Arutataval juhul puudub alus väita, et Y

oleks ülalkirjeldatud tegevusega seadnud endale teatud süstemaatilise või korduva iseloomuga sihi,

vaid ta soovis täita lepingut, mille alusel pidi H OÜ talle ühekordse summa. Seega ei tegutsenud

kahtlustatav ärilise, vaid varalise kasu saamise eesmärgil. Ka pole andmeid, et sihi süstemaatilisus

või korduvus väljendunuks selles, et Y oleks hankinud ärisaladust raha eest erinevatele klientidele

(st korduvust mitte tulenevalt koostööst AB H OÜ-ga, vaid mitmete eri klientidega).

32. Samuti ei ole kõnelausel juhul võimalik nõustuda esindajate väitega, nagu oleks Y tegevus

olnud suunatud kahju tekitamisele. Asjas puudub sisuliselt vaidlus, et kahtlustatav tegutses tema ja

H OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel M OÜ huvides tsiviilkohtumenetluses vajaliku

informatsiooni hankimiseks. Samuti on prokurör toonud asjakohaselt välja nii Y enda kui tunnistaja

R. Ri ütlused, mis viitavad üheselt sellele, et hangitav informatsioon oli mõeldud üksnes selle

hilisema kasutamise eesmärgil M OÜ ja X OÜ vahelises kohtuvaidluses. Samuti ei ole tõusetunud

kahtlust ja seda ei ole väitnud ka kannatanu, et Y soovinuks saada juurdepääsu väidetavale X OÜ

ärisaladusele põhjusel, et tema juhitaval F OÜ-l või H OÜ-l olnuks huvi hakata tegelema X OÜ ja

M OÜ tegevusvaldkonnas ehk ta ei olnud huvitatud väidetavaks ärisaladuseks olnud infost

eesmärgiga tekitada (X OÜ-le) kahju, vaid koguda üksnes kohtumenetluseks vajalikku infot.

Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et isegi mööndes, et korrakohase kohtumenetluse otsesel või

kaudsel tagajärjel võivad tekkida mõnele menetluspoolele legitiimsed varalised kohustused, ei ole

sel juhul eesmärk kasutada teavet kohtus õigusemõistmisel samastatav (õiguspäratu) kahju

tekitamise eesmärgiga.

33. Riigiprokuratuuri põhjendustega saab nõustuda ka selles, et KarS § 377 subjektiivne koosseis

eeldab, et isik pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta saab ja/või kasutab ärisaladust

ebaseaduslikult. Y tegutses eradetektiivina M OÜ väidete alusel, mille kohaselt kasutab X OÜ ära

nende ärisaladust, ja advokaadibüroo tellimusel, mis andis kahtlustatavale põhjendatud aluse arvata,

et tema teod X OÜ-d puudutava teabe küsimisel ei ole ebaseaduslikud KarS § 377 mõttes.

Sealjuures pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et ta pidanuks pidama teavet

ärisaladuseks. Ainuüksi asjaolu, et Y proovis soovitud informatsiooni saada X OÜ töötajatelt ja

pakkus selle eest väidetavalt neile ka raha, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

34. Eeltoodud põhjendustel ei vasta ringkonnakohtu hinnangul Y tegevus KarS § 25 lg 2 – KarS §

377 lg 1 kuriteokoosseisule. See on kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 1

mõttes, mistõttu oli kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe põhjust

kahelda prokuratuuri seisukohas, et Y suhtes on välja selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad

asjaolud ning menetluse kestel on tuvastatud asjaolud, mis tingivad kriminaalmenetluse lõpetamise.

Esindajad taotlevad kaebuses täiendavalt veel kahe füüsilise isiku (V ja E) kahtlustatavana või

tunnistajana ülekuulamist ning põhjendavad seda sooviga selgitada välja, millistel motiividel püüdis

Y kannatanu ärisaladust hankida ja kas see võiks välistada tema karistusõigusliku vastutuse.

Ringkonnakohus ei näe, kuidas selle asjaolu väljaselgitamine mõjutaks menetlust Y osas või kuidas

viidatud isikute ülekuulamine võiks anda olulist tõendusliku tähendusega teavet olukorras, kus asjas

11(11)

on kogutud juba piisavalt materjale, mille põhjal on olnud võimalik kindlaks teha Y tegutsemise

motiivid. Nii on Y ise kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et ta tegutses H OÜ-ga sõlmitud

käsunduslepingu alusel M OÜ huvides tsiviilkohtumenetluses vajaliku informatsiooni hankimiseks

ja seda kinnitab ka advokaadibüroo oma kirjalikus selgitustes. Samuti on tunnistaja R ütlustest

sedastatav Y soov, et tunnistaja annaks (tsiviil)kohtus ütlusi. Mis puudutab põhjendust, et

uurimistoimingut on vaja seetõttu, et sellega tuvastatu võiks välistada Y karistusõigusliku vastutuse,

siis see ei õigusta uurimistoimingute vajalikkust, kuna juba praeguseks on piisavalt andmeid, et

tema vastutus välistada. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei näe ringkonnakohus, et

kõnealuste isikute ülekuulamine võiks anda sellist olulist teavet, mis annaks antud juhul alust

kriminaalmenetluse jätkamiseks.

35. Sarnaselt varasemate menetlejatega ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks esindajate taotlust

esitada käesolevas asjas kahtlustus veel M OÜ-le, E-le ja V-le. Põhja Ringkonnaprokuratuur on

jätnud X OÜ esindajate sarnase taotluse juba 18.11.2020 määrusega rahuldamata, leides, et

kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei anna M OÜ-le ja E-le kahtlustuse esinemiseks alust.

Ringkonnakohus nõustub viidatud määruse põhjendustega ning leiab, et asjas kogutud tõendid ei

anna alust kahtlustuse esitamiseks ka Vl-e. Vähemalt ülal p-des 30-32 nimetatud asjaolud

aktualiseeruvad ka nende kolme isiku puhul ning ringkonnakohus ei sedasta kaebusest ega

kriminaalasja materjalidest andmeid, mis viitaks vastupidisele.

36. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamine olnud põhjendatud. Samuti ei tuvastanud kohus

eeluurimise läbiviimisel puudusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab

ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 29.07.2021. a määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/