2-20-13562/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2021, Tallinnas, Tallinna

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13562

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest vabastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Hendrik Mühls (e-post: menetlus@mmab.ee)

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxx; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Yi taotlused allkirjaekspertiisi läbiviimiseks ja

hagiavalduse menetlusse võtmiseks keeldumiseks.

2. Rahuldada X hagi Y vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks.

3. Mõista Y’i (i.k. xxxxxxxxxxx) ebaseaduslikust valdusest välja ½ mõtteline osa

kinnisasjast asukohaga XXX (reg. osa nr xxxxxxxx) ja sellel asuv hoone

numbriga 9-1 X’a (i.k. xxxxxxxxxxx) otsesesse valdusesse ning kohustada Y’i

nimetatud kinnisasja ja selle asuvat elamut viivitamatult vabastama.

4. Juhul, kui Y (i.k. xxxxxxxxxxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2

vabatahtlikult täitmast, tõsta Y (i.k. xxxxxxxxxxx) ½ mõtteliselt osalt

kinnisasjast asukohaga XXX (reg. osa nr xxxxxxxx) ja sellel asuvast hoonest

numbriga 9-1 koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Menetluskulud

5. Jätta X menetluskulud kostja Y kanda.

6. Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõista välja Ylt X kasuks menetluskulud summas 2 160 eurot.

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni tuleb Yl tasuda Xle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline

taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja

järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. X esitas 17.09.2020 Harju Maakohtule hagi Yi vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulub

Xle ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX. Vastavalt kaasomanike

vahelisele kasutuskorrale on hageja ainukasutuses kinnistul olev maja nr 1. Hageja

omandas kinnisasja osa kostjalt 07.06.2010.a. Hageja omandas kinnisasja 07.06.2010,

kuivõrd kostjal olid selleks ajaks tekkinud suured võlgnevused. Hageja omandas

kinnisasja pangalaenuga. Hageja ja kostja olid kokku leppinud, et kostja tasub

igakuised laenumakseid ning, et kui kostja saab kogu laenu maksed tasutud, siis on

hageja nõus kinnisasja omandiõiguse andma üle kostjale. Kostja elab käesoleval

hetkel kinnisasjal asuvas majas. Praktikas on kostja aga kahetsusväärselt oma

kokkuleppeid hagejaga rikkunud, sh hageja on pidanud sisuliselt ainuisikuliselt

tasuma alates 07.06.2010 kuni tänaseni kinnistu soetamiseks võetud laenukohustusi,

samuti on hageja pidanud ise tasuma osade kinnistu kommunaalkulude eest, ehkki

kostja on korduvalt lubanud seda ise teha. Hageja on aastate jooksul üritanud

korduvalt kostjaga mingile kokkuleppele jõuda, kuid kahjuks on see osutunud seni

võimatuks. Kostja lubas küll korduvalt, et olukord saab lahendatud ning võlgnevused

hageja ees likvideeritud, kuid paraku tulemusteta. Kinnisasjal asuval hoonel (elamul)

puudub seniajani kasutusluba. Hagejal ei ole seniajani osutunud võimalikuks

organiseerida hoonele kasutusluba, kuivõrd kostja ei ole võimaldanud kolmandatele

isikutele ligipääsu kinnistule. Kuivõrd kostja on pidevalt tugevas joobes, siis ei ole

hagejal ka olnud võimalik kinnisasja müüki panna ja/või võimalike huvilistega

kinnisasjaga tutvumas käia. Kostja ei hoolitse kinnisasja ega sellel oleva hoone

heakorra eest, mistõttu selle väärtus ajas ainult langeb. Hageja hinnangul on kõik

kohtuvälised ja rahumeelsed võimalused kinnisasja vabastamiseks kostja poolt on

kahjuks ammendunud. Hageja palub hagi rahuldada, mõista Yi ebaseaduslikust

valdusest välja ½ mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX ja sellel asuv hoone

numbriga 9-1 X kasuks ning kohustada Yi nimetatud kinnisasi viivitamatult

vabastama. Määrata kohtuotsuse resolutsioonis käesoleva hagi punktis 2 nimetatud

haginõude täitmise viisina õigus hagejale ning kohtutäiturile ja kohtutäituriga koos

olevatele isikutele (sh kohtutäituri abile ja sissenõudjale) siseneda XXX kinnistul

asuvatesse ning Y’i poolt vallatavatesse ruumidesse (maja nr 9-1) ilma Y’i

nõusolekuta eesmärgiga viia seal läbi täitetoiminguid, sh võtta kinnistu ebaseaduslik

valdus Y’ilt üle ning kohustada Y’i nimetatud kinnistu vabastama. Jätta kõik

menetluskulud Y’i kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on ehitanud üksikelamu aadressil XXX

(tänane aadress XXX) oma perekonna elamistingimuste parandamiseks. Ehituse

ettevalmistamise ja ehistustööde läbiviimise aastad olid 2000-2008. Kinnistu maa-ala

on ostetud kaasomandisse ja kostja omandiks on ½ mõttelise osa maa-ala kasutusest,

kaasomanike vaheline kinnistu kasutuskorra kokkulepe vastavalt 25.07.2001 lepingu

punktile 7. Kasutuskord kehtib kinnistu igakordsete omanike suhtes. Kõik

puitmaterjal on ise varutud (ise puud langetatud, palkideks saetud, metsast välja

toodud, palgid kooritud, kuivatatud õhkkuivaks jne). Metsa varumine on toimunud

kostja emale kuuluvatelt kinnistutelt Lääne-Virumaal, mille edasitöötlemise on kostja

tellinud vastavatest teenindusettevõtetest. Lisaks metsavarumisele on kostja vanemad

ehitustööde finantseerimiseks eraldanud 500 000 (viissada tuhat) eesti krooni,

mõeldes, et üks tuba üksikelamu II korrusel võiks vajaduse korral olla kasutatav nende

jaoks. Kinnistu aadressiga XXX hoonete ehitustööde teostamise juures ei ole kostja

elukaaslane X nö „sõrmegi liigutanud“, rääkimata põrandate või akende pesemisest.

Hoonete ehitustööde läbiviimisel ega muude maksete tegemisel ei ole kostja

elukaaslane X osalenud. Kostja on seisukohal, et kinnisasi on perekonna ühisvara.

Kostja elab iseenda poolt ehitatud majas õiguslikul alusel. Kostja palub läbivalt

kõikides menetlusdokumentides keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus selgitab kõigepealt kostjale, et kohus on hagiavalduse 18.09.2020 määrusega

hageja hagiavalduse menetlusse võtnud. Kostja on 28.10.2020 menetlusdokumendis

avaldanud, et tal puuduvad vastuväited sellele, et kohus asja menetlusse võttis. Kohus

selgitab, et seega saab kohus asja lahendamisel otsustada kas hagi tuleb rahuldada või

mitte. Menetlusse võtmisest kohus enam keelduda ei saa, puuduvad ka alused

hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks.

5. Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja XXX ½

suuruse mõttelise osa kaasomanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tl 5-

6). Kinnisasja kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe kohaselt kuulub hageja

ainukasutusse kinnistul asuv maja nr 1. Kostja valdab nimetatud elamut. Kohus loeb

need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõude XXX ½ suuruse mõttelise osa ja sellel asuva

hoone nr 9-1 valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik

alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-

110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja

tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.

7. Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ta on kinnistu

asukohaga XXX ½ suuruse mõttelise osa omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest

selgub, et, et hageja on kinnistu asukohaga XXX ½ suuruse mõttelise osa omanik.

Kostja ei ole esile toonud, et hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja

omanikuna õigusliku aluseta. Hageja selgitas, et omandas selle kinnisasja osa

07.06.2010 kostjalt pangalaenuga. Ka kostja on oma vastuses kinnitanud, et väide

selle kohta, et hageja kostjalt omandas kinnisasja 07.06.2010 on tõene. Kostja kinnitas

08.09.2021 menetlusdokumendis, et hageja leidis ühise kodu päästmiseks võimaluse

ja sõlmis pangaga laenulepingu. Samas menetlusdokumendis kinnitas kostja, et

kostjale kuulunud kinnistu vormistati hageja nimele ja nii sai hageja kinnistu enda

omandisse. Seega on kostja vaidlusaluse kinnistuosa omandi üleminekut hagejale

kinnitanud.

8. Kostja on oma menetlusdokumentides viidanud sellele, et tegemist on tema hinnangul

perekonna ühisvaraga. Kohus kostjaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja

kostja ei ole kunagi teineteisega abielus olnud. Kohus osundab, et mitteabielulise

kooselu puhul ei teki ühisvara, seega on kostja viited ühisvarale ja

perekonnaseadusele asjakohatud. Samuti ei ole asjakohased kostja viited sellele, et

kostja on vaidlusaluse elamu ise ehitanud tema vanematele kuulunud

metsamaterjalist. Kostja on ise esile toonud, et elamu ehitamine toimus aastail 2008-

2009 enne kinnistu osa hagejale võõrandamist (07.06.2010). Seega ei oma kostja

viited elamu ehitamisele ja kostja vanematelt raha saamisele käesoleva asja

lahendamisel mingit tähendust. Kinnisasja osa ja elamu omand on hagejale üle läinud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et hageja on

vaidlusaluse kinnisasja omanik. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 omand on isiku täielik

õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning

nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise

tagajärgede kõrvaldamist.

9. Täiendavalt on kohus seisukohal, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja valdab XXX

asuvat elamut nr 1. Kostja ei ole seda hageja väidet vaidlustanud. Lisaks on kostja

23.10.2020 e-kirjast hagejale kahtlusteta selge, et kostja elamut valdab. Nii on kostja

hagejale avaldanud, et palub edasi lükata maja müüki kevadesse sest vastu talve kogu

seda kupatust välja kolida käib kostjale lihtsalt üle jõu (tl 51). Seega ei ole kahtlust

selles, et kostja kinnisasja valdab ja hagejale kuuluvas elamus elab.

10. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus

hagejale kuuluva kinnistu mõttelise osa ja seal asuva elamu valdamiseks. Ka

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on

tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 18.06.2021

määruses kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja

tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi

väidet ega tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus kinnisasjal oleva elamu

valdamiseks. Kostja on esile toonud, et kostja elab iseenda poolt ehitatud majas

õiguslikul alusel. Pooled on vastava kokkuleppe suusõnaliselt elus ka teinud.

11. Nagu kohus eelpool tuvastas, on kostja kinnisasja osa koos majaga hagejale

võõrandanud 07.06.2010. Samas ei ole vaidlust selles, et kostja on jätkanud elamus

elamist. Kumbki pool ei ole esile toonud, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma

elamu kasutamise eest tasu ehk üüri, seega ei kasuta kostja elamut üürilepingu alusel.

Samuti ei nähtu kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja kasuks oleks seatud isiklik

kasutusõigus AÕS § 227 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul võib kostja kasutada elamut

tasuta kasutamise lepingu alusel.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks

isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.

VÕS § 393 lg 3 järgi kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme

kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme

tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Asjast ei nähtu, et hageja ning kostja

oleks kokku leppinud elamu kasutustähtajas, kumbki pool ei ole kasutustähtajale

viidanud, seega on hagejal õigus igal ajal nõuda elamu vabastamist. Hageja ongi seda

teinud, kuid kostja ei ole elamut ja hagejale kuuluvat kinnisasja osa vabastanud.

13. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal

esineb muu alus kinnisasja osa ja sellel asuva elamu valdamiseks. Kostja on

käesolevas menetluses küll esitanud pangakonto väljavõtteid ja Swedbank AS-iga

sõlmitud lepingu, kuid kostja ei ole ära näidanud, kuidas vastavad dokumendid

tõendavad elamu kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Seega asub kohus

seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal esineb õiguslik alus XXX ½ suuruse

mõttelise osa ja seal asuva elamu nr 1 valdamiseks.

14. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et XXX ½ suurune mõttelise osa ja

sellel asuv maja nr 1 tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja

mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub kinnisasja ja seal asuva elamu

vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga XXX kinnistu ½

suuruselt mõtteliselt osalt ja sellel asuvast majast nr 1täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras välja tõsta.

15. Kostja esitas kohtule 08.09.2021 menetlusdokumendis taotluse allkirjaekspertiisiks

17.05.2010 laenulepingule. Kostja väidete kohaselt ei ole tema laenulepingu

muudatusele XXXXXXXX koostamisest osa võtnud alla kirjutanud ega enda

esindamiseks volitust andnud. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata,

kuivõrd taotlusest ei ole võimalik aru saada, millist asjas tähtsust omavat asjaolu

kostja sellega tõendada soovib. Kohus selgitab, et laenulepingul XXXXXXXX ja

selle muudatustel ei ole asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise vaidluses

mingit tähendust. Kui kostja on seisukohal, et tal on hageja või panga vastu mingeid

rahalisi nõudmisi, on tal õigus esitada iseseisev hagi kohtusse.

16. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses

käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel

kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

17. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi,

tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

19. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

20. Hageja esindaja esitas 13.08.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest

nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot ning kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 2220 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusteenust

osutatud 12 h ja 20 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, koos

käibemaksuga 180 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 2 520 eurot. Hageja palub

märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega.

21. Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste

sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses

menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos

sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11,

p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et

vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

24. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust

kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja

kohtukulud seisnevad riigilõivus 300 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on

17.09.2020 tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus

leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

25. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on

kulutanud 10 töötundi 17.09.2020 hagi ettevalmistamiseks ja selle koostamiseks (sh

kaks nõupidamist kliendiga, tutvumine asja materjalidega, hagiavalduse koostamine

kohtule). Hageja esindajal on läinud 2 h ja 20 minutit 12.11.2020 menetlusdokumendi

koostamiseks.

26. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise toimingutega seotud

ajakulu kokku 10 tundi on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud

seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks

professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1

tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja

õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist

vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja

eelnimetatud kulu hindamisel. Hagiavaldus on vaid 1,5 lk pikk, sisaldades ülejäänud

osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Kohus arvestab aga

sellega, et kohtueelselt tuli esindajal tutvuda vaidluse asjaoludega ja kostja

potentsiaalsete vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu

seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega saab olla 8h, vähendades toimingu

ajakulu kokku 2h võrra.

27. Kohus, kontrollinud hageja esindaja menetluskulude nimekirjades märgitud

ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud

mis on tehtud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks

vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on

põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, mis on käibemaksuga

180 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas

aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tasumäärale. Kohus loeb hageja lepingulise

esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8 h 20 min, mis hageja

esindaja tunnitasumäära arvestades vastab 1 860 eurole. Kokku mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 2 160 (300 eurot riigilõiv ja 1 860

eurot õigusabikulu) eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(2160 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik