2-20-18344/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18344

Tsiviilasi

K.K DIAMOND GROUP OÜ hagi K. L.-P.i vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

2151,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.K DIAMOND GROUP OÜ (registrikood

11444579), lepinguline esindaja advokaat Marko

Pikani

Kostja K. L.-P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K DIAMOND GROUP OÜ hagi K. L.-P.i vastu võlanõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud K.K DIAMOND GROUP OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja (laenuandja) Grid Group OÜ-le (laenusaaja)

15.09.2016 sõlmitud lepingu alusel laenu 10 000,00 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg

01.06.2017 on saabunud, kuid laenusaaja pole laenu tagastanud. Laenulepingu tagamiseks

sõlmis hageja kostjaga 15.09.2016 käenduslepingu, maksimaalse vastutusmääraga 1800,00

eurot. Laen kogusummas 10 000,00 on laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Kuigi

laenulepingus on kirjas, et laenusumma väljamaksmine toimub 7 kalendripäeva jooksul

alates laenulepingu sõlmimisest, siis maksti laen välja tegelikkuses erinevatel aegadel.

Hageja esitas maksekorralduse laenu summas 4500,00 eurot laenusaajale väljamaksmise

kohta, millest 3500,00 eurot oli makstud 15.09.2016 laenulepingu katteks. Ülejäänud osa

15.09.2016 laenulepingus toodud laenusummast ehk 6500,00 eurot maksis K.K Diamond

Group OÜ eest Grid Group OÜ-le välja kolmas isik.

2. Kuigi laenuleping on jäänud nii hageja ja Grid Group OÜ poolt allkirjastamata, siis

vastavasisulised kokkulepped laenusaaja ning laenuandja vahel eksisteerisid ja

laenulepingus toodud laenusumma 10 000,00 eurot on laenusaajale täies ulatuses välja

makstud. Seda kinnitab muuhulgas laenusaaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik

kinnitus laenulepingu sõlmimise fakti kohta. Hageja palub kostjalt käenduslepingu alusel

välja mõista põhivõlgnevus summas 1800,00 eurot ning käenduslepingust tulenevate

kohustuste rikkumise eest viivist alates nõudekirja saatmisest 06.11.2020.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel puudub kehtiv laenuleping, mistõttu puudus nõue,

mida käendada. Samuti puudub kehtiv käendusleping. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt

tuli leping sõlmida kirjalikult, kuid lepingul ei ole allkirju. Laenulepingu p-is 3.1 on kokku

lepitud, et laenuleping jõustub üksnes selle poolte poolt allkirjastamisel. Samuti pole

laenulepingu alusel antud laenu. Kostja ei ole kunagi olnud Grid Group OÜ-ga mitte kuidagi

seotud, kuna ei ole seal töötanud. Samuti ei ole olnud äriühingu omanik ega juhtorgani liige.

Hageja ja Grid Group OÜ on omavahel seotud isikud, sest hageja on Grid Group OÜ

ainuomanik ja mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on K. K.. K. K. kontrollib ja juhib

mõlema äriühingu tegevust ja on ise ühtlasi otseselt asja lahendamisest huvitatud isik. K. K.i

poolt allkirjastatud kinnitust ei ole koostanud tema ise, vaid see on dokumendi metaandmetest

lähtuvalt koostatud hagejat esindava advokaadibüroo poolt. K. K. on Grid Group OÜ

juhatuse liikmena veel 2018 aastal andnud 21 000 eurot laenu samuti talle kuuluvale Diamond

Skyle selle asemel, et täita Grid Group OÜ väidetavaid kohustusi hageja ees.

4. Tõendite kohaselt on hageja teinud Grid Group OÜ-le ülekande summas 4500,00 eurot

(millest 3500,00 oli mõeldud laenuna) aasta pärast väidetava laenulepingu sõlmimist, mis on

mitu kuud pärast seda, kui Grid Group OÜ oleks pidanud laenu juba tagastamata. Tõendamata

on, et see ülekanne on tehtud väidetava 15.09.2016 sõlmitud laenulepingu alusel. Ülejäänud

6500,00 eurot üleandmine on täielikult tõendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

6. Hageja esitas nõude kostja vastu käenduslepingu alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik

ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS §

145 lg 1). Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) eksisteerib

kehtiv käendusleping; 2) käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud

peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku

kohustuse täitma.

7. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada

põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal

on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus (VÕS § 149 lg 1).

8. Kostja vaidlustas nii käenduslepingu aluseks olevast laenulepingust tuleneva nõude

olemasolu kui ka käenduslepingu kehtivuse.

9. Kohus täitis 20.04.2021 määrusega selgitamiskohustust ning andis mh hagejale tähtaja oma

nõude täiendavaks põhistamiseks ja tõendamiseks (tl 113-114). Kohus selgitas, et hageja peab

TsMS § 230 lg 2 alusel tõendama, et tal oli kehtiv laenuleping Grid Group OÜ-ga, kehtiv

käendusleping kostjaga ning ta on konkreetse laenulepingu alusel raha üle andnud Grid Group

OÜ-le. Kohus leidis ka, et hagejal tuleb tõendada laenulepingu alusel antud kogu raha

(10 000,00 euro) üleandmist. Samuti tuli hagejal tõendada, et käendatud kohustus on

muutunud sissenõutavaks.

10. Pooled sõlmisid 15.09.2016 käenduslepingu (tl 7-8). Nimetatud käenduslepingu alusel

kohustus kostja tagama ja käendama kõiki Grid Group OÜ rahalisi kohustusi ja nende

täitmist, mis tulenevad hageja ja Grid Group OÜ vahel 15.09.2016 sõlmitud laenulepingust

(käenduslepingu p 1.1). Käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 1800,00 eurot

(käenduslepingu p 1.2). Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest

(VÕS § 142 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

Sellist piirangut 15.09.2016 käendusleping ei sisalda. Kohtule esitatud käendusleping on

sõlmitud kirjalikult. Asjaolu, et käenduslepingu on allkirjastanud üksnes kostja, ei muuda

käenduslepingut kehtetuks. Kostja kohustatud isikuna on käenduslepingu allkirjastanud.

Käendusleping vastab VÕS § 143 lg-te 1 ja 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on seega kehtiv.

11. Kohus analüüsib käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu. Kostja võttis

käenduslepinguga kohustuse tagada rahaliste kohustuste täitmine hageja ja Grid Group OÜ

vahel 15.09.2016 sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel (tl 5-6). Lepingu võib sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele

või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne,

kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Kirjalik leping loetakse sõlmituks,

kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole

poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping

loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool (VÕS § 11 lg 4).

12. Lepingu p 3.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning

kehtib kuni lepingust tuleneva poolte nõuetekohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et

laenulepingu sõlmimist hageja ja Grid Group OÜ vahel ei tõenda kohtule esitatud

allkirjastamata leping ning kohtule esitatud laenusaaja kinnitused ega ka e-kiri (tl 12-14 ja tl

110). Samuti ei tõenda laenulepingu sõlmimist 19.09.2017 maksekorraldus (tl 10). Nimetatud

maksekorraldusest nähtub, et hageja kandis Grid Group OÜ-le 19.09.2017 4500 eurot,

selgitusega „laen ettevõttele“. Nimetatud maksekorraldusest ega selgitusest „laen ettevõttele“

ei saa kuidagi tuletada, et 3500,00 eurot nimetatud summast on makstud 15.09.2016 sõlmitud

laenulepingu alusel. Maksekorraldusel ei ole ühtegi viidet kõnealusele laenulepingule. Kohus

nõustub kostja esindaja seisukohaga, et tegemist võis olla mistahes laenuga Grid Group OÜ-

le, kuid nimetatud makse ei ole kuidagi seostatav 15.09.2016 laenulepinguga. Laenulepingu p

1.2.1 kohaselt pidi hageja maksma laenu laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 7 kalendripäeva

jooksul lepingu sõlmimisest. Laen tuli tagastada hiljemalt 01.06.2017. Seega saabunuks ka

laenu tagastamise tähtaeg 3,5 kuud varem enne hageja poolt väidetava laenusumma 3500,00

euro väljamaksmist. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et pooled

muutsid laenulepingu tingimusi.

13. Samuti on tõendamata 6500,00 euro üleandmine. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

kuna hageja nõudeks kostja vastu on 1800,00 eurot, siis hageja ei ole vaja esitada 3500,00

eurot ületava osa väljamaksmise kohta täiendavaid tõendeid. Hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid ega tõendanud, et hagejal oli kokkulepe, et ülejäänud summa laenust annavad

kostjale kolmandad isikud.

14. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendaja käenduslepingust

tulenev kohustus võlausaldaja ees on seotud käendatava põhikohustuse sisu ja ulatusega. Kui

käendusega tagatavat kohustust ei ole tekkinud, on käendusleping sisuliselt esemetu ning

hageja ei saa käendusele tuginedes käendaja (kostja) vastu nõudeid esitada. Vastavalt ei ole

hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kuna hageja ei ole tõendanud käendusega

tagatava võlausaldaja nõude olemasolu.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja analüüsida teisi käenduslepingust tuleneva nõude

rahuldamise eeldusi.

16. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kohtuotsuses käsitlemata

poolte poolt esitatud väited ja tõendid.

17. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

18. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Vastavalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

19. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik