3-21-1882/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1882

Haldusasi

Aktsiaselts PMA kaebus Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsuse nr

270 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 236609

ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.08.2021 otsuse nr 136-

21/236609 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

aktsiaselts

PMA,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Ergo Pallo

Asja läbivaatamise vorm

21.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.10.2021, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud,

et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas

ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa viib 05.05.2021 otsuse nr 178 kohaselt läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega

riigihanget „Ambulatoorse günekoloogia erialal teenuse osutamiseks ravi rahastamise lepingu

sõlmimine“ (viitenumber 236609). Hanke eesmärgiks on haiglavõrgu arengukava haiglate hulka

mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute sõlmimine günekoloogia

erialal teenuste osutamiseks ajavahemikul 01.10.2021–30.09.2026 hanke väljakuulutamise otsuses

nimetatud teenuse osutamise kohtades.

2. Aktsiaselts PMA esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.

3-21-1882

2(5)

3. Eesti Haigekassa tegi 13.07.2021 otsuse nr 270 riigihankes pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate

kvalifitseerimata jätmise ning pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Otsusega

kvalifitseeriti aktsiaselts PMA ning tunnistati tema pakkumus vastavaks ent jäeti edukaks tunnistamata.

3.1. Pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtus Eesti Haigekassa hindamise alustest ja

erimenetluse korra punktist 8. Erimenetluse korra punkti 8.4.1. kohaselt on pakkumuse edukaks

tunnistamise lävendiks 42,6 punkti saamine. Pakkumuste hindamise tulemusel selgusid igas

väljakuulutatud teenuse osutamise kohas (hanke osas) pakkumused, mis said punkte vähemalt lävendis

(42,6 punkti) nõutud ulatuses ja moodustus edukaks tunnistatud pakkumuste loetelu.

3.2. Pakkumuste hindamisel sai aktsiaseltsi PMA pakkumus hindamise tulemusena kokku 38,0 punkti

ning seega ei ületanud erimenetluse korra punktis 8.4.1. nimetatud lävendit. Selle tulemusena jättis

Eesti Haigekassa 13.07.2021 otsusega nr 270 aktsiaseltsi PMA pakkumuse edukaks tunnistamata.

4. Aktsiaselts PMA esitas 21.07.2021 kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Eesti

Haigekassa 13.07.2021 juhatuse otsuse nr 270 peale. VAKO jättis 06.08.2021 otsusega vaidlustuse

rahuldamata.

5. Aktsiaselts PMA esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 13.07.2021

juhatuse otsuse nr 270 osaliseks tühistamiseks ning VAKO 06.08.2021 otsuse tühistamiseks. Ühtlasi

taotles aktsiaselts PMA esialgse õiguskaitse korras seni sõlmitud lepingu (kehtivusega kuni 30.09.2021)

pikendamist kuni käesoleva kohtuvaidluse ammendumiseni.

6. Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks

Eesti Haigekassa. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata.

7. Vastustaja esitas 23.08.2021 vastuse kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja vaidlustab Eesti Haigekassa 13.07.2021 juhatuse otsuse nr 270 selle p 3 ja otsuse lisa 2

koosmõjus osas, millega anti kaebaja pakkumusele 38 hindepunkti. Kaebaja pakkumus jäeti antud juhul

edukaks tunnistamata, kuivõrd see ei ületanud erimenetluse korra p-s 8.4.1. sätestatud lävendit (42,6

punkti). Kaebaja on seisukohal, et antud juhul jäeti ta pakkumuse hindamisel põhjendamatult ilma

punktidest Eesti Haigekassa 12.08.2020 juhatuse otsuse nr 291 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise

asjaolude hindamise aluste hindepunktide kehtestamine günekoloogia eriala teenuste hankes“ punkti

3.1.C kohaselt.

8.1. Hindamise aluste p 3.1.C kohaselt on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lõike 4 punktis 2

sätestatud asjaolu – teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused – hindamise aluseks muu hulgas

haigekassa andmekogu andmetel pakkuja haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. peatükis nimetatud

uuringute ja protseduuride (tk) osakaal pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest

teenustest väljakuulutatud ambulatoorsel erialal (tk) riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise

kalendrikuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel.

8.2. Osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride

osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa raamatupidamise andmete

alusel. Uuringute ja protseduuride ning teenuse hulka ei arvata erakorralise meditsiini osakonnas tehtud

uuringuid ja protseduure ning teenuseid. Hindepunkte jagatakse järgmiselt:

8.2.1. 10 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on kuni 10,0% (kaasa

arvatud) madalam, võrdne või suurem kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja

protseduuride osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse

kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel;

8.2.2. 5 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on 10,1% kuni 20,0%

(kaasa arvatud) madalam kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride

3-21-1882

3(5)

osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12

kalendrikuu andmete;

8.2.3. 0 punkti, kui pakkuja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust on rohkem, kui 20,0%

madalam kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaal kõigist

teenustest väljakuulutatud erialal riigihanke väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu

andmetel.

8.3. Haigekassa juhatuse 13.07.2021 otsuse nr 270 lisa 2 kohaselt oli Eesti keskmine uuringute ja

protseduuride osakaal hindamise aluste p 3.1.C kohaselt 17,9, mis teeb 10% keskmisest madalamaks

osakaaluks 16,1 ja 20% keskmisest madalamaks osakaaluks 14,3%. Kaebaja vastavaks osakaaluks

märgiti 11,7, mis on rohkem kui 20% madalam Eesti keskmisest uuringute ja protseduuride osakaalust,

mistõttu sai kaebaja pakkumus selles osas 0 punkti vastavalt hindamise alustele.

8.4. Kaebaja on vastustajale pakkumuse esitamisel lisanud juurde õiendi raviasutuse uuringute ja

protseduuride osakaalu kohta (04.06.2021). Kaebaja on selles selgitanud, et uuringute ja protseduuride

(tk) osakaal tema raviasutuses günekoloogia erialal kõigist teenustest (tk) on võrdne või suurem Eesti

Vabariigi keskmisest. Kaebaja selgitas, et tema asutuses töötav arst Õnne Kann ei ole märkinud

haigekassa arvetele kõiki tegelikult tema poolt teostatud uuringuid (vaginaalne ultraheliuuring 7954),

vaid arst märkis uuringu koodi arvele ainult patoloogia korral. Arst on enda selgituste kohaselt teinud

seda selleks, et hoida kokku haigekassa vahendeid ning oleks võimalik võtta vastu rohkem patsiente ja

poleks pikka ravijärjekorda. Kõik haigekassale esitatud arvetel kajastamata, aga reaalsuses teostatud

uuringud on kajastatud patsientide ravilugudes.

8.5. Kaebaja möönab, et uuringute mittekajastumine on tema all töötava raviarsti poolne

möödalaskmine. Kaebaja on tänaseks arsti tähelepanu probleemile juhtinud ning viinud sisse vastavad

muudatused asutuse töökorralduses, et tagada edaspidine korrektne arvete esitamine haigekassale.

Siiski leiab kaebaja, et asjaolu, et uuringud pole haigekassale esitatud arvetel kajastanud, ei tähenda

seda, et teenust poleks tegelikkuses osutatud või kaebajal puuduks võimekus teenuse osutamiseks.

Kaebaja hinnangul on riigihanke hindamise aluste p 3.1.C kohane haigekassa raamatupidamisandmetest

lähtumine liialt bürokraatlik ning vastava hindamise puhul tuleks läheneda laiemalt ning lähtuda

tegelikult osutatud teenuse mahust. Tegelikkuses on kaebaja uuringute ja protseduuride osakaal oluliselt

üle Eesti keskmise, mistõttu pidanuks kaebaja pakkumus saama hindamise aluste p 3.1.C kohaselt

maksimaalsed 10 punkti.

8.6. Kaebaja puhul on tegemist aastakümneid raviteenust osutuva asutusega, kel on alates 1996. aastast

olnud vastustajaga erinevad lepingud günekoloogia teenuse osutamiseks Võrumaal. Kunagi varasemalt

ei ole selle 25-aastase praktika puhul vastustaja poolt kaebajale ette heidetud, et viimase tegevus ei

vastaks mingisugustele nõuetele. Seega on kummaline, kuidas vastustaja leiab nüüd järsku, et kaebaja

teenus ei vasta edukaks tunnistatava hanke tingimustele.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.1. Kaebajale on hindepunktid määratud õigesti ning otsus on õiguspärane – kaebaja uuringute osakaal

on enam kui 20% madalam keskmisest. Hindepunktide otsuse p-i 3.1.C kohaselt on hindamise aluseks

üksnes haigekassa raamatupidamise andmed. Hankija on seega riigihanke alusdokumentidega (RHAD)

ära piiritlenud andmete kogumi, millest lähtudes kõiki pakkumusi hinnatakse.

9.2. Kaebaja arusaama kohaselt eksisteerivad ühtaegu nii kaebaja „tegelikult tehtud“ uuringute osakaal

kui ka hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hindepunktide otsuse p-i 3.1.C kohaselt on selge,

et hindamisel on määrav üksnes hankija andmetel põhinev uuringute osakaal. Hankija ei saa arvestada

täiendavaid andmeid, mida pakkuja pole haigekassa andmekogusse esitanud. See oleks vastuolus

RHAD-i ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

3-21-1882

4(5)

9.3. Kaebaja ei ole hankijale vajalikke andmeid (raviarveid) esitanud ning seda riski kannab kaebaja.

Muud etteheited kaebajal hankija otsusele puuduvad. Eelnev on ammendavalt tuvastatud ka VAKO

otsuse p-des 8.1 ja 8.2. RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning see kehtib ühtviisi kõikidele

pakkujatele. Järelikult on hankija otsus õiguspärane ning kaebaja on õigesti saanud hindepunktide

otsuse p-i 3.1.C alusel 0 punkti.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asja materjalidega leian, et kaebus on põhjendamatu

ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Leian, et vastustaja on kaebaja pakkumuse hindamisel määranud kaebajale hindepunktid õigesti,

lähtudes pakkujatele hindepunktide andmisel üksnes haigekassa raamatupidamises toodud andmetest,

arvestades, et:

11.1. Vastustaja 05.01.2021 otsuse nr 178 lisa 2 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu

sõlmimiseks günekoloogia erialal teenuse osutajatega“, punktidest 8.2 ja 8.4 tuleneb, et pakkumusi

hinnatakse vastavalt haigekassa juhatuse otsusega kehtestatud hindepunktidele. Pakkumuse edukaks

tunnistamise lävendiks on 42,6 punkti saamine. Kehtestatud lävendist vähem punkte saanud pakkumust

hankija edukaks ei tunnista;

11.2. Hindepunktid ja nende andmise korra on vastustaja kehtestanud 12.08.2020 otsusega nr 291 „Ravi

rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindepunktide kehtestamine günekoloogia

eriala teenuste hankes.“ Otsuse p 3.1.C kohaselt arvestatakse hindepunktide andmisel muu hulgas

pakkuja poolt teostatud, haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. peatükis nimetatud, uuringute ja

protseduuride (tk) osakaalu pakutaval ambulatoorsel erialal pakkuja kõigist pakutavatest teenustest

väljakuulutatud ambulatoorsel erialal (tk) riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise kalendrikuule

eelneval 12 kalendrikuul. Pakkuja osakaalu võrreldakse vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate

uuringute ja protseduuride osakaaluga kõigist teenustest. 12 kalendrikuu andmed võetakse haigekassa

raamatupidamise andmete alusel.

11.3. Seega nähtub ülaltoodud regulatsioonist üheselt, et edukaks saab tunnistada vaid pakkumuse, mis

ületab kehtestatud hindepunktide lävendit (42,6) punkti ning hindepunktide andmisel lähtub vastustaja

teenuste osakaalu arvestamisel vaid haigekassa raamatupidamise andmetest. Hankemenetluse

dokumendid ei näe ette võimalust arvestada pakkujate poolt esitatud mistahes lisaandmeid, mis

haigekassa raamatupidamises ei kajastu.

12. Kaebaja poolt pakkumuses esitatud lisaandmete arvesse võtmine olukorras, kus hankedokumendid

sellist võimalust ette ei näe, oleks vastuolus riigihangetes kehtiva pakkujate võrdse kohtlemise ning

läbipaistvuse põhimõtetega. Hoolika pakkujana ja pikaajalise kogemusega teenuseosutajana pidanuks

kaebaja enne pakkumuse esitamist veenduma, et kõik RHAD-s nõutud kriteeriumid on täidetud ja

vajalikud andmed eelnevalt haigekassale esitatud. Seda eriti olukorras, kus hanketingimused on kõigile

isikutele ühetaoliselt selged. Selles tulenevalt ei oma ka tähendust kaebaja poolt kohtuistungil esitatud

väited selles osas, et kaebaja poolt tegelikult teostatud protseduuride arvu oli vastustajal võimalik

kontrollida patsientide ravilugude põhjal ning kaebajale lisaküsimuste esitamise kaudu.

13. Seonduvalt kaebaja viitega sellele, et 12.08.2020 otsuse p 3.1.C on liialt bürokraatlik ning rikub

seega kaebaja õigusi, selgitan, et 12.08.2020 otsuse näol on tegemist riigihanke alusdokumendiga, mis

on käsitatav eelhaldusaktina, millega määratakse siduvalt kindlaks pakkumuste esitamise nõuded,

kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid, kvalifitseerimistingimused ja pakkumuste võrdlemise

tingimused (vt Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p

16). Riigihangete seaduse § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

riigihanke alusdokumente vaidlustada, esitades tähtaegselt VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Kaebaja

ei ole riigihanke alusdokumentide osas vaidlustust esitanud ning sellest tulenevalt ei saa kaebaja

käesoleva vaidluse lahendamisel ka tugineda riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse argumendile.

3-21-1882

5(5)

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

15. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 2303 eurot, millest 1295 eurot on riigilõiv ja

1008 eurot on õigusabikulud halduskohtumenetluses. Kuludokumente ei ole kohtule esitatud. Kuivõrd

otsus on tehtud kaebaja kahjuks jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas

isik ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma