1-18-7091/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

23. september 2021

Kohtuasja number

1-18-7091

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm

Kohtuasi

Talis Boldõrevi (isikukood 39701192741) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise

valvega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Talis Boldõrevi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Liiva

Talis Boldõrev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga määruskaebemenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 61 (kuuskümmend üks) eurot ja 20

(kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 20 senti.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Talis Boldõrevilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 61 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist

kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Talis Boldõrev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17. oktoobri 2018 otsusega KarS § 200 lg 2

p-de 4, 8, § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati liitkaristusega 4 aastat 6

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.

detsembri 2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse: 2 kuu ja 13 päeva võrra.

Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistuse

lõpptähtaeg saabub 30. juunil 2023.

2. Tartu Vangla esitas materjalid T. Boldõrevi vangistusest vabastamiseks tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega, ent ei toeta tema vabastamist. Ka prokuratuur ei toeta

vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 31. augusti 2021. a määrusega jäeti T. Boldõrev tingimisi enne tähtaega

elektroonilise

valve

kohaldamisega

vabastamata.

Formaalsed

eeldused

tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud.

4. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Kinnipeetaval on vabanemise korral

elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Positiivne on ka osalemine

rehabiliteerivates tegevustes. Ehkki tegemist on T. Boldõrevi esimese reaalse vangistusega, on

tal kehtivaid kriminaalkaristusi neli. T. Boldõrev on toime pannud nii varavastaseid- kui ka

vägivallakuritegusid. Viimati pani ta toime röövimise kasutades vägivalda ja relvana

kasutatavat eset, süstemaatilise varguse ning omastamise. Kuritegusid ajendab T. Boldõrevi

toime panema rahalise kasu saamine, impulsiivsus, puudulikud probleemilahendusoskused

ning valikuline ühiskonnas kehtivate reeglite tunnistamine. Kuriteod on muutunud

vägivaldsemaks, kuna lisandus relvana kasutatava eseme kasutamine. Varasemad vägivallaga

seotud kuriteod on kehalised väärkohtlemised ning avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumine vägivallaga. Kuriteod on nii etteplaneeritud kui ka planeerimata. Isiku varasemast

käitumisest järeldas kohus, et süüdlane ei ole karistustest järeldusi teinud. Tema kuriteod on

hoopis ajas raskemaks muutunud. Mida raskemaid kuritegusid on isikult oodata, seda väiksem

peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus.

5. Ehkki süüdlasel distsiplinaarkaristused puuduvad, ei ole tema senine vangistus kulgenud

probleemideta ja distsiplineeritult. T. Boldõrevi suhtes on 25. oktoobrist kuni 12. detsembrini

2019 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kambri aknapaketi lõhkumise ja

enesevigastamise lubamise ohu tõttu. Kinnipeetav nõudis sel viisil tema ümberpaigutamist. Siit

nähtub, et kinnipeetav on varmas manipuleerima ja käituma oma tahte saavutamiseks

mitteõiguspäraselt. Ometi oli ta selleks ajaks läbinud rehabilitatsiooni korras (ajavahemikul 27.

juunist 16. septembrini 2019) sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“.

Läbiviija on tagasisides märkinud, et kodutööd olid süüdlasel tehtud põhjalikult. Isiku enda

hinnangul tulid talle kasuks vihakäitumisega toimetulek (rahustavad tehnikad) ja rahustavad

mõtted ning et tulevikus aitab teda oskus konfliktolukordades positiivseid lahendusi näha.

Kuigi pärast nimetatud sündmust ei ole kinnipeetav vangistuses uusi rikkumisi toime pannud,

ei saa teha järeldust, et tema mõttemaailmas agressiivsusele ja vägivaldsusele kohta pole. Isiku

elukäik on olnud allumatu ja vägivaldne ning see on vangistuses jätkunud. Probleemideta

möödunud ajavahemik on liiga lühike võrreldes varasema probleemse ajavahemikuga ega

võimalda teha otsust ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusele allumine eeldab

isikult pingutust jätta oma soovid ja tahtmised kõrvale.

6. T. Boldõrev pani kuriteod toime katseajal. Esimese episoodi vähem kui 2 kuud pärast Harju

Maakohtu 13. detsembri 2016. a kohtuotsust. Kriminaalhoolduse ajal rikkus ta otsusega pandud

kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu pööratigi karistus Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a

määrusega täitmisele. Hoolimatus antud võimalusse kanda karistust vabaduses ei tekitanud

kohtus lootust, et T. Boldõrevi kriminaalhooldus võiks õnnestuda.

7. Negatiivse aspektina tõi kohus välja T. Boldõrevi võlanõude summas 18 599 eurot ning

pikaajalise töökogemuse puudumise. Lühiajalisi töökohti on T. Boldõrev pidanud, ent samas

pannud toime ka hulgaliselt varavastaseid kuritegusid raha saamiseks. Kindlal töökohal ja

sissetulekul suur roll isiku edasises majanduslikul hakkamasaamisel ning õigusvastaste tegude

vältimisel. Hetkel isikul kindlat töökohta pole. Teda on toetada lubanud Bolti-sõitev

elukaaslane, kuid sellist toimimisviisi ei saa jätkusuutlikuks pidada. Ka eriala pole süüdlane

omandanud. Ta loobus kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala õppel osalemisest,

kuna eriala talle ei meeldinud ja õpetajaga oli halb läbisaamine. Vanglas osales plaatija

kursusel, kuid see jäi vigastuse tõttu pooleli. Edasises enda harimises vanglas mõtet ei näe ja

keskharidust omandada ei soovi ning leidis, et vanglas pole ühtegi eriala, mis talle enam huvi

pakuks. Selline olukord teeb töötukassa toel alalise ja stabiilse töö leidmise väga raskeks.

Tasumata rahalised nõuded, mis raskendavad niigi toimetulekut ning puuduv legaalne ja

stabiilne sissetulek võivad viia uute kuritegudeni, mis on sooritatud majandusliku kasu saamise

eesmärgil.

8. Kuigi süüdlane on astunud positiivseid samme (kohtuistungil avaldas, et on sotsiaalmeedia

kinni pannud, endiste tuttavatega ei suhtle, vahetab elukohta), ei saa eeltoodud asjaolusid

kogumis arvestades järeldada, et T. Boldõrevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse

kandmiselt on põhjendatud. Kohus polnud kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile

allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine

aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades isikus pikalt juurdunud

kriminaalset elustiili, on äärmiselt suur tõenäosus kriminaalse tee jätkamiseks. Materjalidest ei

ilmne uut motivatsiooniallikat, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine.

Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega

taasühiskonnastamise paremini ettevalmistamiseks ja näiteks eriala omandamiseks ning

täiendavate sotsiaalprogrammide läbimiseks, mis aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude

toimepanemist.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada T. Boldõrev tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega.

10. Süüdlasel on õigus eeldada, et hea käitumise korral vabastatakse ta pärast karistuse osalist

ärakandmist vangistusest. Peale vabanemist vajab kinnipeetav tuge ning tema üle on võimalik

teostada kontrolli. Karistuse ärakandmisel riigil igasugune kontroll isiku osas puudub.

11. T. Boldõrev vajab nii toetust kui ka kontrolli. Kriminaalhoolduse abil oleks võimalik

suunata teda õiguskuulekale teele. Kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga.

Garantiid, et karistuse ärakandmisel jääks uued kuriteod sooritamata, ei saa keegi anda.

Ennetähtaegse vabastamise mõtteks on vabanenu jäämine kriminaalhooldaja järelevalve alla,

kes aitab teda resotsialiseerumise ning sõltuvuskäitumisega tegelemisel ning teostab kontrolli.

See ei lahenda küll kõiki probleeme, ent kriminaalhooldus tagab ühiskonnale suurema

turvalisuse ning aitab jälgida endise vangi igapäevaseid liikumisi ja tegevusi, sest need tuleb

kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastada ning teatud toimingu tegemiseks saada luba.

Elektroonilise järelevalvega vabastamine tähendab sisuliselt palju tugevamat distsipliini ja

reeglite järgimise kohustust. Süüdimõistetu peab mõistma, et vähimagi rikkumise ja

kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb tal karistus kanda lõpuni.

Elektroonilise valve tähtaeg saab olla 1-12 kuuni ning sellele on karistuslik eesmärk. Valve

peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama, vaid siis on selle kohaldamine põhjendatud

ja karistuse eesmärk täidetud. T. Boldõrev on nõuete ja tingimustega nõus ja valmis neid täitma.

T. Boldõrev kannab esimest reaalset vangistust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too.

13. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel

võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu.

Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule

tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist

eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on

lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu

tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja

huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on

kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme

kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus

diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo

15. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).

14. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus T. Boldõrevi ennetähtaegset vangistusest

vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning

arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud

tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei

tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud T. Boldõrevi karistuse eesmärgid

on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus T. Boldõrevi vabastamata

jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.

15. Kaitsja arvates on süüdlasel õigus eeldada, et hea käitumise korral vabastatakse ta pärast

karistuse osalist ärakandmist vangistusest. Kohtukolleegiumi arvates on küll süüdlase

käitumine karistuse kandmise ajal üks oluline kaalukeel, ent seda kogumis teiste KarS § 76 lg-

s 4 toodud asjaoludega. Praegusel juhul ei ole kaitsja rohkem vabastamist toetavaid argumente

kaebuses esitanud kui vaid see, et kriminaalhooldus aitaks T. Boldõrevi ja oleks ka ühiskonna

turvalisusele parem. Kohtukolleegium peab küll kaitsja argumente kriminaalhoolduse mõtte ja

tähenduse osas asjakohasteks, ent vabastamisele kuulub siiski süüdlane, kelle puhul on kohus

veendunud tema edasises õiguspärases käitumises. Praegusel juhul on kohus arvukate

argumentide najal põhistanud, miks tal sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus

nõustub nende põhistustega ning leidmata I astme kohtu lahendist ühtki kaalutlusviga

(kaalutlusõiguse rikkumisele ei ole viidatud ka edasikaebuses), jääb maakohtu määrus

muutmata.

16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 15 minutit, telefonivestlusele

T. Boldõreviga määruskaebuse esitamise teemal 5 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 35

minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga riigi õigusabi tasu 61,20

eurot (sh käibemaks 10,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja

§ 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei

rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Boldõrevi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)