2-20-18966/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18966

Kohtuasi

MDW Technics Oy hagi A&A Recycling OÜ vastu

nõude

tunnustamiseks

Käitleja

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A&A Recycling OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja MDW Technics Oy (Soome registrikood

2593748-1), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis

Päts

Kostja A&A Recycling OÜ (registrikood 14495471),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja

advokaat Severinas Jakubauskas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus osas, milles maakohus jaotas

menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ning mõistis menetluskulud

ja viivise välja (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6).

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega:

2.1. maakohtu menetluskulud perioodil 22.12.2020 kuni 24.01.2021 jätta MDW

Technics Oy kanda ja menetluskulud perioodil 25.01.2021 kuni 28.06.2021 jätta

A&A Recycling OÜ kanda;

2.2. A&A Recycling OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata;

2.3. MDW Technics Oy taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks menetluskulu

1120 eurot;

2.4. välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks viivis

menetluskuludelt (1120 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

2-20-18966

3. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3) on maakohtu määrus

jõustunud.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

5.1. Rahuldada A&A Recycling OÜ 18.05.2021 määruskaebus Harju Maakohtu

30.04.2021 määrusele, millega kohus jättis A&A Recycling OÜ kaja

rahuldamata ja menetluse taastamata.

5.2. Taastada menetlus tsiviilasjas 2-20-18966.

5.3. Jätta MDW Technics Oy hagi A&A Recycling OÜ vastu MDW Technics Oy

nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbi

vaatamata.

5.4. Maakohtu menetluskulud perioodil 22.12.2020 kuni 24.01.2021 jätta MDW

Technics Oy kanda ja menetluskulud perioodil 25.01.2021 kuni 28.06.2021 jätta

A&A Recycling OÜ kanda.

5.5. A&A Recycling OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

5.6. MDW Technics Oy taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks menetluskulu

1120 eurot.

5.7. Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks viivis

menetluskuludelt (1120 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

6. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MDW Technics Oy (hageja) esitas 22.12.2020 hagi A&A Recycling OÜ (kostja) vastu nõude

tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses.

2. 08.03.2021 tegi Harju Maakohus asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. 07.04.2021

esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Maakohus jättis 30.04.2021 määrusega kaja rahuldamata.

3. 18.05.2021 esitas kostja 30.04.2021 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse kaja rahuldamata jätmise kohta.

4. 31.05.2021 määruskaebusele esitatud vastuses pööras hageja kohtu tähelepanu sellele, et

kostja ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks. Võlgniku võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolekul jäi kostja nõue tunnustamata, kuid kostja ei ole oma nõude

tunnustamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohast hagi esitanud.

2-20-18966

5. 14.06.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas palus hageja määrata enda menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 3240 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja menetluskulud moodustuvad hagiavalduselt

tasutud riigilõivust 300 eurot ja õigusabitasust 2940 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

Hageja esindaja töömaht on olnud 21 tundi tasumääraga 140 eurot tunnis (käibemaksuta).

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas 28.06.2021 määrusega kostja 18.05.2021 määruskaebuse 30.04.2021

määrusele, taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas ja jättis hageja hagi läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1750 eurot ja viivise.

7. Maakohus juhindus asja lahendamisel kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS redaktsioonist.

Kohus tuvastas, et 25.11.2020 võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise

koosolekul esitati vastuväide kostja nõudele. Kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes

tuvastas kohus, et kostja ei ole oma nõude tunnustamiseks hagi esitanud. Kohaldatava PankrS

§ 106 lg 1 järgi sai nõude tunnustamise hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil

koosolek jättis nõude tunnustamata. Kohaldatava PankrS § 106 lg 8 sätestas, et kui võlausaldaja

nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis

tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei

arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see

nõue tunnustatuks. Kuna kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ja hageja

nõudele ei ole teisi vastuväiteid esitatud, siis tuleb hageja nõue lugeda pankrotimenetluses

tunnustatuks kohaldatava PankrS § 106 lg 8 alusel. Eelnimetatust tulenevalt on tekkinud

olukord, kus hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, ja

maakohus jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2

alusel.

8. Hagi esitamine oli hageja õiguste kaitseks vajalik, sest hagi esitamise ajal ei olnud teada, et

kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ja seetõttu puudub vajadus nõude

tunnustamise taotlemiseks kohtumenetluses. Hagi esitamise vajaduse põhjustas oma

tegevusega kostja, mistõttu jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 sisu arvestades

menetluskulud kostja kanda.

9. Kohus nõustus osaliselt kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele. Hageja esitas hagi

esialgu ekslikult ka pankrotihalduri vastu, võttes selle hagi kohtu selgituste järgselt tagasi.

Kohus jättis tagasi võetud hagi menetluskulud hageja kanda (08.03.2021 määrus). Hageja

menetluskulude nimekirja sisust järelduvalt sisalduvad selles ka eelnimetatud nõude

menetlemisega seotud kulud. Hinnanguliselt luges kohus sellisteks kuludeks hagi

ettevalmistamisega seotud töödest 3 tundi ning 12.02-08.03 tehtud tööd 5,5 tundi. Neid kulusid

ei saa lugeda põhjendatuks ega vajalikuks käesoleva ajani menetluses olnud nõude suhtes.

Põhjendatud õigusabikulu on 1750 eurot.

10. Riigilõivu osas kohus hagejale hüvitist välja ei mõistnud, kuna hageja saab hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu vastava summa TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel riigilt tagasi nõuda.

Määruskaebus

11. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja

2-20-18966

kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1040,52 eurot. Määruskaebuse

menetlemisega seonduvad menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

12. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse rahuldamisel ja hagi läbivaatamata jätmisel oleks tulnud kõik menetluskulud

jätta hageja kanda ja need hagejalt kostja kasuks välja mõista.

13. Eeldused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole täidetud. TsMS § 162 lg 4 puudutab

menetluskulude jaotust sisulises hagimenetluses. Praegusel juhul tegi kohus määruse hagi

läbivaatamata jätmise kohta. Sätte olemusest ei tulene, et see kohalduks määruste puhul (TsMS

§ 463 lg 2). TsMS § 168 lg 2 on kostja hinnangul erisätteks mh TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 suhtes.

14. Asjaolu, et hageja hagi on menetluse kestel perspektiivituks muutunud, ei ole objektiivselt

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ehk asjaolu, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 alusel

menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

15. TsMS § 436 lg 1 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) järgi peab kohtulahend olema

põhjendatud. Vaidlustatavas määruses puudub menetlusõiguslikult aktsepteeritav põhjendus

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalike eelduste esinemise kohta. Määrav ei ole asjaolu, et

kostja põhjustas tema vastu hagi esitamise. Sellisel põhjendusel võiks kõigis menetlustes hagi

rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel menetluskulud kostja kanda jätta, sest üldjuhul

esitaksegi hagi kostja vastu seetõttu, et kostja ei ole olnud nõus hageja nõuet rahuldama.

Eeltoodu oleks TsMS § 168 lg-ga 2 ilmses vastuolus.

16. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kostja ei vastuta selle eest,

et hageja hagi esitamise vajaduse tingis ebakindlus selles, kas kostja positsioon

pankrotimenetluses säilib või mitte. Antud juhul on see hageja risk. Enamgi veel – hagi oli

esitatud 23.12.2020. Kostjal tekkis esimene menetluskulu alles 07.04.2021 ehk ca 3,5 kuud

pärast hageja poolt hagi kohtule esitamist. Hagejal pidi PankrS § 106 lg-st 1 tulenevalt

absoluutselt hiljemalt 2021 jaanuari lõpus (s.o ühe kuu jooksul alates 23.12.2020) olema selge,

et kostja on oma positsiooni pankrotimenetluses kaotanud, millest tulenevalt on hageja hagi

muutunud perspektiivituks ja tema hagi tuleks jätta läbivaatamata. Hageja oleks pidanud kohtu

tähelepanu sellele varem juhtima. Selle asemel mainis hageja esimest korda alust hagi

läbivaatamata jätmiseks alles 31.05.2021 menetlusdokumendis, s.o vastuses kostja (kaja

rahuldamata jätmise) määruskaebusele. Tsiviilasi seisis kuni kostja oli sunnitud esitama kaja

(kuna maakohus oli põhjendamatu tagaseljaotsuse teinud). Nimetatud asjaolu valguses on

keeruline õigustada kulude kellegi muu kui hageja kanda jätmist.

17. Kohtu viited TsMS § 168 lg-tele 4–6 kui õiguslikele alustele menetluskulude kostja kanda

jätmiseks on ilmselt põhjendamatud. Viidatud lõiked kõnelevad hagist loobumisest ja

tagasivõtmisest või õigeksvõtust. Maakohtu viide on asjakohatu.

18. 18.05.2021 määruskaebuse ja 07.04.2021 kaja menetlemise kulud tulnuks jätta igal juhul

hageja kanda ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et

määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb

rahuldamata. Kaebus ei jäänud rahuldamata, seega pidanuks kulud jätma vastaspoole kanda.

Kuna kaja sisuliselt rahuldati, tulnuks kohtul ka need kulud jätta vastaspoole kanda.

19. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ühelgi juhul ning kulude suuruse

osas palub kostja lähtuda 25.06.2021 esitatud vastuväidetest, kordamata neid määruskaebuses.

2-20-18966

Menetluse edasine käik

20. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega

seonduvad menetluskulud kostja kanda.

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse ja suuruse

kindlaksmääramise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus jaotab

käesolevas määruses maakohtu menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

23. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus rahuldas kostja 18.05.2021 määruskaebuse, taastas tsiviilasja menetluse ja jättis hagi

läbivaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3). Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu

määrust osas, milles maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude suuruse rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Eeltoodud osas on maakohtu määrus jõustunud.

Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääratud kulude suurus on seaduslik ja põhjendatud.

24. Maakohus jättis hageja poolt kostja vastu esitatud nõude tunnustamise hagi TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 alusel kostja

kanda.

25. TsMS § 162 lg 4 alusel on kohtul võimalik kaaluda menetluskulude jätmist menetlusosalise

enda, mitte vastaspoole kanda. Seega ei olnud kulude kostja kanda jätmisel maakohtu viidatud

TsMS § 162 lg 4 praegusel juhul asjakohane. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et

TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu juhul, kui kohus lõpetab asja menetluse määrusega hagist

loobumise tõttu või jätab hagi läbi vaatamata. Riigikohus on jaatanud TsMS § 162 lg 4

kohaldamist juhul, kui asja menetlus lõpetatakse määrusega hagist loobumise tõttu (vt

Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14).

26. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Maakohus leidis, viidates TsMS § 168 lg-tele 4–6, et kulude kostja kanda jätmist põhjendab

asjaolu, et hagi esitamise põhjustas oma tegevusega kostja. Ringkonnakohtu arvates TsMS §

168 lg-test 4-6 ei tulene alust, et jätta menetluskulud kostja kanda. See, et kostja põhjustas

väidetavalt hagi esitamise, selleks alust ei anna. Võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel

oli nõuete kaitsmise toimumise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 2 järgi võlausaldajal õigus esitada

teise võlausaldaja nõudele vastuväide ja § 106 lg 1 järgi on isikul, kelle nõudele esitati

vastuväide, õigus pöörduda nõude tunnustamiseks hagiga kohtusse vastuväite esitanud

võlausaldaja vastu. Vastuväite esitamist teise võlausaldaja nõudele ei saa pidada käitumiseks,

mis annaks aluse hilisema hagimenetluse kulud jätta kostja kui vastuväite esitanud isiku kanda.

Seega menetluskulude jaotusele kohaldub käesolevas asjas TsMS § 168 lg 2, mille järgi tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

2-20-18966

27. Kuigi käesolevas asjas kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg 2, leiab

ringkonnakohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine on põhjendatud üksnes osas, mis

puudutab hagi esitamist. Alates ajast, kui kostja sai tema vastu esitatud hagist teada, tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 169 lg 1 esimese lause järgi, mille kohaselt kannab

menetlusosaline, kes põhjustas toimingu tegemise tähtaja mööda laskmisega või vastuväite või

tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise

edasilükkamise või tähtaja pikendamise, sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kostja on

tema vastu esitatud hagist kohtute infosüsteemi andmetel saanud teada 24.01.2021. Sellel ajal

oli kostjale teada, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata, kuid kohut ta

sellest ei informeerinud ega esitanud ka hagiavaldusele vastust, mistõttu tegi maakohus

08.03.2021 tagaseljaotsuse. Ka tagaseljaotsusele esitatud kajas ei maininud kostja olulise

asjaoluna seda, et tal ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet. Kostja heidab määruskaebuses

hagejale ette, et viimane ei teavitanud kohut hiljemalt jaanuaris 2021, et hagi on muutunud

perspektiivituks. Ringkonnakohus määruskaebuse väitega ei nõustu. Oma nõude tunnustamise

või tunnustamata jätmise kohta omas teavet kostja. Käitleja OÜ (pankrotis) võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.11.2020. Kostjal pidi olema teada hiljemalt 26.12.2020,

et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata ja ta ei esitanud seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul hagi nõude tunnustamiseks. Kostja ei teavitanud sellest ei hagejat ega kohut.

Kostja oli alates 24.01.2021 tema vastu esitatud hagist teadlik ja tal oli võimalik vältida

kohtumenetlust õigeaegselt oma nõude staatusest kohut teavitades. Samuti ei ole kostja kohtule

07.04.2021 esitatud kajas tagaseljaotsusele ega kaja rahuldamata jätmise määruse peale

18.05.2021 esitatud määruskaebuses seda olulist asjaolu maininud. Ringkonnakohus leiab, et

sellise tegevusega on kostja venitanud põhjendamatult kohtumenetlust. Hageja on vastuses

määruskaebusele selgitanud usutavalt, et tal ei saanud olla kindlat teadmist, kas ja milliseid

samme on kostja ette võtnud oma nõude tunnustamiseks. Teadlikult kohtumenetlust venitades

on kostja tekitanud menetluskulusid, mida poleks tekkinud, kui kostja oleks koheselt jaanuaris

2021 teavitanud hagejat ja kohut, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.

Analoogses olukorras on TsMS § 169 lg 1 alusel menetluskulude jaotamist pidanud

võimalikuks ka Riigikohus (vt Riigikohtu 24.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5940, p 14).

28. Eeltoodut kokku võttes jaotab ringkonnakohus poolte menetluskulud järgnevalt:

menetluskulud alates hagi esitamisest kuni 24.01.2021 jäävad hageja kanda ja alates 25.01.2021

kostja kanda.

29. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seoses menetluskulude jaotuse muutmisega

määrab ringkonnakohus kindlaks ka maakohtu menetluskulud, kontrollides ühtlasi

määruskaebuse väiteid menetluskulude suuruse kohta.

30. Perioodil 22.12.2020-24.01.2021, mil menetluskulud jäid hageja kanda, ei ole kostjal

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb tema avaldus menetluskulude

hüvitamiseks jätta rahuldamata. Alates 25.01.2021 tekkinud kostja menetluskulud hüvitamisele

ei kuulu.

31. Hageja menetluskulud, mis hageja on kandnud perioodil 22.12.2020-24.01.2021

hüvitamisele ei kuulu. Seega ei kuulu hüvitamisele hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

eelnevatele toimingutele kulunud 4,5 tundi, mille eest maakohus mõistis välja 630 eurot. Hageja

menetluskulud, sh alates 25.01.2021 tekkinud kulud, on maakohus edasikaevatud määruses

kindlaks määranud.

2-20-18966

32. TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja

hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil

õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

33. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu perioodil alates 25.01.2021

kuni 28.06.2021 ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud lepingulise esindaja tehtud

toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, rahuldanud hageja menetluskulude

hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna

määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha

kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.

34. Ringkonnakohus ei nõustu kostja 25.06.2021 maakohtule esitatud seisukohaga, millele

kostja viitas määruskaebuses, et hageja menetluskulud on sedavõrd ülemäärased, et neid ei saa

ühelgi juhul kostja kanda jätta. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse kostja vastuväiteid.

Menetluskulud, mis tekkisid hagejal seoses kostja kaja ja määruskaebuse esitamise ning

menetlemisega perioodil 13.04–31.05.2021, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et nimetatud

kulusid oleks saanud vältida, kui kostja oleks kohe pärast hagi esitamisest teada saamist andnud

kohtule teada, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.

35. Eeltoodut kokku võttes on hageja vajalik ja põhjendatud maakohtu menetluskulu, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele, 1120 eurot (1750 – 630).

36. Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt kostja kaebuse osas, mis oli esitatud

menetluskulude jaotuse peale, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtte

järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)