2-20-8885/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2021. a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8885

Tsiviilasi

V. M.i (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: V. M. (isikukood xxxx; asukoht xxxx)

Pankrotihaldur:

Ly

Müürsoo

(e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V. M.i (pankrotis, IKxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

Võlausaldaja

Rahuldamisjärk

Rahuldamata nõude

jääk (eurodes)

KT K. V.

II

24,36

KT K. V.

II

284,36

KT K. V.

II

28,46

KT K. V.

II

68,96

KT A. P.

II

55,22

I AS

II

12 578,48

xxxx Linnavalitsuse kaudu

II

KT H. K.

II

25,77

Eesti Vabariik Xxxx kaudu

II

14 399,39

3. Võlgnik V. M. (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Vabastada

pankrotihaldur

Ly

Müürsoo

tema

kohustustest

võlgniku

pankrotimenetluses pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.

5. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1 350 eurot, millele lisandub

käibemaks 270 eurot, kokku 1 620 eurot ja mõista see välja pankrotivara arvelt OÜ-

le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-s), mille kaudu

pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.

6. Anda V. M.ile menetlusabi ja hüvitada pankrotihaldurile Ly Müürsoole

pankrotihalduri tasust 371,17 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ning kanda

hüvitatav summa Osaühingu Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr

xxxx.

7. Algatada V. M.i (M.; pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus,

jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

8. Vangistuses

viibides

kehtib

V. M.il

kohustustest

vabastamise

menetluses

vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus

kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete

katteks eraldatavaid summasid.

9. Anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õigus teha V. M.i võlausaldajatele V. M.i VangS §

44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas 5. augustil jaotise alusel

vastavalt Harju Maakohtu 14.05.2021 määrusele käesolevas tsiviilasjas.

10. Edastada Harju Maakohtu 14.05.2021 jõustunud määrus käesolevas tsiviilasjas Riigi

Tugiteenuste Keskusele V. M.i võlausaldajatele üks kord aastas väljamaksete

tegemiseks.

11. Kuni V. M.i viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast

võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 15. septembril aruanne,

kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada

kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto

väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada 15. septembril 2022.

12. Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks

mõeldud arvelduskontole üle 25 protsendi võlgniku töö- või teenistussuhtest või

muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab

summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75

protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 5. septembril) vastavalt kohtu kinnitatud

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.

13. Pärast V. M.i vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga

aasta 15. septembril ja 15. märtsil kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt

selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude

lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja

võlausaldajale

väljamaksete

tegemise

kohta.

Aruandele

lisada

võlgniku

arvelduskontode väljavõtted.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning võlausaldajatele

ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik.

PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale

esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse

§ 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes

on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või

saaja

või

Eesti

Vabariik

Rahandusministeeriumi

või

rahandusministri

määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Harju Maakohtu 04.09.2020 määrusega kuulutati välja V. M.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati

Ly Müürsoo.

09.08.2021.a esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo Harju Maakohtule taotluse V. M.i (pankrotis)

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus

pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri

kohustuste täitmise eest tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks ning määrata menetlusabi V.

M.i pankrotimenetluses riigi vahenditest. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada

kohustustest vabastamise menetluse algatamine, otsustada usaldusisiku nimetamine, anda Riigi

Tugiteenuste Keskusele õiguse teha V. M.’i võlausaldajatele V. M.’i VangS § 44 alusel laekuvatest

summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 14.05.2020.a.

tehtud määrusele; edastada käesolevas tsiviilasjas 14.05.2020.a. tehtud Harju Maakohtu jõustunud

määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele V. M.’i võlausaldajatele 1 kord aastas väljamaksete

tegemiseks; juhul, kui kohus toodud taotluse rahuldab, siis kohustada haldurit edastama Riigi

Tugiteenuste Keskusele V. M.’i võlausaldajate arvelduskontode numbrid jaotise alusel 1 x aastas

väljamaksete tegemiseks.

Taotluse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt saaks katta

pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Ükski võlausaldaja

24.05.2020 võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, seega ei ole võlausaldajatel huvi

pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli V. M.’i Xxxx AS-i

arvelduskontol nr xxxx 0,00 eurot. Haldur pöördus 07.09.2020.a. avaldusega Riigi Tugiteenuste

Keskuse poole, milles palus kanda VangS § 44 alusel väljamakstavad summad pankrotivara hulka.

Avalduse alusel on pankrotivara hulka laekunud 1909.43 eurot.

Pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu ja kulud kokku 1020 eurot (sh käibemaks), millest

476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Harju Maakohtu 04.09.2020

määrus). Pankrotimenetluse kulud on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 20 eurot,

kokku 120 eurot. Pankrotihalduri tasu 15 tunni eest arvestusega 90 eurot tunnis on kokku 1350

eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1620 eurot. Pankrotimenetlusega seotud

väljamaksed on kokku 2 760 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi

vahenditest, 1 909,43 eurot saab katta pankrotivara arvelt ja 374,17 eurot on vahendite puudumise

tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid V. M.’i

pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel ei ole ühelegi

võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja

teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei

saanud haldur pankrotivara valitseda. Hagisid menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole.

Kuna V. M. viibib xxxx ja kuna V. M. on pankrotihaldurile teatanud, et tema arvates on I AS nõue

alusetu, siis edastas pankrotihaldur V. M.’ile 25.09.2020.a. teate, milles muuhulgas selgitas, et

PankrS § 104 lg 1 kohaselt võib nõudele vastuväite esitada ka võlgnik ise. Haldur palus V. M.’il

esitada soovi korral I AS nõudele kirjalik vastuväide hiljemalt 04.12.2020, kuid V. M. seda ei

teinud. Kiri on esitatud kohtule 28.12.2021. Nähtuvalt e-toimikust on V. M. saatud kohtule

04.02.2021.a teate, mille kohaselt V. M. teatab:

Mina ei ole nõus I-kindlustuse nõudega, kuna leian ja olen kindel, et see nõude on alusetu ja

ebaseaduslik.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu käitumine kohustuste

tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi

tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

V. M. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Haldur kutsus 29.01.2021.a.,

04.05.2021 ja 24.05.2021, kokku võlausaldajate üldkoosoleku otsustamaks usaldusisiku

nimetamine, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud, seega võlausaldajatel puudub huvi

ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.

Haldur peab vajalikuks kohut informeerida alljärgnevas: PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas V. M.’i pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas

14399,39 eurot, mis on menetluskulude hüvitised. Haldurile ei ole teada karistuse kandmise

lõpptähtaeg.

VangS § 44 lg 1 kohaselt: Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti

rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad

jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui

kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse

ka need summad vabanemistoetusena. Seega juhul, kui kohus algatab V. M.’i kohustustest

vabastamise menetluse, siis laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 % V. M.’i isikuarvele

laekuvatest summadest. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS §

175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse

kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat

menetluse algatamisest. Seega juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus kestab tavapärase 5

aastat, peaks kohustustest vabastamise menetlus lõppema eelduslikult 2026.a. keskel, ehk et see võib

juhtuda enne V. M.’i vabanemist xxxx. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab

pankrotihaldur, et on mõistlik anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha V. M.’i

võlausaldajatele V. M.’i VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise

alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 14.05.2021.a. tehtud määrusele, s.o. määrusele, millega kohus

on kinnitanud jaotusettepaneku.

V. M.’i pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot,

kokku 1620 eurot, millest 1245,83 eurot koos käibemaksuga saab hüvitada pankrotivara arvelt ja

summas 374,17 koos käibemaksuga eurot on pankrotihaldurile hüvitamata. Halduri tasu ja kulutuste

hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 600 eurot ning

algatada võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada teda ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

Kohus tegi 18.08.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 600 eurot hiljemalt 06.09.2021. Tähtaja

jooksul nimetatud summat tasutud ei ole.

Võlgnik V. M.i (pankrotis) esitas 16.06.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja

võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt V. M.i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule

esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Vladimir Makarov edastas 23.08.2021 kohtule kirja, millise kohaselt on pankrotivara arvelt tehtav

väljamakse 2760 eurot arusaamatult suur. Sama kirjaga taotleb võlgnik enda määramist

usaldusisikuks, lubab tegeleda tulutoova tegevusega ning palub võimalust koguda raha enda

pangaarvele võlausaldajatele väljamaksmiseks, milline on lihtsam kui teha avaldusi Vanglale ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning tasuda iga väljavõtte eest. Võlgnik lubab täita oma kohustused

kohusetundlikult. Kohtule ei nähtu antud kirjast võlgniku vastuväidet vaid pigem arusaamatust.

Kohus selgitab võlgnikule allpool pankrotimenetluse kuludega seonduvat.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44

lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari

kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on

menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu

arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127

lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete

kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao

redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis

kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

Maakohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

Pankrotimenetluse lõppemine

PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Vastavalt

PankrS § 158 lg-le 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes

2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik

vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses

vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole

võlausaldajad

ega

kolmas

isik

avaldanud

kohtule

valmisolekut

kanda

võlgniku

pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate

nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on määrus

võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri

kohustustest.

PankrS § 65 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lisaks tasule on

halduril, tulenevalt PankrS § 66 lg-st 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist.

Kohus selgitab võlgnikule pankrotimenetluse kuludega seonduvat. Halduri 9.08.2021 esitatud

aruanne pankrotimenetluse lõpetamiseks on pankrotimenetluse kulud aruande punktis 2 lahti

kirjutatud, see summa hõlmab nii ajutise halduri tasu, kulusid ja halduri tasu, ehk kogu

pankrotimenetlusega seonduv kulud kokku. Kõik summad on käibemaksuga. Aruandes alapunktis

2 on viidatud, et pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud kulud saab suures osas katta

pankrotivara arvel ja katmata osas on taotletud menetlusabi. Pankrotiavaldusega pöördus kohtusse

võlgnik ise, seega pidi võlgnik arvestama, et pankrotimenetlusega seotud kulud jäetakse tema

kanda. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele

taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii pankrotihalduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui

ka halduri kvalifikatsioonile.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks

esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud

vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Eesti Vabariik Xxxx kaudu esitas V. M.ile

pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas 14 399,39 eurot. Nähtuvalt nõudeavaldusest

tuleneb võlgnevus Harju maakohtu 14.04.2010 otsusest krim.asjas xxx, 20.06.2011 otsusest

krim.asjas xxx, 27.05.2015.a. otsusest krim.asjas xxxx, 29.05.2015.a otsusest krim.asjas xxxx,

08.12.2016.a otsusest krim.asjas xxxx, 23.01.2017.a otsusest krim.asjas xxxx, 01.03.2017.a

otsusest krim.asjas xxxx, 04.05.2017.a otsusest krim.asjas xxxx ja 27.02.2019.a otsusest

krim.asjas xxxx. Kuna karistuse kandmise algus oli 06.06.2018 ja karistuse pikkuseks on 7 aastat

ja 5 kuud ja 28 päeva, siis vabaneb V. M. eelduslikult 4.12.2025.aastal. Kohus selgitab, et

võlgnikul on teoreetiliselt võimalik PankrS sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames

vabaneda. Võlausaldajate nõuetest 14 399,39 € (s.o. õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

nõuded, s.t kohtuotsus kriminaalasjas) on aga sellised, millest kohtu hinnangul ei ole kohustustest

vabastamise menetluse raames vabaneda võimalik. Nimetatud nõue on ka pankrotimenetluse

lõpetamisel võlausaldajate nimekirjas (Eesti Vabariik Xxxx kaudu). Kohus peab siiski

põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik

vabastatakse ülejäänutest kohustustest, siis on tal võimalik nimetatud nõue rahuldada ka

menetluse väliselt. Lisaks kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu

teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta ka kahju hüvitamise nõuet. Käesolevas asjas on

siiski võimalik saavutada eesmärk – menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel

võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS §

173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise

usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud.

Kohus leiab, et V. M. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab V. M.i täima

usaldusisiku kohustusi V. M. kohustustest vabastamise menetluses.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab

oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.

Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

• Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei

ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

• Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS §

173 lg 2).

• Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3).

• Usaldusisik peab PankrS lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS

§ 173 lg 4).

• Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132, PankrS § 173 lg 5).

• Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma

(PankrS § 172 lg 2).

• Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja

menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4).

Kohus kohustab V. M.i vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta 15. septembril)

ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 15. septembril ja 15. märtsil)

kohtule aruandeid. V. M.i vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks

esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule

järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara

kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.

Vangistuses viibides kehtib V. M.i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus

(VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja

muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike

kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20

protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale

vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu

ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad

vabanemistoetusena.

Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud

tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS §

173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole

põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab

võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma

teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 5.

septembril).

TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1

toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt

ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%

sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes

20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

V. M.il on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada

võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril,

väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse,

kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja

võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest

arvates.

PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik