2-19-13104/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13104

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot

Y apellatsioonkaebuse hind 300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Kaisa Lumiste

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-13104 tühistada osas,

milles maakohus jättis Y-lt X kasuks välja mõistmata hüvitise mittevaralise kahju

eest 150 eurot ja viivise väljamõistetud hüvitiselt. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista Y-lt X kasuks välja täiendav hüvitis mittevaralise kahju eest 150

eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

väljamõistetud hüvitise (450 eurot) tasumata osalt alates 24. septembrist 2021 kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

2. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus X apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

poolte endi kanda ja Y apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y

kanda.

2-19-13104

2 (28)

4. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista Y-lt

X kasuks välja menetluskulud 1162 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

5.3. Mõista Y-lt X kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 450 eurot ja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis väljamõistetud

hüvitise (450 eurot) tasumata osalt alates 24. septembrist 2021 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

5.4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

5.5. Jätta

ringkonnakohtus

X

apellatsioonkaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda ja Y apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud Y kanda.

5.6. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista

Y-lt

X

kasuks

välja

menetluskulud

1162

eurot.

Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

6. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 29. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Pärast hagiavalduses esitatud

nõuete täpsustamist oma 28. novembri 2019. a ja 22. septembri 2020. a menetlusdokumentides

palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited,

avaldades Tallinna Linnalehe paberväljaandes järgmise sisuga teate nii eesti kui ka vene keeles:

„Y avaldas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnis Tallinna korteriühistute juhatuse liikmetele

jagatud dokumentides X kohta, et X takistab korteriühistu liikmeid oma omandit haldamast,

meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks,

püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate kallite teenuste eest ning käib

oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid.

Tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mistõttu lükkan need ümber.“ Alternatiivselt, kui kohus

leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuid nende ümberlükkamine ei

2-19-13104

3 (28)

saa toimuda hageja pakutud viisil, palus hageja kohtul otsustada avaldatud faktiväidete

tõendamatust kinnitava kohtuotsuse avaldamise viis ja avalikustada kohtuotsus kostja kulul.

Ühtlasi palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega au teotamise eest õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt toimus 20. veebruaril 2019 Tallinna

Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada jäätmekäitluse, parkimise,

lumekoristamisega jms seotud probleeme ja küsimusi (edaspidi infotund). Infotund oli avatud

kõigile huvilistele ja sellel osales ka kostja. Kostja pani ruumis asuvale lauale mitu venekeelset

koopiat tema enda koostatud 2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poole. Nimetatud pöördumised olid koostatud hageja

kohta. Neis süüdistatakse hagejat KÜ Z tegevusse sekkumises ning esitatakse hageja kohta

erinevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Enne seda oli kostja saatnud

2018. a novembris SDE juhatusele e-kirja, mille sisu oli identne infotunnis jagatud

dokumendiga, ja 2017. a novembris Raadiole 4 sarnase e-kirja. Hageja sai kostja tegevusest

teada C kaudu, kes samuti infotunnis osales.

1.2. Hageja on seisukohal, et kostja on teotanud tema au tegelikkusele mittevastavate asjaolude

avaldamisega.

1.2.1. Infotunnis Q-le adresseeritud pöördumise lauale jätmisega on kostja avaldanud hageja

kohta järgmised ebaõiged faktiväited: 1) „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma

omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“; 2) „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames

kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma

neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest“. Infotunnis SDE juhatusele

adresseeritud pöördumise lauale jätmisega on kostja avaldanud hageja kohta järgmise ebaõige

faktiväite: „samuti tuleb arvesse võtta, et X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis

korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“. Tegemist on faktiväidetega,

mitte väärtushinnangutega, ehkki need väljendavad mõningal määral dokumendi koostaja

isiklikku subjektiivset arvamust. Kostja avaldatud väited on objektiivselt kontrollitavad ja neid

on võimalik tõendada või ümber lükata.

1.2.2. Need faktiväited on hageja au teotavad, s.o need kutsuvad esile avalikkuse negatiivset

suhtumist temasse. Faktiväiteid sisaldavaid dokumente jagati infotunnis, mis oli eelkõige

suunatud korteriühistute juhatuse liikmetele. Infotunnist osa võtnud isikutes võivad väited,

mille kohaselt keegi sekkub korteriühistu ellu, kutsuda esile iseäranis negatiivseid tundeid, kuna

nad puutuvad korteriühistute tegevusega iga päev kokku. Negatiivset suhtumist hagejasse

kutsub kindlasti esile ka väide, et ta proovib lahutavaid üksikemasid, s.o niigi haavatavas seisus

naisi panna maksma neile üle jõu käivaid summasid neile tegelikkuses mittevajalike teenuste

eest. Kindlasti tekitab negatiivset suhtumist väide, et hageja ei kasuta korteriühistutest artiklit

kirjutades ja seda enda nime alt avaldades omaenese originaalseid mõtteid, vaid kellegi teise

välja töötatud ideid. Hageja au teotavad andmed avaldati mõned nädalad enne 2019. a

Riigikogu valimisi, kus hageja kandideeris SDE valimisnimekirjas Tallinna Haabersti, Põhja-

Tallinna ja Kristiine linnaosas, mis teeb andmete avaldamise hageja jaoks veelgi

kahjustavamaks. Infotunnis avaldatud ebaõiged faktiväited tekitasid hagejast kui võimalikust

rahvasaadikust negatiivse kuvandi.

2-19-13104

4 (28)

1.2.3. Tehes hageja kohta informatsiooni infotunnis osalejatele kättesaadavaks, on kostja selle

avalikustanud. Infotund oli avatud kõigile huvilistele ja seal kohal olnud isikuid pole võimalik

määratleda.

1.3. Kostja on hageja au teotanud ka Q-le ja SDE juhatusele adresseeritud dokumentides

sisalduvate väärtushinnangute avaldamisega.

1.3.1. Kostja on maalinud Q-le adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega hagejast pildi

kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse mittepuutuva korteriühistu ellu.

Dokument sisaldab järgmisi väärtushinnangut väljendavaid lauseid ja väljendeid: 1) „käitub

korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“; 2) „selliste

teatraliseeritud

etenduste

eesmärk

on

tagada

korteriühistu

esinaisele

vajalikud

hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii

korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata“; 3) „KÜ Z majas

elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub

häbematult ühistu asjadesse“. Nimetatud väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed.

Arvestades infotunnis osalejate ringi, on iseäranis halvustava tähendusega sellised

väärtushinnangud, mis kirjeldavad hagejat kui isikut, kes häbematult korteriühistu asjadesse

sekkub ja korteriühistu liikmetega manipuleerib. SDE juhatusele adresseeritud kirjas on

tekitatud hagejast kuvand kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. Hageja

tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema

sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid

tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast. Sellise hinnangu andmine hageja kohta on

halvustav ja negatiivne.

1.3.2. Nimetatud väärtushinnangute avaldamine ei olnud kohane. Kostjal ei olnud mõistlikku

õigustust hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada. KÜ-s Z toimuv ei puutu teistesse

linnaelanikesse. Asjaosalistele võõrad isikud ei saa midagi ette võtta ka 2017. a pöördumises

Q-le välja toodud ettepanekute suhtes. SDE juhatusele saadetud pöördumisega püütakse avada

erakonna juhatuse silmi hageja kui erakonna liikme väidetava valelikkuse ja petlikkuse suhtes,

mille osas infotunnis osalenud kõrvalistel isikutel ei ole võimalik midagi ette võtta. Eelnevast

tulenevalt on hageja kohta halvustavate ja negatiivse tähendusega väärtushinnangute

avaldamine olnud õigusvastane.

1.4. Andmete avaldamine toimus infotunnis, kus osales määratlemata arv isikuid, kelle

isikuandmed ei ole teada. Kuivõrd infotund toimus eelkõige Tallinna linna korteriühistute

juhatuse liikmetele, peab andmete ümberlükkamine toimuma viisil, mis jõuab võimalikult

paljude selliste isikuteni, kes võisid infotunnis osaleda. Hageja leidis hagiavalduses, et andmete

ümberlükkamine peaks toimuma Tallinna linna ajalehe Pealinn kaudu, millele on ligipääs kõigil

Tallinna elanikel, st ka võimalikel infotunnis osalenud inimestel. 28. novembri 2019. a

seisukohas palus hageja asendada ajalehe Pealinn Tallinna Linnalehega, mis levib samamoodi

Tallinna elanike seas ning kuhu hagejale teadaolevalt on igal isikul võimalik esitada tasulisi

teateid. 22. septembril 2020 täiendas hageja nõuet täiendavalt selliselt, et palus kohustada

kostjat lükkama ebaõiged faktiväited ümber ka vene keeles. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et

sellisel viisil andmete ümberlükkamine ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võimalik, palub hageja

kohtul otsustada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 5 alusel avaldatud

faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse avaldamise viis ja avalikustada kohtuotsus

kostja kulul.

2-19-13104

5 (28)

1.5. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja au teotamise eest ebaõigete faktiväidete ja

väärtushinnangute avaldamisega välja mõistlik mittevaralise kahju hüvitis. Kahjuhüvitise

suuruse jätab hageja kohtu otsustada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei eita, et osales 20. veebruaril 2019 Keskerakonna fraktsiooni korraldatud

infotunnil. Seal osales ligikaudu 50 inimest. Kostja asetas lauale umbes 20 koopiat kahest

allkirjastamata tekstist, millele pööras tähelepanu, s.o kas vaatas või võttis kaasa, alla poole

osalenutest. Osalenutest pooled kas ei vallanud eesti keelt või ei omanud kodakondsust ja seega

õigust valimistel osaleda. Hageja väide, et tekstidest sai teada piiramatu arv isikuid, on

meelevaldne liialdus.

2.2. Hageja välja toodud kolm faktiväidet on õiged. Hageja on KÜ Z juristina käitunud ühistu

liikmete huvide vastaselt, faktidele on tekstides viidatud. Samuti on viited kohtulahenditele,

millest nähtuvalt on hageja tasuta õigusabi projekti raames tegelikult nõudnud klientidelt

teenuse eest tasu, sh ka ebavajalike toimingute eest. Lisaks on tekstides konkreetsed viited,

millel rajaneb väide 23. novembri 2018. a artiklis avaldatud võõraste ideede endale omistamise

kohta. Tekstide sisu ei ole paljasõnaline lahmimine, vaid need sisaldavad viiteid konkreetsetele

isikutele ja tegudele, artiklitele ja kohtulahenditele. Hagi on ebaõigesti esitatud kostja vastu.

See tulnuks esitada ajakirjanike, kohtute või isikute vastu, kes avaldasid oma kogemusi

ebaõnnestunud koostööst hagejaga.

2.3. Hageja ei saavuta nõude rahuldamisega soovitud eesmärki. Kostja ei saa sundida ajalehte

avaldama mistahes sisuga artikleid.

2.4. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja poolt tekstide

lauale asetamine ja nende sisu ei ole käsitatav au teotamise ja ebakohaste väärtushinnangutena.

Tekstides ei ole teotatud kellegi au ega esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Neis on välja

toodud konkreetsetele andmetele tuginevad faktid. Avalikus inforuumis on juba alates 2014.

aastast hulgalisest eesti- ja venekeelseid artikleid hageja pahatahtliku tegevuse kohta. Hageja

ei täpsusta, millisele sõnakasutusele, lausele või tekstilõigule ta tugineb. Ebaselge on hageja

väide, et avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus. Kui hageja kavatses

kandideerida Riigikokku, siis pidi ta kaaluma oma taluvuspiire ja kohustust tolereerida oma

varasema või praeguse tegevuse kohta avaldatud artikleid ja tekste. Hageja on nn avaliku elu

tegelane ja edasipürgiv poliitik, seega on tal ka kohustus taluda tema kohta avalikus meedias

avaldatud infot. Igaühel on vaba õigus ja juurdepääs informatsioonile ja õigus oma arvamusele.

Kostjal kui Eesti Vabariigi kodanikul on põhiseaduse § 45 ja § 46 kohaselt ühe põhiõigusena

õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja füüsiline ja hingeline valu

ning kannatused. Hageja ei saa süüdistada kostjat selles, et hageja ei osutunud Riigikokku

valituks. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millist mittevaralist (moraalset) kahju hageja

kannatas, mida kompenseerib vaid rahaline hüvitis. Hagi lähtub pelgalt emotsioonist ja

isiklikust solvumisest, millele seadus õiguskaitset ette ei näe. Raadiole 4 saadetud kiri on

asjakohatu, kuna hageja ei ole esitanud sellel põhinevat nõuet.

2.5. 29. septembri 2020. a kohtuistungil ja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendis kostja

eitas, et tema tõi hagejat puudutavad dokumendid infotundi ja asetas need lauale.

2-19-13104

6 (28)

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Menetluskulud

jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 20. veebruaril 2019

toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada

jäätmekäitluse, parkimise, lumekoristamisega jms seotud probleeme ja küsimusi. Kohtumine

oli avatud kõigile huvilistele ja seal osales ka kostja.

3.2. Avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses saab lugeda mingi info teatavaks tegemist

kolmandatele (avaldatava teabega otsest puutumust mitteomavatele) isikutele. Kostja on oma

vastuses hagile omaks võtnud, et tema asetas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnis lauale

2017. a pöördumise Q poole ja 2018. a pöördumise SDE poole. Seevastu 29. septembri 2020.

a istungil väitis kostja, et ta ei ole neid pabereid infotundi kaasa toonud, ta tuli infotundi kõige

viimasena, laua peal olid paberid hunnikus ja kostja pani need paberid inimestele laua peale.

Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohus kostja taotlusel üle kuulanud tunnistaja W. Kohus ei

pea 9. detsembri 2020. a kohtuistungil tunnistaja W antud ütluseid usaldusväärseks, sest need

on vastuolus kostja varasemalt esitatud seisukohtadega. 27. novembri 2018. a pöördumises

SDE poole on märgitud pöördujatena kostja, O ja Õ. Nimetatud pöördumistes on viidatud Q-le

esitatud pöördumisele ja selle sõnastusest on võimalik järeldada, et koostajaks on samad isikud.

Kostja ei ole esile toonud, et infotunnis osales mõni teine kirja koostanud isik, kes oleks võinud

kirja enne infotunni algust lauale panna. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja, kes ei olnud

infotunni korraldaja, vaid osales seal tavalise külalisena, sisenedes Tallinna Linnavolikogu

ruumides toimuvale koosolekule, haarab esimese asjana laua pealt suvalised paberid ja jagab

neid koosolekul osalejatele laiali. Kohus nõustub hagejaga, et kostja jagas 20. veebruaril 2019

toimunud infotunnil osalejatele 27. detsembri 2017. a pöördumise Q-le ja 27. novembri 2018.

a pöördumise SDE-le. Ei oma tähtsust, et nimetatud pöördumised ei olnud allkirjastatud või kas

kostja oli nende koostajaks. Kuna kostja on need pöördumised infotunnis osalejatele

kättesaadavaks teinud, tuleb kostjat lugeda nendes sisalduvate andmete avaldajaks.

3.3. Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4. Selle

nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega, ning seejärel, kas

faktiväited on õiged või ebaõiged. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või

väärus on kohtumenetluses kontrollitav. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise

koormuse jaotamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui

hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei

suuda tõendada andmete õigsust, laskma need oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS §

1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise

koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende

faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-161-05, p 13). Seega tuleb kõigepealt tuvastada, kas 27. detsembri 2017. a

pöördumises Q poole ja 27. novembri 2018. a pöördumises SDE poole avaldatud andmed on

faktiväited või väärtushinnangud.

3.3.1. Kohus leiab, et väide, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult

ja teadlikult) haldamast, on faktiväide, sest võimalik on kontrollida, kas hageja on takistanud

korteriühistu liikmetel oma omandit hallata või mitte.

2-19-13104

7 (28)

Kohtule esitatud tõenditega (ERR-s avaldatud artikkel „Kodusõda korteriühistus: miks võõrad

konflikti sekkuvad?“ (I kd, tl-d 127–129, tõlge tl-d 130–130/1), artikkel „Uurimine – miks

korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ (I kd, tl-d 137–139, tõlge tl-

d 145–146) ja KÜ Z juhatuse liikme teavitus, milles viimane on pahane, et hageja saatis

omaalgatuslikult kirja panka KÜ Z kohta, rikkudes oma tegevusega korteriühistul ära maja

renoveerimiseks laenu saamise (I kd, tl 52)), on tõendatud kostja avaldatud väide, et hageja

takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast. Seega on

tegemist õige väitega.

3.3.2. Lause „hageja meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks

tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate

mittevajalike kallite teenuste eest“ on faktiväide. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida, kas

hageja osutatavad teenused on ebavajalikud või mitte. Samuti on võimalik kontrollida, kas

hageja pakutavad teenused on klientidele üle jõu käivad.

Kohtule esitatud Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsusest ja Tallinna ringkonnakohtu 21.

detsembri 2016. a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-108437 nähtub, et hageja osutas tasuta õigusabi

projekti raames isikule õigusteenust, kuid lisaks osutas täiendavaid ebavajalikke teenuseid ja

esitas arveid tööde eest, mida ei olnud tehtud või mida hageja oli teinud ilma käsunduslepinguta

(I kd, tl-d 105–108). Seega on kostja tõendanud, et ema, kes pöördus hageja poole esialgu tasuta

õigusabi saamiseks, keeldus hageja edasisest õigusabist, kuid hageja jätkas oma teenuse

pealesurumist. Samuti on kostja tõendanud, et hageja esitab oma klientidele alusetuid arveid.

Seega on kostja avaldatud faktiväide õige.

3.3.3. Väide, et hageja käib oma 13. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste

kaitse asjus välja võõraid ideid, on faktiväide, sest on võimalik kontrollida, kas varasemalt on

avaldatud samu ideid nagu hageja 23. novembri 2018. a artiklis.

Tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud hageja 23. novembri

2018. a artiklis, mis avaldati venekeelses Delfis rus.delfi.ee pealkirjaga „Korteriühistu ilma

mitmeaastaste kohtuasjadeta ja tarbetute kulutusteta – müüt või tegelikkus?“, teeb hageja

ettepaneku luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldiseisev organisatsioon (I kd, tl-d

109–110, tõlge tl 111). Postimehes avaldatud artiklis „Jurist: meil on vajalik luua

järelevalveorgan kohaliku omavalitsuse tasandil“ teeb hageja uuesti sama ettepaneku (I kd, tl

147, tõlge tl 148). Kohtule esitatud ajakirjanik H poolt 18. oktoobril 2017 tema blogis avaldatud

artiklis „Есть такая комиссия!” (tõlkes „On selline komisjon!“) kirjutab H, et just tema avaldas

ajakirjanduses komisjoni loomise idee juba 2011. aastal (I kd, tl-d 112–113, tõlge tl 114). Seega

avaldab hageja ajakirjanik H mõtteid nagu omaenda mõtteid. Eeltoodust tulenevalt vastab tõele

kostja väide, et hageja on omistanud endale võõraid ideid.

3.4. Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kohus jätab rahuldamata

hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

3.5. Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (ehk väärtusotsustus) isikule antavas

hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi),

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne.

3.5.1. Hageja leiab, et kostja on Q-le adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega

maalinud hagejast pildi kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse

2-19-13104

8 (28)

mittepuutuva korteriühistu ellu. Kohus leiab, et Q-le suunatud pöördumises esitatud väited on

hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Halvustava tähendusega on väärtushinnang, mis

kirjeldab hagejat kui isikut, kes sekkub häbematult korteriühistute tegevusse ning manipuleerib

korteriühistu liikmetega. Kostja ei ole tõendanud neid faktilisi asjaolusid, mis on sellise

negatiivse hinnangu andmise aluseks. Kostja kohtule esitatud artiklitest ei nähtu asjaolusid,

mille põhjal võiks hagejat iseloomustada kui manipuleerivat ja häbematut inimest. Seega ei ole

leidnud tõendamist, et kostjal oli objektiivne alus hageja kohta sellise väärtushinnangu

andmiseks. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

3.5.2. Hageja väitel on SDE juhatusele adresseeritud kirjas tekitatud hagejast kuvand kui

kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. See tähendab, et hageja tegevusele on

antud hinnang, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu,

s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid

oma õigusi kasutamast. Kohus nõustub hagejaga, et sellise hinnangu andmine hagejale on tema

suhtes halvustav. Isiku, kes käitub kahepalgeliselt, räägib ühte, kuid teeb hoopis midagi muud,

käitumise suhtes on ühiskonna hoiak hukkamõistev. Kostja ei ole suutnud tõendada

objektiivseid asjaolusid, millele tuginedes kostja saaks hageja suhtes sellist halvustavat

hinnangut avaldada.

3.6. Eeltoodust tulenevalt on kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud

hageja au ja head nime. Kuna kostja on avaldanud selliseid väärtushinnanguid 20. veebruari

2019. a infotunnis viibinud inimestele, tuleb eeldada, et hageja mainet on nimetatud isikute ees

kahjustatud. Kostja ei ole esile toonud, et selliste hinnangute esitamiseks oleks esinenud avalik

huvi. Seega ei olnud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine õiguspärane. Hingeliste

kannatuste olemasolu saab eeldada, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos

kostja avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104).

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esile toonud. Kuna kostja tegevus oli

õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale mittevaralise kahju tekitamise eest.

3.7. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes

varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise

kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 2-15-16007, p 18). Kahjuhüvitise suuruse otsustab

kohus kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Riigikohtu

avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“

kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot,

keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot ja mediaan 800 eurot.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest, on kohtu

hinnangul põhjendatud rahuldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 300 euro

ulatuses. Hüvitise suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et 20. veebruari 2019. a

infotunnis jagas kostja laiali 2017. a pöördumise Q ja 2018. a pöördumise SDE poole u 20

inimesele, kellest pooled olid eesti keelt kõnelevad ja pooled vene keelt kõnelevad. Mõlemad

pöördumised olid venekeelsed, seega eesti keelt kõnelevad infotunnil osalejad ei pruukinud

neid üldse kaasa võtta ja läbi lugeda. Seega avaldas kostja hageja kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid u paarikümnele inimesele, mitte suurele rahvahulgale. Kohus võtab arvesse

2-19-13104

9 (28)

ka seda, et hageja tegeleb igapäevaselt korteriühistute haldamisega. Seega on ta teadlik, et

esineb palju konflikte korteriühistute liikmete, juhatuse ja korteriühistute haldamisega seotud

isikute vahel. Kuna hageja on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused,

siis peab hagejal olema ka kõrgem taluvusmäär oma tegevuse kohta esitatud kriitika osas.

3.8. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude ja rahuldades mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis on põhjendatud jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 12. veebruaril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas

rahuldada. Ühtlasi palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega määrati kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise suuruseks 300 eurot, ja teha uus otsus, millega suurendada

kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. Hageja palub ringkonnakohtul mõista kostjalt välja ka VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Enda maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete õigsust. Avaldatud faktiväited on

ebaõiged ja hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamist.

4.1.1. Hageja ei nõustu maakohtuga, et vaidlustatud otsuse p-s 52 viidatud artiklitega on

tõendatud faktiväite „X takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult)

haldamast“ tõesus. Kohus tsiteeris artiklist „Kodusõda korteriühistus: miks võõrad konflikti

sekkuvad?“ L lauset. Nimetatud isiku lause on kohus välja toonud ka teisest viidatud artiklist.

Kostjal ei ole võimalik oma väite tõesust tõendada kolmanda isiku subjektiivse arvamusega

ajaleheartiklis, mille õigsust ei ole kontrollitud. Tegemist ei ole faktipõhiste artiklitega, mis

kajastaksid objektiivselt hageja isikut ja tegemisi. Lisaks ei ole kohus veenvalt põhjendanud,

kuidas viidatud asjaolud tõendavad kostja faktiväidete tõesust, s.o milles täpsemalt seisneb

hageja poolt korteriühistu liikmete takistamine omandi haldamisel. Arusaamatuks jääb kohtu

selgitus selle osas, et viidatud artiklites on põhjalikult kirjeldatud mh hageja seost erinevate

äriühingutega. Hageja seotus nende äriühingutega ei ole faktiväite tõesuse hindamisel oluline.

Hageja mainimisele vaatamata ei selgu artiklitest, et hageja isiklikult takistaks korteriühistu

liikmeid oma omandit läbimõeldult ja teadlikult haldamast. Arusaamatu on kohtu viide KÜ Z

juhatuse teavitusele. See tõend ei saa tõendada viidatud faktiväite tõesust, kuna kostja ei ole

tõendanud, et teavituses esitatud informatsioon vastab tõele. Hagejale on arusaamatu, miks

kohus on arvestanud tõendina küsitava päritoluga dokumenti. Teavitusest ei tulene, kes on selle

koostanud ja millele tuginedes ta hagejale etteheiteid teeb. Kohus ei ole käsitlenud ka seda,

kuidas korteriühistuga mitteseotud isiku poolt pangale kirjutamine takistab või saakski

takistada korteriühistu liikmetel oma omandi haldamist. Isegi kui teatises toodud etteheited

oleksid tõesed, mida hageja eitab, ei toeta need kuidagi välja toodud faktiväite tõele vastavust.

4.1.2. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsuses ja

Tallinna ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-108437 välja toodu

tõendab seda, et hageja meelitab lahutavaid emasid tasuta õigusabi projekti raames kasutama

võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna neid maksma neile üle jõu käivate

mittevajalike kallite teenuste eest. Kohus ei ole viidanud ühelegi kohtulahendi punktile, mis

2-19-13104

10 (28)

sellist asjaolu kinnitaks. Ei maa- ega ka ringkonnakohtu lahendis ei heidetud hagejale sellist

tegevust ette.

4.1.3. Hageja tõi juba maakohtus välja, et ta kirjutas juba 2011. a novembris ajalehes Kesknädal

ideest luua organisatsioon, millel oleks mh õigus lahendada korteriühistutega seotud vaidlusi.

Kohus on jätnud hageja tõendina esitatud artikli otsuses käsitlemata. Kostja välja toodud H

blogipostituses on kirjas, et ta avaldas idee luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks

eraldiseisev organisatsioon 2011. a novembris. Hageja hinnangul ei tõenda nimetatud lause

seda, et see idee avaldati enne hageja 16. novembri 2011. a artiklit. Lisaks ei tõenda

blogipostitus asjaolu, et selline idee H poolt ka tegelikult 2011. a novembris avaldati, kuna

sellekohast artiklit ei ole menetluses esitatud. Viidatud faktiväite õigsust ei saa tõendada

isiklikku blogisse kirjutatud postitus, kus kolmas isik esitab enese koha väiteid, mille õigsust ei

ole kontrollitud.

4.1.4. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja ei tõendanud nõuetekohaselt viidatud

faktiväidete õigsust, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega. Seega on

põhjendatud hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning hagiavaldus tuleb selles

osas rahuldada.

4.2. Maakohtu otsuse põhjendustest on võimalik järeldada, et mittevaralise kahju hüvitis

mõisteti välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Kuna hageja leiab, et kostja

avaldas tema kohta ka ebaõigeid faktiväiteid, on põhjendatud kahjuhüvitist suurendada.

Kahjuhüvitise uue, suurendatud suuruse jätab hageja kohtu otsustada.

4.3. Hageja esitas hagiavalduses ka nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohus ei ole viivisenõuet otsuses lahendanud.

Sellest tulenevalt palub hageja, et ringkonnakohus nõude lahendaks ja rahuldaks.

4.4. Hageja taotleb ka, et ringkonnakohus muudaks menetluskulude jaotust ja jätaks hageja

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus täies ulatuses kostja kanda.

4.5. Oma 8. septembri 2021. a seisukohas jäi hageja selle juurde, et hagiavalduses ebaõigete

faktiväidetena käsitatud väited on faktiväited ja need ei vasta tõele. Kui aga kohus leiab, et

tegemist on väärtushinnangutega, on need ebakohased, hageja au teotavad ja õigusvastased.

Hageja täpsustas oma ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude alternatiivset viisi, paludes

kohtul näha ette, et avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitav kohtuotsus avaldatakse nii

eesti kui ka vene keelses Tallinna Linnalehes ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui kohus peaks leidma, et otsuse sel viisil avaldamine ei ole võimalik, palub hageja kohtul

otsustada kohtuotsuse avaldamine kostja kulul mõnes teises meediaväljaandes, mis on Tallinnas

vabalt kättesaadav. Hageja leiab, et hagiavalduses ebaõigete faktiväidetena käsitatud väidete

avaldamist

tuleb

hagejale

väljamõistetava

mittevaralise

kahju

hüvitise

suuruse

kindlaksmääramisel arvestada sõltumata sellest, kas kohus käsitab neid ebaõigete faktiväidete

või ebakohaste väärtushinnangutena.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 15. veebruaril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja menetluskulude jaotuse osas.

Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi kõikides nõuetes rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-19-13104

11 (28)

5.1. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus ebaselge ja põhjendamata, tõendeid on

hinnatud vääralt ja kohtu järeldused on ebaõiged. Kostja ei ole TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks

võtnud, et tema asetas infotunnis lauale 2017. a pöördumise Q-le ja 2018. a pöördumise SDE-

le. Kostjale on ebaselge, kuidas kohus saab lugeda vande all antud tunnistaja W ütlused

ebausaldusväärseks. Tunnistaja on erapooletu eakas inimene, kellel polnud põhjust anda kohtus

vande all valeütlusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta loeb tunnistaja ütlused valeks. Asjaolu, et

need osaliselt ei kattunud kostja menetluse kestel väidetuga, ei anna alust tunnistaja ütlustes

kahelda. Tallinna Linnavolikogu Kantselei kinnitas 27. oktoobri 2020. a vastuses kostja

järelepärimisele, et puudub info, nagu 20. veebruari 2019. a korteriühistu liikmete infotunnis

oleks jagatud hageja isikut puudutavaid dokumente. Kohus ei ole otsuses seda vastust hinnanud.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja 2. novembril 2020 esitatud lisa nr 3, mis tõendab,

et kostja ei olnud teadlik, et jagatud materjalide hulgas on mh 2017. a pöördumine Q-le ja 2018.

a pöördumine SDE-le. Kostja ei saanud eeldada, et infotunni materjalid sisaldasid nimetatud

kirju. Kostja ei tea, kes need lisas või kust need pärinevad. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit,

et just kostja võttis materjalid kotist ja jagas laiali. Kostjat ei saa lugeda info avaldajaks.

Infotunni korraldas Tallinna Linnavolikogu ja seda juhatas Q.

5.2. Kostja ei eita, et koostas kaaslastega 2017. a pöördumise Q-le ja 2018. a pöördumise SDE-

le. Ebaselge on, miks hageja ei esitanud nõudeid teiste koostajate ega meedias ilmunud artiklite

autorite vastu. Tekstis on viidatud vaid ajakirjanduses avaldatud teabele.

5.3. Kohus järeldas ekslikult, et kostja kahjustas ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

hageja au ja head nime. Kohtuotsus on vastuoluline. Kui kohus oli seisukohal, et kostja ei

avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, ja jättis sel alusel rahuldamata hageja ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude, on kostjale ebaselge, mille eest mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja 300 eurot.

5.4. Hageja ei ole iga väärtushinnangu osas selgitanud, kuidas neist üks või teine on ebakohane.

Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, kuidas kujunes kohtu hinnang, et kostja avaldas

hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas ja kuidas need on üldse käsitatavad

väärtushinnangutena. Kostja leiab, et maakohus luges hagiavalduses toodud väited ebaõigesti

väärtushinnanguteks. Kostja andmed, hinnangud ja järeldused tulenevad ajakirjanduses

avaldatud

(õigetest)

faktiväidetest,

hageja

kohta

avaldatud

artiklitest,

avalikest

infomaterjalidest ja avalikest kohtuotsustest, samuti teiste korteriühistute liikmetelt saadud

materjalidest. Tegemist on õigetel faktiväidetel tuginevate järeldustega. Hageja ei ole

pöördunud artiklites ja muudes allikates avaldatud informatsiooni avaldajate vastu väidetavalt

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Tavainimesena mõistab kostja ajakirjanduses avaldatut

tõesena ega saa vastutada avalikes artiklites avaldatud andmete eest. Hageja kohta koostatud

kaks kirja sisaldavad täpseid fakte ja viiteid, millest koostajate seisukohad on kujunenud. Kui

kohtu hinnangul on faktiväited tõesed, ei saa nende põhjal kujunenud väärtushinnanguid lugeda

ebakohaseks.

5.5. 2017. a kirjas Q-le on viidatud ka kolme isiku tunnistustele ja tõenditele, millest nähtub

hageja tegevus KÜ Z koosolekutel. Kirja allkirjastajad olid ja on KÜ Z liikmed ning kirjutavad

oma isiklikust kogemusest. Lisaks enda kogemustele on nad kuulnud vahetult teiste

korteriühistute koosolekutel osalenud inimeste ebameeldivaid kogemusi hagejaga, millele on

kirjas viidatud. Q-le tehtud pöördumises tegelikult sisalduv tekst „Korteriühistu Z on koduks

paljudele omanikele ja nende pereliikmetele, kes pole rahul sellega, et X sekkub partnerlusse

tseremooniata“ ei ole väärtushinnang, vaid tegeliku olukorra kirjeldus. Hagis esitatud laused on

kontekstist välja rebitud. Kui tervet lõiku lugeda, siis nähtub, et see sisaldab ka tõendeid.

2-19-13104

12 (28)

5.6. Kostjale on ebaselge, mis osas on sõnad „psühholoog“ ja „manipuleeriv“ negatiivse

tähendusega väärtushinnangud. Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) põhjal ei ole nimisõna

„psühholoog“ kellegi suhtes negatiivne, vaid vastupidi tunnustav – inimeste hingeelu tundjana.

Samuti ei ole negatiivse tähendusega tegusõna „manipuleerimine“, vaid sõnaraamatu kohaselt

on selle sõna tähenduseks rahvahulkade mõtte- ja käitumislaadi mõjustamine võimule

soovitavas suunas. Samuti pole halvustav fraas „teatraliseeritud etendus“, sest korteriühistu

koosolekud ongi olnud hageja osalusel nagu teater, kus korteriühistu liikmetel on vaikivate

pealtvaatajate roll.

5.7. Kohus on ekslikult nõustunud hageja käsitlusega seoses 2018. a kirjaga SDE-le. Kohtu

järeldus, et kostja ei ole suutnud oma väärtushinnanguid objektiivselt tõendada, on ebaõige.

Hageja teod lahknevad tema sõnadest, mis nähtub nt ajakirjanik B 27. aprillil 2014 venekeelses

Postimehes avaldatud artiklist. Hageja tegude ja sõnade lahknevust tõendab ka 18. mail 2017

ERR-i venekeelses portaalis avaldatud artikkel. Kostja järeldab nende artiklite põhjal, et hageja

ei huvitu korteriühistute ja nende liikmete õiguste kaitsest, vaid oma perefirma finantshuvidest

(erinevalt hageja 13. novembril 2018 venekeelses Delfis avaldatud artiklis väidetust). Sama

nähtub ka 17. märtsil 2013 MK-Eestis avaldatud artiklist.

5.8. Hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ega suurust.

Hagimaterjalidest ei nähtu põhjuslik seos teo ja väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju

(tagajärje) vahel. Kostjalt 300 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud,

et hageja eesmärk kohtusse pöördumisel oli just ajalehes artikli avaldamine nii eesti kui ka vene

keeles, mis oleks suunatud tervele Tallinna elanikkonnale, et sel moel enda isikule kostja kulul

reklaami saada. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue oleks tulnud jätta rahuldamata.

5.9. Maakohus ei ole selgitanud, milles konkreetselt seisneb kostja teo õigusvastasus ja süü.

Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt

kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte

kohaselt üldjuhul õigusvastane. Lisaks on hagejal kriitika talumise kohustus, mis tuleneb tema

tegevusvaldkonnast. Kohus märkis otsuses õigesti, et kuna hageja on valinud oma tööks

korteriühistute haldamisega seotud küsimused, peab tal olema ka kõrgem taluvusmäär tema

tegevuse kohta esitatud kriitika osas. Seega on hagejal kohustus taluda negatiivset hinnangut

oma tegudele.

5.10. Menetluskulude jaotus on ebaõige. Vaidlustatud otsusega jättis kohus ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõude täielikult rahuldamata. Kohus rahuldas hageja rahalise

nõude vaid 4% ulatuses. Selles olukorras on arusaamatu ning ei saa kuidagi olla õigustatud jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused on vastuolulised. Ainuüksi hagi

rahuldamise ulatusest tulenevalt peaks hageja hüvitama 96% kostja kantud menetluskuludest.

Lisaks ei püüdnud hageja kordagi kostjaga kohtueelselt ühendust võtta, et asjaolusid selgitada

või läbi rääkida, vaid pöördus oma nõuetega otse kohtusse.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Oma 8. septembri 2021. a seisukohas leidis kostja, et hagiavalduses nimetatud ebaõiged

faktiväited võivad tegelikult olla hoopis väärtushinnangud. Sel juhul ei saa neid lugeda

ebakohaseks, kuna kostja kujundas oma seisukohad avalikus meedias avaldatu pinnalt.

Arvestades hageja kriitika talumise kohustust, ei olnud kostja tegevus õigusvastane. Hageja

2-19-13104

13 (28)

taotletud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi kohta märkis kostja, et kuna infotunnis

osalenud isikud pidid end registreerima, on infolehti saanud isikud tuvastatavad. Ebaõiged

faktiväited tuleks lükata ümber vaid nende isikute ees. Hageja oleks pidanud esitama kohtule

nende isikute nimed. Tallinnas toimub korteriühistute esimeestele suunatud infotunde igal

aastal, ainuüksi 2021. aastal on neid toimunud kahel korral. Kuna ebaõigete andmete

ümberlükkamist saab nõuda nende avaldamisega samal viisil ja samas kohas, pole alust nõuda

nende ümberlükkamist ajalehes.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hüvitise mittevaralise kahju eest

150 eurot ja viivise hüvitiselt. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja täiendava hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot. Samuti tuleb

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista seadusjärgne viivis. Muus osas jääb

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS §

657 lg 1 p 21). Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja apellatsioonkaebust puudutavas

osas poolte endi kanda ja kostja apellatsioonkaebust puudutavas osas kostja kanda. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Vaidlustatud

otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt, jättes selle rahuldamata ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes ja rahuldades selle mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 300 euro

ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja on vaidlustanud maakohtu

otsuse osas, millega hagi jäeti ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata, samuti

välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse ja hageja menetluskulude hageja kanda jätmise osas.

Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja jäeti kostja

menetluskulud kostja kanda. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud täies ulatuses. Lisaks on

hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis lahendamata hageja nõude

mittevaralise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmiseks.

10. Pärast ringkonnakohtu 23. augusti 2021. a määruses antud selgitusi esitatud 8. septembri

2021. a seisukohas esitas hageja oma taotlused apellatsioonimenetluses hageja 12. veebruari

2021. a apellatsioonkaebuses esitatust erineval kujul. Ringkonnakohus märgib nende taotluste

kohta järgmist.

10.1. Oma 8. septembri 2021. a seisukoha taotluste p-s 1 esitas hageja sisuliselt tuvastusnõude,

paludes tuvastada, et väited „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit

(läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“, „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama

võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle

jõu käivate mittevajalike teenuste eest“ ja „samuti tuleb arvesse võtta, et X käib oma 23.

novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“ on

faktiväited. Sellist tuvastusnõuet pole hageja menetluses varem esitanud ega saa seda

esmakordselt teha ringkonnakohtu menetluses. Sellise nõude esitamine pole ka vajalik, kuna

faktiväidete tuvastamine on nii nende ümberlükkamise kui ka nende avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuete rahuldamise eelduseks. Eelnevast tulenevalt menetleb

2-19-13104

14 (28)

ringkonnakohus hageja nõuet nii ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise kui ka nende

avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes maakohtus ja hageja 12.

veebruari 2021. a apellatsioonkaebuses esitatud sõnastuses.

10.2. Kõnealuse seisukoha taotluste p-s 2 palus hageja alternatiivselt, et kui kohus leiab, et

väited „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult)

haldamast“, „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks

tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike

teenuste eest“ ja „X käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse

asjus välja võõraid ideid“ ei ole ebaõiged faktiväited, vaid ebakohased väärtushinnangud, võtta

nende avaldamist arvesse kahjuhüvitise suuruse määramisel. Selle nõude on hageja menetluses

varem esitatud, taotledes maakohtus mittevaralise kahju hüvitist ka tema au teotamise eest

nimetatud väidetega (vt 29. augusti 2019. a hagiavalduse resolutsiooni p 4; p-d 39 ja 40). Oma

12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuse p-s 2 on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud

väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse osas. Eelnevast tulenevalt käsitab ringkonnakohus hageja

8. septembri 2021. a seisukoha taotluste p-i 2 sisuliselt 12. veebruari 2021. a

apellatsioonkaebuse taotluste p 2 põhjendusena, mille kohaselt hüvitise suuruse tõstmine

nimetatud kolme väite avaldamise tõttu on hageja hinnangul õigustatud sõltumata sellest, kas

kohus loeb need faktiväideteks või väärtushinnanguteks.

10.3. Oma 8. septembri 2021. a seisukoha taotluste p-s 3 taotles hageja, et kui kohus leiab, et

kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuid nende ümberlükkamine ei saa

toimuda hageja apellatsioonkaebuses pakutud viisil, palub hageja kohtul avalikustada

kohtuotsus kostja kulul Tallinna Linnalehe paberväljaandes või kohtu poolt valitud muus

Tallinnas levivas meediaväljaandes. Seda saab ringkonnakohtu hinnangul käsitada hageja

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude alternatiivse viisi osas taotletud kohtuotsuse täitmise

korra täpsustamisena TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 mõttes. Arvestades, et maakohus ei olnud täitnud

ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi osas selgitamiskohustust ja ringkonnakohus tegi seda

esmakordselt oma 23. augusti 2021. a määruses, paludes hagejal hagis taotletud andmete

ümberlükkamise alternatiivset viisi täpsustada, loeb ringkonnakohus hageja taotluse

täpsustamise 8. septembri 2021. a seisukohas lubatavaks.

10.4. Eelnevast tulenevalt lähtub ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust lahendades

hageja maakohtus esitatud nõuetest ja 12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuses esitatud

taotlustest, võttes arvesse 8. septembri 2021. a seisukohas (sh selle taotluste p-s 2) esitatud

põhjendusi ja taotluste p-s 3 esitatud täpsustust otsuse täitmise korra kohta.

11. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu tuvastatud faktilised

asjaolud, mida pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud:

-

20. veebruaril 2019 toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute

juhtidele, kus osales ka kostja;

-

kostja jaotas infotunnis venekeelseid koopiaid 27. detsembri 2017. a pöördumisest Q

poole (I kd, tl 9; tõlge tl 12) ja 27. novembri 2018. a pöördumisest SDE poole (I kd, tl

11; tõlge tl-d 13–14) u 20 inimesele, kellest pooled olid eesti keelt kõnelevad ja pooled

vene keelt kõnelevad;

-

Q-le adresseeritud pöördumine sisaldab mh järgmisi väiteid hageja kohta: 1) „nimetatud

isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“;

2) „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta

2-19-13104

15 (28)

õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike

kallite teenuste eest“; 3) „X käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid

kui manipuleeriv psühholoog“; 4) „selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada

korteriühistu esinaisele vajalikud hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid

kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara

läbimõeldult ja teadlikult hallata“; 5) „KÜ Z majas elab palju korteriomanikke ja nende

pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub häbematult ühistu asjadesse“;

-

SDE juhatusele adresseeritud pöördumine sisaldab mh väiteid: 6) „samuti tuleb arvesse

võtta, et X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse

asjus välja võõraid ideid“; 7) hageja tegevusele antud hinnangut, mille kohaselt hageja

küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui

korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neil oma õiguste

kasutamist;

-

hageja on mõlema pöördumise üks koostajatest.

12. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes asjaolu üle, kas infotunnis jagatud pöördumised

asetas ruumis olevale lauale kostja. Ülejäänud poolte erimeelsused puudutavad asjaoludele

antavat õiguslikku hinnangut.

13. Ringkonnakohus käsitleb esmalt seda, kas kostja on käsitatav vaidlusaluste väidete

avaldajana infotunnis osalejatele (I). Seejärel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas (II) ning

pärast seda mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise tasumise nõuete osas, käsitledes esmalt

avaldatud väidete kohasust (III) ja seejärel nõuete muid eeldusi (IV). Lõpetuseks teeb kohus

menetluslikud otsustused (V).

I

14. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja pani infotunnis jagatud

koopiad 2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest SDE poole infotunnis lauale.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas

ebaõigesti TsMS § 231 lg-t 2, lugedes nimetatud asjaolu kostja poolt omaks võetuks.

14.1.1. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Asja materjalidest nähtub, et 7. novembri 2019. a hagi vastuse p-s 8 märkis

kostja, et ta ei eita infotunnis osalemist ja et „Y asetas lauale umbes 20 koopiat kahest

allkirjastamata tekstist“. Kostja lisas, et hageja palutud tunnistaja ülekuulamiseks puudub alus

ja hageja on hagiavalduses kõik asjaolud esitanud (samas, p 9), kusjuures hagiavalduses oli

hageja tuginenud sellele, et kostja pani ruumis asuvale lauale mitu koopiat tema enda koostatud

2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest SDE poole (vt 29. augusti 2019. a

hagiavalduse p 2). Hagi vastuse p-s 15 kinnitas kostja, et ta „asetas 20.02.2019 korteriühistute

juhatuse liikmetele suunatud infotunnis ruumi seina ääres seisnud lauale allkirjastamata

tekstid“. Ka hagi vastuse p-dest 24 ja 29 nähtuvalt ei vaidle kostja vastu sellele, et tema jättis

tekstid infotunnis lauale, kuid leiab, et selle tegevusega ei ole ta teotanud hageja au. Eelnev on

ringkonnakohtu hinnangul käsitatav tingimusteta ja selgesõnalise nõustumisena faktilise

2-19-13104

16 (28)

väitega, et vaidlusaluseid väiteid sisaldanud pöördumised Q-le ja SDE-le asetas 20. veebruari

2019. a infotunnis lauale kostja.

14.1.2. TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul

või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis

omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul

ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Ehkki edasises menetluses asus kostja väitma, et tema ei võtnud

pöördumiste koopiaid infotundi kaasa, vaid üksnes jagas laual olnud pabereid infotunnis

osalejatele laiali, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud aluste

esinemist. Hageja ei ole andnud omaksvõtu tagasivõtmiseks nõusolekut. Samuti ei ole kostja

väitnud, et omaksvõtt oleks olnud tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust.

14.2. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et omaksvõetud asjaolu ei vasta tõele. Selle hindamisel

jättis maakohus siiski põhjendamatult kõrvale tunnistaja W ütlused, mistõttu ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

14.2.1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus jättis tunnistaja W ütlused

põhjendamatult tähelepanuta, viidates nende ebausaldusväärsusele. Tunnistaja ütluseid ei ole

alust pidada ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et need ei kinnita kostja poolt varasemas

menetluses väidetut. Asja materjalide põhjal ei ole ka alust arvata, et tunnistajal oleks olnud

hageja suhtes selline antipaatia, mis annaks alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses.

Praegusel juhul ei anna tunnistaja W ütlused siiski alust järeldada, et vaidlusaluseid väiteid

sisaldavad dokumendid oli infotundi toonud keegi teine kui kostja ning kostja üksnes jaotas

neid osalejatele laiali. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta saali sisenedes paremal poolel laual

dokumente, ta nägi, kuidas kostja võttis need paberid laualt ja hakkas neid jagama (I kd, tl-d

185 – 185 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista tunnistaja ütlused võimalust, et

vaidlusalused pöördumised tõi infotundi kaasa ja pani lauale siiski kostja. Kostja võis olla

asetanud dokumendid lauale juba varem või võis tunnistaja näha seda, kuidas kostja võttis laualt

mingid muud, seal varem olnud paberid, ja jagas neid koos enda kaasa toodud paberitega.

14.2.2. Arvukad muud vaidlustamata asjaolud ja esitatud tõendid kinnitavad seda, et

pöördumised pani infotunnis lauale kostja. Esiteks ei vaidle pooled selle üle, et kostja on

mõlema infotunnis jagatud pöördumise üks koostaja. Seda, et kostja saatis 2018. a pöördumise

SDE-le, kinnitab e-kiri (I kd, tl-d 16–17; tõlge tl-d 18–19). Maakohus leidis põhjendatult, et

kuna nimetatud pöördumises on viidatud Q-le esitatud pöördumisele, on selle sõnastusest

võimalik järeldada, et pöördumiste koostajateks on samad isikud (maakohtu otsuse p 43).

Kostja ei eita ka apellatsioonkaebuses, et tema koostas koos kaaslastega nii 2017. a pöördumise

Q-le kui ka 2018. a pöördumise SDE-le (p 9). Hageja on esitanud tõendi ka selle kohta, et kostja

on saatnud varem sarnase sisuga pöördumise Raadiole 4 (I kd, tl 21; tõlge tl 24). Teiseks nähtub

Tallinna Linnavolikogu 27. oktoobri 2020. a vastusest kostja päringule, et Tallinna

Linnavolikogu Kantseleil ei ole infot selle kohta, et 20. veebruari 2019. a infotunnis oleks

jagatud hageja isikut puudutavaid dokumente (I kd, tl 102). Seega ei olnud tegemist infotunni

ametlike materjalidega, mille oleksid asetanud lauale infotunni korraldajad.

14.2.3. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kohus jättis kõnealuse

asjaolu tuvastamisel tähelepanuta kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisana 3

esitatud tõendi, mis sisaldab Vabade Korteriühistute ettepanekut poliitikutele (I kd, tl 104

pöördel; tõlge tl 104). Kostja hinnangul kinnitab tõend seda, et kostja ei olnud teadlik, et tema

jagatud dokumentide seas olid 2017. a pöördumine Q-le ja 2018. a pöördumine SDE-le.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud tõendist saab teha kostja viidatud järelduse.

Kostja võis lisana 3 esitatud tõendist nähtuva dokumendi asetada infotunnis lauale ja seda seal

2-19-13104

17 (28)

jaotada koos vaidlusaluseid väiteid sisaldavate pöördumistega. Eelneva muudab tõenäoliseks

see, et lisana 3 esitatud dokumendi ning Q-le ja SDE-le esitatud pöördumiste sisu on seotud.

14.2.4. Hinnates tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, saab

kolleegium nende põhjal teha järelduse, et vaidlusalused pöördumised pani infotunnis lauale

kostja.

15. Maakohus leidis õigesti, et kostja on käsitatav Q-le ja SDE-le adresseeritud pöördumiste

avaldajana infotunnis VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes.

15.1. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10.

juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises

praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist

piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) (10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-

09, p 14) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamist teisele isikule (25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40), sh

meediaväljaandele (9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks

on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (13. aprilli 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07).

15.2. Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja jagas infotunnis u 20 osalejale koopiaid 2017. a

pöördumisest Q-le ja 2018. a pöördumisest SDE-le, mille kostja oli infotunnis lauale pannud.

Sellega tegi kostja pöördumistes sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud

kolmandatele isikutele teatavaks ning ta on seega käsitatav nende avaldajana VÕS § 1046 ja §

1047 mõttes.

15.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et teda ei saa lugeda info

avaldajaks, kuna infotunni korraldas Tallinna Linnavolikogu ja seda juhtis Q. Pooled ei ole

väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluseid väiteid hageja kohta oleks infotunni osalejatele

avaldanud infotunni korraldajad või Q. Kostja käsitamist andmete või väärtushinnangute

avaldajana ei välista see, et ta avaldas need kellegi teise korraldatud ürituse ajal. Kostja

käsitamisel avaldajana ei oma tähtsust ka see, et hageja ei ole esitanud nõudeid teiste Q-le ja

SDE-le adresseeritud pöördumiste koostajate vastu ega meedias ilmunud artiklite autorite vastu.

II

16. Maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes

rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga selles, et väited, mille ümberlükkamist hageja hagiavalduses nõuab, on faktiväited.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on väärtushinnangutega, mistõttu hagejal ei ole

õigust nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.

16.1. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud

„andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses

tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi

tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10,

2-19-13104

18 (28)

p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja

ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

161-05, p 11; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on

Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka

väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11; 13. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27).

16.2. Väide „Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja

teadlikult) haldamast“ sisaldub Q-le 27. detsembril 2017 adresseeritud pöördumises.

Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kolleegiumi hinnangul tegemist

väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja subjektiivset hinnangut hageja tegevusele. Väidet

mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole sellega öeldud, et hageja otseselt takistaks (nt

keelaks või objektiivselt ei võimaldaks) korteriühistu liikmetel oma omandit hallata, mille tõele

vastavust oleks võimalik kohtumenetluses kontrollida. Väite hinnangulisus nähtub mh selles

sisalduvatest sõnadest „läbimõeldult“ ja „teadlikult“. Oma 8. septembri 2021. a seisukohas

nõustus ka hageja ise, et kõnesolev väide sisaldab ka väärtushinnangule omaseid elemente (p

9). Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist faktiväitega. Võimalik on hinnata kostja hinnangu

põhjendatust, st kas hageja tegevus annab alust hinnanguks, et ta takistab korteriühistu liikmetel

oma omandi läbimõeldud ja teadlikku haldamist, või mitte.

16.3. Väide „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks

tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike

teenuste eest“ sisaldub samuti Q-le 27. detsembril 2017 adresseeritud pöördumises. Tegemist

on liitväitega, mis koosneb järgmistest osaväidetest: (i) X meelitab lahutavaid emasid kasutama

tasuta õigusabi projekti raames võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks; (ii) X tegevuse

eesmärk on, et lahutavad emad maksaksid (täiendavate) teenuste eest; (iii) need (täiendavad)

teenused on kallid ja käivad lahutavate emade jaoks üle jõu; (iv) need (täiendavad) teenused on

lahutavate emade jaoks ebavajalikud. Kolleegiumi hinnangul on osaväited (i)–(iv)

väärtushinnangud. Osaväites (i) sõna „meelitama“ näol on tegemist kostja subjektiivse

hinnanguga hageja tegevusele. Ka osaväide (ii) ei kajasta mitte objektiivselt kontrollitavaid

fakte, vaid kostja hinnangut hageja tegevuse (s.o lahutavate emade meelitamise) eesmärgile.

Osaväited (iii) ja (iv) väljendavad subjektiivseid hinnanguid lahutavatele emadele pakutavate

(täiendavate) teenuste väärtusele ja vajalikkusele. See, kas miski on „kallis“, on hinnanguline

ja sõltub mh konkreetsest teenusest ja sellega pakutavast lisaväärtusest. Samuti on hinnanguline

see, kas teenus on kellegi jaoks „üle jõu käiv“ ja „ebavajalik“, sõltudes konkreetse isiku

vajadustest ja võimalustest kindlal ajahetkel ning olles sageli vaieldav, st sellel pole õiget ega

valet vastust. Eelnevast tulenevalt on väide tervikuna käsitatav väärtushinnanguna.

16.4. Väide „X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse

asjus välja võõraid ideid“ sisaldub SDE-le 27. novembril 2018 adresseeritud pöördumises. Ka

selle väite näol on kolleegiumi hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Faktiväitega võinuks

tegemist olla juhul, kui kostja oleks väitnud, et hageja käis oma 23. novembri 2018. a artiklis

välja idee, mida (ka) keegi teine on varem välja käinud. Seevastu väide, et hageja käib välja

„võõraid ideid“, kajastab väite esitaja negatiivset hinnangut hageja tegevusele. Väitest nähtub

selle esitaja arvamus, et kellelgi teisel on teatud ideele ainuõigus või moraalne õigustus ning

hageja on idee välja käinud ilma selle algse autori loata ja talle viitamata. Samuti nähtub väitest

selle esitaja hinnang, et hageja ei jõudnud välja käidud ideeni iseseisvalt, vaid esitas teadlikult

kellegi teise ideed enda omana. Sisuliselt süüdistab väite esitaja hagejat loomevarguses, mis

kajastab tema subjektiivset õiguslikku või moraalset hinnangut hageja tegevusele.

2-19-13104

19 (28)

16.5. Juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete

ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p

10). Seega ei ole hagejal õigust nõuda praeguse otsuse p-des 16.2–16.4 käsitletud väidete

ümberlükkamist ning hagi on jäetud selle nõude osas lõppastmes õigesti rahuldamata. Kui aga

tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine on hageja au teotav ja

õigusvastane, võib hagejal olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigus nõuda nende

avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

III

17. Ringkonnakohus

hindab

järgmiseks,

kas

otsuse

p-des

16.2–16.4

käsitletud

väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.

17.1. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase

väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei

ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks

ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada

(Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang,

mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel,

asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende

puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25.

septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida

võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au

ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul

õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS §

1046 ja § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine

lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15).

Lisaks loetakse väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane

või ebasünnis (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25.

septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku

isiku jaoks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p

15).

17.2. Kostja on menetluses väitnud, et hageja kohta esitatud väited põhinevad ajakirjanduses ja

kohtulahendites avaldatud informatsioonil, muul avalikul teabel ja kolmandatelt isikutelt

saadud informatsioonil. Hageja ei ole menetluses väitnud, et need artiklid ja kohtulahendid,

millele kostja viitas, sisaldaksid ebaõigeid andmeid, kuid on seadnud kahtluse alla kostja

esitatud KÜ Z juhatuse teatise usaldusväärsuse. Seega taandub küsimus kostja avaldatud

väärtushinnangute kohasusest sellele, kas need väärtushinnangud on hagejat halvustava

tähendusega ning kui jah, siis kas kostja viidatud artiklid, kohtulahendid ja muu teave andsid

kostjale mõistliku õigustuse hagejat üldsuse ees halvustada.

17.3. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses esitas kostja väite, et hageja esitas

kohtule kostja ja tema kaaslaste kirjutatu kohta ebaõigeid vene-eesti tõlkeid, viidates vigadele

hageja kohta käivate väidete tõlgetes. Maakohtus ei ole kostja vaidlustanud ei hageja esitatud

tõlgete õigsust ega ka hageja väiteid selle kohta, millise sõnastusega väiteid Q-le ja SDE-le

esitatud pöördumised hageja kohta sisaldasid. Pooled on olnud erineval arvamusel selle osas,

kas hageja kohta avaldatud väited on ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud

2-19-13104

20 (28)

või mõlemad. Kostja ei ole ringkonnakohtus ka põhjendanud, miks ta ei saanud oma väiteid

hageja esitatud tõlgete ebaõigsuse kohta varem esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus need

väited arvestamata (TsMS § 652 lg 3) ja lähtub asja lahendamisel hageja esitatud tõlgetest.

Kostja esile toodud väidetavad vead hageja tõlgetes ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul ka

kostja avaldatud väidete sisu.

17.4. Väide „Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja

teadlikult) haldamast“ on halvustava tähendusega ja kahjustab hageja mainet. Sellega

heidetakse hagejale ette sekkumist kellegi teise omandist tulenevate õiguste teostamisse ja seda

viisil, mis ei ole omanikule tegelikult kasulik, mis on Eesti ühiskonnas taunitav. Seega tuleb

hinnata, kas hinnang on põhjendatud.

17.4.1. Q-le adresseeritud pöördumises, milles nimetatud väide sisaldus, põhjendati seda

hinnangut B 27. aprillil 2014 venekeelses Postimehes avaldatud artikliga „Suured lammutused

väikeses Tallinnas“ ja kirjeldusega hageja tegevusest KÜ-s Z. Kumbki neist ei anna mõistlikku

alust hagejale antud hinnanguks. B 27. aprilli 2014. a artiklis (kostja 2. novembri 2020. a

menetlusdokumendi lisa 10 (I kd, tl-d 115–117 pöördel; tõlge I kd, tl-d 172–174) on välja

toodud, et hagejaga seotud isik Haabersti Haldus OÜ ei olnud valmis muutma Vilde tee 92 maja

osas sõlmitud hoolduslepinguid ning hageja viitas kohustusele teatada lepingu ülesütlemisest

ette teatud aja enne uut aastat. Samuti on artiklis välja toodud, et MTÜ Elamute Haldus tegi

korteriühistutele ettepaneku osaleda linna korraldataval konkursil „Hoovid korda“, mille kaudu

linn rahastab korteriühistute majade territooriumi heakorratöid, kusjuures tööde tellimuse oleks

pidanud saama hageja ja tema perekonnaga seotud äriühing. Artiklis kirjutatust ei saa

ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult järeldada, et hageja takistab korteriühistute liikmetel

oma omandi haldamist. Samuti ei saa seda järeldada Q-le adresseeritud pöördumises kirjeldatud

hageja tegevusest KÜ Z korteriomanike koosolekutel. Jättes kõrvale pöördumise koostajate

kirjeldused hageja käitumismaneeri kohta, on pöördumise kohaselt hageja KÜ Z lepingulise

esindajana osalenud korteriühistu koosolekutel, toetades seal korteriühistu esinaist. Sellisest

tegevusest ei saa teha järeldust, et hageja takistab korteriomanikel oma omandi läbimõeldud ja

teadlikku haldamist.

17.4.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vastavaks hinnanguks alust ka muud artiklid, millele

kostja on kohtumenetluses viidanud. B 14. aprillil 2014 Postimehes avaldatud artikkel

„Korteriühistud kahtlevad teenusepakkujas“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi

lisa 12 (I kd, tl-d 119 – 120 pöördel)) käsitleb samuti KÜ-ga Vilde tee 92 sõlmitud

hoolduslepingu muutmist ja MTÜ Elamute Liit ettepanekut osaleda konkursil „Hoovid korda“,

mille osas ringkonnakohus võttis eespool juba seisukoha. ERR-i venekeelses artiklis

„Kodusõda korteriühistus: miks sekkuvad võõrad konflikti?“ (kostja 2. novembri 2020. a

menetlusdokumendi lisa 17 (I kd, tl-d 127–129); tõlge lisa 18 (I kd, tl-d 130–130/1)) on mh

tsiteeritud U, kelle sõnul hageja astub korteriühistu juhatusse ja hakkab siis „raha pumpama“

endaga seotud ettevõttesse Haabersti Haldus OÜ. Venekeelses artiklis „Uurimine – miks

korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ (kostja 2. novembri 2020. a

menetlusdokumendi lisa 23 (I kd, tl-d 137 – 139 pöördel); tõlge lisa 24 (I kd, tl-d 145–146

pöördel)) kirjeldatakse mh seda, kuidas MTÜ Elamute Liit aitab korteriühistute elanike

gruppidel, kes ei ole ühistu juhtimisega rahul, olemasolevat juhatust kukutada, pärast mida

suunavad uuele juhatusele lojaalsed inimesed maja Haabersti Haldus OÜ teeninduse alla. R

sõnul on MTÜ Elamute Liit selleks võltsinud ka dokumente ja allkirju. Ringkonnakohus on

seisukohal, et nende artiklite põhjal, mis valdavalt puudutavad Haabersti Haldus OÜ ja MTÜ

Elamute Liit tegevust ega seondu konkreetselt hagejaga, ei saa teha hageja tegevuse kohta

kostja avaldatud väitele vastavat järeldust. Artiklites kajastatust ei nähtu, et hageja oma

tegevusega takistaks korteriühistute liikmetel oma omandi (läbimõeldud ja teadlikku)

2-19-13104

21 (28)

haldamist. Seejuures on artiklites esitatud süüdistused hageja ja MTÜ Elamute Liit kohta

niivõrd üldised ja põhistamata, et nende põhjal hageja kohta halvustava hinnangu avaldamine

on meelevaldne.

17.4.3. Ülejäänud kostja menetluses esitatud artiklid ei sisalda teavet, mis võiks olla

vaidlusaluse väite hindamisel asjassepuutuv. 14. aprilli 2018. a venekeelne artikkel

„Munitsipaallasteaed Unistus kutsus üles vanemaid appi lumekoristusele“ (kostja 2. novembri

2020. a menetlusdokumendi lisa 13 (I kd, tl-d 121–123; tõlge tl-d 175 – 175 pöördel) räägib

lume koristamise probleemidest lasteaias, keda teenindas Haabersti Haldus OÜ, mis ei ole

kõnesoleva väite kontekstis asjakohane. Hageja tegevusega korteriühistutega seoses ei seondu

ega ole seetõttu asjakohased ka kostja esitatud H venekeelne artikkel „Mis on teada X kohta

või kes on see uustulnuk?“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 15 (I kd, tl-d

125 – 125 pöördel); tõlge lisa 16 (I kd, tl 126)), Eesti Noored venekeelne artikkel „Me ei ole

instituudi filiaal, me oleme meie!“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 19 (I

kd, tl 131); tõlge lisa 20 (I kd, tl 132)) ega ka EN Laupäev venekeelne artikkel „Tähed süttivad

mõnikord minu kohal ja õnn algab!“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 21 (I

kd, tl-d 133–134); tõlge lisa 22 (I kd, tl-d 135–136)).

17.4.4. Kostja on väite põhjendamiseks esitanud ka KÜ Z juhatuse teatise korteriomanikele,

milles on mh kirjas, et hageja kirjutas pangale avalduse mitte maksta välja laenu KÜ Z

renoveerimiseks (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 29 (I kd, tl 152 pöördel)).

Hageja on vaidlustanud tõendi usaldusväärsuse ja ringkonnakohus nõustub, et selline nimeta

dokument, mille koostamise aeg ja koht pole teada, ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kas üldse

ja millise sisuga avalduse hageja pangale esitas. Igal juhul ei saa sellisest teatisest, millest ei

nähtu, millistel asjaoludel hageja väidetava avalduse kirjutas ja kuidas tema kui kolmanda isiku

avaldus mõjutas KÜ-l Z laenu saamist, teha järeldust, et hageja takistab korteriühistu liikmetel

oma omandi haldamist. Ka muud menetluses esitatud tõendid ei kinnita kostja avaldatud väite

põhjendatust.

17.4.5. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et ERR-i venekeelne

artikkel „Kodusõda korteriühistus: miks sekkuvad võõrad konflikti?“, artikkel „Uurimine –

miks korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ ja KÜ Z juhatuse liikme

teavitus võimaldavad järeldada, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit

(läbimõeldult ja teadlikult) haldamast (maakohtu otsuse p 52). Maakohus ei ole sidunud seda

järeldust nimetatud tõenditest nähtuvate asjaoludega ega oma järeldust seega nõuetekohaselt

põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda need tõendid teha sellist järeldust nagu

maakohus on teinud.

17.4.6. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja poolt hageja kohta avaldatud halvustava sisuga

hinnang põhjendatud. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

17.5. Ka väide „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks

tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike

teenuste eest“ on kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega ja hageja mainet kahjustav,

kuna selles süüdistatakse hagejat haavatavasse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste

ärakasutamises ja potentsiaalselt raskesse seisu asetamises rahalise kasu saamise eesmärgil.

Kostja väitel on selle väite aluseks Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsus (I kd, tl-d 105

– 106 pöördel) ja Tallinna ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-

108437 (I kd, tl-d 107 – 108 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need kohtulahendid

alust kõnesolevaks hinnanguks hageja kohta. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu

2-19-13104

22 (28)

hinnanguga nimetatud tõenditele (maakohtu otsuse p 54), kuna maakohtu järeldused ei ole

kooskõlas tõenditest tegelikult nähtuvaga. Kohtulahenditest nähtub, et kostja esitas hagi N. A.

vastu, nõudes talt 280 euro tasumist õigusabi eest seoses kohtule dokumendi koostamisega, sh

kohtumiste ja telefonivestluse eest. Kuna maakohus leidis, et N. A. oli käsunduslepingu üles

öelnud ning hageja väited tasukokkuleppe ja teenuste osutamise kohta ei olnud tõendatud, jäi

hagi rahuldamata. Ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebust menetlusse. Nendest

kohtulahenditest ei nähtu, et kostja meelitaks lahutavaid emasid kasutama tasuta õigusabi,

eesmärgiga osutada neile hiljem täiendavaid teenuseid. Samuti ei nähtu, et kostja osutaks

lahutavatele emadele mittevajalikke, kalleid ja üle jõu käivaid teenuseid. Kostja avaldatud väide

on selle põhjendamiseks toodud kohtulahendite sisu arvestades meelevaldne. Seega on

kõnealune väärtushinnang ebakohane.

17.6. Väide „X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse

asjus välja võõraid ideid“, on kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega ja mainet

kahjustav, kuna selles heidetakse hagejale ette kellegi teise ideede enda omadena esitlemist ja

seega sisuliselt süüdistatakse teda loomevarguses, mis on Eesti kultuuriruumis taunitav (vt ka

otsuse p 16.4).

Kostja põhjendab väidet sellega, et hageja on teinud 23. novembril 2018 venekeelses Delfis

avaldatud artiklis ettepaneku luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldiseisev

organisatsioon (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 6 (I kd, tl-d 109–110

pöördel); tõlge lisa 7 (I kd, tl-d 111 – 111 pöördel)), kuid tegemist pole hageja ideega, vaid selle

idee on avaldanud ajakirjanik H oma 18. oktoobril 2017 avaldatud artiklis, kus H väidab, et ta

avaldas vastava komisjoni loomise idee ajakirjanduses juba 2011. aastal (kostja 2. novembri

2020. a menetlusdokumendi lisa 8 (I kd, tl-d 112–113); tõlge lisa 9 (I kd, tl-d 114 – 114

pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust väita, et hageja käib oma

artiklis välja võõraid ideid. Esiteks on hageja esitanud 1. detsembri 2020. a

menetlusdokumendiga oma 16. novembri 2011. a artikli ajalehes Kesknädal, kus hageja teeb

ettepaneku luua korteriühistute abistamise riiklik keskus, mille juriidiline osakond vaataks mh

läbi ühistute vaidlusi, tuues paralleeli töövaidluskomisjoniga (I kd, tl 163). Seega on hageja

teinud ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise organi moodustamiseks juba

novembris 2011. Kostja esitatud ja asja materjalide juurde võetud tõenditest ei nähtu, et H või

keegi teine oleks avaldanud sama idee enne hageja 16. novembri 2011. a artiklit. Maakohus ei

ole hageja 16. novembri 2011. a artiklit arvesse võtnud, mis on viinud ebaõige järelduseni

(maakohtu otsuse p 56). Teiseks, isegi kui keegi oli teinud sama ettepaneku enne hagejat, ei

annaks see alust väita, et hageja omistab endale võõraid ideid. Mõte luua korteriühistute

vaidlusi lahendav organ on ühiskonnaelu edendamisele suunatud poliitiline idee, mida ei saa

omistada konkreetsele isikule, rääkimata talle selle idee suhtes ainuõiguse tekkimisest. Ka

kostja viidatud H 18. oktoobri 2017. a artiklis on autor viidanud, et sellise komisjoni loomine

on olnud pikalt päevakorras, sh nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Seega ei

oleks hinnang, mis taunib hageja poolt sellekohase ettepaneku tegemist põhjusel, et kellelgi

teisel on sellele ideele suurem õigus, ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

18. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Q-le adresseeritud pöördumises sisalduvad väited „X

käitub korteriühistu koosolekutel käes mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“,

„selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikud

hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii

korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata“ ja „KÜ Z majas

elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub

häbematult ühistu asjadesse“ on hagejat halvustavad ning ebakohased väärtushinnangud VÕS

§ 1046 lg 1 tähenduses. Samuti sisaldab hageja au teotavat ebakohast väärtushinnangut SDE-le

2-19-13104

23 (28)

adresseeritud pöördumine, milles on antud hageja tegevusele hinnang, et ta küll räägib

ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete

õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neil oma õigusi kasutamast. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 65–68) ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda

neid. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18.1. Kostja apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud oma hinnangut, et

kostja avaldatu näol on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, ei ole põhjendatud.

Maakohus on oma järeldusi otsuse p-des 64–69 nõuetekohaselt põhjendanud.

18.2. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et kõnealused väited ei ole väärtushinnangud, kuna

nendes sisalduvad järeldused on tehtud õigete faktiväidete ja tegelike sündmuste alusel (kostja

apellatsioonkaebuse p-d 22 ja 24). Ka väärtushinnangu aluseks võivad olla andmed, mille

tõesus või väärus on kontrollitav. Sellest, kas tõele vastavad andmed õigustavad kindla

väärtushinnangu avaldamist, sõltub väärtushinnangu põhjendatus ja seega selle kohasus.

18.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna sõnad „psühholoog“, „manipuleeriv“ ja

„teatraliseeritud etendus“ ei ole negatiivse tähendusega, ei ole hageja kohta avaldatud

väärtushinnangud ebakohased. Väärtushinnanguid tuleb hinnata nii, nagu mõistlik inimene

neist aru saab. Praegusel juhul tajub mõistlik inimene kostja avaldatud väiteid halvustavate

hinnangutena hageja käitumise kohta korteriühistu koosolekutel. Vaidlust ei ole selles, et hageja

ei ole hariduse ega tegevusala poolest psühholoog. Ringkonnakohtu hinnangul tajub mõistlik

inimene kostja avaldatud väidet, et hageja „käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui

jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“, selliselt, et hageja, olles jurist, kellelt üldiselt

eeldatakse korrektsust, erapooletust ja seadusest lähtumist, kasutab korteriühistu koosolekutel

psühholoogilisi ja manipuleerivaid võtteid. Selline hinnang on hageja suhtes halvustav, kuna

omistab talle kui juristile sobimatuid ja ühiskonnas üldiselt taunitud töövõtteid. Samuti on

avaldatud väidete konteksti arvestades halvustav hageja käitumise iseloomustamine

„teatraliseeritud etendusena“. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõistlik isik mõistab seda

väljendit viitena hageja teeseldud, võltsile ja ülespuhutud käitumisele, mis on Eesti

kultuuriruumis taunitav ja mõjub seega halvustavalt.

18.4. Kostja avaldatud väärtushinnangute ebakohasust ei välista kostja väited selle kohta, et

järeldused on tehtud ajakirjanduses avaldatud jm avalike andmete põhjal, mis on õiged (mh

kostja apellatsioonkaebuse p-d 16, 18, 19, 25 ja 31). Kostja viidatud artiklite jm avaliku info

põhjal ei saa väita, et hageja kohta esitatud hinnangud oleksid olnud põhjendatud. Kostja

viidatud MK-Eesti 13. märtsi 2013. a artikkel (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi

lisa 23 (I kd, tl-d 137 – 144 pöördel); tõlge lisa 24 (I kd, tl-d 145 – 146 pöördel), 2017. a

pöördumises Q-le välja toodud asjaolud, B 27. aprilli 2014 artikkel ega ka 18. mail 2017 ERR-

i venekeelses portaalis avaldatud artikkel ei anna alust hageja iseloomustamiseks sõnadega

„manipuleeriv psühholoog“ ega ka talle teatraliseeritud etenduste teel korteriühistu koosolekul

sisuliste arutelude pärssimise, häbematult ühistu asjadesse sekkumise või kahepalgelisuse

etteheitmiseks. Kostja avaldatud hinnanguid ei muuda kohaseks ka asjaolu, et hageja ei ole

väitnud, et tema kohta avaldatud artiklid jm avalik info, millele kostja hinnanguid andes

väidetavalt tugines, sisaldaks ebaõigeid andmeid. Kõnealuste väärtushinnangute ebakohasus

tuleneb praegusel juhul sellest, et kostja viidatud artiklid jm avalik info, arvestades nii selle sisu

kui ka konkreetsuse ja esitatud väidete põhistatuse astet, ei andnud mõistlikku alust avaldada

hageja kohta selliseid halvustava sisuga hinnanguid.

18.5. Ehkki kostja väitel põhinevad pöördumistes esitatud väited ka kostja ja teiste pöördumiste

autorite isiklikel kogemustel ning kolmandatelt isikutelt kuuldul (apellatsioonkaebuse p-d 20 ja

2-19-13104

24 (28)

24), ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et hageja oleks oma tegevusega andnud põhjust

sellisteks hinnanguteks. Nagu ringkonnakohus otsuse p-s 17.4.1 leidis, siis 2017. a pöördumises

Q-le kirjeldatud hageja tegevus KÜ-s Z ei anna tema kohta avaldatud halvustavateks

hinnanguteks mõistlikku õigustust.

IV

19. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine oli õigusvastane, sh ei esinenud selliste hinnangute andmiseks avalikku huvi

(maakohtu otsuse p 69). Vastuseks kostja apellatsioonimenetluses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

19.1. Kostja rikkumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et kuna hageja tegutseb korteriühistute

haldamise valdkonnas, peab ta taluma oma tegevuse kohta esitatud kriitikat. Iseenesest on õige,

et au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset,

mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise

liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama

võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult.

Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või

ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane (vt Riigikohtu 31.

mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt

korteriühistu esimehega peab ka isik, kelle majandus- ja kutsetegevus seondub korteriühistute

haldamise või juriidilise nõustamisega, taluma rahulolematust tema tööga ja arvestama

võimalusega, et tema tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. See aga ei tähenda seda,

et isik peaks taluma enda suhtes halvustavaid ja solvavaid hinnanguid, milleks ta ei ole andnud

oma tegevusega alust. Seejuures ei õigusta isiku tegevus korteriühistutes tema kohta selliste

hinnangute andmist, mis vastava tegevusega ei seondu. Praegusel juhul puudutasid kostja

avaldatud hinnangutest vaid osad hageja tegevust seoses korteriühistute juhtimise, haldamise

või juriidilise nõustamisega ning ka need hinnangud olid hinnangute aluseks olevaid asjaolusid

arvestades meelevaldsed ja põhjendamatult solvavad.

19.2. Asjaoludest, et hageja on määratlenud end oma artiklites erakonna liikmena ja

kandideerinud 2019. a parlamendi valimistel, ei saa teha järeldust, et hageja oleks avaliku elu

tegelane. Isegi sel juhul ei peaks hageja taluma enda suhtes põhjendamatult halvustavaid ja

solvavaid hinnanguid.

19.3. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ka see, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud

hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Iseenesest on õiged kostja väited, et korteriühistute

haldamisega seonduv, nende liikmete õiguste tagamine ja ka võimaliku komisjoni loomine

korteriühistute vaidluste lahendamiseks puudutab ühiskonnas paljusid inimesi ja selle vastu on

seega avalik huvi (kostja apellatsioonkaebus, p 31; 9. märtsi 2021. a vastus hageja

apellatsioonkaebusele, p-d 7 ja 15). Eelnev ei õigusta aga hageja kohta vaidluse all olevate

halvustava tähendusega hinnangute avaldamist, kuna see ei olnud korteriühistute liikmete

õiguste tagamiseks ja nende jaoks olulistele küsimustele tähelepanu juhtimiseks vajalik ega

hageja õiguste riive ulatust arvestades proportsionaalne.

2-19-13104

25 (28)

19.4. Seega ei välista kostja väited tema tegevuse õigusvastasust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi.

Maakohus on põhjendatult võtnud hageja kriitika talumise kohustust arvesse mittevaralise

kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 5 järgi, kuivõrd see mõjutab kostja rikkumise raskust.

20. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole vaidlustatud

otsuses selgitanud, milles seisneb kostja süü. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et süü

olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104) ning kostja ei ole menetluses esitanud süüd

välistavaid asjaolusid (maakohtu otsuse p 71).

21. Maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise,

kuid muuta tuleb hüvitise suurust. Kostja apellatsioonkaebuse väited hüvitise väljamõistmise

alusetuse kohta ei ole põhjendatud.

21.1. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohtu otsus on mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmise osas vastuoluline. Kostja põhjendab vastuolulisust sellega, et ühest küljest jättis

maakohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata, aga samal ajal

mõistis kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise. Ringkonnakohus märgib, et mittevaralise

kahju hüvitise mõistis maakohus välja mitte nende väidete avaldamise eest, mille maakohus

luges õigeteks faktiväideteks, vaid nende väidete eest, mida nii hageja kui ka maakohus

käsitasid ebakohaste väärtushinnangutena.

21.2. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna hageja ei ole kahju tekkimist ja selle suurust

tõendanud, ei olnud mittevaralise kahju väljamõistmiseks alust. Olukorras, kus maakohus oli

tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid,

puudusid teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja ka süüd välistavad asjaolud, oli mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmine VÕS § 134 lg 2 järgi põhjendatud. Maakohus viitas õigesti

Riigikohtu seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 ei näe ette võimalust jätta kahju hüvitamise

kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata

(Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Kahjuhüvitise

väljamõistmist ei välista ka asjaolu, et hageja oli lisaks nõudnud hagiavalduses ebaõigete

andmete ümberlükkamist, mida hageja pidas enda jaoks hüvitisest olulisemaks. Tegemist on

iseseisvate nõuetega, mida hageja sai esitada samaaegselt ning millest ühe rahuldamata jätmine

ei välista teise rahuldamist.

21.3. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Kahjuhüvitise suurus peab VÕS § 134 lg 2 järgi olema mõistlik ning lõike 5 kohaselt

tuleb selle määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5

sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest,

võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on selgitanud, et arvesse

tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (Riigikohtu

26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 28–29; vt ka 4. oktoobri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Praegusel juhul võttis maakohus hüvitise määramisel

arvesse rikkumise ulatust, s.o seda, et kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid u paarikümnele inimesele, samuti rikkumise raskust, sh seda, et kuna hageja

on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused, peab tal olema ka kõrgem

taluvusmäär tema tegevuse kohta esitatud kriitika osas (maakohtu otsuse p-d 71–74). Hüvitise

suuruse määramisel võttis maakohus arvesse ka keskmiste kohtupraktikas mittevaralise kahju

hüvitisena välja mõistetud summade suurusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus neid

asjaolusid arvestades ja hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud.

2-19-13104

26 (28)

21.4. Eelnevale vaatamata tuleb hüvitist suurendada, sest maakohus lähtus hüvitise

väljamõistmisel ebaõigesti sellest, et kostja hagiavalduses väidetud kolm faktiväidet olid õiged

faktiväited, ning ei võtnud neid seega hüvitise määramisel arvesse. Ringkonnakohus on eespool

leidnud, et tegemist oli hageja au teotavate ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine

on õigusvastane. Ka nende väidete avaldamise osas ei esine õigusvastasust välistavaid

asjaolusid (vt otsuse p-d 19.1–19.4) ega ole kostja toonud menetluses esile süüd välistavaid

asjaolusid. Järelikult on põhjendatud arvestada hüvitise väljamõistmisel ka nende väidetega.

21.4.1. Hageja mittevaralise kahju hüvitist tuleb suurendada 150 euro võrra. Selle summa

määramisel oma siseveendumuse kohaselt võtab ringkonnakohus arvesse TsMS § 134 lg-tes 2

ja 5 loetletud kriteeriume, sh avaldatud väidete sisu ja nende avaldamise viisi. Suurendades

maakohtu määratud hüvitist 150 euro võrra, arvestab ringkonnakohus asjaolu, et nende isikute

ring, kelle seas hageja mainet kahjustati, ei muutunud, vaid lisandusid mõned halvustava sisuga

hinnangud nendele, mida maakohus juba hüvitise määramisel arvesse võttis. Nende väidete

lisandumine ei suurendanud hagejale tekkinud mainekahju märkimisväärselt. Samuti võtab

ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga arvesse asjaolu, et hageja tegevusvaldkonnast tulenevalt

on ta teatud piirini kohustatud taluma tema tegevuse kohta esitatud kriitikat. Nendest väidetest,

mille ringkonnakohus luges erinevalt maakohtust ebakohaseks väärtushinnanguks, üks (otsuse

p-s 16.2 käsitletud väide) seondub otseselt ja üks (otsuse p-s 16.4 käsitletud väide) kaudselt

hageja tegevusega korteriühistute haldamisel ja juriidilisel nõustamisel.

21.4.2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja rikkumise muudab raskemaks ja

hüvitise suurendamiseks annab alust asjaolu, et ebakohaseid hinnanguid hageja kohta avaldati

korteriühistute esindajatele. Põhjendatud ei ole seisukoht, et nende isikute silmis olid hageja

kohta avaldatud väited iseäranis negatiivse ja halvustava tähendusega. Vastupidi, kuna

korteriühistute juhtimisega seotud isikud on üldjuhul kursis sellega, et korteriühistutes esineb

konflikte ning korteriomanikud võivad kritiseerida korteriühistute juhte ja esindajaid ka

põhjendamatult, ei võta nad teiste korteriühistute juhtimise ja haldamisega seotud isikute kohta

käivat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid eelduslikult nii tõsiselt kui tegevusalaga mitteseotud

isikud.

22. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus TsMS § 438 lg 1 teist lauset, jättes

lahendamata hageja viivisenõude. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja juba hagiavalduses

nõude, et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku

tasumiseni (29. augusti 2019. a hagiavalduse taotluste p 5). Mittevaralise kahju hüvitise nõue

on VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi muutunud sissenõutavaks. Seega on hageja

viivisenõue § 113 lg 1 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle vastavalt hageja

apellatsioonkaebuses taotletule, mõistes kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates ringkonnakohtu otsuse

tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

V

23. Hageja

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisel

on

ringkonnakohus

eksinud

apellatsioonkaebuse hinna määramisel, määrates kaebuse hinnaks 7280 eurot. Kooskõlas TsMS

§ 136 lg-ga 4 muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust. Õige

apellatsioonkaebuse hind on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas 3500 eurot (TsMS

§ 132 lg 1) ja mittevaralise kahju hüvitise nõude osas 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3), s.o

pärast nõuete liitmist TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi kokku 7000 eurot. Põhjendatud ei

ole arvestada eraldi tsiviilasja hinda hageja viivisenõude pealt (s.o seni arvestatud tsiviilasja

2-19-13104

27 (28)

hind 280 eurot), vaid see tuleb lugeda hõlmatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõude

hagihinnaga TsMS § 132 lg 3 järgi.

Eelnevast tulenevalt on hageja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot enam

kui oleks pidanud. Hagejal on võimalik taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel enam tasutud

riigilõivu tagastamist, esitades selleks avalduse kohtule, kelle menetluses asi viimati oli.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Nii hageja kui ka kostja on vaidlustanud menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus

jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Seda tehes ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire ja põhjendas oma otsustust nõuetekohaselt.

Alusetu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rahuldas hageja rahalise nõude vaid

4% ulatuses, mistõttu hageja peaks hüvitama kostja kantud kuludest 96%. Hageja ei nõudnud

hagis hüvitist kindlas suuruses, vaid jättis hüvitise suuruse kohtu otsustada. Maakohtu otsustust

ei muuda ebaõigeks ka see, et hageja ei püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kostja on

hagile menetluses vastu vaielnud ega ole seda õigeks võtnud, mistõttu ei ole alust eeldada, et

kostjaga ühendust võtmine enne kohtusse pöördumist oleks aidanud menetlust ära hoida.

Vaatamata sellele, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmise osas, suurendab kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust vähesel määral ja rahuldab hageja viivisenõude,

ei anna see alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks TsMS § 173 lg 3

esimese lause järgi.

25. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1

ja § 171 lg 1 järgi poolte endi kanda, arvestades, et ringkonnakohus rahuldab hageja

apellatsioonkaebuse mittevaralise kahju hüvitise suurendamise ja viivisenõude osas, kuid jätab

selle rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Kostja apellatsioonkaebus jääb

täielikult rahuldamata, mistõttu selle esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg

1 järgi kostja kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja poolt hagejale

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude kohta 8. septembril 2021 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista

kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud 3980,99 eurot ja riigilõivu 475 eurot, ning 13.

septembril 2021 täiendava menetluskulude nimekirja, milles taotleb täiendavalt lepingulise

esindaja kulude 210 eurot hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26.1. Hageja 8. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline

esindaja teinud seoses kostja apellatsioonkaebusega toiminguid kostja apellatsioonkaebusega

tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 16. veebruaril 2021, 7.

märtsil 2021 ja 9. märtsil 2021 kokku 6 t 10 min (30 min + 5 h + 40 min). Nimetatud toimingud

ja nendeks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Lisaks on

põhjendatud hüvitada hagejale pool menetluskulude nimekirja koostamise kuludest, s.o 15 min.

Ülejäänud hageja 8. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjas toodud kulud seonduvad

eelkõige hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega. Seejuures puudutasid ringkonnakohtu 23.

2-19-13104

28 (28)

augusti 2021. a määruses esitatud selgitused, millega tutvumise ja mille kohta seisukoha

koostamisega on hagejal menetluskulusid tekkinud, hageja apellatsioonkaebust.

26.2. Hageja 13. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel

esindajal kulunud kostja menetluskulude nimekirja kohta seisukoha koostamiseks ja

täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks 9. septembril 2021 ja 10. septembril 2021

kokku 1 t. Sellest on põhjendatud lugeda kostja apellatsioonkaebusega seonduvaks

hinnanguliselt pool, mistõttu vastav menetluskulu kuulub hüvitamisele 30 min ulatuses. Samas

menetluskulude nimekirjas viidatud tutvumine vastaspoole seisukoha ja menetluskulude

nimekirjaga ning edastamine kliendile 15 min seondub eelkõige hageja apellatsioonkaebusega.

26.3. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses kostja

apellatsioonkaebusega 6 t 55 min (6 t 10 min + 15 min + 30 min). Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu ja keerukust ning

kohtupraktikas põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrasid arvestades

põhjendatud. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejat

esindanud lepingulise esindaja kulud kokku 1162 eurot (≈ 6 t 55 min × 140 eurot × 1,2).

27. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

28. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Meeli Kaur