2-14-51919/250 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-51919

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-51919

Tsiviilasi

A.K. hagi K.A. vastu ühisvara jagamiseks ning K.A.

vastuhagi A.K. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / vastuhagis kostja A.K. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat T.M.

(XXX, e-post: XXX)

Kostja / vastuhagis hageja K.A. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat K.O.

(XXX, e-post: XXX)

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

29. juuni 2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt A.K. hagi K.A. vastu ühisvara jagamiseks.

2. Jätta A.K. hagi rahuldamata osas, milles ta taotleb XXX K.A. XXX (registrikood XXX)

vara jagamist.

3. Rahuldada A.K. hagi poolte ühisvarasse kuuluva vallasvara jagamiseks osaliselt.

Jagada poolte ühisvarana järgmine K.A. valduses olev vallasvara: palgiveokäru

tõstukiga, ribilibisti, sügavkobesti, puhtimisaparaat, murutraktor, võsalõikaja-trimmer,

mootorsaed Stihl ja Husqvarna, elektriline keevitusaparaat Panerise; 10 t kütusemahuti,

2 t kütusemahuti, tankur, ketaslõikaja, akulaadija, treipink, puurpink, kompressor,

värviprits, ratastel veetünn, plastikust veetünn, kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist

kasvuhoone XXX kinnistul, jahivarustus (relvakapp, jälgimiskaamera ja relvad A *

XXX* XXX, A * XXX * 7,65 mm * XXX * XXX, A * XXX * 7,62 mm * XXX, A * XXX

*XXX Rem * XXX), kõrvaldatav metallgaraaž XXX kinnistul, tammepuidust köögilaud

ja 6 tooli XXX kinnistul asuva talu köögis, A. ikne kirjutuslaud, 7-kohaline

nurgadiivan, nahast nurgadiivan XXX kinnistul asuva talu kamina eesruumis,

tammepuidust riidenagi XXX kinnistul asuva talu koridoris, Bolero magamistoa

mööblikomplekt XXX kinnistul asuvas XXX, Ilvese topis, põdrasarved, loomanahad

(põder, kits, karu, 4 tk rebane, 2 tk saarmas).

4. Vallasvara müüa avalikul enampakkumisel, kanda müügist saadud rahast müügikulud

ning jagada müügist ülejäänud raha A.K. ja K.A. vahel võrdselt, kus kumbki pool saab

½ raha ainuomanikuks.

5. Jätta rahuldamata A.K. hagi osas, milles ta palub arvata XXX kinnistu asukohaga XXX

(registriosa nr XXX) poolte ühisvara hulka ning müüa avalikul enampakkumisel.

6. Rahuldada A.K. hagi osaliselt osas, milles ta palub arvata ühisvara hulka ja mõista K.A.

välja A.K. kasuks hüvitise XXX kinnistul ja XXX kinnistul tehtud ehitustöödega.

7. Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 90 000 eurot seoses K.A. lahusvarasse kuuluval

XXX kinnistul asukohaga XXX (registriosa nr XXX) perioodil XX.XX.XXXX kuni

XX.XX.XXXX ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista K.A. välja A.K. kasuks

45 000 eurot.

8. Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 14 000 eurot seoses K.A. lahusvarasse kuulunud

XXX kinnistul asukohaga XXX (registriosa nr XXX) perioodil XX.XX.XXXX kuni

XX.XX.XXXX ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista K.A. välja A.K. kasuks

7000 eurot.

9. Jätta rahuldamata A.K. hagi osas, milles ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise

seoses K.A. poolt traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja XXX

võõrandamisega.

10. Jätta rahuldamata A.K. hagi osas, mille ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise

seoses K.A. poolt XXX K.A. XXX vara hulka kuulunud kombaini John Deere XXX

(seeria nr XXX) võõrandamisega.

11. Rahuldada A.K. hagi osaliselt osas, milles ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise

seoses XXX ja XXX kinnistu raieõiguse võõrandamisega.

12. Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 27 000 eurot seoses K.A. poolt XXX aastal XXX ja

XXX kinnistu raieõiguse võõrandamisega ning mõista K.A. välja A.K. kasuks 13 500

eurot.

13. Jätta täielikult rahuldamata K.A. vastuhagi A.K. vastu ühisvara jagamiseks, milles ta

taotleb poolte ühisvara hulka kuuluva vallasvara jagamist, palub mõista ühisvara arvelt

K.A. kasuks välja hüvitise tema lahusvaras olnud XXX ühisvara huvides kasutamise

eest ning palub mõista A.K. välja K.A. kasuks hüvitise A.K. poolt XXX K.A. XXX talu

kasutatud varade eest.

14. Jätta rahuldamata A.K. 18.05.2021 esitatud vastuväide kohtu tegevuse peale.

15. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

16. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. esitas 12.05.2014 Tartu Maakohtusse hagi K.A. vastu ning K.A. esitas 20.12.2017 Tartu

Maakohtusse vastuhagi A.K. vastu ühisvara jagamiseks (A.K. on edaspidi nimetatud kui hageja

ning K.A. on edaspidi nimetatud kui kostja).

2. 30.06.2020 määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi, millega nad leppisid kokku

ühisvarasse kuuluva kinnisvara ja sellel lasuvate hüpoteekidega tagatud kohustuste, maamaksude

ja kasutuseelise, XXX kuivati ning XXX korteriomandi parenduste jagamises.

3. Pärast nõuete täpsustamist ning osalise kompromissi sõlmimist on kohtu menetluses järgmised

poolte nõuded.

4. Hageja palub jagada poolte ühisvarana XXX K.A. XXX talu (registrikood XXX) vara1 ning

järgmise vallasvara: palgiveokäru tõstukiga, üheteljeline käru (sinakas-rohekas), kultivaator 4m,

ribilibisti, sügavkobesti, puhtimisaparaat, murutraktor, võsalõikaja trimmer, mootorsaed Stihl ja

Husqvarna, elektriline keevitusaparaat Panerise, 10t ja 2t kütusemahuti ning tankur, hapniku ja

gaasilõikaja, ketaslõikaja, akulaadija, treipink, puurpink, kompressor, värviprits, ratastel veetünn,

plastikust veetünn, kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist kasvuhoone, jahivarustus (relvakapp,

jälgimiskaamera ja relvad A * XXX* XXX, A * XXX * 7,65 mm * XXX * XXX, A * XXX *

7,62 mm * XXX, A * XXX *XXX * XXX), kõrvaldatav metallgaraaž, fotokaamera Canon,

tammepuidust köögilaud ja 6 tooli, A. ikne kirjutuslaud, 7 kohaline nurgadiivan, nahast

nurgadiivan, tammepuidust riidenagi, Bolero magamistoa mööblikomplekt (2 riidekappi, voodi, 2

öökappi ja sahtlitega kapp), 55-tolline televiisor Philips, ilvese topis, põdrasarved, loomanahad

(põder, kits, karu, 4tk kobras, 4tk rebane, 2tk saarmas, 15tk lammas), põhukäru, üheteljeline käru

(punakaspruun),

kartulipanija-vaoajaja,

rootoriga

kartulivõtumasin,

järelveetav

puulõhkumismasin ning ratastel veetünn.

Hageja palub jätta XXX K.A. XXX talu (registrikood XXX) vara kostja ainuomandisse ning

mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 98 944,50 eurot. Loetletud poolte ühisvarasse kuuluva

vallasvara palub hageja müüa avalikul enampakkumisel, kanda müügist saadud rahast

müügikulud ning jagada müügist ülejäänud raha hageja ja kostja vahel võrdselt, kus kumbki pool

saab ½ raha ainuomanikuks.

Hageja palub arvata XXX kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) poolte ühisvara hulka

ning müüa avalikul enampakkumisel viisil, kus kinnistu müügist saadud rahast kantakse

müügikulud ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt, kus kumbki pool saab ½

ülejäänud raha ainuomanikuks. Alternatiivselt palub hageja arvata poolte ühisvara hulka hüvitise

928 364 eurot seoses kostja lahusvarasse kuuluval XXX kinnistul asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning

mõista kostjalt välja hageja kasuks 464 182 eurot.

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 86 978 eurot seoses K.A. lahusvarasse

kuulunud XXX kinnistul asukohaga XXX (registriosa nr XXX) perioodil XX.XX.XXXX kuni

1 FIE Anti Kulasalu Märdi talu (registrikood 10209310) vara nimekiri 31.12.2014 seisuga on kajastatud

10.05.2015 menetlusdokumendi lisades 4 ja 5.

XX.XX.XXXX ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 43

489 eurot.

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 2600 eurot seoses kostja poolt traktor Jumz,

kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota XXX võõrandamisega ning mõista kostjalt välja

hageja kasuks 1300 eurot.

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 95 999,99 eurot seoses kostja poolt XXX K.A.

XXX talu vara hulka kuulunud kombaini John Deere XXX (seeria nr XXX) müügiga

XX.XX.XXX ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 48 000 eurot.

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 32 400 eurot seoses kostja poolt XXX. aastal

XXX ja XXX kinnistu raieõiguse võõrandamisega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 16

200 eurot.

5. Kostja palub lõpetada ühisomand ja jätta kostja ainuomandisse järgmine kostja valduses olev

vallasvara: palgiveokäru tõstukiga; ribilibisti; sügavkobesti; puhtimisaparaat; võsalõikurtrimmer;

mootorsaag Stihl; mootorsaag Husqvarna; elektriline keevitusaparaat Panerise; kütusemahuti 10

tonni; kütusemahuti 2 tonni; tankur; ketaslõikaja; akulaadija; puurpink; kompressor; värviprits;

ratastel veetünn; plastikust veetünn; kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist kasvuhoone;

jahivarustus (relvakapp, jälgimiskaamera ja relvad A* XXX* XXX, A* XXX * XXX * XXX *

XXX, A * XXX * XXX *XXX, A * XXX *XXX * XXX; kõrvaldatav metallgaraaž;

tammepuidust köögilaud ja 6 tooli; A. ikne kirjutuslaud; 7-kohaline nurgadiivan, nahast

nurgadiivan; tammepuidust riidenagi; magamistoa mööblikomplekt Bolero (2 riidekappi, voodi, 2

öökappi ja sahtlitega kapp); ilvese topis; põdrasarved; loomanahad (põder, kits, karu 4tk rebane, 2

tk saarmas).

Kostja palub lõpetada ühisomand ja jätta hageja ainuomandisse järgmine hageja valduses olev

vallasvara: marmorist lauad 2 tk; toolid 6 tk; raamaturiiul; kummut; nahast tumbad 4 tk;

teatmeteosed ja arvukalt ilukirjandust; Eesti Entsüklopeedia tervikkogu koos kaartidega; XXX

äritarbeks mõeldud kirjandus; villased vaibad 2x3 m 2 tk; villased diivanikattevaibad 7 tk;

trenažöör; Amway veepuhastussüsteem; Kirby tolmuimeja; sülearvuti ja printer; printer-skänner,

koopiamasin, värviprinter; serviisid (lõunaserviisid ja kohviserviisid); postamendid 3 tk;

pesumasin; kollane tolmuimeja; klapplaud; köögikombain, fritüür; mikser; 2 täispuidust sahtlitega

kummutit; 2 täispuidust voodit; 2 täispuidust kirjutuslauda; valge nahast diivan; täispuidust

riidekapp;

kährikunahkadest

talvekasukas;

2-3

kastitäit

küüliku

nahku;

küülikute

nülgimisvarustus.

Lisaks palub kostja mõista ühisvara arvelt kostja kasuks välja hüvitise summas 78 794,73 eurot

kostja lahusvaras olnud XXX huvides kasutamise eest ning mõista hagejalt välja kostja kasuks

hüvitise 12 941,88 eurot hageja poolt XXX K.A. XXX talu kasutatud varade eest.

6. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti XX.XX.XXXX ning

lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis jõustus samal päeval.

Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut, seega kohaldus abikaasade

varasuhtele ühisvararežiim. Poolte jagamata ühisvara moodustavad XXX K.A. XXX talu vara ja

vallasvara, hüvitised seoses kostja lahusvarasse kuuluvale XXX kinnistule ja kostja lahusvarasse

kuulunud XXX kinnistule poolte ühisvara ja töö arvelt abielu ajal tehtud parendustega ning

hüvitised seoses kostja poolt hageja nõusoleku ja teadmiseta, st ilma hageja tahteavalduseta

võõrandatud vallasvara eest ning seoses kostja poolt poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistute

raieõiguse võõrandamisega.

Hageja leiab, et poolte ühisvara hulka kuulub sealhulgas kostja kui XXX abielu ajal omandatud

vara. Hageja taotleb XXX vara jätmist kostja ainuomandisse tervikvarana, välja arvatud

kombainide John Deere XXX ja John Deere XXX osas. Hageja leiab, et XXX K.A. XXX talu

vara väärtuse hindamisel on võimalik lähtuda XXX K.A. XXX talu bilansist, mille kohaselt oli

XXX vara väärtuseks XX.XX.XXXX seisuga (abielu lahutamisele XX.XX.XXXX kõige lähem

bilanss) 377 889 eurot. XXX K.A. XXX talu vara nimekiri XX.XX.XXXX seisuga nähtub

10.05.2015 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud põhivara nimekirjast ja lisana 5 esitatud

täiendavatest bilansi kirjetest vara osas, mida ei ole põhivarana võimalik käsitleda. Kuna hageja

nõuab eraldi tema nõusolekuta müüdud kombaini John Deere XXX väärtuse hüvitamist ja

kombaini John Deere XXX ostuks ei ole hageja kunagi nõusolekut andnud, tuleb selle

soetusmaksumus (180 000 eurot) XXX K.A. XXX talu vara väärtusest XX.XX.XXXX seisuga

maha arvestada. XXX K.A. XXX talu vara väärtuseks kujuneb seega 197 889 eurot.

K.A. lahusvarasse kuuluval XXX kinnistul on poolte abielu ajal ühisvara arvelt XX.XX.XXXX

kuni XX.XX.XXXX tehtud suures ulatuses ehitustöid ning ehitatud talu sisuliselt nullist üles.

Varasemalt olid XXX kinnistul varemed, seal asuv maja oli maha põlenud. Poolte varaühisuse

kestel ehitati/renoveeriti XXX kinnistule järgmised hooned: XXX ehitati uus saunamaja (rajati

uus vundament, seinad tehti tuhaplokist ja krohviti, katus tehti eterniidist, seest tehti seinad ja

põrandad puidust, pesuruum plaaditi, sauna paigaldati puukeris, alla truubiga kamin, ülevale

tuppa ahi, hoonesse viidi vesi ja kanalisatsioon; 1998. a alguses ehitati uude saunamajja veega

WC ning pesuruumi paigaldati põrandaküte), XXX kinnistul varasemalt asunud maakivist keldri

peale ehitati XXX töökoda (keldrile valati peale betoonpõrand, seinad tehti tuhaplokist, paigaldati

uks ja eterniidist katus), renoveeriti ja laiendati kuivatihoonet (XXX tõmmati vana karkass õigeks

ja pandi eterniitkatus, ehitati katuse kõrgendus ja vilja jaoks süvend, paigaldati automaatkuivati,

õliküttekatel ja viljasorteer ning tehti puidust punkrid), XXX kinnistul varasemalt asunud

maakivist keldri peale ehitati XXX aastal puukuur (kelder betoneeriti ja kuurile valati vundament,

kuur ehitati puidust, katus eterniidist), riiulite jaoks paigaldati metallsõrestik ja kuurile uks),

renoveeriti suitsusaun, millest sai suvetuba (XXX kinnistul varem asunud suitsusaunal asendati

XXX mädanenud palgid tuhaplokkidega, suitsusaun soojustati, sisse ehitati ahi ning pealt kaeti

voodrilauaga, mis värviti Rootsi punasega. Seest kaeti seinad papi ja tapeediga), XXX kinnistul

varasemalt asunud osaliselt säilinud maakivi müüri kasutades ehitati XX uus laut-abiruum (valati

vundament, seinad tehti tuhaplokist ja katus plekist, seest põrandad betoneeriti, talad tehti

ümarpuidust ja ehitati laudpõrand), XXX ehitati masinahoiuruum (kruusast põrandale ehitati

puidust hoone, mis kaeti eterniitkatusega), XXX ehitati uus masinahall (põrand on pooles osas

betoonist ja pooles osas kruus, ehitusmaterjalina kasutati vundamendiplokke ja puitu, katus tehti

plekist, hoones rajati aknad ja trepp, paigaldati suur, metallist siniseks värvitud lükanduks, rajati

uus elamu (majakarp valmis XXX, uuesti alustati töödega XXX, mil paigaldati elamule aknad,

seejärel rajati küttesüsteem, kus allkorrusel on põrandaküte ja üleval radiaatorid, teostati elektri,

vee-, kanalisatsiooni ja sisetööd). Lisaks rajati XXX kinnistule XXX kuivenduskraave ja XXX

toodi tallu puurkaevu vesi (trassi pikkus oli kokku ca 700 m), XXX rajati kaks tiiki, millest

esimesele tehti ka liivarand ja tänaseks lammutatud XXX, teist tiiki süvendati ja sellele tehti ette

kõrgem tamm.

Poolte varaühisuse kestel ehitati/renoveeriti XXX kinnistul järgmised hooned: renoveeriti saun

(XXX kinnistul asunud suitsusaun-sepikoda ehitati juunist XXX kuni november XXX ümber

saunaks, selleks toodu hoonesse sisse elekter, vesi ja kanalisatsioon, hoone soojustati ja kaeti

pealt voodrilauaga, hoone sai uued aknad, uksed ja katuse. Lisaks kaevati sauna juurde tiik),

ehitati uus grillimaja (ehitamist alustati XXX), renoveeriti elumaja (XXX kinnistul varasemalt

asunud elamus tehti sisetöid, renoveeriti elektrisüsteem. Ehitati jooksva veega WC ja dušš,

renoveeriti köök ja tubades tehti sanitaarremont, teisel korrusel soojustati tuba ja garderoob).

I.P. XX.XX.XXXX eksperthinnangu nr XXX kohaselt on XXX kinnistul perioodil

XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX tehtud ehitustööde maksumus kokku 928 364 eurot ning

XXX kinnistul perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX tehtud ehitustööde maksumus

kokku 86 978 eurot. Hageja on seisukohal, et ehitustööde maht ja maksumus annavad enne

01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 2 alusel aluse arvata XXX kinnistu poolte ühisvara hulka

kuuluvaks, kuna XXX kinnistu väärtus on abielu kestel XXX ja panuste tulemusel

märkimisväärselt suurenenud. Kuna hageja ei ole XXX kinnistust huvitatud, tuleb see

võõrandada avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Hageja leiab,

et XXX kinnistul tehtud ehitustööde maksumus, ning kui kohtu arvates ei ole XXX kinnistut

võimalik poolte ühisvara hulka arvata, siis ka XXX kinnistul tehtud ehitustööde maksumus, tuleb

arvestada PKS § 34 lg 1 alusel ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada pool nende

maksumusest.

Kostja võõrandas XXX aastal ühisvarasse kuulunud traktori Jumz ja kopptraktori Jumz, kokku

800 euro eest. Samuti võõrandas kostja teadmata ajal teadmata summa eest poolte ühisvarasse

kuulunud XXX, mille väärtus on hageja hinnangul 800 eurot. Kostja võõrandas XXX 1000 euro

eest poolte ühisvarasse kuulunud Toyota Verso. Hageja leiab, et traktori Jumz ja kopptraktori

Jumz ning Toyota Verso müügihinnad on käsitletavad nende väärtusena. Hageja leiab, et müüdud

vara väärtus tuleb PKS § 34 lg 3 alusel arvestada ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada

hagejale sellest pool, s.o 1300 eurot.

Kostja võõrandas 2019. aastal hageja teadmata ja nõusolekuta ühisvarasse kuulunud XXX

kinnistu raieõiguse F.F.O. Kostja sõlmis F.F.O. XX.XX.XXXX kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu nr XXX. F.F.O. võõrandas raieõiguse juba XX.XX.XXXX edasi T.E.O,

kes võõrandas selle XX.XX.XXXX lepinguga nr XXX omakorda edasi I.T.O. I.T.O. on

raieõiguse realiseerinud ja raietööd teostanud. Hageja leiab, et hüvitis tuleb välja mõista

raieõiguse teostanud isiku poolt makstud hinna, mitte kostjale esimese lepingu alusel makstud

tasu alusel. XX.XX.XXXX lepingu p 4 kohaselt on XXX kinnistu raieõiguse võõrandamise

lõplik turuväärtus kokku 32 400 eurot, mis tuleb PKS § 34 lg 3 alusel arvestada ühisvara hulka

ning kostjal tuleb hüvitada hagejale pool raieõiguse väärtusest, s.o 16 200 eurot.

7. Kostja leiab, et hageja nõue seoses XXX ja XXX kinnistutel väidetavalt XXX ajal tehtud

ehitustöödega on täies ulatuses alusetu ja tõendamata. I.P. eksperthinnang on ebausaldusväärne

ning tuleb jätta tõendina arvestamata. XXX kinnistu ja sellel asuvate hoonete omanikuks sai

kostja XX.XX.XXXX ning XXX kinnistu ja sellel asuvate hoonete omanikuks sai kostja

XX.XX.XXXX. Kohtu poolt määratud ekspert ei ole selgitanud kohtu poolt määratud

ajavahemikel XXX ja XXX kinnistutel väidetavalt teostatud ehitustöid ega selgitanud nende

väidetavalt teostatud ehitustööde maksumust nende tööde tegemise aja hindades, vaid on

koostanud hageja andmetele tuginedes nimetatud kinnistutel asuvate ehitiste väidetavate

ehituskulude loendi tänapäeva hindades, millel ei ole seost kõnealustel kinnistutel asuvate

hoonete rajamise tegelike ehituskuludega. Hageja väited XXX ja XXX kinnistutel ehitustööde

teostamise kohta ühisvara arvelt on täielikult tõendamata ja hageja vastavad nõuded alusetud.

Hageja ei ole tõendanud, et kinnistutel oleks tehtud ühisvara arvelt mistahes ehitustöid või

parendatud kinnistute väärtust, mistõttu puudub õiguslik alus XXX ja XXX kinnistute ühisvara

hulka arvamiseks või mistahes hüvitise välja mõistmiseks kostjalt.

Juhul kui kohus peaks arvama XXX kinnistu osaliselt või täielikult ühisvara hulka, ei ole kostja

nõus kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. XXX kinnistu on kostja elukohaks ja

elatusallikaks.

Juhul, kui kohus peaks arvama XXX ja XXX hüvitise ühisvara hulka, ei nõustu kostja

eksperthinnangus

määratletud

ehitusmaksumusega

kui

hüvitise

suurusega.

Arvestades

kinnisvarahindu XXX ei oleks kostjal võimalik hagejale taotletud hüvitist tasuda ka siis, kui

kostja XXX kinnistu võõrandaks. XXX kinnistu on XXX aastal võõrandatud.

Kostja ei ole nõus, et XXX K.A. XXX talu vara puhul on tegemist poolte ühisvaraga, kuna kogu

XXX tegevuse alustamiseks vajaliku tehnika ja masinad sai kostja tasuta kasutamiseks oma XXX

L.K. koos XXX taluga. Kostja XXX saadud tehnikat kasutati sissemaksetena uue tehnika

soetamisel. XXX K.A. XXX talu vara on seega kostja lahusvara. Juhul kui kohus leiab, et XXX

K.A. XXX talu vara kuulub osaliselt või täielikult ühisvara hulka, palub kostja arvestada lisaks

varade väärtusele ka XXX kohustusi. Kostja on nõus sellega, et XXX vara ja kohustused jäävad

kostjale.

Täiendavalt ei ole hageja arvestanud, et põhivaras kajastatud ehitised on ühtlasi kajastatud

eksperthinnangus, mille alusel on hageja esitanud iseseisva nõude. XXX põhivara nimekirja

kohaselt kuulusid 31.12.2014 seisuga mh ehitised (masinahall, kelder-tööruum, kuivatihoone,

masinakuur, laut-abiruum, kelder-puukuur, maja, kelderheinaküün, sealaut-puurkaev).

Vallasvarast ei kuulu ühisvara hulka mh L.K. omandis olevad põhukäru, punakaspruun

üheteljeline käru, kartulipanijavaoajaja, rootoriga kartulivõtumasin, L.K. ja V.K. omandis olev

järelveetav puulõhkumismasin, kostjale O.S.A. poolt kingitud murutraktor ja lahusvarasse

kuulunud XXX kinnistuga kaasa tulnud ratastel veetünn.

Vallasvara hulka kuulub mitmeid XXX ajast pärit esemeid, mis on amortiseerunud ja mille

müügikulu võib olla suurem kui müügist saadav tulu. Selliste esemete müümine avalikul

enampakkumisel ei ole otstarbekas ega mõistlik.

Traktori Jumz, kopptraktori Jumz ja Toyota Verso müügist saadud rahalised vahendid on XXX

ajal perekonna huvides ära kasutatud, mistõttu palub kostja jätta hageja vastavad nõuded täies

ulatuses rahuldamata. XXX väikepallitaja on võõrandatud 2010. aastal ja müügist saadud

rahalised vahendid on perekonna huvides ära kasutatud. Ühtegi teist Saksa väikepallitajat ei ole

kostjal kunagi olnud.

Asenduskombain soetati seoses kombaini mootoris esinenud rikkega viljakoristuse kõrgajal.

Kombain John Deere XXX oli XXX K.A. XXX talu vara, mida kasutati kombaini John Deere

T670 XXX sissemaksena. Hageja nõusolek ei olnud kombaini võõrandamiseks vajalik, sest

tegemist oli XXX varaga. Ühtlasi puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale XXX varaks olnud

kombaini väärtust, mida kasutati uue XXX vara ostmiseks. Hageja oli kombaini John Deere XXX

võõrandamisest teadlik.

Kostja ei ole nõus, nagu tuleks ühisvara hulka arvata hüvitis seoses raieõiguse võõrandamisega.

Hageja jätab arvestamata sellega, et kasumi teenimiseks on vaja teha kulutusi ja tööd.

8. Kostja palub kohtul ühisvarasse kuuluva vallasvara jagamise viisi üle otsustamisel arvestada, et

kostja peamiseks tegevusalaks on põlluharimine ja kostja soovib antud tegevusega jätkata. Hageja

on menetluse käigus korduvalt avaldanud, et tal pole võimalik tervislikel põhjustel

põllumajandusega tegeleda, mistõttu ei vaja ta ka põlluharimiseks vajalikke seadmeid ja tehnikat.

Amortiseerunud ja XXX ajast pärit esemete müügikulu oleks suurem, kui nendelt saadav tulu,

mistõttu on nende müümine avalikul enampakkumisel ebamõistlik. Kostja palub jätta ühisvarasse

kuuluvad vallasasjad selle poole ainuomandisse, kelle valduses esemed on, hüvitist määramata.

Kostja valduses oleva vallasvara hinnanguline koguväärtus on 12 000 eurot ning hageja valduses

oleva vallasvara hinnanguline koguväärtus 19 500 eurot.

Kostja on kasutanud enda lahusvaraks olevaid, kinkena omandatud XXX poolte ühisvarasse

kuulunud XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute soetamiseks. Kinkena omandatud XXX-d on

PKS (1995) § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara. Riigikohus on 22. mai 2019 lahendis

tsiviilasjas nr 2-16-16114 (p 23) lugenud PKS 1995 kehtivuse ajal ühe abikaasa lahusvaraks

tasuta käsutuse teel saadut. Arvestades kostja lahusvara panust ühisvara soetamisse, tuleb kostjale

PKS § 34 lg 2 alusel hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus summas 78 794,73

eurot.

Hageja on kostja nõusolekuta omastanud 5000 eurot ühisvarasse kuuluvat sularaha ning kandnud

2500 eurot kostja nõusolekut küsimata enda isikulikule arvele XXX ning võtnud XXX kontolt

muudeks kuludeks 5441,88 eurot.

8. Hageja palub jätta kostja vastuhagi tervikuna rahuldamata.

Kostja nõue jätta viimase valduses olev vallasvara kostja ainuomandisse võib kuuluda

rahuldamisele, kui kostja on valmis ja võimeline hüvitama poole nimetatud vallasvara tõendatud

turuväärtusest. A.K. ei aktsepteeri vastuhagis kostja valduses oleva vallasvara koguhinnana

12 000 eurot.

Vastuhagis esitatud hageja valduses oleva vallasvara nimekiri kajastab vara, mis ei kuulu ühisvara

hulka, on juba ühisvarana jagatud või antud poolte ühistele lastele. Hageja ei nõustu ka nimekirjas

kajastatud vallasvara koguhinnaga 19 500 eurot. Hageja on seisukohal, et vanemate poolt XXX

ostetud või kingitud laste isiklik tarbevara ei ole ühisvarana jagatav. Ühisvara hulka ei kuulu PKS

§ 27 lg 2 p 2 järgi ka kostja poolt hagejale jõuludeks ja sünnipäevaks kingitud köögikombain ja

mikser või M.V. poolt hagejale ja XXX kingitud vara. Ühisvarana ei ole võimalik käsitleda ka

juba jagatud vara, ehk vallasvara, mis jagati hageja kolimise käigus.

Hageja ei ole omastanud ühisvarasse kuuluvat sularaha. Hageja ei eita, et on poolte XXX ajal

XX.XX.XXXX teinud enda kontole 2500 eurose ülekande ning kasutanud seda raha enda XXX.

Hagejal on XXX, mis on iseloomult äärmiselt XXX ja XXX. Ravi oli siis ja on ka jätkuvalt

hädavajalik. XXX poolt XXX ajal ühisvarasse kuuluva raha kulutamine enda raviks on igati

mõistlik ning kostjal puudub sellest tulenev nõue hageja vastu.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et XXX kuulusid kostjale lahusvarana. XXX

omandamise ajal kehtinud PKS (XXX) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud

vara abikaasade ühisvara ning § 15 lg 1 kohaselt on abikaasade lahusvara vara, mis on abielu

kestel saadud kinke teel. Kostja poolt väidetud kinkelepingute tegemise ajal kehtinud TsK § 260

lg 1 kohaselt pidi kinkeleping summaga üle 50 krooni olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus

on ühisvara jagamisel sarnastes kaasustes märkinud, et selliseid tehinguid saab tõendada üksnes

notariaalselt tõestatud vormis kinkelepinguga ja kui seda esitatud ei ole, ei saa kohus lahendada

vaidlust tehingu alusel, mida õiguslikus mõttes ei eksisteeri (Riigikohtu 8. aprilli 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09, p 11).

Hageja rõhutab, et kinkelepingu tõendamise ja selle tõendamata jätmisel vara ühisvarasse

kuuluvuse järelduse osas laienevad hageja seisukohad kõikidele K.A. poolt väidetavalt kingiks

saadud varaesemetele, mis tuleb kinkelepingu puudumisel lugeda ühisvaraks.

9. Hageja esitas 18.05.2021 kohtuvaidluse teesides vastuväite kohtu tegevuse peale, seoses

ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega ning asja sisulise arutamise lõpetamisega,

olukorras kus kohus oli eelnevalt viidanud uue ekspertiisi teostamise vajadusele. Hageja on

märkinud, et XXX kinnistut ja XXX kinnistut puudutavad nõuded on iseloomult hüvitise

nõuded, kus nõude suuruse hindamisele kohaldub muuhulgas TsMS § 233 lg 1 ning kohus saab

asja lahendada kõiki asjaolusid arvestades siseveendumuse kohaselt. Eeltoodut saab TsMS § 233

lg 2 alusel rakendada ka XXX K.A. XXX talu vara suhtes esitatud nõudele.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et A.K. hagi K.A. vastu ühisvara jagamiseks on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele osaliselt. K.A. vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

11. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX (XXX I kd tl 13) ning poolte

abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX (III kd tl 66-70),

mis samal kuupäeval ka jõustus. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud

abieluvaralepingut, seega kohaldus abikaasade varasuhtele ühisvararežiim (PKS § 211). Poolte

varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XX.XX.XXXX (PKS § 35 p 3).

PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS alusel, kuid ühisvara koosseis

määratakse PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud PKS alusel (vt nt Riigikohtu 29.

mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9).

12. FIE K.A. XXX talu vara

Hageja palub jätta XXX K.A. XXX talu (registrikood XXX) vara kostja ainuomandisse ning

mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 98 944,50 eurot.

Riigikohus on XXX vara kuuluvust abikaasade ühisvara hulka analüüsides jõudnud järeldusele, et

perekonnaseadus ei võimalda käsitleda XXX abielu ajal omandatavat vara eraldi abikaasade

lahusvarast, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut (vt Riigikohtu 1. novembri 2006. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-06, p 12). Nii kehtiva perekonnaseaduse kui enne 1. juulit 2010

kehtinud perekonnaseaduse kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade

ühisvara ning perekonnaseaduse sätetest ei tulene, et XXX vara oleks selle abikaasa lahusvara.

Seega tuleb XXX vara, mis on soetatud abielu kestel, käsitleda abikaasade ühisvarana.

Kosja väide, et lahusvaraks olnud vanade seadmete ja masinate arvelt soetati hiljem uut tehnikat

ning et vanu masinaid kasutati uute masinate sissemakseks, ei anna alust lugeda kostja kui XXX

omandatud vara kostja lahusvaraks. Kohus leiab, et juhul kui vara soetamisel on sissemakseks

kasutatud kostja lahusvarasse kuuluvat tehnikat, siis võib see PKS (1995) 19 lg 2 p 3 kohaselt

anda alust abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks või PKS § 34 lg-s 2 sätestatud nõude

esitamiseks.

Hageja märgib, et XXX K.A. XXX talu vara nimekiri nähtub XX.XX.XXXX

menetlusdokumendi lisana 4 (II kd tl 74) esitatud põhivara nimekirjast ja lisana 5 (II kd tl 75-76)

esitatud täiendavatest bilansi kirjetest vara osas, mida ei ole põhivarana võimalik käsitleda.

Kohus leiab, et ühisvarana on võimalik jagada vaid konkreetseid kostja kui XXX abielu ajal

soetatud varaesemeid. Erinevalt osaühingust ei ole XXX iseseisev juriidiline isik – kohus ei pea

võimalikuks lähtuda Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt osaühingu harilikuks väärtuseks TsÜS

§ 65 mõttes võib olla osaühingu bilansiline väärtus (Riigikohtu 20. novembri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-101-08, p 12). Kostja on leidnud, et lisaks varadele tuleb arvestada ka XXX

kohustusi, kuid kostja ei ole XXX kohustusi puudutavat nõuet kohtule esitanud.

Kohus leiab, et ühisvarana oleks võimalik jagada üksnes põhivara nimekirjas kajastatud

konkreetseid varaesemeid, samas asjaoludest nähtuvalt osad neist olid liisinguvara (võisid abielu

lahutamise aja seisuga olla liisinguandja omandis) (tehnikaga seotud lepingud II kd tl 82; kostja

selgitus II kd tl 190 pöördel, kostja vande all antud seletused IV kd tl 103 pöördel) ning hageja ei

ole tõendanud nende väärtust. Lähtuda ei saa põhivara nimekirjas kajastatud jääkväärtusest

31.12.2014. a seisuga. Raamatupidamislik jääkväärtus ei ole käsitletav hariliku väärtusena TsÜS

§ 65 mõttes. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata

kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10, p 18).

Bilansis on XXX varana käsitletud ostjatelt laekumata arved, maksude ettemaksed, ühistute

osamaksed, varud (tooraine ja materjal, põllumajanduslik toodang, bioloogiline käibevara).

Nimetatud vara osas ei ole FIE vara nimekiri ka piisavalt määratletud. Bilansis on XXX varana

käsitletud ka maad ja ehitisi, mis on kinnisasja olulised osad. XXX põhivara nimekirjas on

nimetatud sh ehitised (masinahall, kelder-tööruum, kuivatihoone, masinakuur, laut-abiruum,

kelder-puukuur, maja, kelderheinaküün, sealaut-puurkaev), mis asuvad kostja lahusvaraks oleval

XXX kinnistul. Kohus on 13.03.2020 kirjaga andnud hagejale tähtaja XXX vara koosseisu

täpsustamiseks, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks seda teha.

Hageja taotles asjas ekspertiisi määramist XXX K.A. XXX talu väärtuse hindamiseks.

20.02.2019 määrusega kohus kohustas hagejat tasuma eksperdikulude katteks ettemaksu,

vastavalt eksperdi hinnapakkumisele. Hageja taotles eksperdikulude tasumiseks menetlusabi,

23.04.2019 määrusega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse rahuldamata (määrus jõustus

01.07.2019). Kuna hagejal puudusid rahalised vahendid eksperdikulude tasumiseks, jäi ekspertiis

XXX K.A. XXX talu väärtuse hindamiseks määramata.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata osas, milles hageja taotleb ühisvarana XXX

K.A. XXX talu vara jagamist.

13. Vallasvara

Hageja palub hagis loetletud poolte ühisvarasse kuuluva vallasvara müüa avalikul

enampakkumisel, kanda müügist saadud rahast müügikulud ning jagada müügist ülejäänud raha

hageja ja kostja vahel võrdselt, kus kumbki pool saab ½ raha ainuomanikuks. Kostja palub

vastuhagis loetletud ühisvarasse kuuluvad vallasasjad jätta selle poole ainuomandisse, kelle

valduses esemed on, hüvitist määramata.

Kohus ei pea võimalikuks vallasvara jagada kostja poolt taotletud viisil. Kostja hinnangul tema

valduses oleva vallasvara hinnanguline koguväärtus on 12 000 eurot ning hageja valduses oleva

vallasvara hinnanguline väärtus on 19 500 eurot. Hageja ei ole kostja toodud vallasvara

hinnangulisi koguväärtusi aktsepteerinud. Kostja ei ole esile toonud iga üksiku varaeseme

(hinnangulist) väärtust, kohus ei pea võimalikuks lugeda väidetavalt hageja valduses olevat

ühisvarasse kuuluvat vallasvara samaväärtuslikuks (või väärtuslikumaks) väidetavalt kostja

valduses oleva poolte ühisvaraga, mis võimaldaks vallasvara taotletud viisil jagada kostjalt hageja

kasuks hüvitist välja mõistmata. Nii hageja kui kostja valduses oleva vallasvara hulgas on

esemeid, mille puhul saab lugeda tõendatuks, et need ei kuulu ühisvara hulka. Samuti saab

vähemalt osade varaesemete osas lugeda ühisvara jagatuks. Osa esemeid on antud poolte ühistele

lastele. Alternatiivset taotlust vallasvara jagamiseks ei ole kosja esitanud. Seega tuleb kostja

vastuhagi vallasvara jagamist puudutavas osas jätta rahuldamata.

Kostja on omaks võtnud, et hageja nimetatud vallasvarast kuulub ühisvara koosseisu järgmine

kostja valduses olev vara: palgiveokäru tõstukiga, ribilibisti, sügavkobesti puhtimisaparaat,

võsalõikaja-trimmer, mootorsaed Stihl ja Husqvarna, elektriline keevitusaparaat Panerise; 10 t

kütusemahuti, 2 t kütusemahuti, tankur, ketaslõikaja, akulaadija, treipink, puurpink, kompressor,

värviprits, ratastel veetünn, plastikust veetünn, kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist kasvuhoone

XXX kinnistul, jahivarustus, kõrvaldatav metallgaraaž XXX kinnistul, fotokaamera Canon,

tammepuidust köögilaud ja 6 tooli XXX kinnistul asuva talu köögis, A. ikne kirjutuslaud, 7-

kohaline nurgadiivan, nahast nurgadiivan XXX kinnistul asuva talu kamina eesruumis,

tammepuidust riidenagi XXX kinnistul asuva talu koridoris, Bolero magamistoa mööblikomplekt

XXX kinnistul asuvas talus, Ilvese topis, põdrasarved, loomanahad (põder, kits, karu, 4 tk

rebane, 2 tk saarmas) (kostja vastus III kd tl 103 jj, kostja vastuhagi III kd tl 138-139, kostja

vande all antud seletused IV kd tl 92-94).

Kostja vastuse ja vastuhagi (III kd tl 103 jj, III kd tl 138-138) kohaselt hageja nimetatud

vallasvarast ei kuulu ühisvara koosseisu järgmine vara: üheteljeline käru (sinakas-rohekas),

kultivaator 4m, murutraktor, hapniku ja gaasilõikaja, 55-tolline televiisor Philips, loomanahad 4tk

kobras ja 15tk lammas, põhukäru, üheteljeline käru (punakaspruun), kartulipanija-vaoajaja,

rootoriga kartulivõtumasin, järelveetav puulõhkumismasin, ratastel veetünn.

Kostja sõnul üheteljeline käru (sinakas-rohekas), põhukäru, üheteljeline käru (punakaspruun),

kartulipanija-vaoajaja, rootoriga kartulivõtumasin, ratastel veetünn on omandatud L.K. poolt

endisest XXX ning ei kuulu ühisvarasse. Kostja on seda vande all antud seletustes kinnitanud ja

täpsustanud, et kartulipanija-vaoajaja on ostis L.K. enne poolte abielu XXX, kostja oli tehingu

juures ja käsid seda koos toomas (IV kd tl 92-94). Järelveetav puulõhkumismasin on kostja sõnul

ostetud L. ja V.K. poolt ca 2010. a ning ei kuulu ühisvarasse. Kostja vande all antud seletuste

kohaselt oli ta ise tehingu juures, tehing toimus XXX talu hoovil, kostja selle eest ei maksnud,

XXX ja XXX maksid, ka nemad saavad kostja metsast puid, seepärast hoiti XXX talu hoovil,

laenamiseks oli suuline lepe XXX ja XXX (IV kd tl 94). Hageja ei ole andnud ütlusi selle kohta,

kuidas täpsemalt nimetatud vara omandati, hageja vande all antud seletuste kohaselt üheteljeline

käru (sinakas-rohekas), põhukäru, üheteljeline käru (punakaspruun), kartulipanija-vaoajaja,

rootoriga kartulivõtumasin, ratastel veetünn on tema mäletamist mööda olnud (algusest peale)

majapidamises kasutuses ning asunud XXX kinnistul, hageja ei mäletanud, kuidas nad soetasid

kartulipanija kartulivõtja, ei mäletanud kas võisid olla L.K. poolt soetatud. Puulõhkumismasina

soetamise kohta teadis hageja, et see soetati pärast 2000. a, vahepeal asus garaažis, kui hageja ära

kolis, siis oli XXX kinnistul, A. valduses (IV kd tl 88). L.K. vande all antud ütluste kohaselt sai

ta kaks 1-teljelist käru kolhoosist ja ühe 2-teljelise, mis kallutab taha (IV kd tl 146). Põhukäru,

üheteljeline käru (punakaspruun), kartulipanija-vaoajaja, rootoriga kartulivõtumasin on L.K.

omad (IV kd tl 147 pöördel). Kostja on esitanud kohtule tõendina ka L.K. kirjaliku seletuse (II kd

tl 156), milles ta samasid asjaolusid kinnitab, ning puulõhkumismasinat puudutava kokkuleppe (II

kd tl 158).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et üheteljeline käru (sinakas-rohekas), põhukäru, üheteljeline käru

(punakaspruun), kartulipanija-vaoajaja, rootoriga kartulivõtumasin, ratastel veetünn on

omandatud L.K. ning järelveetav puulõhkumismasin L. ja V.K. poolt ning need ei kuulu poolte

ühisvarasse.

Kostja sõnul kultivaator 4m on temale tundmatu tehnikavahend ning on vande all antud seletustes

kinnitanud, et temal ei ole kunagi olnud nelja meetrist kultivaatorit (IV kd tl 92). Hageja vande all

antud seletuste kohaselt kultivaator oli roheline, asus kinnistul põllu peal paremal kuivatist, kui

hageja sealt ära kolis, seda enam ei olnud, hageja ei osanud öelda, millal soetati, aga kuni 2014 oli

põllutöödel kasutuses (IV kd tl 88). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kultivaator 4m

kuulus ühisvara hulka varasuhte lõppemise aja seisuga (PKS § 37 lg 11).

Kostja sõnul murutraktor oli kostjale kingitud XXX poolt 2007. a. Hageja vande all antud

seletuste kohaselt murutraktor saadi lisaks, kui osteti uus kombain. Kui hageja ära kolis, oli

murutraktor olemas. K.A. liisis kombaini XXX, teatud rahalise väärtuse ulatuses sai kombainile

juurde valida mingi toote. Hageja hinnangul ei olnud murutraktor kingitus kombainile lisaks, vaid

seda saab käsitleda ostmisena (IV kd tl 88, tl 88 pöördel). Kostja vande all antud seletuste

kohaselt on murutraktor kingitud XXX poolt ning see ei ole kombainiga kaasa kingitud. Kostja

sai XXX kaks asja, kombaini ja väetisekülviku. PRIA osalus oli 40% ja panga osalus 60%, võttis

liisingusse. Murutraktori sai kostja vist 2009. a, kui selgus et külvik ei tööta õieti. Väetisekülvik

oli uus masin ja ei külvanud, rikkus põllud ära ja XXX mehed ei saanud asjale pihta, kostja

vahetas andurid ära ja tegi külviku ise korda, XXX tuli vastu ja lasi valida 30 000 krooni eest

kaupa. Kostja sai murutraktori selle eest, et lahendas ära probleemi väetisekülvikuga (IV kd tl 92,

tl 92 pöördel).

Kohus leiab, et murutraktori näol ei ole tegemist kinke teel omandatud varaga, mis kuuluks vara

omandamise ajal kehtinud PKS (1995) § 15 lg 1 järgi lahusvara hulka. Poolte vande all antud

seletustest nähtuvalt saadi murutraktor seoses liisingusse võtud varaga ning asjaoludest ei nähtu,

et liisingulepingust tulenevaid kohustusi oleks täidetud kostja lahusvara arvel. Murutraktor saadi,

kui kostja tegi ise liisingueseme korda, seega kostja tööpanuse eest, mistõttu ei ole tegemist

kinkega.

Kostja sõnul hapniku ja gaasilõikaja viis ära hageja koos K.L. Kostja ei tea, kas see on

võõrandatud või on hageja valduses. Hageja vande all antud seletuste kohaselt hapniku ja

gaasilõikaja asub laut-garaažis, see jäi sinna, kui hageja ära kolis (IV kd tl 88). Kostja vande all

antud seletuste kohaselt kostja nägi, kuidas hageja koos K.L. selle ära viisid, kostja ise aitas peale

tõsta, see oli pärast 2015. a maid (IV kd tl 92 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud,

et poolte ühisvarasse kuulunud hapniku ja gaasilõikaja on kostja valduses.

Kostja sõnul 55-tolline televiisor Philips on poolte XXX A.K. käes. Hageja vande all antud

seletuste kohaselt televiisor asus XXX talus suures toas ja hagejast jäi see sinna kui ta ära kolis,

televiisor soetati talvel enne hageja ära kolimist, lastele ei ole seda televiisorit antud (IV kd tl 88).

Kostja vande all antud seletuste kohaselt tema valduses 55 tollist televiisorit ei ole, selle

televiisori, mis praegu kasutuses on, ostis kostja pärast lahutust. 55 tolline televiisor oli ja see läks

tütrele A. M.T. vande all antud ütluste kohaselt teleri (suurem, seina peal) viis ära A. Samal

päeval A. kutsus XXX politsei, sest A. oli teleri ära viinud, tuli politsei ja küsis A. teleri kohta, A.

ütles, et tema ostetud ja lubas anda A. See teler on A. käes (IV kd tl 140). Kohtu hinnangul ei ole

hageja tõendanud, et poolte ühisvarasse kuulunud 55-tolline televiisor Philips on kostja valduses.

Kostja sõnul loomanahad 4tk (kobras) ja 15tk (lammas) on hageja ja tema XXX poolt ära viidud.

Hageja vande all antud seletuste kohaselt koprad olid A. püütud, nahad olid üleval toas ja all

kaminatoas, kuhu nad kadusid ei osanud hageja öelda aga kadusid sel hetkel kui A. olid seal firma

koosolekud, ei osanud öelda, millal see oli; 15 lambanahka olid oma lammastelt saadud, pargitud,

olid trepi all (IV kd tl 88, tl 88 pöördel). Kostja vande all antud seletuste kohaselt kopranahad on

majast kadunud, kuid tema ei ole neid ära viinud. Kopranahku oli nii enne abielu kui abielu ajal,

need neli kopranahka võisid olla enne abielu. Lambanahkadest ei tea kostja midagi, need võisid

olla kunagi, kuid on juba ammu sealt majast kadunud. Lambakasvatus lõppes juba XXX (IV kd tl

93 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kopranahad kuulusid poolte ühisvarasse

ning et need on kostja valduses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et poolte ühisvarasse kuulunud

lambanahad on kostja valduses.

Kostja sõnul oli fotokaameraid kaks, teine kaamera oli Panasonic, mille hageja viis lahkumisel

kaasa, mida kostja on vande all kinnitanud. Kohus nõustub, et kaamerad saab lugeda jagatuks.

Seega kuulub ühisvarana jagamisele järgmine kostja valduses olev vallasvara: palgiveokäru

tõstukiga,

ribilibisti,

sügavkobesti,

puhtimisaparaat,

murutraktor,

võsalõikaja-trimmer,

mootorsaed Stihl ja Husqvarna, elektriline keevitusaparaat Panerise; 10 t kütusemahuti, 2 t

kütusemahuti, tankur, ketaslõikaja, akulaadija, treipink, puurpink, kompressor, värviprits,

ratastel veetünn, plastikust veetünn, kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist kasvuhoone XXX

kinnistul, jahivarustus (relvakapp, jälgimiskaamera ja relvad A * XXX* 12* XXX, A * XXX *

7,65 mm * XXX * XXX, A * XXX * 7,62 mm * XXX, A * XXX *XXX * XXX), kõrvaldatav

metallgaraaž XXX kinnistul, tammepuidust köögilaud ja 6 tooli XXX kinnistul asuva talu

köögis, A. ikne kirjutuslaud, 7-kohaline nurgadiivan, nahast nurgadiivan XXX kinnistul asuva

talu kamina eesruumis, tammepuidust riidenagi XXX kinnistul asuva talu koridoris, Bolero

magamistoa mööblikomplekt XXX kinnistul asuvas talus, Ilvese topis, põdrasarved,

loomanahad (põder, kits, karu, 4 tk rebane, 2 tk saarmas).

Kuigi asjaoludest nähtuvalt on põllumajandustehnika näol tegemist suures osas vananenud ja

amortiseerunud varaga, ja kohus on suunanud pooli vallasvara osas kokku leppima, arvestades et

nende müügi korraldamine võib olla ebamõistlik, rahuldab kohus nimetatud vara osas hageja

nõude.

14. XXX kinnistu ühisvara hulka arvamine või hüvitise väljamõistmine seoses ühisvara

arvel tehtud ehitustöödega; hüvitise väljamõistmine seoses XXX kinnistul ühisvara arvel

tehtud ehitustöödega

Hageja palub arvata XXX kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) poolte ühisvara hulka

ning müüa avalikul enampakkumisel viisil, kus kinnistu müügist saadud rahast kantakse

müügikulud ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt, kus kumbki pool saab ½

ülejäänud raha ainuomanikuks. Alternatiivselt palub hageja arvata poolte ühisvara hulka hüvitise

928 364 eurot seoses kostja lahusvarasse kuuluval XXX kinnistul asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning

mõista kostjalt välja hageja kasuks 464 182 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) kuulub kostja

lahusvarasse ning XXX kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) kuulus samuti kostja

lahusvarasse.

14.1. XXX kinnistu ühisvara hulka arvamine

Riigikohtu hinnangul saab kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades

abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja

kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (Riigikohtu 14.05.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-31-14, p 14).

Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa lahusvara

osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade

töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kas lahusvara väärtus on oluliselt

suurenenud või mitte, selle üle saab otsustada, võrreldes, milline oleks lahusvara väärtus ilma

abikaasade rahaliste vahendite või tööpanuseta ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal ja

milline on lahusvara väärtus ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal abikaasade rahaliste

vahendite ja tööpanuse tõttu tegelikult (Riigikohtu 27.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04,

p 20).

Juhul kui kohus tuvastab, et ühe abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud ja

see annab alust tunnistada PKS § 14 lg 2 alusel ühe abikaasa lahusvara osaliselt ühisvaraks, peab

kohus põhjendama, miks tuleb lahusvara ühisvaraks tunnistada just kohtu määratud osas. PKS §

14 lg 2 alusel saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks üksnes osas, mille

võrra on lahusvara väärtus abielu ajal abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel

suurenenud. Selleks tuleb kohtul selgitada välja, milline on asja väärtus koos abielu ajal

lisandunud väärtusega, ning seejärel, milline oleks asja väärtus, kui abielu ajal ei oleks asja

väärtust suurendatud (Riigikohtu 22.10.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-07, p 15).

Kohus leiab, et rahuldamaks nõuet arvata XXX kinnistu poolte ühisvara hulka, tuleb seega

tuvastada kinnistu väärtus koos kõigi abielu ajal tehtud töödega ja ilma nendeta. Selliselt leitud

väärtuste vahe ulatuses saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada PKS (1995) § 14 lg 2 alusel

abikaasade ühisvaraks. Kohus märgib, et nõue XXX kinnistu arvamiseks poolte ühisvara hulka

on esitatud alles pärast XXX kinnistul tehtud ehitustööde maksumuse hindamiseks ekspertiisi

tegemist, 30.12.2019 hagiavalduse terviktekstis (VI kd tl 101), lähtuvalt ekspertiisiga tuvastatud

ehitustööde mahust ja maksumusest. Ekspertiisi määramist asjaolude tuvastamiseks, mis

võimaldaks tunnistada XXX kinnistu osaliselt PKS (XXX) § 14 lg 2 alusel poolte ühisvaraks ei

ole hageja õigeaegselt taotlenud. Samuti ei oleks kinnistu ühisvara hulka arvamisel põhjendatud

selle müümine avalikul enampakkumisel, arvestades et XXX kinnistu on kostja elukohaks ja

elatusallikaks.

14.2. Hüvitise väljamõistmine seoses XXX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega

PKS § 34 lg 1 kohaselt kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma

lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

Abikaasal on selline nõue sõltumata sellest, kas kulutusi tehti enne uue perekonnaseaduse

jõustumist või pärast seda (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p

12).

Hageja ütlustest nähtub, et XX.XX.XXXX sõlmiti poolte abielu. Elati aasta XXX korteris ja siis

3 aastat XXX. XXX kinnistu saunamaja sai valmis ja XX.XX.XXXX koliti sisse. Maja ehitati

tuhaplokkidest ahiküttega (all kamin ja üleval korrusel ahi). Saunamaja ehitusel käis abiks ja

ladus esimese korruse plokid ja aknad hageja XXX ja tunnistajana ütlusi andnud M.V. Materjal

oli A. oma, tema tõi krohvi. Tunnistaja abistas ka keldripealse töökoja müüritöödega (tl 134

pöördel). Hageja ütlustest nähtub, et XXX kinnistul oli olemas laut, kus hakati loomi pidama

(praegu on müürid järel). Teisena ehitati töökoda (keldripealne võlvid olid all olemas), siis

ehitati kuivati, enne seda oli mingi karkass olemas. Kuivati sisseseade toodi XXX. Koos ehitati

puukuur laut garaažiga. Laut ehitati vana hoone peale. Masinakuur lükanduksega. Täpset aega ei

mäleta millal valmis sai. Oli XXX ajal. Viimasena sai valmis XXX elumaja, seda ehitust alustas

XXX. Kaevati ka soise pinnase tõttu kaks tiiki. Müüri peal olev laut konserveeriti XXX, et ära ei

laguneks. Suitsusaun renoveeriti ja tehti suvetoaks ja see oli juba enne olemas. Pandi vooder

peale ja soojustati. Materjali A. kolhoosist (metsa lank) ja hageja ütluste järgi käis ta metsas

abis 10-20 tihu palke tegemas. See oli enne abiellumist (tl 87-88 IV kd).

Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et XXX talu on tema XXX ja XXX või XXX sai talu

tema nimele vormistatud. XXX tallu koliti XXX lõpus ja elama asuti XXX, mis on ehitatud

suvemajaks (foto 13). Kelder ja puukuur olid olemas (foto 1). XXX ehitas taluseaduse alusel

tagastatud talus XXX. Keldripealne töökoda on ehitatud XXX ajal tuhaplokkidest XXX XXX

vahenditest (Foto 2.3.4). Masinahall tehtud kahes jaos. Plokiosa 1993 XXX poolt ja juureehitus

2003 kostja poolt. Materjal saadi talule tagastatud metsast. Ühisvarade eest ostetud

katuseplekk (foto 5 ja 16). XX rahadega ostetud. Laudahoone alumise osa ehitas XX. Ülemise

osa ehitas kostja. Taheti teha tapamajaks ja kuna nõuded läksid karmimaks jäi pooleli (foto 7).

Terve hoone rahastus pärines tunnistaja V.K. ütluse järgi neile kui represseeritutele

kompenseeritud ühistatud varade arvelt. XXX andis XXX aru, kuidas ta kasutab seda

ühistatud vara eest saadud rahalist hüvitist (tl 151 IV kd). Kuivati on Eesti ajast üle 100 aasta

vana, eterniit oli kolhoosil pandud. Tagastati kolhoosist L.K. Amortiseerunud oli ka see hiljem

XXX toodud ahi. Kooselu ajal sai tehtud puidust punkrid ja materjal tuli XXX talu metsast

(foto 8). Varasem laut nüüd garaaž ja õliruum ehitati XXX (foto 9). Vundament oli vanasti

karjaköök koos heinalakaga (foto 10). Lammutustöid tegid M.T. XXX. Välikäimla(foto11)oli

taluajal. Hiljem ehk eterniitkatus pandud. Suitsusaunamaja on eesti aegne ja parendused

(betoonpõranda tegi XXX ja seal elas XXX (foto 12). Laste mängumaja (foto 14) on peale

abielu ehitatud. Elumaja ehitust alustas XXX kas XXX või XXX. XXX maksis siis tehtud tööde

eest XXX sai maja kostja omandiks maja ei olnud veel valmis katlasüsteem ja sisetööd olid

tegemata. Keldris oli elekter olemas. Juba XXX ajal pandi XXX kaudu tellitud aknad.

Tunnistaja L.K. ütlustest nähtub, et tema oli kolhoosi juhatuses ja hakkas taluseaduse alusel

talu taastama. Sai iga aasta kolhoosilt 20 tihu palke (tl 146 IV kd). Saunamaja ehitati tema

rahadega, et XXX saaks sinna kolida. Elumaja oli majakarp valmis, aknaid uksi ei olnud. XXX

ehitas poja tellimusel ja tunnistaja andis raha, aga mitte kõike raha (tl 146 pöördel). Maja karbi

ehitust on kinnitanud ka tunnistaja V.K, kelle ütlustes nähtub, et vana maja põles sellel ajal

kui A. oli XXX maha ja XXX aitas XXX uue maja rajamisel. XXX lõpetas tööd, kui XXX

laiali läks ja, maja oli väljanägemiselt nagu maja, aga sees elada ei saanud, küte puudus,

siseviimistlus puudus ja aknad olid ees (tl 150 IV kd).

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et K.A. ja XXX vahel on sõlmitud ostu-müügileping XXX

talu elumaja ostmise kohta koos 0,25 ha maa eraldusega. Poolte vande all antud ütluste ja

tunnistajate ütlustega on tõendatud, et elumaja karp, masinahall ja saunamaja on kostja XXX

poolt finantseeritud. Osalt teostas töid hageja XXX. Majakarp ise on kohtu hinnangul koos

keldriga 60% maja maksumusest. Olemas oli kuivati, talu ajast kelder, millele rajati puukuur

kostja XXX poolt XXX. Kaevati üle tee uus tiik ja varasemat süvendati. Varasem laut nüüd

õliruum on ehitatud XXX ja tegu pole ühisvaraga.

Ekspertiisi osas on kohus pooltele selgitanud TsMS § 294 sätteid ja andnud tähtaja omapoolsete

ekspertide nimetamiseks (tl 87 II kd) XXX kinnistu turuväärtusega seonduvat on kohus

täiendavalt pooltele selgitanud (tl 172 II kd). Hageja jäi taotluse juurde kinnistute turuväärtuse

hindamiseks ilma ja koos tehtud parendustega. Hiljem on hageja taotlenud XXX kinnistul ja

XXX kinnistul tehtud ehitustööde maksumuse hindamist. Kohus on turuväärtusega seonduvat

pooltele menetluses selgitanud (III kd tl 33-34; tl 134; IV kd. tl. 32 ).Hageja on vaatamata kohtu

selgitustele taotlenud ekspertiisi XXX kinnistul ja XXX i kinnistul perioodil XX.XX.XXXX

kuni XX.XX.XXXX tehtud ehitustööde maksumuse hindamiseks. Ekspertiisi läbiviimine tehti

ülesandeks hageja taotletud riiklikult tunnustatud eksperdile I.P. Ekspertiisiakti õiguspärasuse

on kahtluse alla seadnud kostja ja kostja poolt esitatud riiklikult tunnustatud XXX L.A. Tema

arvamuse kohaselt ei kajasta I.P. töödes XXX ja XXX esitletu tõepäraselt XXX külas XXX

ja XXX kinnistutel asuvate ning erinevate ajaperioodidel rajatud ehitiste ehitusmaksumust /

väärtust. Kohut on eksitatud ehitise kasutusea, korrashoiu, kulumi, amortisatsiooni

määratlemiseks on juhendmaterjal olemas ning amortisatsiooni määratlemine ei peaks olema

eksperdile üle jõu käiv.

Riigikohus on selgitanud, et PKS § 34 lg-t 2 ei tule mõista selliselt, et lahusvara ühisvara huvides

kasutanud abikaasa saaks n-ö mehaaniliselt nõuda ühisvara huvides kasutatud lahusvara

hüvitamist ühisvara arvel. Hüvitada tuleb ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga

lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamisel n-ö nominaalsummas osaleksid

ühisvara soetamisse panustanud abikaasad ühisvara väärtuse tõusus või languses põhjendamatult

erinevalt. Riigikohus tõi näite, et kui osaliselt lahusvara arvel ühisvarasse soetatud korter

kahjustub (nt tulekahju tulemusena) või kui selle väärtus langeb turuolukorra muutumise tõttu,

saaks lahusvaraga korteri soetamisse panustanud abikaasa ühisvara jagamisel oma panuse

riskivabalt tagasi ja languses osaleks ainult n-ö ühisvaraline panus. Teisalt kui korteri väärtus

turuolukorra muutumise tõttu aga tõuseb, lahusvaraline panus väärtuse tõusus ei osaleks, kuna see

tuleks hüvitada panuse nominaalses väärtuses. Seetõttu tõlgendas Riigikohus PKS § 34 lg-t 2

selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades

kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara

ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati. Kuivõrd PKS § 34 lg 2 alusel esitatava nõude sisu on

lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste väärtuse hüvitamine, peab õigustatud isik

tõendama lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse (vt Riigikohutu 25. oktoobri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 22). Kohus leiab, et sarnastest põhimõtetest tuleb lähtuda ka PKS §

34 lg 1 kohaldamisel.

Kohus leiab, et praegusel juhul on I.P. tehtud ekspertiisi kohaselt ehitustööde väärtus sedavõrd

suur, et ületab kordades kinnistu väärtust, mida ühisvara arvelt parendati ning ehitustööde

väärtuse hüvitamine ei oleks õiglane.

Võrdlusena on kohus 16. 04. 2021 määruses(VIII kd tl.109) juhtinud poolte tähelepanu

hoonestatud talude müügikuulutustele, kus on loomakasvatushooned, tehnika remondiks ja

hoidmiseks vajalikud hooned koos maja, saun-garaažiga ning asuvad vaatega merele

(maksavad 170 000 eurot XXX registriosa XXX või XXX hinnanguliselt samas

suurusjärgus). Asjaolu, et taluseaduse alusel tagastati kostja suguvõsale maid ja hooneid ei ole

poolte vahel antud kaasuses vaidlusalune. Kohtu kogemuse kohaselt on tingimuslik

ekspertiis abielu ajal hoonete parenduste turuväärtuse määratlemisel ligikaudne ja kulukas.

Kohus osundab, et hoonetel ja seda just tootmishoonetel on oluline funktsionaalsus. Talu, kui

tootmisüksus saab olla väärtuseks koos tootmiseks vajaliku maaga. Hooned ilma tootmiseks

vajaliku põllumaata on oma väärtuselt oluliselt väiksemad, kui terviklik talukompleks.

Tootmismaa on pooltel eraldi kokkuleppega XX.XX.XXXX jagatud. Jagada on XXX

hoonestatud kinnistu hüvitise nõue. TsMS § 233 lg 1 ja 2 alusel otsustab kohus hüvitise suuruse

siseveendumuse kohaselt, arvestades kohtuniku elukogemust (taastanud esivanemate talu ja

ehitanud kaks maja) ja tuvastatud asjaolusid.

Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning leiab, et ühisvara hulka tuleb arvata hüvitis 90 000

eurot (2/3 kinnistu hinnangulisest väärtusest, 135 000 eurot) seoses XXX kinnistul ühisvara

arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 45 000 eurot.

14.3. Hüvitise väljamõistmine seoses XXX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega

Vaidlust ei ole selles, et kosja oli XXX kinnistu omanik perioodil XX.XX.XXXX kuni

XX.XX.XXXX, mil kostja võõrandas XXX euro eest kinnistu O.N.T. Vaidlust ei ole ka selles, et

parendusi hakati XXX kinnistul tegema alates juunist 2012, kui kostja kolis XXX XXX

kinnistule.

Pooled vaidlevad selle üle, milliste rahaliste vahendite eest XXX kinnistul ehitustöid teostasid.

Kohtu hinnangul on kostja esitanud menetluse käigus selle kohta vastukäivaid väiteid. Vastuses

hagile kostja märgib, et kuna kostja lahusvaraks oleval XXX kinnistul ei jätkunud uuel

perekonnal rahalisi vahendeid, siis võeti 30 000 eurot laenu K.A. XXX V.K. (I kd tl 55). Asjas

peetud esimesel eelistungil kostja selgitas, et „onu käest on laen võetud sellele ja siis läheb ka

laen jagamisele“ (II kd tl 192). Samas kostja vande all antud seletuste kohaselt ei ole ta parendusi

oma rahadega teinud. M.N. ja I.A. aitasid teda. Hiljem ostid nad selle maja ära. Saunamaja (foto

19) on renoveeritud I.A. rahadega. Kostja sõnul tema tegi ainult mullatöid, I.A. finantseeris

rahaliselt. I.A. ega oli sõlmitud kokkulepe, et ta aitab teha parendusi, tahtis ära osta. I.A. tõi ise

materjali ja ehitas saunamaja, grillmaja. Kostja ei ole grillmaja ehitanud. Algis ehitas ühe osa, kui

kostja seal elas ja teise osa siis, kui kostja oli kinnistu juba maha müünud. Tiigi kaevamine oli

pärast lahutust märtsis XXX I.A. poolt. I. ostis selle XXX a. Tiiki kaevati talvel. WC ehitati I.A.

ja M.N. abivahenditega. Kuna I. kuulub ehitusfirma, siis said kasutuses olnud WC-poti (IV kd tl

97). Kostja on esitanud kohtule M.N. seletuse (VI kd tl 181) XXX kinnistul I.A. poolt tehtud

tööde ning nende tema poolt rahastamise kohta.

Hageja vande all antud seletuste kohaselt kui kostja alustas parenduste tegemist XXX, siis

dokumendid seoses materjali ostuga tulid XXX K.A. XXX talu raamatupidamisse. Materjali

sauna tegemiseks ostis A., raha sai teravilja- ja seakasvatusest. See oli kajastatud

raamatupidamisdokumentides. Tal oli seal kindlasti töömehi ja materjali ostis A. Vesi viidi sauna

sisse XXX ja elumajja hiljem. Hageja teab seda, sest osteti materjalid et töid teostada. Osteti

torud. Vesi toodi A. enda kinnistul olevast puurkaevust (IV kd tl 90).

Arvestades kostja varasemat positsiooni, mille kohaselt XXX jaoks võeti laenu kostja XXX, ei

pea kohus kostja seletusi ning tõendeid selle kohta, et tööd on teostatud kinnistu uute omanike

poolt ja/ või viimaste vahenditest usaldusväärseks. Usaldusväärsed on hageja seletused, millest

nähtuvalt alguses tulid dokumendid seoses materjali ostuga XXX raamatupidamisse. Arvestada

tuleb seda, et kinnistu võõrandati XXX euroga kostja poolt väidetavalt kinnistul parendusi

teinud ja finantseerinud I.A. ja M.N. ega seotud äriühingule ( VI kd tl. 169 jne). Eeltoodut

arvestades ei pea kohus võimalikuks lugeda tõendatuks, et XXX kinnistul tehtud ehitustöid

finantseeris täielikult I.A. ning et ühisvara arvelt XXX kinnistut üldse ei parendatud.

Hageja enda vande all antud seletuste kohaselt tegutses nende peretuttav M.N. sel ajal palju

XXX . Kanalisatsiooni tervikuna tegi A. M.N. koos I.A. ega olid palju nädalavahetustel seal ja

aitasid A. seal asju teha. M.N. ei ole avaldanud, kas talle maksti selle eest (IV kd tl 90). Kostja

uue XXX M.T. vande all antud ütluste kohaselt M.N. ja I.A. aitasid teha seal remonti, et tema

vanematel lastel oleksid elamisväärsed tingimused. Remontisid elumaja sisemust. Nad olid poolte

XXX ja aitasid, käivad ka nüüd läbi. A. oli ehitusfirmas mingi tegelane ja tal oli ehitusjääke, mis

ta neile tõi, tegi sanitaarremonti (IV kd tl 140 pöördel). Poolte vande all antud seletuste ja

tunnistaja M.T. ütlustega loeb kohus siiski tõendatuks, et palju töid tegi kostja ise M.N. ja I.A.

abiga.

Hageja sõnul renoveeriti XXX kinnistul asuv elumaja – tehti sisetöid, renoveeriti elektrisüsteem,

ehitati jooksva veega WC ja dušš, renoveeriti köök ja tubades tehti sanitaarremont, teisel korrusel

soojustati tuba ja garderoob. Hageja vande all antud seletuste kohaselt vesi viidi sisse,

elektrisüsteem vahetati elamus (teab nendelt kes teostasid – A. ja A.P. ), elumajas 2 korrusele

tehti poistele toad, soojustati ja all tehti köögiremont, hageja sõnul kuulis ta seda M.N. (IV kd tl

89 pöördel, tl 90). Kostja vande all antud seletuste kohaselt XXX on kogu aeg olnud veevarustus

sees. Vesi oli sees, aga veeklosetti ei olnud, oli kuivkäimla. WC ehitati I.A. ja M.N.

abivahenditega. Kuna I. kuulub ehitusfirma, siis said kasutuses olnud WC-poti. Elektripliidi toide

sai vahetatud. Juhtmestikku ei vahetatud majas (IV kd tl 97). M.T. vande all antud ütluste

kohaselt tehti majas sanitaarremonti, milleks kasutati I.A. saadud ehitusjääke. Kohus leiab, et

loetletud ulatuses renoveerimistööde tegemine kinnistul asuvas elamus ei ole tõendatud. Kohus

leiab ka, et oma elukohaks olevas elamus teatud ulatuses sanitaarremondi ja elektritööde tegemine

on käsitletav enda tavapärase ülalpidamisena ning need kulud ei peaks hüvitamisele kuuluma.

Hageja sõnul XXX kinnistul asunud suitsusaun-sepikoda ehitati juunist XXX kuni november

XXX ümber saunaks, selleks toodi hoonesse sisse elekter, vesi ja kanalisatsioon, hoone soojustati

ja kaeti pealt voodrilauaga, hoone sai uued aknad, uksed ja katuse, lisaks kaevati sauna juurde

tiik. Asja materjalidest nähtuvalt saunahoone osas pooled vaidlevad selle üle, milliste vahendite

arvelt töid finantseeriti.

Kostja väitel asub tiik, mille rajamise maksumust ekspert on hinnanud, tegelikkuses ühisvarasse

kuuluval XXX kinnistul. Nimetatud asjaolu nähtub ekspertiisiaktist ja seal toodud fotodelt (V kd

tl 134, 137). Ka kostja vande all antud seletuste kohaselt vana tiik oli olemas XXX, kuhu saunast

sai sisse hüpata (IV kd tl 97 pöördel). Kohus leiab, et tiik asub XXX katastriüksusel, mis asubki

poolte ühisvarasse kuulunud XXX kinnistul. Hageja on esitanud kohtule ka K.S. tõendi, milles

K.S. kinnitab, et kaevas 2012. a sügisel kostja palvel XXX renoveeritud sauna juurde väikese

tiigi. Lisaks kaevas vundamendi jaoks augu ja paigaldas XXX põllult üleminekuks truubi. Neid

töid teostas ta XXX K.S. (reg. nr. XXX) ning esitas arve, mille maksjaks oli K.A. XXX talu.

Arve tasuti ülekandega (VII kd lk116 ). Kohus leiab, et vundamendi kaevamine ja ümbruse

planeerimine, osaliselt tiigi kaevamine XXX on toimunud poolte abielu ajal.

Hageja vande all antud seletuste kohaselt alustati XXX grillimaja (foto 20) ehitamist. Hageja ei

osanud öelda, millal selle ehitamine lõpetati ja kes lõpetas; kui kostja kinnistu ära müüs, siis oli

hoone olemas (maja katuse all) (IV kd tl 90). Sama on kinnitanud M.N.-P. oma vande all antud

ütlustes – et grillimaja hakati ehitama XXX lõpus, XXX alguses, XXX paistis maja kaugelt

valmis olema, mis seal sees oli, M.N.-P. ei teadnud (IV kd tl 136). Kostja vande all antud

seletustest nähtuvalt grillimaja ehitati kahes osas, üks osa ajal, mil kostja seal elas ja teine osa

pärast seda kui kostja oli kinnistu juba maha müünud (IV kd tl 90). Eeltoodust nähtuvalt saab

kohus järeldada, et oli grillimaja hoone enne kinnistu võõrandamist olemas (maja katuse all).

Kohus ei pea ka XXX kinnistu parenduste osas võimalikuks lähtuda eksperdi hinnangust

ehitustööde maksumusele – eksperdi poolt hinnatud ehitustööde maksumus ületab oluliselt

kinnistu hilisemat müügihinda. Eksperdi hinnatud ehitustööde maksumus ei kajasta õiglaselt

ehitustööde maksumuse osa kinnistu väärtusest. TsMS § 233 lg 1 ja 2 alusel otsustab kohus

hüvitise suuruse siseveendumuse kohaselt, arvestades kohtuniku elukogemust (taastanud

esivanemate talu ja ehitanud kaks maja) ja tuvastatud asjaolusid.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning leiab, et ühisvara hulka tuleb

arvata hüvitis 14 000 eurot seoses XXX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning

mõista kostjalt välja hageja kasuks 7000 eurot.

14.4. Kohtu tegevuse peale esitatud vastuväite lahendamine

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga sealhulgas poolte veel

lahendamata taotlused. Kohus leiab, et hageja kohtuvaidluse teesides esitatud vastuväide kohtu

tegevuse peale tuleb jätta rahuldamata.

Kohtule on hageja esindaja poolt etteheidetud nn turuhinna ekspertiisi määramata jätmist. Kostja

oma esindajaga on selgitanud, et seda ekspertiisi oli hagejal aastaid võimalik teostada. Kohus on

selgituskohustust täitnud, juhtinud eelmenetluses tähelepanu ja selgitanud pooltele TsMS § 294

sätteid ja andnud tähtaja omapoolsete ekspertide nimetamiseks (II kd tl 87), hoonestatud kinnistu

turuväärtusega seonduvat on kohus täiendavalt pooltele selgitanud (II kd tl 172). Eelmenetluses

(III kd tl 33-34; tl 134; IV kd. tl. 32 ) samuti. Kohus osundab, et protsessi juhib pool oma

taotlustega, st kui pole nõuet pole ka kohtunikku. Kahjuks kiputaks seda õigusfilosoofilist

lähenemist kohtupraktikas eirama. Antud tsiviilajas on mõlemal poolel menetluse kestel esindajad

ka vahetunud.

Hageja pole makseraskuste tõttu eksperdikulusid XXX vara väärtuse hindamiseks tasunud ning

on kulukas hinnata XXX ja XXX kinnistute turuväärtusi ilma ning koos abieluaegsete

parendustega. Võrdlevat hoonestatud talukohtade maksumust on kohus näidetega pooltele

ilmestanud. Pooltele on antud igakülgne võimalus olla isiklikult ära kuulatud ja kujundada

kohtuniku siseveendumust.

15. Hüvitis seoses kostja poolt traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja

Toyota Verso võõrandamisega

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 2600 eurot seoses kostja poolt traktor Jumz,

kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso võõrandamisega ning mõista kostjalt

välja hageja kasuks 1300 eurot.

Hageja vande all antud seletuste kohaselt temalt ei ole sõidukite müügiks nõusolekut küsitud ning

müügist saadud raha temaga jagatud (IV kd tl 88 pöördel). Kostja vande all antud seletuste

kohaselt traktor Jumz on võõrandatud abielu ajal, kas 2013. a. Mingi raha kostja sai, kui viis

vanarauda. Rehvid läksid teisele Jumzile, kopale. Ka seda ei ole alles, müüdud abielu ajal, maksis

400 eurot. Oli amortiseerunud. Kostja sai müügiks nõusoleku suulises vormis, enne seda kui tülli

läksid. Saadud raha jagamist ei olnud. Raha kulus majapidamises ära – tuli kaks majapidamist

üleval pidada – elekter, internett, tüdrukute telefonid – kostja üksi maksis kõik (IV kd tl 94).

Kostja vande all antud seletuste kohaselt Saksa väikepallitaja on müüdud abielu ajal. Hagi

tervikteksti lisa 21 pildil olev võis seista XXX kinnistul, aga ei kuulunud kostjale (IV kd tl 94

pöördel). Kostja sõnul Toyota Avensis Verso on realiseeritud 2014. a alguses, s.o abielu ajal,

müügihind 1000 eurot (oli mootoririke, teeninduses ei saanud korda) on tasutud sularahas ja raha

on kulutatud perekonna huvides (I kd tl 134). Kostja on vande all antud seletustes kinnitanud, et

sai selle eest 1000 eurot sularahas, mis läks ühiseks kasutamiseks, maksis selle eest pangalaenu

tagasi. Kostja on ka varasemalt selgitanud, et võõrandas auto, kuna kostjal ei jätkunud raha

ühisvaral lasuvate laenude tasumiseks. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlust ei ole selles, et

ühisvaral lasus võlgnevus tulenevalt maa omandamise lepingutest, mille osas pooled on sõlminud

kompromissi. Tunnistaja M.T. vande all antud ütluste kohaselt kostja ei jõudnud mitme

majapidamise kulusid üksi katta. Kattis vanema tütre korterikulusid, XXX talu kulusid. A. paar

korda maksis elektriraha A. aga üldjuhul ei ole tasunud makse (IV kd tl 140 pöördel).

Kohus loeb kostja vande all antud seletuste ning tema XXX M.T. vande all antud ütlustega

tõendatuks, et tegemist oli tehingutega enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks,

mida abikaasa võib PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt teha ilma teise abikaasa nõusolekuta,

ning puudub alus PKS § 34 lg 3 kohase hüvitise ühisvara hulka arvamiseks.

16. Hüvitis seoses kostja poolt FIE K.A. XXX talu vara hulka kuulunud kombaini John

Deere XXX (seeria nr XXX) müügiga XX.XX.XXXX

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 95 999,99 eurot seoses kostja poolt XXX K.A.

XXX talu vara hulka kuulunud kombaini John Deere XXX (seeria nr XXX) müügiga

09.09.2014 (lepingu II kd tl 133) ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 48 000 eurot.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nõusolek kombaini müügiks ei olnud vajalik, sest tegemist

oli FIE varaga. PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta

teha ühisvaraga tehinguid üksnes enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Pooled

ei ole sõlminud abieluvaralepingut, millega võib PKS § 29 lg 2 kohaselt ette näha, et abikaasa

nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul.

Samas peab kohus võimalikuks lugeda kostja vande all antud seletuste ning tunnistaja M.T. vande

all antud ütlustega tõendatuks, et hageja nõusolek kombaini vahetuseks oli olemas. Kuna ühisvara

hulka kuulunud kombaini müügiks oli olemas teise abikaasa nõusolek, puudub alus PKS § 34 lg 3

kohase hüvitise ühisvara hulka arvamiseks.

Kostja on kirjeldanud ning vande all kinnitanud, kuidas kombaini mootor läks katki viljakoristuse

kõrgajal. Kostja XXX M.T. helistas hagejale ja küsis, kas kaskokindlustuse leping on olemas. M.

selgitas hagejale mis juhtus ja küsis, mis saab. Kostja läks koos M. hageja juurde, kes elas XXX

talu kabinetis. Räägiti, et tuleks leida mingi asendus. R. oleks läinud kuskil kaks nädalat. Kuna oli

hooaja algus, ei olnud kombaine saada. John Deeri firmal oli pakkuda demokombain, 2011. a

väljalase, mis oli juba varem töötanud. Kostja pakkus firmale lahenduse, et saab kombaini

kasutada, ostab selle pärast välja ning nemad ostavad tema vana tagasi. Ei jäänud muud üle kui

tehing ära teha. Hageja oli alguses nõus sellega, sai aru, aga pärast hakkas väitma, et temaga ei

olevat kooskõlastatud. Hagejale sai selgitatud, et kombaini oli vaja ja oli arusaadav, et saak ei saa

põllule jääda (II kd tl 110, kostja vande all antud seletused IV kd tl 90 pöördel). Ka M.T. vande

all antud ütluste kohaselt hageja teadis nendest tehingutest. Tema oli juures, kui räägiti. Nõusolek

oli olemas selleks vahetuseks. M.T. ise kuulis, kuidas kostja sai tehinguks hagejalt suulise

nõusoleku (IV kd tl 139 pöördel, tl 140). Kostja vande all antud seletuste kohaselt kombaini osas

tema nõusolekut tehinguteks ei ole küsitud ja ta ei ole andnud seda. Ühegi tehingu jaoks ei ole

kostja temalt nõusolekut küsinud ega jaganud tehingu eest saadud tulemeid (IV kd tl 90 pöördel).

Tunnistaja M.N.-P. vande all antud ütluste kohaselt kombaini ostmist puudutavat vestlust ta

otseselt pealt ei kuulnud. A. rääkis talle, A. tahab uut kombaini osta. A. ei olnud sellega nõus,

sest see nii kallis. A. oli mõte, et võiks kombaini ära remontida. A. on pidanud valeks uue

kombaini ostmist. Nõusolekust ei ole ta tunnistajale midagi rääkinud (IV kd tl 137 pöördel).

Poolte vande all antud seletustest ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et

kostja ja tema XXX M.T. võtsid hagejaga ühendust, kui kombain läks katki ning hagejaga arutati

uue kombaini ostu. Arvestades et kombain läks keset viljakoristust katki ning tööde jätkamiseks

oli vajalik leida asenduskombain, on kohtule eluliselt usutavad hageja väited, et kostja seda

mõistis ning andis kombaini müügiks nõusoleku. Viljakoristus oli vaja lõpuni viia. Nõusoleku

andmist kuulis pealt ka kostja teine naine M.T. Tunnistaja M.N.-P. kombaini ostmist puudutava

vestluse juures ei olnud.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kombaini kasutati uue kombaini sissemaksuks. Kui ka uus

kombain kuulub kostja lahusvara hulka, võib hagejal olla nõue kostja vastu PKS § 34 lg 1 alusel

lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamiseks. Samas pole hageja vastavat nõuet

kohtule esitanud.

17. Hüvitis seoses kostja poolt 2019. aastal XXX kinnistu raieõiguse võõrandamisega

Hageja palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise 32 400 eurot seoses kostja poolt 2019. aastal

XXX kinnistu raieõiguse võõrandamisega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 16 200 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et kostja võõrandas hageja teadmise ja nõusolekuta XX.XX.XXXX

ühisvarasse kuulunud XXX kinnistu raieõiguse F.F.O. -le (raieõiguse võõrandamise leping VII

kd tl 42-46) 24 000 euro eest. F.F.O. müüs raieõiguse 20.02.2019 edasi T.E.O. -le (raieõiguse

võõrandamise leping VII kd tl 34-38), 24 700 euro eest, millele lisandus käibemaks 4970 eurot

(kokku 29 670 eurot). T.E.O. müüs raieõiguse XX.XX.XXXX omakorda edasi I.T.O. -le

(raieõiguse võõrandamise leping VII kd tl 49-51) 27 000 euro eest, millele lisandus käibemaks

5400 eurot (kokku 32 400 eurot). I.T.O. kinnituse kohaselt on raie mõlemal kinnistul teostatud

(VII kd tl 98).

Kostja on nõudele vastu vaielnud, leides et arvestada tuleb kasumi teenimiseks vajalikke kulutusi

ja töid. Kostja ei ole esitanud andmeid tema enda tegelikult tehtud kulutuste ja tööde maksumuse

kohta.

Arvestades et tehingud on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul, leiab kohus, et põhjendatud on

lugeda raieõiguse väärtuseks selle võõrandamise lõplik hind 27 000 eurot (käibemaksuta

summana, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane), mis tuleb PKS § 34 lg 3 alusel arvestada

ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada hagejale pool raieõiguse väärtusest, s.o 13 500 eurot.

18. Hüvitis seoses kostja lahusvaras olnud XXX-de ühisvara huvides kasutamisega

Kostja palub mõista ühisvara arvelt kostja kasuks välja hüvitise summas 78 794,73 eurot kostja

lahusvaras olnud XXX-de ühisvara huvides kasutamise eest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistute soetamiseks kasutatud

XXX kuulusid kostjale lahusvarana. XXX tasumise tõendamiseks on kostja esitanud

pangaoperatsioonide väljavõtte XXX arvega (VI kd tl 187). Väljavõttest nähtub, et XXX

kinkimine on toimunud XXX ja XXX aastal, seega abielu ajal. XXX omandamise ajal kehtinud

PKS (XXX) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara

ning § 15 lg 1 kohaselt on abikaasade lahusvara vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel.

Kostja poolt väidetud kinkelepingute tegemise ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 kohaselt pidi

kinkeleping summaga üle 50 krooni olema notariaalselt tõestatud. TsK § 50 lg 2 järgi tõi

seadusega nõutava notariaalse vormi järgimata jätmine endaga kaasa tehingu kehtetuse. Seega

kostja sai tõendada XXX kuulumist tema lahusvara hulka üksnes notariaalselt tõestatud vormis

kinkelepinguga, mida praeguses asjas esitatud ei ole (vt Riigikohtu 8. aprilli 2009.a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09, p 11; Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus nr 3-2-1-4-09, p 11).

Kostja ei nõustunud hageja väitega, justkui ei saaks kostja poolt kinke teel omandatud XXX

lugeda kostja lahusvaraks, viidates et Riigikohus on XXX lahendis tsiviilasjas nr XXX (p 23)

lugenud PKS 1995 kehtivuse ajal ühe abikaasa lahusvaraks tasuta käsutuse teel saadut. Kohus

märgib, et viidatud kohtuasjas oli tegemist vara tagastamise nõudeõiguse tasuta loovutamisega.

Nõudeõiguse loovutamise leping pidi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 161 lg 3

kohaselt olema samuti notariaalselt tõestatud.

19. Hüvitis seoses hageja poolt FIE K.A. XXX talu varade kasutamisega

Kostja palub mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitise 12 941,88 eurot hageja poolt XXX K.A.

XXX talu kasutatud varade eest.

Vaidlus puudub selles, et hageja on abielu ajal XX.XX.XXXX teinud enda kontole XXX eurose

ülekande XXX. PKS § 16 lg 2 kohaselt perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi

panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks

ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks

(perekonna huvides tehtud kulutused). Kohus leiab, et tegemist on kulutusega hageja igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks, mida hageja võis PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt teha teise

abikaasa nõusolekuta. Vaidlust ei ole, et hagejal on diagnoositud luupus, mis on iseloomult

äärmiselt raske ja rohkete tüsistustega haigus.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on võtnus XXX XXX eurot sularaha. Poolte

vande all antud seletused ning tunnistaja M.T. vande all antud ütlused on selles osas

vastuolulised. Hageja on sularaha omastamist eitanud ja kinnitanud seda ka vande all (IV kd tl 89

pöördel). Kostja vande all antud seletuste kohaselt pani ta raha XXX, kui veel suhtles hagejaga.

Kui kostja läks raha võtma, siis raha enam ei olnud. XXX panek oli siis kui XXX elasid ühe

katuse all. Seda XXX eurot käsitleb hageja ka elatise asjas, et oli vaja raha puude ostmiseks.

Elatise hagis hageja tunnistas selle raha võtmist, elatise asjas on sellest räägitud (IV kd tl 95

pöördel). M.T. vande all antud ütluste kohaselt A. elas XXX talu kabinetis. Seal oli XXX. A.

XXX oli juurdepääs XXX. A. andis XXX võtme tagasi kui ära kolis XXX talust. XXX eurot jäi

XXX kadunuks. Selle võttis XXX A.K. ära. Seda on ta ise tunnistanud (IV kd tl 140). Kohus

leiab, et tõendeid selle kohta, et teises kohtuasjas on hageja raha võtmist tunnistanud, pole kostja

kohtule esitanud.

20.12.2017 esitatud vastuhagis ei ole kostja nõuet 5441,88 euro osas käsitlenud. Nõue on esitatud

kostja 30.01.2020 seisukohas (p 72), 09.06.2020 seisukohas (p 43) ning kostja lõplikes

seisukohtades (p 49), kus kostja märgib üksnes, et tegemist on hageja poolt XXX kontolt

muudeks kuludeks võetud summaga. Kostja vande all antud seletuste kohaselt hageja on XXX

arvelt raha laenanud, seda käsitletakse võlana, see kuulub tagasimaksmisele. Kostja vande all

antud seletustest nähtuvalt kostja käsitleb laenuna seda, et hageja on maa järelmaksu ja

maamaksu tasunud XXX K.A. XXX talu arvelt (IV kd tl 98). Kostja käsitleb laenuna summat

544,88 eurot + maamaks. Kostja vande all antud seletuste kohaselt hageja ei kooskõlastanud

temaga kõiki tehinguid, mida ta tegi XXX K.A. arvelt ning valede ülekannetega on talle tekitatud

kahju (IV kd tl 104 pöördel).

Kohus leiab, et materjalidest nähtuvalt ei vaielnud pooled selle üle, et maa järelmaksu näol oli

tegemist ühisvaral lasuva kohustusega. Asjaolu, et hageja on kohustust tasunud mitte kostja kui

eraisiku, vaid XXX K.A. XXX talu arvelt, ei anna alust hagejalt hüvitise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt

hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164

lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud lg-s 1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on abielu

varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui

see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Nii hageja kui kostja on palunud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Alternatiivselt, palub

kostja, et I.P. ekspertiisiga seotud kostja menetluskulud summas 11 754 eurot jäävad I.P. kanda.

Kohus leiab, et PKS § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude osaliselt eksperdi kanda jätmiseks ei ole kohtu hinnangul alust.

Kohus märgib, et esitas kohtule hageja taotletud küsimuse ning ekspert on sellele küsimusele

esialgses eksperthinnangus vastanud. Isegi kui kohus ei saa hüvitise suuruse määramisel lähtuda

I.P. töö tulemusest, siis ei tähenda see tingimata seda, et ekspertiisiga seonduvad kulud saaks

jätta eksperdi kanda. TsMS § 305 lg 1 punktid 3-5 võimaldavad nõuda eksperdi tekitatud

menetluskulude hüvitamist, kui ekspert mõjuva põhjuseta keeldub arvamuse andmisest, ei esita

arvamusti kohtu määratud tähtpäevaks või põhjendamatult keeldub talle esitatud küsimustele

vastamast. Menetluskulude eksperdi kanda jätmine tuleb kõne alla vaid siis, kui täiendavad

menetluskulud on otseselt eksperdi kohustuste rikkumisega seotud (TsMS § 305 komm 3.2.a).

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohtuotsus jõustunud osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2023 otsusega