3-21-1590/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-21-1590

Määruse kuupäev

22.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse

tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada

vandeadvokaadi suhtes distsiplinaarmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Z.Z. nimed

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse teadmiseks Eesti

Advokatuurile.

ASJAOLUD

1. X.X. esitas 21.03.2021 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat M. Masso

(kriminaalasjas kaebaja kaitsja riigi õigusabi korras) tegevuse peale. Kaebuses märkis kaebaja,

et ta on ka juba varem aukohtu poole seoses M. Masso tegevusega pöördunud, kui viimane

jättis tähtaegselt Riigikohtule esitamata määruskaebuse tema vahistamismääruse peale. Siis

jäeti kaitsja suhtes aukohtu menetlus algatamata.

Kaebaja selgitas aukohtule 21.03.2021 esitatud kaebuses, et ta soovis, et kaitsja taotleks tema

kriminaalasjas Z.Z. tunnistajana ülekuulamist. Kaitsja väitis aga, et tegemist on süüdistaja

tunnistajaga. Samas nähtub süüdistusaktist, et süüdistaja ei ole Z.Z. tunnistajana kohtusse

kutsunud. Lisaks planeeris Viru Maakohus kaebaja kriminaalasjades korraldada istungid 2021.

a mais ja juunis, kuid Viru Maakohtu 25.02.2021. a määrusega määrati kaebaja suhtes

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine. Ekspertiisiakt tuleb esitada kohtule hiljemalt

02.08.2021. Kaebaja leidis, et on ilmselge, et kohtupidamine ei saa toimuda enne, kui on

teostatud ekspertiis. Seoses sellega helistas kaebaja kaitsjale, kes väitis, et kohus ei ole seotud

tehtava ekspertiisiga ja kui kaebaja peaks kohtuistungil käituma kuidagi ebanormaalselt, siis

võib kohus ta kohtupidamiselt kõrvaldada. Sellega kaitsja ärritas kaebajat. Kaebaja märkis, et

kriminaalmenetluse seadustiku § 3951 lg 6 kohaselt ei või psühhiaatrilise sundravi kohaldamise

menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle kuue kuu. Varasemalt on kaebajat psühhiaatrilisele

sundravile allutatud ja kui kaitsja oleks tema suhtes lojaalne, siis tuleks taotleda tema suhtes

3-21-1590

nimetatud menetlust. Kaebaja taotles aukohtult advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse

alustamist.

2. Advokatuuri aukohus küsis advokaadilt selgitusi. Vandeadvokaat M. Masso esitas

12.04.2021 aukohtule oma kirjalikud selgitused koos lisadega.

3. Advokatuuri aukohus vaatas 13.05.2021 istungil läbi X.X. kaebuse ja otsustas mitte

algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat M. Masso tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo

tunnuste puudumisega. Põhjendustega otsus allkirjastati 05.07.2021.

4. X.X. esitas 11.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks

Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse ning palub kohustada aukohut algatama

distsiplinaarmenetlus advokaat M. Masso suhtes.

Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi kahes kuriteoepisoodis ning tema

kaitsjaks riigi õigusabi korras on määratud advokaat M. Masso. Eelnevalt on kaitsja kaebaja

kaitseõigust rikkunud sellega, kui ta esitas seoses vahistamisega Riigikohtule määruskaebuse

kaebetähtaega eirates. Kaebaja märgib, et 10.02.2021 tehti tema kohtu alla andmise määrus,

kus pandi paika istungite ajad (2021. a maikuus). Seejärel määrati 25.02.2021. a määrusega, et

tema suhtes tuleb teha kohtupsühhiaatriline ekspertiis, et muu hulgas teada saada seda, kas

kaebaja on võimeline osalema kohtuistungil. Kaebaja küsis seejärel kaitsjalt, kuidas on

võimalik tema suhtes kohut pidada, kui ta võib kohtuistungil endast välja minna. Selle asemel,

et öelda, et teeme istungite edasilükkamise taotluse, ütles kaitsja kaebajale, et kui ta endast välja

läheb, siis võidakse ta kohtusaalist kõrvaldada. Kaitsja ei öelnud, et kõik kohtuistungid

lükatakse edasi. Lisaks palus kaebaja eeluurimise ajal, et kaitsja taotleks tunnistajana Z.Z.

ülekuulamist. Kaitsja väitis selle peale, et Z.Z. on süüdistaja tunnistaja ning esitas alles siis

taotluse tema tunnistajana ülekuulamiseks, kui kaebaja oli seda kohtult taotlenud. Kaebaja

märgib, et otsus, millega jäeti kaitsja suhtes distsiplinaarmenetlus algatamata, alandab tema

inimväärikust ning kahjustab tema vaimset tervist.

5. Advokatuuri aukohus edastas vastuseks kohtunõudele 10.08.2021 kohtule Eesti

Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a istungi motiveeritud otsuse (allkirjastatud 05.07.2021),

X.X. 21.03.2021. a kaebuse, M. Masso 12.04.2021. a kirjalikud selgitused, Viru Maakohtu

10.02.2021. a määruse asjas nr 1-21-732, Viru Maakohtu 12.04.2021. a vastuse kaebaja

06.04.2021. a taotlusele ning volikirja.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

7. Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, millega ei tuvastatud

kaebajale õigusteenust osutava vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

Kaebaja

soovib,

et

kohus

kohustaks

vastustajat

algatama

advokaadi

suhtes

distsiplinaarmenetlust. Kuigi kaebaja viitab ka sellele, et aukohtu otsusega on alandatud tema

inimväärikust ja kahjustatud tema tervist, ei ole kaebaja taotlenud talle tekitatud kahju

hüvitamist, mistõttu ei ole võimalik pidada kaebust esitatuks kahju hüvitamise nõudes.

8. Kohus leiab, et kaebajal puudub Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse

vaidlustamiseks

ning

kohustamisnõude

esitamiseks

ilmselgelt

kaebeõigus.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri

aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust

vaidlustada halduskohtus.

Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne

menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus

3-21-1590

on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja

sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole

järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis,

huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse

tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st

kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu

hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes

isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele

on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8;

Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud

praktika).

10. Vaidlustatud otsusest ning X.X. 21.03.2021. a kaebuse aukohtus menetlemise teistest

materjalidest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või

rikkuda kaebaja õigusi. Praeguses asjas on aukohus X.X. avalduse sisuliselt läbi vaadanud,

andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning

tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

Advokatuuri aukohus on 13.05.2021 vaadanud X.X. taotluse läbi kolmeliikmelises koosseisus

ning 05.07.2021 on samuti kolmeliikmeline aukohtu koosseis allkirjastanud motiveeritud

otsuse. Kohtu hinnangul nähtub sellest otsusest, et kõik kaebaja etteheited advokaadi tegevusele

on otsuses kajastamist leidnud ning aukohus on nende suhtes oma seisukoha avaldanud.

Aukohus on hinnanud advokaadi tegevust, lähtudes kaebaja väidetest, mis seondusid tunnistaja

ülekuulamise, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise temaatikaga, kohtuistungite toimumise

ajaga ning kaebaja ja kaitsja vahelise suhtlusega. Lisaks on viidatud sellele, et kaebaja väited

seoses etteheitega, et advokaat esitas Riigikohtusse määruskaebuse kaebetähtaega ületades,

jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et aukohus on võtnud selle etteheite osas seisukoha juba aukohtu

11.02.2021. a istungi otsuses, milles ei tuvastatud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo

tunnuseid.

Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul vastustajale praeguses asjas ette heita X.X.

21.03.2021. a kaebuse mittenõuetekohast menetlemist. Kohus märgib, et kaebaja

mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks.

11. Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja

õigusi (vt HKMS § 44 lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine

ei saa rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi.

Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on

vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.

Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda

advokaadi karistamist.

12. Kohtupraktikas on nenditud, et aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku

õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema

õiguste või kohustuste üle. Seega ei saa huvitatud isikut pidada isikuks, kelle õigusi või

kohustusi saab aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt muuta (Tallinna Ringkonnakohtu

05.02.2019. a määrus asjas nr 3-18-2282, p 14). Ka praegusel juhul ei reguleeri aukohtu otsus

kaebaja õigusi ega kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus

rikkuda kaebaja õigusi.

13. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse vaidlustamiseks ja vastustaja suhtes

kohustamisnõude esitamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)